Valitsuse 22.10.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

21.10.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 22.oktoobril  2002. aastal

 

Palume arvestada, et tegemist oneelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisandudatäiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann  693 57141 ja Hanna Hinrikus  693 5792.

1. ""Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvadekasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni" artikli 1 muudatuseratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu
Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamiseja piiramise konventsiooni koos selle nelja protokolliga ratifitseerisRiigikogu 21. märtsil 2000. a. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. oktoobril2000. a. 11. - 21. detsembrini 2001. a toimunud konventsiooni teiselläbivaatamise konverentsil otsustati muuta konventsiooni esimest artiklit,laiendades konventsiooni ja selle lisaprotokollide rakendusala. Konventsioonikehtiva artikli 1 kohaselt kohaldatakse konventsiooni ning selle lisaprotokollesõdade ja relvakonfliktide korral ning seda ka juhul, kui üks poolsõjaseisukorda ei tunnista või kui rahvad võitlevad okupeerimise,koloniaalvõimu või rassistlike rethiimide vastu, kasutades omaenesemääramisõigust. Konventsiooni artikli 1 muudatus näeb ette konventsioonija selle lisaprotokollide sätete kohaldamist ka riigisisestelerelvakonfliktidele ehk relvakonfliktidele, mis leiavad aset 12. augusti 1949. aGenfi konventsioonide osalisriikide territooriumil. Muudatuse vastuvõtmiseajendiks on tänapäeva relvastatud konfliktide iseloom, millest enamus onriigisisesed, mitte rahvusvahelised.

2. "Raskeveokimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse"eelnõu
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk seletuskirja kohaselt on raskeveokimaksu seadusesse tehnilistemuudatuste tegemine, tagamaks seaduse ühene arusaadavus ja parem rakendatavus.
Raskeveokimaksu seadus kasutab mõistet "autoregister", kuid liiklusseadusega asutatiautoregistri asemele liiklusregister. Seega on vaja kogu raskeveokimaksuseaduses asendada mõiste "autoregister" mõistega "liiklusregister". Autorongikoosseisus on võimalik kasutada ühte või enamat haagist. Sellest tulenevalt ontehtud täpsustused mitmetes paragrahvides. Eelnõu täiendatakse lõikega, millegasätestatakse, et maksustamisperioodil liiklusregistris maksustamise aluseksolevate raskeveoki andmete muutumise korral leitakse samal maksustamisperioodiltasumisele kuuluv summa nendest suurima maksumäära järgi. Eelnõus muudetakseMaksuametile andmete esitamise tähtaegu. Liiklusregistris registreeritud jasellest kustutatud raskeveokite kohta käiv informatsioon peab olema edastatudMaksuametile enne maksu tasumise tähtpäeva. Topeltmaksustamise vältimisekstäiendatakse seadust lõikega, mille kohaselt on raskeveokimaksu tasunud, kuidmaksustamisperioodil raskeveoki võõrandanud isikul õigus taotledamaksuhaldurilt makstud maksu tagastamist proportsionaalselt maksustamisperioodikuude eest, mis on jäänud raskeveoki võõrandamise kuule järgnevast kuust kunimaksustamisperioodi lõpuni. Seadusest jäetakse välja § 7, mille kohaselt juhtpeab esitama raskeveokimaksu tasumist tõendava dokumendi seaduse aluselkontrollimise õigust omavale ametiisikule (eelkõige politseiametnikule). KunaMaksuametil on vastavad andmed olemas, hakkab maksu tasumist kontrollima vaidMaksuamet. Samasisuline säte jäetakse välja ka liiklusseadusest.

