Valitsuse 22.10.2009 istungi kommenteeritud päevakord

21.10.2009 | 13:28

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 22. oktoobril 2009. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720


1. "Toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eelnõu kohaselt korraldatakse ümber toiduvaldkonna järelevalve rahastamine. Uus tasustamise süsteem arvestab järelevalvetoimingutega seotud reaalseid kulusid ning võimaldab erinevat tüüpi ettevõtete puhul paindlikumalt toimida.

Järelevalvetasu tuleb maksta vastavalt sellele, kas ettevõttes on järelevalvetoiminguid tehtud või mitte. Seni kehtinud riigilõive tuli maksta igal aastal olenemata sellest, kas pädev asutus ettevõttes konkreetsel aastal järelevalvet tegi.

Muudatuste kohaselt väheneb riigi osalus toidujärelevalve rahastamisel ja suureneb erasektori osalus. Seda põhjusel, et järelevalvetoimingute tegemise kulutusi rahastavad ettevõtjad, kelle huvides neid toiminguid tehakse. Samas võrreldes samade toimingute kohta kehtinud riigilõivudega võib teatud ettevõtjate puhul rahaline koormus tuntavalt väheneda.

Riigilõivu laekus toidukäitlejatelt 2008. aasta andmete kohaselt 5,8 miljonit krooni. Arvestades käitlemisettevõtete arvu ning kontrollide sagedusi, võib praeguse tunnitasu määra juures prognoosida järelevalvetasu laekumist umbes 3,7 miljonit krooni. Sellele lisanduvad järelkontrollid, mille kestus üldjuhul ei ületa 1 tundi, kuid nende arv ei ole prognoositav.

2. "2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Arvestades, et riigieelarve on koostatud eelmise aasta sügisel ning viimase aasta jooksul on toimunud olulised muudatused majanduses, on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine kohandumaks muutunud oludega.

Riigieelarve muutmine on vajalik ka selleks, et vajadusel eelneva eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületav tulude summa, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, suunata mujale kui stabiliseerimisreservi.

2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu on üles ehitatud 2009. aasta riigieelarve seaduse põhjal ning eelnõus on kajastatud ainult muutuvaid riigieelarve ridu, vastavalt “+” või “-” märgiga ja ridade nimetuse muudatusi.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

3. "Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse rahaliste maksete teostamise uued reeglid pankadele ja ka muudele makseteenuste pakkujatele. Uued reeglid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu makseteenuste osutamise direktiivist 2007/64/EU.

Maksete teostamise reeglid viiakse sisse võlaõigusseadusesse ning nendega täpsustatakse eelkõige tarbijakaitse õigusi. Näiteks kehtestatakse üle Euroopa Liidu ühtsed tähtajad raha ülekandmisele. Hiljemalt 2012. aastaks tuleb ülekanne teostada nii siseriiklikult kui ka liikmesriikide vahel ühe ööpäeva jooksul.

Muudatuste eesmärgiks on tagada, et ELi sisesed maksed oleksid sama lihtsad ja turvalised nagu riigisisesed maksed.

Direktiiv loob õigusliku aluse ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) moodustamiseks. Ühtlasi parandab direktiiv kõigi makseteenuste kasutajate (tarbijad, jaemüüjad, suured ja väikesed ettevõtted ning ametiasutused) õigusi ja kaitset. SEPA-l tuginevat ühtset maksete regulatsiooni hakatakse kasutama ka Islandil, Liechtensteinis, Norras ja ©veitsis.

Kehtiv e-raha asutuste seadus tunnistatakse kehtetuks, kuna kõik nõuded e-raha asutuste suhtes sätestatakse uue käesoleva regulatsiooniga.

Seadus jõustub üldises korras. Lisaks sätestatakse enne käesoleva seaduse jõustumist makseteenuseid osutanud krediidiasutustele 6 kuuline ja e-raha asutustele ühekuuline puhverperiood tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse nõuetega.

4. "Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eelnõu kohaselt täpsustatakse diplomaatilise passi väljaandmise, tagastamise ja kasutamise korda. Lisaks annab eelnõu laiemale isikute ringile õiguse isikutunnistuse kättesaamiseks Eesti välisesindustest.

Kehtiva seaduse alusel antakse diplomaatiline pass Riigikogu liikmele, Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile kehtivusajaga neli aastat, kuid mitte kauemaks kui ametivolituste lõppemiseni. Eelnõu kohaselt pikendatakse diplomaatilise passi kehtivusaega poole aasta võrra, kuid seejuures ei tohi passi kehtivusaeg ületada kuut kuud ametivolituste lõppemise kuupäevast.

Euroopa Parlamendi liikmele antakse diplomaatiline pass kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui ametivolituste lõppemiseni.

