Valitsuse 22.12.11 istungi kommenteeritud päevakord

21.12.2011 | 16:30

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava

Algus kell 10:00 Stenbocki maja 22.12.2011

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja siseminister Ken-Marti Vaher. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis algusega kell 12.

1. "Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015" tegevuste elluviimise ülevaade

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot

Tüüp: ülevaade

Riigisekretär esitab ministritele „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011–2015“ tegevuste elluviimise ülevaate.

Valitsusele oli tänavu esmatähtis riigi rahanduse korras hoidmine ja maksumuudatused, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmine, reformid hariduses ja kaitsepoliitikas, energiasäästu soodustamine ning avaliku sektori efektiivsuse suurendamine.

Ülevaate 2011. aastal ellu viidud peamiste tegevuste ja käivitatud algatuste kohta leiab valitsuse veebilehelt: http://valitsus.ee/et/uudised/taustamaterjalid/51132/ulevaade-valitsuse-tegevusprogrammi-taitmisest

Põhjalikum tegevusprogrammi täitmise ülevaade, milles analüüsitakse ka valitsuse eesmärkide arengutrende, esitatakse koos uuendatud tegevusprogrammiga valitsusele aprillis 2012.

2. "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 "Teadmistepõhine Eesti"" rakendusplaani aastateks 2012-2013 heakskiitmine ja täiendamine ning aruanne strateegia elluviimise kohta 2010. ja 2011. aastal

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TA&I) strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide ja rakendusplaani täitmise aruanne 2010. ja 2011. aastal sisaldab ülevaadet kahe aasta jooksul toimunud olulisematest valdkonna tegevustest ja algatustest.

Võttes arvesse TA&I strateegia täitmise aruande järeldusi ja soovitusi, täiendatakse strateegia rakendusplaani. Rakendusplaani uute lisadena kinnitatakse kolm uut riiklikku T&A programmi, milleks on „Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse programm 2011-2015“, „Eesti keskkonnakaitse ja -tehnoloogia programm“ ning „Eesti tervishoiu programm“. Lisaks kinnitatakse kaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel ettevalmistatud tegevuskava: „Start-up Eesti 2011-2013 tegevuskava innovaatiliste start-up ettevõtete arendamiseks“ ning „Eesti Kosmosevaldkonna strateegia 2011-2013“.

Rakendusplaani täitmise aruandest selgub, et teadlaste ja inseneride suhtarv on võrreldes 2009. aastaga püsinud samal tasemel. Samas on kasvanud teadlaste ja inseneride osakaal erasektoris. Olulise trendina on taas hakanud kasvama innovaatiliste ettevõtete osakaal ning hõive kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilises tööstuses ja teeninduses. Viimasel kahel aastal riik jätkas innovatsiooni ja arengu nõuandeteenuse rahastamist, olles tänavu oktoobriks väljastatud 497 innovatsiooniosakut summas 2,21 miljonit eurot.

2010. aastal tõusis Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute positsioon kõigi aegade kõrgeimale tasemele, ulatudes enam kui 12 miljardile eurole. Sealhulgas on kasvanud teadus- ja arendusmahukad välisinvesteeringud. Kokku toodi Eestisse 2010. aastal välismaiseid teadus- ja arendusetegevuse investeeringuid 26,6 miljonit eurot, mis moodustas 11,5 protsenti valdkonna koguinvesteeringutest

Euroopa Liidu teadus- arendustegevuse raamprogrammis on Eesti kolme edukama liikmesriigi hulgas. Eesti on absoluutsel juhtpositsioonil Euroopa Komisjoni poolt edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest ühe SKP ühiku kohta. Raamprogrammi projektides osaleb 340 Eesti organisatsiooni, mida finantseeritakse Euroopa Komisjoni poolt 54,6 miljoni euro ulatuses.

Teaduse populariseerimisel on olnud oluliseks tähiseks 2011. aasta mais Tartus avatud Baltimaade suurim teaduskeskus AHHAA. Esimese poolaasta jooksul on keskust külastanud üle 75000 külastaja Eestist ja kaugemalt.

3. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse Eesti Hariduse Infosüsteemi põhimäärus kooskõlla 1. septembril 2010 jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning uuest aastast jõustuva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse normiga, millega nähakse ette töölepingute sõlmimine doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorantidega.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse haridust tõendavate dokumentide, õpetajate ja õppejõudude, õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide, õppeasutuste, õppekavade ja koolituslubade ning õppekirjanduse alamregistri kohta kogutavate andmete koosseisu ning tunnistatakse kehtetuks registri andmekoosseisu punktid, mida tegelikult registrisse ei kanta.