3. "Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: seaduse eelnõu
Kehtiva väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse kohaselt onväljasaatmislaager Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, milleülesanne on väljasaadetavate kinnipidamise otsuste täideviimine. Alates 1999.aastast on väljasaatmislaagrisse paigutatud isikute arv oluliselt vähenenud.Seoses sellega ei pea Siseministeerium oma valitsemisalas uue valitsusasutusemoodustamist otstarbekaks ning teeb ettepaneku muuta väljasõidukohustuse jasissesõidukeelu seadust selliselt, et väljasõidulaagri ülesannete täitmisekohustus oleks võimalik panna Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Seletuskirjakohaselt kaasnevad seaduse rakendamisega kulutused, mis on seotudväljasaatmislaagri ehitamise, varustamise ja ülalpidamisega ja uuestruktuuriüksuse moodustamisega Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Märgitakse,et seaduse rakendamisega kaasnevad kulutused kaetakse Siseministeeriumieelarvelistest vahenditest.

4. Seisukoha andmine "Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse"eelnõu (1174 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Riigikogu liikme Elmar Truu algatatud ravikindlustuse seadusemuutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022670012&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

5. Eesti arhitektuuripoliitika heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Margus Allikmaa
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu liikmesriikidearhitektuuripoliitikates hinnatakse arhitektuuritemaatikat mitte ainult kui ühtkunsti- ja kultuuripärandi valdkonda, vaid ka kui ühiskonnale osutatavatprofessionaalset teenust ehitatud keskkonna kujundamisel. Seletuskirja kohaselton arhitektuuripoliitika sihiks käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvuslikurikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Selle eesmärgikson luua eeldused elanikkonna sotsiaalseid vajadusi rahuldava, turvalise jaharmoonilise elukeskkonna kujundamiseks ning süvendada samas ühiskonnavastutust oma elukeskkonna suhtes. Teiseks eesmärgiks on toetada ruumilistplaneerimist, väärtarhitektuuri loomist ja kvaliteetset ehitustegevust, samutiarhitektuurihariduse ning arhitektuuri, planeerimise, linnaehituse,ehitustehnoloogia ja ehitusmaterjalide alase uurimistöö arendamist. Kolmandaksarhitektuuripoliitika eesmärgiks on parandada soodustavate meetmetegaarhitektuuripärandi kui rahvuskultuuri ajaloo ühe kandja säilitamist. Arhitektuuripoliitikaheakskiitmisega loodetakse saavutada senisest suuremat koostööd riigi, kohalikeomavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide vahel ehitatud keskkondapuudutavate tegevusstrateegiate väljatöötamisel.
Seletuskirjas märgitakse, et arhitektuuripoliitika eesmärkide saavutamine vajabüksikasjaliku lühiajalise (2002-2006) ja pikaajalise (2002-2012) tegevuskavakoostamist. Tegevuskava väljatöötamiseks kavatsetakse luua valitsuskomisjoninategutsev arhitektuuriala asjatundjate komisjon - Arhitektuuri Nõukoda.