Diplomaatilise passi väljaandmise aluse äralangemisel peab kasutaja selle ühe kuu jooksul tagastama väljaandmiseks ettepaneku teinud asutusele, kellel on omakorda kohustus diplomaatiline pass viivitamatult välisministeeriumile tagastada.

Kehtiva seaduse alusel väljastatakse isikutunnistus välisesinduse kaudu vaid nendele kolmandate riikide kodanikele, kes on tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitanud välisesinduses.

Eelnõu kohaselt väljastatakse isikutunnistus välisesinduse kaudu ka nendele välisriigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele, kes on tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitanud Eestis.

5. "Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt rakendatakse ainult seda rahvusvahelist sanktsiooni, mille kasutamise on otsustanud ÜRO või Euroopa Liit. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud muu rahvusvaheline organisatsioon ja võimalus Vabariigi Valitsusel omaalgatuslikult rahvusvahelist sanktsiooni kehtestada.

Eestil tuleb tagada, et tema välispoliitika oleks kooskõlas Euroopa Liidu omaga ning peale ÜRO ei ole ühelgi teisel organisatsioonil õigust rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamiseks.

Eelnõuga täpsustatakse rahvusvahelise sanktsiooni rakendajate ja rakendamise tagamise eest vastutavate riigiasutuste kohustusi. Järelevalvet sanktsioonide rakendamise üle peab rahapesu andmebüroo.

Eelnõu kohaselt luuakse ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduses seni puudunud rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamise üksikasjalik regulatsioon. Luuakse seaduslik alus rahvusvahelisest sanktsioonist erandi taotlemiseks. Rahvusvahelistest sanktsioonidest lubatakse teha erandeid näiteks juhul, kui on vaja tagada isikute põhivajaduste rahuldamine. Nähakse ette õiguskaitse võimalused isikutele, kelle suhtes on rakendatud rahvusvahelist finantssanktsiooni. Isik võib taotleda rahapesu andmebüroolt kontrolli tema vastu võetud meetmete õiguspärasuse üle.

6. Riigikogu otsuste eelnõud Kaitseväe kasutamise kohta
1) Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu kohaselt lubatakse kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus.

Balti riikide ühine motoriseeritud jalaväepataljon osaleb 2010. aasta esimesel poolel NRF-14 maaväe töös. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi poole 840-mehelisest üksusest. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 193 kaitseväelasega. See on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse. Kuna Eesti panus NRF-14-sse võib veel mõnevõrra muutuda, näeb eelnõu ette kuni 240 kaitseväelase kasutamist.

Nimetatud üksuste panustamiseks NRF-i vajalikud vahendid on ette nähtud kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. 2010. aasta eelarves on planeeritud NRF-14 kulude katteks 9,1 miljonit krooni. NRF-i võimalikul lähetamisel sõjalisele operatsioonile valmidusperioodi jooksul kaasnevad võimalikud lisakulud kaetatakse esmase katteallikana kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest muude projektide arvel.

Varem on Eesti sarnaselt riigikogu otsuse alusel panustanud NRF-i eri rotatsioonide koosseisu mereväe laevade, demineerimismeeskonna, liikumise koordineerimise üksuse ja sõjaväepolitsei rühma ning Euroopa Liidu lahingugruppidesse Põhjala Lahingugrupi koosseisu jalaväeüksusega.

NRF on NATO osa, mida on ühena esimestest võimalik kasutada kollektiivses kaitses, seetõttu on Eesti julgeolekupoliitiline huvi NRF-i tugevdada ning selles osalemist jätkata.

2) Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu kohaselt pikendatakse kaitseväe, isikkoosseisuga kuni viis kaitseväelast, kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) poolt juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. 2010.

Eesti alustas alates 2005. aasta detsembrist osalemist Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil ALTHEA Bosnias ja Hertsegoviinas rühmasuuruse allüksusega ja staabiohvitseridega EUFORi (European Military Force) eri tasandite staapides. Praegu osaleb Eesti nimetatud operatsioonis ohvitseri ja allohvitseriga EUFORi staabis Sarajevos, kokku kahe kaitseväelasega. Kuna kaitseväelaste rotatsiooni perioodil võib operatsioonialal viibida ka rohkem kaitseväelasi, on vajalik pikendada mandaati kuni 5 kaitseväelasele 2010. aasta lõpuni.

