Valitsuse 22.11.2012 istungi kommenteeritud päevakord

21.11.2012 | 14:47

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas, 22. november 2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Anu Adra-Entsik 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaministrit asendava kaitseminister Urmas Reinsalu kõrvale kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Kutseõppeasutuse seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmine, kutseõppe kättesaadavuse parandamine, õpilaste väljalangevuse vähendamine, koolide juhtimise korrastamine, kutseõpetajaid puudutavate regulatsioonide lihtsustamine ning väljundipõhise lähenemise suurendamine õppes.

Eelnõu kohaselt minnakse sisendipõhiselt kutseõppelt (põhiharidusnõudeta, põhihariduse ja keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe) üle väljundipõhisele õppele, mis on seotud Eesti kvalifikatsiooniraamistikus kindlate tasemetega. Õppekava osalise täitmise korral nähakse ette täis- või osakvalifikatsiooni omandamist tõendava tunnistuse väljastamise võimalus.

Seni on koolituslubade süsteem hõlmanud munitsipaal- ja erakoole ning seisnenud vaid dokumentide nõuetele vastavuse kontrollimises. Eelnõuga laieneb õppe läbiviimise õiguse taotlemise süsteem ka riigi kutseõppeasutustele, kus enne õppe läbiviimise õiguse andmist teostatakse õppe kvaliteeti hindav ekspertiis.

Eesmärgiga suurendada koolisisest demokraatiat ja arvestada enam kutseõppeasutuse spetsiifikaga on eelnõus muudetud kutseõppeasutuse juhtimist, kus senised juhtorganid õppenõukogu ja kooli nõukogu on asendatud sarnaselt rakenduskõrgkoolile nõukogu ja nõunike koguga.

Eelnõuga seotakse kutseõpetajate kvalifikatsiooninõuded kutseharidusstandardiga ja luuakse võimalus kasutada õppeaasta pikkuse summeerimisperioodiga tööaega. Edaspidi nimetatakse kutseõppeasutustes töötavaid õpetajaid kutseõpetajateks.

Euroopa Komisjoni soovitusest tulenevalt võetakse õppemahu arvestamise ühikuna kasutusele Eesti kutsehariduse arvestuspunkt, mille mahuks on 26 tundi teadmiste ja oskuste omandamiseks tehtavat tööd.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. septembriks 2013. Õppekavade, õppekorralduse ja juhtimiskorralduse muutmiseks on ette nähtud rakendusaeg.

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse" eelnõu (303 SE) kohta

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu näeb ette lapsehooldustasu tõstmise kuni kolmeaastast last kasvatavale vanemale seniselt 38,35 eurolt 191,75 euroni kuus alates 1. jaanuarist 2014. Kui praegu makstakse tasu pooles lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta, siis eelnõu näeb ette, et see tasu on kahe ja poole kordne lapsehooldustasu määr.

Seletuskirja järgi oleks seadusemuudatuse jõustumisel maksimaalne lisakulu riigieelarvele 42 miljonit eurot aastas.

Valitsuse arvamus tuleb esitada Riigikogu sotsiaalkomisjonile 29. novembriks 2012.

Rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu. Sotsiaalministeeriumil ei ole tõendust, et 1,5–3-aastaste lastega pered on suuremas vaesusriskis kui teised sihtgrupid. Samuti on Euroopas ja terves maailmas vaid üksikud riigid, kus vanemal on võimalik lapse sünni järel olla kodus kolm aastat. Eelnõu ettepanekus ei ole analüüsitud lapsehooldustasu suurendamise mõju vanemate tööturu stiimulitele ja sellest tulenevat mõju laste vaesusele. Eelnõu rakendamisega kaasnev riigieelarvekulude kasv eeldab teiste eelarveridade rahastamise vähendamist.