6. Informatsioon endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamisekstehtavast tööst ja lahendamist vajavatest probleemidest
Esitaja: minister Eldar Efendijev
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitatud informatsiooni kohaselt elab umbes 160 000 eestlast väljaspool Eestit.Lisaks neile, kes on välja rännanud 100 või 150 aastat tagasi ja Teisemaailmasõja ajal lahkunutele, on arvukalt eestlasi välismaale asunud viimaselkümnel aastal. Kõige suurem eestlaste kogukond elab endise Nõukogude Liidualadel.
Hariduse vallas on kõige enam toetust saanud Petseri II keskkool. PeterburiEesti Seltsi on toetatud eesti keele õppematerjalidega ja eesti keele õpetajatetöö tasustamisega. Moskva Eesti Seltsi on toetatud õpikutega, samuti tasustatakseeesti keele õpetaja tööd. Riia Eesti kooli on toetatud õpikutega. Krasnojarskikrai Ülem-Suetuki koolis töötab alates 2000/2001 õppeaastast eesti keeleõpetaja, kooli on saadetud õpikuid, kassettmagnetofon jm. 2000. a suvel saadetikaheks nädalaks Krimmi eesti lapsi õpetama eesti keele õpetaja. On korraldatudeesti laste keelelaagreid. Simferoopoli Eesti Kultuuriseltsi toetati kirjanduseja kassettmagnetofoniga. Samuti on toetatud eesti keele õppe- ja lugemismaterjalidegaeestlasi Lvivis ja Kiievis. Eesti keele välisõppe paremaks korraldamiseks onHaridusministeerium keeletalitusse tööle võetud eesti keele välisõppe ekspert. KriisipiirkonnastAbhaasiast on alates sõja puhkemisest 1992. a Eestisse ümber asunud üle 600eestlasest sõjapõgeniku. Mitmel pool viiakse läbi eestikeelseidjumalateenistusi. Eelpool nimetatud asjatundjate komisjon peab väga olulisekseestluse säilitamisel kolme komponenti: keel, kirik (kogudus) ja kool. Komisjonpeab vajalikuks Peterburi Jaani kiriku küsimuse lahendamisel riigi tähelepanuja toetust. Kiiret lahendamist nõuab Venemaal asuvate eestlasi puudutavatearhiividokumentide kopeerimise küsimus, kuna säilitustingimused on halvad. LätiEesti Selts ja ESTO Peakomitee paluvad toetust Riia Eesti Maja renoveerimiseks,eeskätt küttesüsteemi remondiks. Seoses ESTO 2004 toimumisega Riias onprobleemiks vahendite leidmine rahvuskaaslaste endise Nõukogude Liidu aladeltaitamiseks osalemaks ESTO-l ning ESTO-le vahetult järgneval tantsu- jalaulupeol Tallinnas.
Komisjon on samuti probleemi ees, kuidas jätkata 2002. a kevadel alustatudprojekti rahastamist, mille kaudu said 5 eesti päritolu noort endise NõukogudeLiidu aladelt asuda õppima Eesti avalik-õiguslikes kõrgkoolides.

7. Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse nr 48 "Üldisesoodustussüsteemi kohaldamisel kasutatava päritolusertifikaadi vorm A ningselle väljaandmise ja täitmise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Määrus reguleerib üldisest soodustussüsteemist tulenevate tollimaksusoodustustesaamiseks vajaliku päritolusertifikaadi vorm A väljastamist ja täitmist.Eksportija poolt täidetud päritolusertifikaadi kinnitab toll, kui kaubapäritolu tõendatakse vastavalt välisriigi poolt kehtestatud päritolureeglitele.Nimetatud päritolusertifikaat on kõnealuse määruse lisa ning selle aluseks onEuroopa Liidu Tollikoodeksi rakendussätete lisas 17 olev vorm. Käesolevmuudatus esitatakse, kuna nimetatud päritolusertifikaadi pöördel olev tekstning riikide nimekiri on vananenud ning ei ole enam kooskõlas Euroopa Liiduskasutatavaga. Käesoleva eelnõuga asendatakse määruse lisas olev päritolusertifikaadivorm A uuega. See kõrvaldaks ebatäpsused päritolusertifikaadi pöördel olevastekstis.

8. Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244"Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise jaümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine" ja 7.detsembri 1999. a määruse nr 371 "Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusteriikliku registri asutamine" muutmine
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud"Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamisening nende tegevuse lõpetamise korra" muutmise peamiseks eesmärgiks onkõrvaldada praktikas tõusetunud probleemid määruse kohaldamisel riigiasutustetegevuse lõpetamisel. Kehtival kujul ei näe nimetatud kord ette kohustustkoostada riigiasutuse lõpetamisel likvideerimis- ja lõppbilanssi, nagu see onnäiteks äriühingute likvideerimisel. Sätestatud on üksnes riigiasutuse valdusesoleva riigivara inventuuri läbiviimine ning riigivara üleandmise-vastuvõtmiseakti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine. Samuti on korraspuudulikult reguleeritud lõpetamist korraldava valitsusasutuse juhi järelevalveriigiasutuse tegevust lõpetava likvideerimiskomisjoni üle ning komisjoniaruandluskohustus tema ees. Eelnõu kohaselt täiendatakse nimetatud kordanormidega, mis täpsustavad likvideerimiskomisjoni töökorda ningaruandluskohustust, mis ühtlasi aitaksid selgitada vastutuse jaotumistkomisjoni õigusvastase tegevuse korral. Korda täiendatakse nõudega, millekohaselt tuleb ümberkorraldamis- ja likvideerimiskomisjonil lisaks riigivarainventeerimisaktile korraldada enne komisjoni poolt riigiasutuseümberkorraldamise või lõpetamise alustamist riigiasutuse likvideerimis- võivahebilansi koostamine. Kuna likvideerimismenetlusega seonduvad küsimusedpuudutavad ka ümberkorraldamist, siis on eelnõuga laiendatud muudatusi kaümberkorraldamismenetlustele. Korda täiendatakse nõudega, mille kohaselt tulebriigisekretäri käskkiri ja maavanema korraldus riigiasutuse tegevuseümberkorraldamise või lõpetamise kohta avaldada Ametlikes Teadaannetes. Kehtivalkujul näeb kord ette riigivara üleandmise, seejuures loetakse riigivarakslepinguid, kinnis- ja vallasvara ning raha. Eelnõuga täpsustatakse määrusestoodud riigivara mõistet ja viiakse see kooskõlla riigivara seadusega -riigivaraks on riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselthinnatavad õigused ja kohustused. Hetkel kehtiva määruse kohaselt tuleb VabariigiValitsuse puhul valitsusasutuse hallatava riigiasutuse moodustamise otsus(samuti ümberkorraldamise ja lõpetamise otsus) vormistada määrusena. Muudatusekohaselt, kui moodustajaks on Vabariigi Valitsus, tuleb otsus vormistadaVabariigi Valitsuse korraldusena. Põhimõttel, et otsus vormistatakse VabariigiValitsuse korraldusega, tehakse vastav muudatus ka Vabariigi Valitsuse 7.detsembri 1999. a määrusega nr 371 kinnitatud "Riigi- ja kohaliku omavalitsuseasutuste riikliku registri" pidamise põhimääruses.

9. Sihtasutuse Jõgeva Haigla asutamine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: korralduse eelnõu
Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peavad kõik haiglad alates1. jaanuarist 2003. a tegutsema eraõiguslikus vormis. Sama seaduse kohaseltsaavad haiglat pidada kas sihtasutused või aktsiaseltsid. Seletuskirja kohaseltmoodustatakse sihtasutus Jõgeva Haigla Jõgeva Maavalitsuse hallatava JõgevaHaigla varade baasil. Vastavalt seletuskirjale moodustatakse haiglasreorganiseerimise käigus kaks osakonda, mida juhivad osakondade juhatajad,vajadus ülemarsti ametikoha järele kaob. Suletakse sünnitusabi voodikohad jaloobutakse tööpäevajärgsest operatsioonibloki valvest. Statsionaarset raviosutatakse sisehaiguste erialadel ning kirurgiliste ja günekoloogilistehaiguste erialadel. Haiglas on sisehaiguste kvalifikatsiooniga valvearst ningoperatiivset abi suudetakse osutada päevasel ajal kogu tööpäeva ulatuses.Haigla koosseisus tegutseb kiirabi ning haiglas on hooldusravi voodikohad.Ambulatoorset eriarstiabi osutatakse endisele maakonnahaiglaletraditsioonilistel erialadel. Seletuskirjas märgitakse, et üleantava riigivaraharilik väärtus on 3 659 727 krooni ja 24 senti (sisaldab maad, hooneid,rajatisi ja riigivara soetusmaksumusega alates 10 000 kroonist), notaritasu on13 500 krooni ning kinnisvara hariliku väärtuse hindamine 4 720 krooni.Sihtasutuse moodustamisega kaasnevad kulud kaetakse "Tervishoiuprojekti 2015"poolt Jõgeva Haiglale üleantud vahendite arvelt.