Operatsioonis osalemise kuludena on 2010. a arvestatud ligikaudu 1,6 miljonit krooni, mis kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Operatsiooni ALTHEA peaeesmärk on tagada Daytoni rahulepingu täitmine ning panustada ohutu ja turvalise keskkonna loomisesse Bosnias ja Hertsegoviinas, et võimaldada üles ehitada turvaline ja demokraatlik riik. Lisaülesanneteks on toetada rahvusvahelist endise Jugoslaavia sõjakuritegude tribunali ja muid asjaomaseid võimuesindajaid ning tagada turvaline keskkond, kus politsei saaks edukalt tegutseda organiseeritud kuritegevuse vastu.

Praegu osaleb nimetatud operatsioonil ligikaudu 2000 kaitseväelast 26 riigist, neist 21 on Euroopa Liidu liikmesriigid.

3) Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu kohaselt pikendatakse Eesti kaitseväe, isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast, kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast 31. detsembrini 2010.

Eesti on osalenud NATO rahutagamisoperatsioonis Kosovos alates 1999. aastast. Praegu teenib Kosovos 30 Eesti kaitseväelast. 26-liikmeline Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm ESTRIF (Estonian Reconnaissance in Force) teenib Taani pataljoni koosseisus. Luurerühma ülesandeks on oma vastutusalal patrullide läbiviimine, läbiotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.
NATO kaitseministrite kohtumisel 11. juunil 2009. a tunnustati Kosovo positiivset arengut stabiilsuse saavutamisel ja otsustati KFOR-i jõudude kohaoleku järk-järguline vähendamine ja üleminek heidutavale kohalolekule.

Praeguste plaanide kohaselt võiks ESTRIF osalus KFOR-s lõppeda 2010. aasta esimesel poolel, pärast seda jätkuks KFOR-i panustamine staabiohvitseridega.

Eesti kaitseväe üksuste missioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2010. a eelarves on kaitseväe tegevuskulude tarbeks Kosovos kavandatud ca 4 miljonit krooni.

KFOR on NATO poolt juhitud rahvusvaheline missioon, mille ülesanne on julgeoleku loomine ja tagamine Kosovo Vabariigis. KFORi rahutagamisjõud sisenesid Kosovosse 12. juunil 1999. a. Missioonil osaleb 33 riiki, neist 25 NATO liikmesriiki ja 8 partnerriiki, kokku ligikaudu 13 800 rahutagajaga.

4) Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu näeb ette Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist 2010. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini 2010. a rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO poolt juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni “Kestev vabadus” (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega.

Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste (jalaväekompanii ja logistilise toetuselemendi) rotatsioon toimub kahel korral aastas (mais ja novembris). Eesti kompanii vastutusala ei saa rotatsiooni ajaks tühjaks jätta. Sellest johtuvalt on vajalik ajutiselt korraga nii lahkuvate kui saabuvate üksuste samaaegne viibimine operatsioonialal.

Seetõttu näeb riigikogu otsuse eelnõu ette, et kaitseväele Afganistani operatsioonil osalemiseks seatud ülempiiri võib suurendada kuni 340 kaitseväelaseni rotatsiooni perioodil ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.

Eesti kaitseväelaste operatsioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2010. a eelarves on selleks kavandatud ligi 156 miljonit krooni.

Eesti kaitseväe üksused on Afganistanis teeninud alates 2003. aastast, mil ISAF teenistusse asus 6-liikmeline demineerimismeeskond, kes tegutses Kabuli linna ümbruses. Alates 2006. a paiknevad Eesti kaitseväelased peamiselt Lõuna-Afganistanis asuvas Helmandi provintsis. Peale sõjalise panuse on Eesti võimalust mööda toetanud ka Afganistani sotsiaalmajanduslikku arengut Euroopa Liidu ja NATO ning rahvusvaheliste abiorganisatsioonide kaudu.

5) Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu näeb ette Eesti kaitseväe isikkoosseisu suurendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 5 kaitseväelaseni. Samuti nende kasutamise tähtaja pikendamist NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis 31. detsembrini 2010. a.

NTM-I koosseisus teenib hetkel Iraagis 1 Eesti staabiohvitser. Eesti on alates 2005. aastast osalenud NTM-I koosseisus 1–3 staabiohvitseriga, samuti on Eesti Iraagile annetanud relvi, laskemoona ja arvutiklassi. Seoses võimalike muutustega missiooni staabis võib tekkida vajadus panustada NTM-I-sse veel 1-2 staabiohvitseriga. Kaitseväelaste rotatsiooni perioodil võib operatsioonialal viibida ka rohkem kaitseväelasi.

Eesti kaitseväelaste operatsioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2010. aastal on selle tarbeks planeeritud ca 2,4 miljonit krooni.