2) Arvamuse andmine "Erakonnaseaduse muutmise seaduse" eelnõu (304 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu eesmärk on korrastada erakonna rahastamisega seotud aruandlust. Selleks nähakse eelnõuga ette kohustus, et erakonnad peavad esitama kvartaalselt erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kvartaliaruande oma tulude ja saadud laenude kohta. Aruanne tuleb esitada iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kvartaliaruanded esitatakse veebikeskkonnas ja avalikustatakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel.

Lisaks viiakse erakonnaseaduses kasutatavad raamatupidamislikud terminid ja põhimõtted kooskõlla üldise finantsarvestusliku terminoloogia ja põhimõtetega.

Seaduse rakendamine ühtse veebipõhise aruandluse loomiseks ei too seletuskirja kohaselt kaasa täiendavaid kulutusi, kuna erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 2011.-2013. aastate eelarves on investeeringuteks ette nähtud 111 900 eurot, millega on võimalik täielikult välja arendada aruandluse veebipõhine infosüsteem.

Valitsuse arvamus tuleb esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile 29. novembriks 2012.

Justiitsministeerium toetab eelnõu.

Seadus jõustuks 1. aprillil 2013.

3. Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr. Määrus on osa 10. mail 2012 vastuvõetud kõrghariduse rahastamist ja tasuta kõrgharidust puudutavate seadusemuudatuste rakendamisest.

Määrust kohaldatakse ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, kellele eraldatakse riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks tegevustoetust.

Ülikooliseaduse kohaselt arvestatakse õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste toetamiseks 70–75 protsenti. Riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetavate tegevuste toetamiseks arvestatakse 25–30 protsenti riigieelarves ettenähtud vahendite mahust. Samuti loetletakse määruses indikaatorid, mida võetakse arvesse õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse ning riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetavate tegevuste hindamisel.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse indikaatorite täpsustused, mis võimaldavad tõlgendada indikaatoreid kõigil osapooltel ühetaoliselt. Indikaatorite osakaalud, mis samuti mõjutavad õppeasutuste rahastamismahu kujunemist, lepitakse kokku kõrgkoolidega sõlmitavates lepingutes või käskkirjades.

Aastatel 2013-2015 on seaduses tegevustoetuse mahu arvestamiseks ette nähtud üleminekuperiood, mil kehtivad erisused käesoleva määruse rakendussätetes. Kasutatakse ainult neid indikaatoreid, mille puhul kogutakse juba praegu Eesti hariduse infosüsteemi alusandmeid.

Eelnõu kohaselt on kaitstud doktorikraadi eest makstav doktoriõppe tulemustasu 11 160 eurot. 2012. aastal oli doktorandi tulemustasu määr 11 154,50 eurot. 2013. aastal ümardatakse doktorandi tulemustasu täisarvuni.

Määruse jõustumiseks on kavandatud 1. jaanuar 2013, kui jõustuvad ülikooliseaduse muudatused.

4. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu võtab arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide nõudeid ning Läänemere piirkonnas merekeskkonna kaitsetööd koordineeriva Helsingi Komisjoni (HELCOM) soovitusi. Eelnõu vastab nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ.

Karmistuvad reoveepuhastite nõuded lämmastiku ja fosfori eemaldamise osas, mille eesmärk on kaitsta Läänemerd ja teisi veekogusid eutrofeerumise (veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega) eest. Muudatuse tulemusel väheneb juba järgmisel aastal reoveepuhastite kaudu veekogudesse juhitav fosfori koormus ligikaudu 30 tonnini aastas. 2000-10 000 inimekvivalendi suurustele puhastitele on uuteks piirväärtusteks vastavalt 1 mg/l ja 0,5 mg/l.

Samuti kehtestatakse täpsed nõuded alla 2000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal paiknevatele puhastitele. Siiani on nõuete seadmine olnud keskkonnaameti kaalutlusotsus.

Veekogude hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks ning tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nõuetest seatakse rangemad nõuded ka heitvee kaudu keskkonda juhitavate ohtlike ainete sisaldusele. Kuna ohtlike ainete sisalduse nõuetekohaseks viimine heitvees toob kaasa kulutusi, siis antakse vajalike puhastusmeetmete rakendamiseks aega sõltuvalt ohtliku aine ohtlikkusest inimtervisele ja keskkonnale 3-10 aastat.