10. Riigivara tasuta üleandmine Põllumajandusministeeriumi valitsemiseltKaitseministeeriumi valitsemisele
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab Põllumajandusministeerium oma valitsemisel oleva, Järvamaakonnas Türil Mehaanika 22a asuva kinnistu tasuta üle Kaitseministeeriumile.
Kinnistatud maaüksuse pindala on 3 381 m^2, sihtotstarve - tootmismaa. Kinnistulasub tehnokeskuse kaarhall, mille kasulik pind on 511 m^2. Kinnistu ei olePõllumajandusministeeriumile vajalik riigivõimu teostamiseks ega avalikuksotstarbeks. Üleantav riigivara on registreeritud riigivara registris jaKaitseministeerium vajab seda kaitseotstarbeliste süsteemide koosseisus.

11. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: majandusminister ning teede-ja sideminister Liina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Teede- ja Sideministeeriumile nõusolek temavalitsemisel oleva, Tartus Võru 167 asuva kinnistu pindalaga 11 770 m^2 kuiLõuna-Eesti postiterminali rajamiseks vajaliku maa hoonestusõigusegakoormamiseks ASi Eesti Post kasuks 50 aastaks ilma avaliku enampakkumiseta võieelläbirääkimistega pakkumiseta. Maaüksus on kinnistatud ja registreeritudriigivara registris.

12. Maa andmine munitsipaalomandisse
Tüüp: korralduse eelnõu
1) Maa andmine munitsipaalomandisse Hanila vallas Virtsu alevikus
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
Hanila Vallavolikogu otsuse alusel esitatud taotlus käsitleb Hanila vallasVirtsu alevikus Tallinna mnt 35a asuva Virtsu reoveepuhasti maaüksuse munitsipaalomandisseandmist kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalikumaana. Munitsipaalomandisse taotletava maa-ala pindala on 0.8 ha, sihtotstarve- jäätmehoidla maa, maa maksustamishind 1 800 krooni. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus koosneb 1940. aasta 16. juuni seisuga eraomandis olnudmaast. Vastavalt seletuskirjale on õigusvastaselt võõrandatud maa osas esitatudmaa osalise tagastamise ja kompenseerimise taotlused lahendatud. Taotletavalemaaüksusele on kavas rajada uus kaasaegne reoveepuhasti. Taotletava maa kohtaei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. Läänemaavanem peab Hanila Vallavolikogu taotlust munitsipaliseerida Virtsureoveepuhasti maaüksus seaduslikuks ja põhjendatuks.

2) Maa andmine munitsipaalomandisse Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
Vastse-Kuuste Vallavolikogu otsuse alusel esitatud taotlus käsitleb Vastse-Kuustevallas Kiidjärve külas asuva Kiidjärve pargi maaüksuse sotsiaalmaanaVastse-Kuuste valla munitsipaalomandisse andmist. Munitsipaalomandissetaotletava maa-ala pindala on 6,43 ha, sihtotstarve - sotsiaalmaa, maamaksustamishind 5 800 krooni. Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus koosneb1940. aasta 16. juuni seisuga eraomandis olnud maast. Õigusvastaseltvõõrandatud maa osas õigustatud subjektiks tunnistatud isikule on määratudkompensatsioon. Vastavalt Vastse-Kuuste Vallavolikogu taotlusele on õigustatudsubjekt kompensatsiooni vastu võtnud.
Taotletava maa kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandissejätmise taotlusi. Taotluse kohaselt vajatakse taotletavat maaüksust, et jätkataseal piirkonna arengule oluliste kultuuriürituste ja rahvapidude korraldamist.Maaüksusele jääb ka avalik supluskoht. Taotletav maa on ühtlasi vajalikKiidjärve külakeskuse, raamatukogu ja infopunkti väljaehitamiseks. Põlvamaavanem on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ning vastab seadusele.

3) Maa andmine munitsipaalomandisse Paikuse vallas Silla külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Paikuse Vallavolikogu otsuse alusel esitatud taotlus käsitleb Paikuse vallasSilla külas asuva Paikuse kalmistu maaüksuse munitsipaliseerimistsotsiaalmaana. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 21 202 m^2,sihtotstarve - üldmaa, maa maksustamishind 6 900 krooni. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus hõlmab osaliselt enne 1940. aasta 16. juunit eraomandisolnud Kuuse A-30 ja Ildi 30-b talude maad. Kõik endise Kuuse A-30 talu maasuhtes esitatud maa tagastamise ja kompenseerimise taotlused on lahendatud. VastavaltPaikuse Vallavolikogu taotlusele ei ole endise Ildi 30-b maa suhtes esitatudmaa tagastamise ega kompenseerimise avaldusi. Taotletavale maaüksusele on kavasrajada Paikuse kalmistu. Pärnu maavanem peab Paikuse kalmistu maaüksuse Paikusevalla munitsipaalomandisse andmist vajalikuks.

13. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1994. a korralduse nr 257-k ja 6. aprilli1999. a korralduse nr 432-k "Riigivara müük" osaline kehtetukstunnistamine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
Nimetatud korraldusega jäeti riigi omandisse Harjumaal Keila vallas Lohusalukülas asuv maaüksus pindalaga 22 499 m^2, sihtotstarbega ärimaa. Maaüksus onregistreeritud riigi maakatastris ja kantud kinnistusraamatusse. Maaüksus asubosaliselt endise Rannuka 389 kinnistu maadel ning taotlus selle tagastamisekson esitatud tähtaegselt. Õigustatud subjektid taotlevad maa tagastamist. 1999.aastal esitasid Rannuka 389 kinnistu suhtes tagastamise õigustatud subjektidekstunnistatud isikud kaebuse Tallinna Halduskohtusse, millega palusid tunnistadaVabariigi Valitsuse 22.04.1994. a korralduse nr 257-k osaliselt kehtetuks, kunanimetatud korraldusega riigi omandisse jäetud Keila vallas Lohusalu külas asuvmaaüksus asub osaliselt neile tagastamisele kuuluval maal. 25.04.2000. alõpetas Tallinna Halduskohus määrusega nimetatud kaebuse menetlemise, kunakaebuse esitaja loobus kaebusest kohtuvälise lahendi saavutamise eesmärgil.Alustati menetlust nimetatud maaüksuse jagamiseks. Vabariigi Valitsuse korraldusegaarvati Harjumaal Keila vallas Lohusalu külas asuv maaüksus riigivara registristvälja jagamise eesmärgil. Keskkonnaministeerium leiab, et riigi omandissejätmise otsuse kehtetuks tunnistamisega on taastatud endine olukord ning kõrvaldatudtakistus maaüksuse tagastamiseks Rannuka 389 õigustatud subjektidele. Seejärelon võimalik Esma Halduse ASi omandis olevate ehitiste alune maa jätta riigiomandisse õigetes piirides ning seada sellele hoonestusõigus ehitiste omanikukasuks. Vabariigi Valitsuse 06.04.1999. a korraldusega otsustati müüa HarjumaalKeila vallas Lohusalu külas asuv riigimaa. Vastavalt seletuskirjale nimetatudmaaüksuse riigi omandisse jätmise otsuse kehtetuks tunnistamisel kaotavad aluseselle maaüksuse kui riigivara suhtes tehtud edasised otsused, mistõttu onvajalik kehtetuks tunnistada ka selle maaüksuse suhtes tehtud müügiotsus. Tulenevalteeltoodust ning arvestades, et maa jätmine riigi omandisse 1994. aastal nendespiirides ei olnud põhjendatud, taotleb Keskkonnaministeerium VabariigiValitsuse 22.04.1994. a korralduse ja 06.04.1999. a korralduse osalistkehtetuks tunnistamist Harju maakonnas Keila vallas Lohusalu külas asuvamaaüksuse osas.

14. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Majandusministeeriumile õigusjärgsetele omanikele tagastatudhoonetes asuvate üürnike korteriprobleemide lahendamisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus arutab Majandusministeeriumile tagastamatu toetusena 1 503 520 krooni eraldamistõigusjärgsetele omanikele tagastatud hoonetes asuvate üürnikekorteriprobleemide lahendamisega seotud kulude katteks, sellest HaapsaluLinnavalitsusele 1 324 000 krooni ja Türi Linnavalitsusele 179 520 krooni.
Rahandusministeeriumi poolt esitatud korralduse eelnõu on koostatud vastavaltMajandusministeeriumi ettepanekule, milles ei ole arvestatud täielikultkohalike omavalitsuste taotlusi, kuna seletuskirja kohaselt puuduvadusaldusväärsed andmed sundüürnikega seonduva kohta ning ülevaade kohalikeomavalitsuste elamumajanduse olukorrast. Vabariigi Valitsuse 17.09.2002korraldusega on eraldatud Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Majandusministeeriumile tagastamatu toetusena kokku 8 930 000krooni õigusjärgsetele omanikele tagastatud hoonetes asuvate üürnikekorteriprobleemide lahendamisega seotud kulude katteks, sellest KuressaareLinnavalitsusele 2 500 000 krooni; Kärdla Linnavalitsusele 345 000 krooni; PärnuLinnavalitsusele 4 000 000 krooni; Tartu Linnavalitsusele 1 035 000 krooni; ViljandiLinnavalitsusele 1 050 000 krooni. Tagastamatu toetusena eelnimetatudotstarbeks on Vabariigi Valitsuse 21.05.2002 korraldusega nr eraldatudVabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist TallinnaLinnavalitsusele 20 000 000 krooni.
Korteri ostmiseks õigusjärgsetele omanikele tagastatud majadestväljatõstetavatele üürnikele on Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud TartuLinnavalitsusele Vabariigi Valitsuse 02.04.2002 korraldusega ja 09.07.2002korraldusega kokku 974 690 krooni.

2)Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Päästeametiledemineerimismeeskonna missiooni pikendamisega seotud kulude katteks
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, siseminister Ain Seppik
Valitsus arutab 1 376 379 krooni eraldamist Päästeametile demineerimismeeskonnamissiooni pikendamisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse otsustas käesolevaaasta 9. oktoobri istungil pikendada Afganistanis läbiviidava operatsiooni"Kestev vabadus" (Enduring Freedom) raames kolmekuulisel missioonilosaleva Päästeameti demineerimismeeskonna missiooni kolme kuu võrra. Missioonieelarve suuruseks kinnitati 1 476 379 krooni. Siseministeerium taotlebmissiooni pikendamisega seotud kulude katmiseks Vabariigi Valitsuse reservist 1376 379 krooni, 100 000 krooni täiendava varustuse kulud katab Päästeamet.Samuti katab Päästeamet oma eelarvest 6900 krooni koerte toidurahast ning 126338 krooni meeskonnaliikmete palgast.

15. Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse nr 36"Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutusteülalpidamiskulude jaotus 2002. aastal" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusekehtestamise vajadus tuleneb riigi 2002. aasta teise lisaeelarve vastuvõtmisestRiigikogus 25. septembril, ministeeriumide ja maavalitsuste taotlustest ning2002. aasta riigieelarve seaduse paragrahvist 10, mis sätestab, etvalitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutusteülalpidamiskulude jaotuse töötasuks, sotsiaalmaksuks, töötuskindlustusmakseks jamajandamiskuludeks kinnitab Vabariigi Valitsus.

16. Maaväe ülema ametist vabastamine
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts on esitanud kaitseministrileettepaneku vabastada kindralleitnant Johannes Kert 1. novembrist 2002. a maaväeülema ametikohalt seoses tema nimetamisega Eesti alaliseks sõjaliseksesindajaks NATO juures alates 1. detsembrist 2002. a. Kindralleitnant JohannesKert on esitanud kaitseväe juhatajale avalduse enda vabastamiseks maaväe ülemaametikohalt seoses tema nimetamisega Eesti alaliseks sõjaliseks esindajaks NATOjuures.
Vastavalt seletuskirjale kuni maaväe ülema ametisse nimetamiseni täidab maaväeülema ametikohast tulenevaid ülesandeid Maaväe Staabi ülem kolonelleitnantPeeter Hoppe, kellele kaitseväeteenistuse seaduse alusel kaitseväe juhatajakõrgema ülemana paneb asendatava kohustused.