7. mail 2003. a võttis Riigikogu vastu otsuse kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil nimetatud riikides. 17. detsembril 2008. a pikendas Riigikogu operatsiooni kestust kuni 31. detsembrini 2009. a. Otsus nägi ette Eesti kaitseväe kasutamise kuni 37 kaitseväelasega rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Iraagis Iraagi Vabariigi palve esitamise ja vägede staatust käsitleva lepingu sõlmimise või lepinguga ühinemise või ÜRO julgeolekunõukogu vastavasisulise resolutsiooni vastuvõtmise korral ning kuni 3 kaitseväelasega NTM-I koosseisus.

Eesti ja Iraagi vahel vägede staatust käsitlevat lepingut ei sõlmitud. Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2009. a otsuse alusel lõpetati 7. veebruaril 2009. a ametlikult Eesti kaitseväe operatsioon Iraagi julgeoleku tagamisel.

Iraagi julgeolekujõudude väljaõppesse panustavad 14 riiki u 160 kaitseväelasega NTM-I koosseisus. NTM-I Iraagis loodi NATO poolt 2004. aasta novembris vastavalt Iraagi vahevalitsuse palvele. NTM-I eesmärgiks on aidata viia Iraagi julgeolekujõud seisukorda, mis võimaldaks Iraagi valitsusel tagada riigis stabiilsus ja julgeolek.

7. Arvamuse andmine seaduse eelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse" eelnõu (579 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu 579 SE algatas Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga võimaldada õppelaenu saanud isikutel saada riigi tagatisega laenu ka teise ja järgneva kutse- või kõrghariduse omandamisel. Uue õppelaenu saamiseks peaks eelmine laenusumma koos intressiga olema tagasi makstud.

Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada algatatud eelnõu. Ministeerium nendib, et õppelaenuvõlglaste hulk praegu kasvab ning sellises olukorras ei ole riigitagatisega õppelaenu saajate ringi laiendamine põhjendatud. Käesoleva aasta 1. oktoobri seisuga oli riigitagatisega õppelaenu võlgnike arv 617. 2008. aastal rakendus riigitagatis 519-le ja 2007. aastal 393-le võlgnikule.

Kasutatud riigitagatise summa küünib oktoobri alguse seisuga juba 2008. aasta tasemeni -vastavalt 94,4 miljonit krooni 2008. aastal ja 89,1 miljonit krooni 2009. aastal 1. oktoobri seisuga. Ministeerium leiab, et riigitagatisega õppelaenu saajate ringi laiendamine survestaks riigieelarvet veelgi.

2) Arvamuse andmine "Asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse" eelnõu (578 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Seaduse eelnõu (578 SE) algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga tagasiulatuvalt muuta kinnisvarabuumi ajal väljastatud laenude tingimusi. Asjaõigusseadust soovitakse täiendada sättega, mille kohaselt juhul, kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud kinnisvara turuhindade languse tõttu, ei või hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist. Võlaõigusseadusesse soovib algataja lisada, et kui krediidiandja ütleb hüpoteegiga tagatud lepingu üles, siis pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja üleminekut hüpoteegipidajale on kogu võlg tasutud.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada eelnõu. Ministeerium leiab, et eelnõu on vastuolus põhiseadusega ning ei arvesta Eesti õiguskorra aluspõhimõtteid. Samuti võib kavandatud muudatuste rakendamine osutuda võimatuks. Näiteks puuduvad eelnõus rakendussätted, mis ütleksid, millistele lepingutele uued tingimused kehtiksid. Rahandusministeerium nendib, et eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et oleks analüüsitud eelnõu kõiki olulisi tagajärgi.

3) Arvamuse andmine "Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu (584 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Eelnõu (584 SE) algatas Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga tagada kõikidele üliõpilastele akadeemilise puhkuse ajaks haigekassa kindlustuskaitse. Kokku viibib aastas akadeemilisel puhkusel 8500–8700 üliõpilast.

Kehtiva korra kohaselt säilib akadeemilisel puhkusel viibivatel üliõpilastel haigekassa kindlustuskaitse juhul kui nad on puhkusel haiguse või vigastuse tõttu.

Kui kõigile akadeemilisel puhkusel olevate inimestele säiliks ravikindlustus, kuluks 2007/2008. aasta andmeid aluseks võttes akadeemilisel puhkusel olevate isikute ravikindlustuseks kokku 41 miljonit krooni aastas.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada eelnõu. Ministeerium leiab, et kui üliõpilane jääb akadeemilisele puhkusele üksnes puhkamiseks, ei peaks riik kohtlema üliõpilast soodsamalt kui teisi tööst või õppimisest kõrvalehoidvaid üle 19-aastaseid isikuid, kes ei ole hõlmatud aktiivsete tööturumeetmetega ega oma seetõttu ravikindlustust.