Määrus jõustuks 1. jaanuaril 2013.

Enne määruse jõustumist antud load kehtivad loas esitatud tingimustel kuni loa kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2015. Erand on sätestatud üle 10 000 inimekvivalendi suuruste reoveekogumisalade üldfosfori sisalduse osas. Rangemad nõuded hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2013.

5. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara omandamiseks ja võõrandamiseks (Haapsalus Mulla tn 1-1 korterihoonestusõigus ja Rakveres Nortsu tee 13 kinnistu)
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kaitseliidule põhikirjalise tegevuse arendamiseks luba tasuta omandada Haapsalus Mulla tn 1 korterihoonestusõigus, mis kuulub Haapsalu linnale. Samuti tasuta võõrandada kaitseministeeriumi valitsemisele Rakvere linnas Nortsu tee 13 asuv kinnistu.

Kaitseliit toetas 2010. aasta sügisel valminud Haapsalu spordikeskusse siselasketiiru ehitamist. Lasketiiru kasutamiseks ning kulude jaotuseks sõlmisid OÜ Universaalhall, kaitseliit ja Haapsalu linn lepingu, millega seati Mulla tn 1-1 korterihoonestusõiguse tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus kaitseliidu kasuks. Korterihoonestusõiguse reaalosa on 50-meetrine siselasketiir. Lepingu alusel on kaitseliidul õigus tasuta omandada korterihoonestusõigus pärast kaitseliidu keskkogu otsust ja valitsuse luba.

Rakveres Nortsu tee 13 asuva angaari andis kaitseminister 1997. aastal kaitseliidu kasutusse ja valdusse. Kaitseministeerium võõrandas kinnistu kaitseliidule, kes kavandas kinnistule rajada Viru maleva tagalakeskuse. Praeguseks on Nortsu tee 13 angaar amortiseerunud ning kaitseliit ei kasuta angaari.

Kinnistu kõrval asuv Nortsu tee 15 kinnistu jäi kaitseministeeriumi valitsemisele kaitseväe volitustele. 2004. aastal ehitati Nortsu tee 13 ja 15 kinnistutele kaitseväe liinirajatis.

2009. aastal tegi Viru maleva juhatus ettepaneku võõrandada Nortsu tee 13 kinnistu avalikul enampakkumisel. Kaitseliidu keskkogu otsustas kinnistu võõrandada. Kaitseväe liinirajatise tõttu ei lubanud kaitseministeerium kinnistut avalikul enampakkumisel võõrandada, sest kinnistut on kaitseväele vaja. Kaitseliidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks ei ole Nortsu tee 13 kinnistu vajalik.

6. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kaitseliidule (Lääne maakonnas Piirsalu külas Tormimaru kinnistu)
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kaitseministeeriumile nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada kaitseliidule tema valitsemisel olev Lääne maakonnas Risti vallas Piirsalu külas asuv Tormimaru kinnistu. Kinnistu on olnud kaitseliidu valduses ja kasutuses 1997. aastast. Kinnistul asub 300-meetrine lasketiir, mis on kavas renoveerida ning selle juurde rajada lasketiiru teenindavad rajatised (varjualune, parkla jms) ja tähistada püsivalt lasketiiru ohuala.

7. Munitsipaalomandisse antud maa osaliseks sihtotstarbe muutmiseks ja osaliseks võõrandamiseks loa andmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus andis 1998. aastal Jõelähtme valla munitsipaalomandisse Jõesuu ja Ihasalu külas asuva 116 hektari suuruse maatulundus- (70%) ja sotsiaalmaa (30%) liitsihtotstarbega maaüksuse. Maa anti sotsiaalmaana kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Seletuskirja kohaselt oli plaanis 3,5 kilomeetrit Ihasalu lahe idakallast muuta kultuurseks puhkeaja veetmise paigaks. Maaüksuse kohta koostatud planeeringu eskiisvariandi kohaselt on taotletavale maale kavandatud paarikümne ühepereelamukrundi, kümnekonna suvilakrundi, kümnekonna talutüüpi elamukrundi moodustamine ning ühiskondliku keskuse ja kämpingu rajamine.