17. "Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustuseseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: seaduse eelnõu
1. jaanuaril 2002. a jõustunud töö- ja puhkeaja seaduse rakendussätetegakaotati Eesti Vabariigi töölepingu seadusest kohakaasluse regulatsioon, millesttulenevalt loetakse mitme tööandja juures töötav isik kõikjal põhikohagatöötajaks ning tööraamatut tuleb pidada iga töötaja kohta. Praegu kehtiv sotsiaalmaksuseaduskasutab tööraamatu pidamist põhikohaga töötamise kriteeriumina, mille aluselmääratakse kindlaks isiku eest minimaalselt makstava sotsiaalmaksu summatasumiseks kohustatud tööandja. Seetõttu on seaduse eesmärgi ja mõttejärgimiseks vajalik nimetatud kriteeriumi muutmine. Tulumaksuseadusesmuudetakse Eesti residendist füüsiliste isikute tulude deklareerimise korda,võttes kasutusele eeltäidetud tuludeklaratsiooni mõiste. Eeltäidetudtuludeklaratsioonile on Maksuameti poolt eelnevalt juba kantud andmedmaksumaksjale maksustamisperioodi jooksul makstud palga ja ajutise töövõimetusehüvitise, tulust mahaarvamisele kuuluva maksuvaba tulu, töötuskindlustus- jakohustusliku kogumispensioni maksete ning tasutud õppelaenu intresside kohta.Andmed selleks saadakse tulumaksu kinnipidajate ja krediidiasutuste pooltMaksuametile esitatud deklaratsioonidelt ning maksumaksja ise sellekohaseidtõendeid esitama ei pea. Eeltäidetud tuludeklaratsioon tehakse maksumaksjalekättesaadavaks Maksuameti e-teenuse vahendusel ja Maksuameti kohalikusasutuses. Eeltoodut arvestades muudetakse tulumaksuseaduses, sotsiaalmaksuseaduses,töötuskindlustuse seaduses ja kogumispensionide seaduses tööandja kohustustanda töötajale tõend nimetatud andmetega iga aasta 1. veebruariks, mida eelnõukohaselt tuleb teha vaid töötaja soovil. Ühtlasi pannakse kavandatava palgaseadusemuudatusega tööandja kohustus anda töötajale palga maksmisel teatis palgakoostisosade ja sellest kinnipeetud summade kohta sõltuvusse töötajasooviavaldusest. Sellega kaotatakse vajadus tõendite massiliseks kohustuslikuksväljastamiseks. Maksukorralduse seadust muudetakse seoses kirikute ja kogudusteseaduses sätestatud usuvabaduse põhimõttega, välistades maksuhalduri pooltigaühele avaldatavate andmete hulgast andmed usulistele ühendustele tehtudkingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta.

18. "Vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigivahel Eesti ühinemise kohta Euroopa Ühenduse teadusuuringute,tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda mitmeaastaseraamprogrammiga, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist jainnovatsiooni (2002-2006)" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, haridusminister Mailis Rand
Tüüp: korralduse eelnõu
Aastatel 1999-2002 oli Eesti Euroopa Ühenduse V raamprogrammi assotsieerunudliige. Viiendas raamprogrammis osalesid Eesti teadlased ja insenerid rohkem kuisajas üle-euroopalises koostööprojektis. Teostati ühiseid uuringuid, töötatiEuroopa teaduskeskustes, saadi rahalist toetust teadustöö läbiviimiseks. Kuuesraamprogramm seab oma eesmärgiks Euroopa teadusruumi loomise. Seletuskirjakohaselt võimaldab Eesti osalemine nimetatud programmis Eesti teadlasteljätkata koostööd Euroopa teadlastega, anda oma panus nii Eesti majandusearendamiseks kui Euroopa majanduse muutmiseks kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaksmajanduseks maailmas. Raamprogramm jaguneb kaheks alamprogrammiks: esimene onEuroopa teaduse integratsioon ja teadusbaasi tugevdamine ning teine Euroopateadusruumi ehitamine. Korraldusega antakse haridusminister Mailis Rannale ka volitusedmemorandumile allakirjutamiseks.

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-