4) Arvamuse andmine "Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse" eelnõu (575 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Eelnõu 575 SE algatas Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga võimaldada töötutel osaleda avalikes töödes senisest suuremas mahus, muutes ühes kuus lubatud töötundide arvu 50-lt tunnilt 80-le tunnile.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eenõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et avalik töö on lihttöö, mille eesmärk on säilitada ja arendada töötute tööharjumust. Lähtudes vajadusest võimaldada töötul ka ajutise lihttöö tegemise perioodil otsida aktiivselt tööd, on osalemise aega piiratud. Avalikul tööl osalemise aeg ei tohi olla kauem kui 8 tundi päevas, 25 tundi nädalas ja 50 tundi kuus. Töö kestuse pikendamine 30 tunni võrra kuus ei aitaks täita paremini teenuse peaeesmärki – ehk säilitada töötul tööharjumust.

Pikaajaliste töötute puhul aitaks tööharjumust säilitada võimalus osaleda avalikul tööl erinevatel kuudel, kuid mitte ühes kuus pikema perioodi jooksul. Samuti märgib ministeerium, et majanduslanguse olukorras, kus töötute arv on suur, peaks kohalik omavalitsus seadma eesmärgiks avalikul tööl osalevate töötute arvu suurendamise, mitte avalikul töö osalemise kestuse pikendamise.

8. Aruanne "Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003–2015" rakendusplaani aastateks 2008–2011 2008. a tegevuste täitmisest ja 2009. a kavandatud meetmete realiseerimisest
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Aruanne

Aruanne annab koondpildi olulisematest tegevustest liiklusohutuse parandamiseks 2008–2009. aastal.

Üldiselt on 2008. aasta tulemused paranenud, välja arvatud liiklusõnnetustes hukkunud kergliiklejate arvu osas. Paranenud on üldine liiklusõnnetuste tase: hukkunute arv on 196-lt hukkunult aastal 2007 vähenenud 132 hukkununi 2008. aastal, joobnud sõidukijuhtide süül toimunud liiklusõnnetuste arv on aastaga vähenenud 169 võrra.

Hinnanguliselt võib öelda, et programmi tegevused on liiklusohutuse parandamisel olnud tulemuslikud ja oleme õnnetustes hukkunute arvult 2008. aasta eesmärgist ees. Siiski lõppeesmärgi, alla 100 hukkunu 2015. aastal, saavutamiseks on vaja planeeritud tegevusi jätkata ning jätkuvalt analüüsida kavandatud meetmete efektiivsust ja ajakohasust.

Aruanne on koostatud siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, tehnilise järelevalve ameti ja maanteeameti aruannete alusel ning on nende esindajatega kooskõlastatud.

9. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 90 „Kutseharidusstandard“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga tehakse kutseharidusstandardisse muudatused, mis puudutavad varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi VÕTA) ühtsete aluste loomist ja kutseõppe õpiväljundite kirjeldamist ning kvalifikatsiooniraamistikuga sidumist kutseõppeasutustes.

VÕTA üldised põhimõtted soodustavad ning toetavad varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppeasutustes ning muudavad arvestamise sidusamaks ning paremini võrreldavaks. Põhimõtted on välja töötatud erinevate osapoolte koostöös ning aruteludes, lähtudes ka Euroopa ühtsetest põhimõtetest mitteformaalse ja informaalse õppe arvestamisel.

Õpiväljundid tähistavad neid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida õppija peab vastava kutseõppeliigi õppe jooksul omandama ning olema võimeline demonstreerima. Õpiväljundite kirjeldamine tähendab, et õpetamise eesmärgina nähakse õpetamise tulemusi, mille saavutamist ka hinnatakse.

10. Suurupi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Suurupi looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Suurupi kambriumi liivakivipanka ja Eestis ainulaadseid kambriumi liivakivi paljandeid. Suurupi looduskaitseala pindala on 190,6 hektarit, sellest 50,7 hektarit moodustab eramaa ning 139,9 hektarit riigimaa, sh riigimetsamaa.

Kaitstavad elupaigatüübid on: püsitaimestikuga kivirannad, merele avatud pankrannad, väikesaared ning laiud, rannaniidud, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lubjakivipaljandid, liivakivipaljandid, vanad loodusmetsad, puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad).

Kaitstavad liigid on: vasakkeerme pisitigu ning teelehe-mosaiikliblikas, rootsi kukits, balti sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, kahelehine käokeel, pruunikas pesajuur ja karukold, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, vööt-põõsalind, sõõrsilmik, ristpart, tõmmuvaeras, randtiir jt.

Kaitse-eeskirjaga on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud paikades, mis on selleks ette valmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine.

Kaitsealal ei ole lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut.