Eelnõu kohaselt antakse luba Jõelähtme vallas Ihasalu külas asuvate Jõesuu puhkeala kinnistu koosseisu kuulunud üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksuse jagamisel moodustatud Metsahundi tee lõik 2 kinnistu (pindala 1739 m²) ja Laheranna tee kinnistu (pindala 6481 m²) sihtotstarbe muutmiseks 95% transpordimaa ja 5% tootmismaa sihtotstarbeks. Laheranna tee 2 kinnistu (pindala 9697 m²) ja 11262 Ruu-Ihasalu tee (pindala 243 m²) sihtotstarbe muutmiseks transpordimaa sihtotstarbeks ning Jõesuu puhkeala kinnistu jagamisel moodustatava 11262 Ruu-Ihasalu tee (891 m²) maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks transpordimaa sihtotstarbeks ning 11262 Ruu-Ihasalu tee (243 m²) ja 11262 Ruu-Ihasalu tee (891 m²) maaüksuste võõrandamiseks Eesti riigile maanteeameti kaudu.

Metsahundi tee lõik 2 ja Laheranna tee maaüksustele on kavandatud juurdepääsuteed, reoveepumplad ja tuletõrje veehoidlad, Laheranna tee 2 maaüksusele avalikult kasutatav parkla ja 11262 Ruu-Ihasalu tee maaüksustele (pindaladega 243 m² ja 891 m²) riigimaantee laiendus.

8. Tartu maakonnas Ülenurme vallas asuva Puidaku kinnisasja osa sundvõõrandamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt sundvõõrandatakse Tartu maakonnas Ülenurme vallas Soinaste külas asuva Puidaku kinnisasja 2275 m² suurune osa vastavalt Tartu ümbersõidu Kandiküla-Uhti teelõigu eelprojektile.

Maanteeamet valmistas ette suuremahulise teeprojekti riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu ümbersõidu Kandiküla-Uhti lõigu ehitamiseks. Projekti alusel ehitatakse olemasolev kahe sõidurajaga maantee neljarajaliseks 1. klassi maanteeks.

Maanteeameti lõuna regioon pidas maaomanikega läbirääkimisi 2011. aasta maist oktoobrini. Maaüksuste omandamiseks vajalike hinnapakkumiste tegemiseks võttis maanteeamet aluseks AS Pindi Kinnisvara koostatud eksperdihinnangud, kus maatüki turuväärtuseks hinnati 1115 eurot. Kuna AS Pindi Kinnisvara eksperdihinnangu tulemus tekitas küsimusi, siis otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tagastada sundvõõrandamise eelnõu maanteeametile soovitusega tellida uus hindamine. Maanteeamet tellis kinnisasja turuväärtuse määramiseks uue hindamise Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ-lt, milles määrati maatüki turuväärtuseks 2400 eurot. Ka pärast teise eksperdihinnangu tellimist ja läbirääkimiste pidamist ei sõlmitud kinnistu omanikuga kokkulepet riigile vajaliku äralõike omandamiseks.

Kandiküla-Uhti lõigu ehitamine aitaks oluliselt kaasa liiklusohutuse paranemisele Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel. Tee ehitamise käigus rajatakse eritasandiline liiklussõlm ristumisel raudteega, kogujateed, jalg- ja jalgrattateed, mahasõidud, mürakaitseekraanid, millega kaasneb kohalike elanike elukvaliteedi paranemine.

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile kohtuotsusega kaasnenud menetluskulude tasumiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist 3023 eurot siseministeeriumile Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2012 kohtuotsusega kaasnenud menetluskulude tasumiseks.

Tulenevalt rahandusministeeriumi negatiivsest hinnangust Loksa linna finantsvõimekuse kohta otsustas valitsus 2011. aasta 17. veebruari istungil mitte nõustuda regionaalministri ettepanekuga arvata Loksa kultuurikeskuse renoveerimise ja ümberehitamise projekt perioodi 2009-2012 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava nimekirja.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus kohustas valitsust uuesti otsustama Loksa kultuurikeskuse renoveerimise ja ümberehitamise projekti perioodi 2009-2012 KOIT-kava reservnimekirja kinnitamise küsimust. Lisaks mõisteti valitsuselt välja Loksa valla kasuks 3023 eurot kahes kohtuastmes kantud menetluskulude katteks.

10. Ülevaade majanduse olukorrast, riigieelarve tulude laekumisest ning riigieelarveliste vahendite kasutamisest 2012. aasta esimesel üheksal kuul
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Rahandusminister esitab valitsusele ülevaate majanduse käekäigust ning riigieelarve tulude laekumisest ja riigieelarveliste vahendite kasutamisest 2012. aasta esimesel üheksal kuul.

Majandusülevaates kirjeldatakse nii globaalmajanduse kui Eesti majanduse viimase aja trende ning puudutatakse lähiaja oodatavaid arenguid. Riigieelarve tuludest antakse täpsem ülevaade maksuliste ja mittemaksuliste tulude lõikes. Riigieelarveliste vahendite kasutamist tutvustatakse detailselt, kus on näiteks ülevaade kuludest allikate lõikes, majandusliku sisu alusel, valitsemisalade lõikes ning kirjeldatakse eraldi ka välistoetuste kasutamist.

Ülevaates ära toodud ka valitsussektori eelarvepositsioon augusti lõpu seisuga ja kirjeldatud täpsemalt selle kujunemist.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 26. ja 27. novembri 2012. a istungil
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang

Kultuuriministrid võtavad vastu nõukogu järeldused kultuurivaldkonna juhtimise ja lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia kohta. Lastele parema interneti loomise strateegia üle toimub ka ministrite poliitiline mõttevahetus.

Lisaks soovitakse saavutada osaline üldine lähenemine 2014–2020 kultuurivaldkonna raamprogrammi „Loov Euroopa“ määruse osas ning võtta vastu eduaruanne uue Euroopa Kultuuripealinnade (2020–2033) algatuse kohta.

Nõukogu istungi spordiosas võetakse vastu nõukogu järeldused spordipoliitika kujundamiseks tõendibaasi tugevdamise kohta, sporditulemustega manipuleerimise vastase võitluse strateegia kehtestamise kohta ning tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise kohta. Lisaks toimub arutelu iga-aastase Euroopa spordinädala rakendamise üle.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 28. ja 29. novembri 2012. a istungil
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil võetakse vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse piimhappe kasutamist veiserümpade mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamiseks. Samuti võetakse vastu osaline üldine lähenemine otsetoetuste, maaelu, horisontaalse ja turukorralduse määruste kohta.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 29. novembri 2012. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Välisasjade nõukogu raames toimub kaubanduspoliitika eest vastutavate ministrite kohtumine, kus arutatakse kaubandusalaste määruste paketi ning investori ja riigi vahelisest vaidlusest tekkiva finantsvastutuse jagamist käsitleva määruse menetlemise seisu.

Nõukogult oodatakse mandaadi andmist Euroopa Komisjonile vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamiseks Jaapaniga.

Ministrid arutavad ka Euroopa Liidu ja Kanada ning Euroopa Liidu ja Singapuri vabakaubanduslepingute läbirääkimiste seisu ning võimalusi alustada vabakaubanduslepingu läbirääkimisi Vahemere lõunakalda riikidega.

Lõunalauas toimub arutelu Venemaa tegevuse üle Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmena ning Euroopa Liidu ja Hiina kaubandus- ja investeeringusuhete üle.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-