11. Vabariigi Valitsuse 6. juuli 2006. a määruse nr 154 “Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruses tehtavad olulisemad muudatused on seotud vajadusega viia see kooskõlla komisjoni 24. jaanuari ja 1. augusti 2008. aasta otsustega. Esimesega neist muudetakse nõukogu direktiivi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta ning teisega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, lisa plii ja kaadiumi kasutusviiside erandite osas.

12. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1999. a määruse nr 192 “Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine” muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu

Vabariigi Valitsuse määruse muutmine on tingitud vajadusest viia see kooskõlla Euroopa Komisjoni direktiiviga, millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate lisaainete puhtuse erikriteeriumid. Määrusesse tehtavad muudatused mõjutavad eelkõige toiduainetööstust, kus peab kasutama nõuetekohaseid lisaaineid. Samuti mõjutab see ka järelevalveasutusi, kes peavad jälgima, et toiduainetööstuses kasutatavad ning jaemüügis olevad lisaaineid vastaksid nõuetele. Tehtavad muudatused on vajalikud ka tarbija tervise seisukohalt.

Määrusest jäetakse välja lisaaine E 230 (bifenüül), kuna see ei ole Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt enam toidu lisaainena lubatud ja raskmetallide piirmäär, arvestades Codex Alimentarius’e nõudeid ja analüüsimetoodikaid. Vajadusel muudetakse üksikute raskmetallide piirnorme. Kohandatakse ka nisiinile sätestatud määratlust ja nõudeid, lisatakse nõuded lisaainele E 504(1) ning lisaaine E 905 mikrokristalse vaha all hõlmatakse ka sünteetiliste süsivesinike põhistest lähteainetest saadud vahad.

Formaldehüüdi maksimumkoguseks muudetakse 50mg/kg, kuna Euroopa toiduohutusameti (edaspidi EFSA) hinnangul ei ole selline kogus ohtlik. Ajakohastatakse kaadmiumile sätestatud nõudeid. Arvestatakse, et lisaainete E 407 (karrageen) ja E 407 a (tselluloosi sisaldav karrageen) saamiseks kasutatakse vetikaid, mis võivad looduslikult sisaldada suuremas koguses kaadmiumi kui hetkel on õigusaktides lubatud.

E 526 kaltsiumhüdroksiidis, E 529 kaltsiumoksiidis ja E 901 meevahas vähendatakse plii maksimumkogust, arvestades FAO/WHO toidu lisaainete ühise ekspertkomitee Codex Alimentariuse sätestatud nõudeid. Kahes esimesena nimetatud lisaaines vähendatakse ka magneesium- ja leelismetallsoolade kogust vähima võimaliku väärtuseni.

13. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 "Välisministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Määruse eelnõu eesmärgiks on viia põhimäärus vastavusse välisministeeriumi struktuurimuudatusega. Välisministeeriumis kaotatakse seni ministeeriumi osakonnana toiminud ministri kantselei, kelle ülesandeks oli koordineerida välisministri ja ministeeriumi koostööd ning korraldada ministri asjaajamist. Lisaks täpsustatakse erinevate osakondade ülesandeid.

Määruse rakendamisega ei kaasne rahalist kulu, vaid eesmärgiks on hoida kokku tegevuskulusid. Ministri kantselei teenistujate ülesanded jagatakse ministri nõunike ja teiste välisministeeriumi teenistujate vahel ning kokkuhoid seisneb kaotatud ametikohtadele ettenähtud töötasude kokkuhoius.

14. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks (Tallinnas Pärnu mnt 57/Liivalaia tn 2 kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse haridus- ja teadusministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva Tallinnas Pärnu mnt 57/Liivalaia tn 2 asuva kinnistu avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks Riigi Kinnisvara AS kasuks.

Hoonestusõiguse seadmise eesmärk on Tallinna Muusikakeskkoolile, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakoolile ja Tallinna Balletikoolile ühise õppehoone rajamine.

Valitsus toetas 12. jaanuari 2006. a kabinetinõupidamisel haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekut rajada kolmele koolile ühine õppehoone valitud asukohta, kasutades muuhulgas ka Riigi Kinnisvara AS võimalusi. 15. oktoobri 2009. a kabinetinõupidamisel kiideti heaks haridus- ja teadusministri ettepanek seada Riigi Kinnisvara AS-i kasuks hoonestusõigus Tallinnas Pärnu mnt 57 asuvale kinnistule.


15. Maa munitsipaalomandisse andmine
1) Maa andmine Tartu linna munitsipaalomandisse (Tartus Ujula tänav T118 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Tartu linna munitsipaalomandisse Tartu linnas asuv Ujula tänav T118 maaüksus (pindala on 2715 m², sihtotstarve – transpordimaa).

Tartu linn taotleb maaüksust munitsipaalomandisse avalikult kasutatava tänavana. Maaüksus on juba kasutuses avalikult kasutatava teena ning perspektiivis ei ole Tartu linnavalitsusel kavas seda teistel eesmärkidel kasutada ega sinna muid objekte rajada.

Supelranna külastajatel võimaldatakse antud maa-ala kasutada ka edaspidi autode parkimiseks, kuid eraldi parklat selleks välja ei ehitata ning parkimist liikluskorraldusvahenditega korraldama ei hakata.

2) Maa andmine Vihula valla munitsipaalomandisse (Käsmu külas 2 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Vihula valla munitsipaalomandisse Lääne-Virumaal Vihula vallas Käsmu külas asuvad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused Neeme tee 86 (pindala 930 m²) ja Laane tee 6 (pindala 4360 m²) avalikult kasutatavate parklate rajamiseks.

Rajatavad parklad on vajalikud, et tagada ohutu liikluskorraldus ning kohalikele elanikele, külalistele ja turistidele organiseeritud parkimine. Tegemist on Lahemaa Rahvuspargi territooriumiga, kus ei tohi parkida suvalistesse kohtadesse.


16. Pajusti Maaparandusühistu liikme õiguste teostaja määramine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks Pajusti Maaparandusühistus Lääne-Viru maavalitsus.

Ühistu põhikirjaline eesmärk on oma tegevuspiirkonnas ühistegevuse kaudu maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud juurdepääsuteede, veekogude ja keskkonnarajatiste hooldamine või uuendamine ja maaparandushoiutööde tegemine, et tagada maaparandussüsteemide toimimine ja maade sihtotstarbeline kasutamine ning ühistu liikmete huvide esindamine.

Riik osaleb maaparandusühistus kohustusliku liikmena. Kohustuslik liige on ühistu tegevuspiirkonnas asuva kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal asub maaparandussüsteem.


17. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus eelnõus nimetatud isikule tingimusel, et ta vabastatakse Ukraina kodakondsusest.


18. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.


19. Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi viisaküsimustes Jordaania Ha¹imiidi Kuningriigis esindamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kokkuleppe alusel esindavad Madalmaad Eestit viisaküsimustes Jordaania Ha¹imiidi Kuningriigis (Ammanis).

Eesti esinduste arv maailmas on piiratud. Enamik neist asub Euroopa Liidu, sealhulgas Schengeni ruumi kuuluvates riikides. Viisa taotlemisel on üldjuhul nõudeks, et isik esitab taotluse esindusele isiklikult, selleks aga peavad viisataotlejad sageli sõitma oma elukohariigist kolmandasse riiki, mis on inimesele rahaliselt väga kulukas ning kuhu sisenemiseks paljudel juhtudel tuleb omakorda taotleda viisat.

Esinduslepingute alusel saavad Jordaania kodanikud Eestisse reisimiseks taotleda viisa väljastamist Madalmaade esindusest. Isikud, kes viisa alusel Eestisse tulevad, kasutavad nii turismi- kui ka muid teenuseid, mis mõjub positiivselt Eesti majandusele.

Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel ning see jõustub 1. novembril 2009. a.


20. Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Indoneesia Vabariigi laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Laiahaardeline partnerluse ja koostöö raamlepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahel” eelnõu (edaspidi raamleping).

Raamlepinguga võtab Indoneesia õiguslikke kohustusi nii inimõiguste kaitse, terrorismivastase võitluse kui ka massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal. Lisaks nimetatud valdkondadele loob raamleping eeldused koostööks keskkonna ja kliimamuutuste, energia, teaduse ja tehnoloogia, laevanduse, lennutranspordi, põllumajanduse ning merenduse ja kalanduse vallas.

Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi suhteid reguleerib praegu 1980. a sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) vaheline koostööleping. Raamleping Indoneesiaga loob ajakohastatud aluse lepinguosaliste suhete korraldamiseks mitmes valdkonnas. Raamleping sõlmitakse eesmärgiga arendada suhteid Kagu-Aasia piirkonna riikidega. Poliitiliselt võimaldab see suurendada Euroopa Liidu mõju regioonis, mis traditsiooniliselt on orienteeritud suhetele Hiina ja USAga. Raamlepingu põhjal saab alustada ka vabakaubanduslepingu alaseid läbirääkimisi, mille sõlmimine sõltub partnerluse ja koostöö raamlepingute sõlmimisest.


21. Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Süüria Araabia Vabariigi assotsiatsioonilepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks lepingu eelnõu, mille eesmärk on luua assotsiatsioon Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Süüria Araabia Vabariigi vahel.

Lepinguga toetatakse Süüria majandus- ja poliitilist reformi, et valmistada Süüriat ette maailmamajandusse integreerumiseks ning edendada regionaalset integratsiooni. Regulaarse poliitilise dialoogi kaudu võimaldab leping ELil arutada Süüriaga kõiki vastastikust huvi pakkuvaid teemasid, eriti inimõigusi ja demokraatlikke põhimõtteid, terrorismi ja relvade leviku tõkestamist puudutavad teemad.

Lepingule on kavas alla kirjutada 26.–27. oktoobrini 2009. a toimuval Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil.

Lepinguosalised kiidavad lepingu oma menetluste kohaselt heaks. Leping jõustub teise kuu esimesel päeval arvates kuupäevast, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et riigisisesed menetlused on lõpule viidud.


22. Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 29. ja 30. oktoobri 2009. a kohtumisel
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Ülemkogu peamised teemad on Euroopa Liidu institutsionaalsed küsimused seoses ettevalmistustega Lissaboni lepingu rakendamiseks, ettevalmistused Kopenhaageni kliimakonverentsiks, majandusolukord, sh ELi finantsjärelevalve tõhustamine. Lisaks on kavas heaks kiita Läänemere strateegia ja teha kokkuvõte võetud meetmetest, mis on seotud ebaseadusliku sisserändega. Võimalik, et lisanduvad päevakajalised välispoliitilised teemad.

Eesti jaoks on olulisemad teemad institutsionaalsed küsimused, kliimamuutused ja Läänemere strateegia heakskiitmine ülemkogu poolt.


23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 26. ja 27. oktoobri 2009. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Üldasjade nõukogu istungil valmistavad välisministrid ette Euroopa Ülemkogu kohtumist ning Läänemere strateegiat.

Välissuhete nõukogu istungil arutatakse järgmisi teemasid: Afganistan ja Pakistan; Lääne-Balkan; Moldova; Lähis-Ida rahuprotsess; Iraan; Sri Lanka; Somaalia; Guinea.


24. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 9. oktoobri 2009. a istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

9. oktoobril olid transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus arutlusel transpordi küsimused. Ministrite poliitiline mõttevahetus toimus transpordi jätkusuutliku tuleviku teemal.

Euroopa Komisjon määratles transpordi tulevikku käsitlevas teatises kindlaks transpordisüsteemi tuleviku jaoks järgmised väljakutsed: vananemine, ränne, keskkonnasurve, fossiilkütuste kasvav nappus, linnastumine ja üleilmastumine.

Ministrid arutlesid muuhulgas prioriteetide üle sellise tulevase säästva transpordisüsteemi loomiseks, mis vastaks ühiskonna majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele ning ühtlasi käsitleks ülemaailmset kliimamuutuste pikaajalist väljakutset.

Merenduse teemades oli olulisim merereisijate õiguste määrus, mille osas nõukogu võttis vastu poliitilise kokkuleppe. Laevade teavitusformaalsuste direktiivi osas kiideti heaks eduaruanne. Lennunduses käsitleti välissuhetega seonduvat – komisjonile anti volitused pidada läbirääkimisi USA ja Brasiiliaga.


2) Ülevaade Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 12. oktoobri 2009. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Nõukogu istungil arutati gripipandeemia (H1N1) küsimusi. Ministrid võtsid vastu nõukogu järeldused „Pandeemia (H1N1) 2009 - strateegiline lähenemine”.

Volinik tutvustas liikmesriikide koostöö olulisemaid teemasid: vaktsiini ühishange, arenguriikide abistamine ja avalikkuse teavitamine. Riigid on pandeemiaks üldiselt hästi valmistunud ja mõnes riigis on vaktsiini suur ülevaru, sest uuematel andmetel piisab vaktsineerimiseks ühest doosist. Seega saab õiguslike küsimuste lahendamisel vaktsiine liikmesriikide vahel üle anda või müüa. Loodud on ka mehhanismid ühise vaktsiinide hanke läbiviimiseks, millest on huvitatud Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Malta.


3) Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 14. ja 15. oktoobri 2009. a mitteametlikust istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

14. toimus Rootsis Umeås ELi siseturuministrite ning 15. oktoobril ELi tööstusministrite mitteametlik kohtumine. 14. oktoobril toimunud siseturuministrite mitteametlikul kohtumisel oli teemaks siseturu tugevdamise võimalused järgneva kümne aasta jooksul ning siseturu arengu sisesed ja välised aspektid. Selles valdkonnas toodi diskussiooni käigus välja kuus prioriteeti.

15. oktoobril toimunud tööstusministrite kohtumisel oli diskussiooniteemaks ökotõhus majandus ning võimalused tööstuse ja poliitikute vahelisele koostööle selle saavutamiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-