4. Arhiivieeskiri

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu esitatakse tulenevalt 1. jaanuaril 2012 jõustuvast arhiiviseadusest. Arhiivieeskiri reguleerib ja täpsustab kogu riigi ja kohaliku omavalitsuse arhiivihaldust, mõjutades seega ligi 2800 avaliku sektori asutuse tegevust arhiivinduse valdkonnas.

Määruse mõjul väheneb oluliselt riigi arhiivihalduslik koormus. Avalik arhiiv, st rahvusarhiiv ja kohaliku omavalitsuse arhiiv, sekkub edaspidi vaid nende avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute dokumendi- ja arhiivihalduse korraldusse, kus tekib dokumentaalset kultuuripärandit ehk arhivaale. Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse.

Rahvusarhiivi senine kogemus on näidanud, et umbes 2700-st avaliku sektori asutusest võib arhivaale tekkida umbes 850-s ehk ligi kolmandikus asutustest. Seega, ülejäänud 2/3 avaliku sektori asutuste puhul pole põhjust kõrgendatud arhiivinduslikke nõudeid õigusaktiga sätestada.

Eelnõu suurim muudatus on avalike arhiivide hindamistegevuse aluse uuendus. Eelnõu kohaselt on hindamine avaliku arhiivi põhiülesanne ja selle eesmärgiks on dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine. Hindamise tulemusena peab selguma, millised dokumendid on osa kultuuripärandist.

Määruse rakendamine vähendab administreerimist ja täpsustab arhiivinduse korraldust, mis pikemas perspektiivis võib tuua kokkuhoidu. Määruse rakendamine ei kaota investeeringute vajadust Rahvusarhiivi arhiivihoidlate rajamiseks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

5. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri

Esitajad: justiitsminister Kristen Michal

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu peamiseks eesmärgiks on tõsta lähtuvalt Riigikogu otsuse „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ suunistest seaduste ja määruste eelnõude kvaliteeti ja ühtlustada Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu normitehnika reegleid. Eelnõus sätestatu seondub mõjude hindamise metoodika ja kaasamise hea tavaga, mis vastavalt valitsuse reglemendile tuleb kinnitada hiljemalt 1. jaanuariks 2012.

Eelnõu sisaldab laialdaselt tunnustatud hea õigusloome põhimõtteid ja nõudeid normitehnikale, näiteks õigusaktide selgus ja mõjusus nõue, huvirühmade kaasamise nõue, oluliste mõjude, samuti õigusaktide kvaliteedi ja toimivuse perioodilise hindamise nõue jm.

Eelnõus on sätestatud seaduseelnõu väljatöötamise etapid, mõjude hindamine, nõuded seaduseelnõule ja muutmise seaduse eelnõule, Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõule ja seletuskirjale esitatavad põhinõuded.

Uudsena sätestatakse mõjude hindamise metoodikat ja kaasamise head tava arvesse võttes reeglid selle kohta, millal ja kuidas koostada eelnõu väljatöötamiskavatsust ja eelnõu kontseptsiooni. Kõige esimeseks sammuks on probleemi ning lahenduste kaardistamine, samuti kaasnevate oluliste mõjude määratlemine ja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine. Väljatöötamiskavatsus kooskõlastatakse ministeeriumidega ning alles seejärel koostatakse seaduse eelnõu ja hinnatakse põhjalikult mõjusid. Lisaks näeb eelnõu ette seaduse rakendamisest tulenevate mõjude järelhindamise. Selle raames määratakse kindlaks, millal ja missugune institutsioon teeb õigusakti mõjude järelhindamise, et kontrollida regulatsiooni toimivust. Järelhindamisel analüüsitakse, kas praktikas saavutati selline tulemus, mis eelnõu koostamisel eesmärgiks seati.

Määrus jõustumisel mõjutavad muudatused justiitsministeeriumi ülesandeid õigusloome koordineerijana. Tõsist tööd nõuab uute põhimõtete tutvustamine, selgitamine ja koolitamine. 2012. aasta jooksul on justiitsministeeriumil plaanis uue normitehnika käsiraamatu koostamine.

Samuti on kõik teised ministeeriumid edaspidi kaasatud hea õigusloome põhimõtete järgmise kontrolli seeläbi, et nende ülesandeks on oma valdkonnas kavandatavate mõjuanalüüside kohta kooskõlastuse andmine ja sisuliste ettepanekute tegemine.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal. Muudatuste ulatusliku mõju tõttu töökorraldusele on nende rakendumiseks kavandatud järkjärguline üleminekuaeg. Kui 2012. aastast rakendatakse nõudeid vähemalt veerandi ministeeriumi ettevalmistatavate eelnõude, siis alates 2013. aastast vähemalt poolte puhul. Eelnõus toodud nõuded rakendatakse täies mahus 2014. aastast.

6. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on tööstusomandi valdkonna korraldamise ja õigusloome üleviimine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevusest justiitsministeeriumi pädevusse. Muudatus tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusest, mis jõustub 1. jaanuaril 2012.

Justiitsministeeriumi põhimäärusesse lisatakse tööstusomandi valdkonna korraldamine ja õigusloome, see viiakse õiguspoliitika osakonna vastutusalasse. Vastutus patendivolinike valdkonna eest viiakse justiitshalduspoliitika osakonna vastutusalasse.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust muudetakse eraldi määrusega.

7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses intellektuaalse omandi koordineerimise ja õigusloome pädevuse viimisega Justiitsministeeriumi valitsemisalasse

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse autoriõiguse ja tööstusomandi valdkonda puudutavad valitsuse määrused kooskõlla 1. jaanuaril 2012. aastal kehtima hakkava Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seotud eriseaduste muudatustega. Muudatused on formaalsed ning seonduvad intellektuaalse omandi üleviimisega justiitsministeeriumisse. Eelnõu täpsustab valitsusasutuste vastutusala seoses intellektuaalse omandiga.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal.

8. Paiksetest saasteallikatest ja õhusõidukitest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus, paiksete saasteallikate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riiklik reserv ning nende jaotuskava

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse paiksetest saasteallikatest ja õhusõidukitest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus, paiksete saasteallikate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riiklik reserv ning nende jaotuskava. Kauplemissüsteemi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside teket.

Eelnõu kohaselt on paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus aastatel 2008-2012 ümardatult 66,5 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. See sisaldab kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riiklikku reservi 3, 45 miljonit tonni ja ühisrakenduse reservi 991 172 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. Õhusõidukitest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus aastal 2012 on 58 431 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti.

Juhul, kui käitiste aastased kasvuhoonegaaside heitkogused jäävad väiksemaks neile jaotuskavaga määratust, tekib võimalus realiseerida tekkinud ülejääk Euroopa Ühenduse kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise turul.

Käesoleva aasta 5. septembril esitas Eesti uue jaotuskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ning Euroopa Komisjon kinnitas jaotuskava k.a. 5. detsembril.

9. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ muutmine

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia määrus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist.

Eelnõu kohaselt täiendatakse nende energeetika valdkonna tegevuste loetelu, mille puhul on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Senistele tegevustele lisatakse maagaasi, nafta- või keemiatoodete või muude vedelainete transporditorustiku rajamine väljaspool tööstusterritooriumi ning ehitiste ehitamine süsinikdioksiidi kogumiseks maapõues säilitamise eesmärgil.

Selliseid loamenetlusi, mille osas nüüd tuleb keskkonnamõju hindamise algatamist kaaluda võrreldes varasemaga ei ole lähiajal ette näha. Tegemist on peamiselt süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiivi nõuete ülevõtmisega. Erinevate uuringute põhjal on teada, et Eestis puuduvad selleks sobivad geoloogilised tingimused.

10. Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002. a määruse nr 150 „Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine“ muutmine

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on viia määrus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist.

11. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Määruse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust muudetakse tulenevalt 1. jaanuaril 2012 jõustuva lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muudatustest, mille kohaselt luuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uus struktuuriüksus ohutusjuurdluse keskus. Loodava sõltumatu keskuse ülesandeks on transpordiõnnetuste põhjuste väljaselgitamine, transpordiohutusalaste soovituste ja ettepanekute formuleerimine ning nende menetlemise jälgimine. Keskusesse koondatakse lennu-, laeva- ja raudteeõnnetuste ohutusjuurdluse pädevus ning kompetents. Praegu on laevaõnnetuste uurimine veeteede ameti ülesanne, lennuõnnetusi ja raudteeõnnetusi uurib ministeeriumi kriisireguleerimise osakond.

Ohutusjuurdluse keskus luuakse olemasolevate ministeeriumi ja veeteede ameti struktuurüksuste baasil, seega ministeeriumi haldusalas täiendavaid personalikulutusi ei kaasne. Küll aga on vajalikud täiendavad investeeringud uurimiseks vajalikku tehnilisse taristusse. Keskuse planeeritavad investeeringud taristusse aastatel 2012–2014 on vastavalt 85 000, 70 000 ja 40 000 eurot. Keskuse 2011–2014. aasta investeeringud, halduskulud ja ohutusjuurdluse läbiviimisega seotud kulud, sealhulgas ametnike töötasu, kaetakse riigieelarvest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile selleks 2011–2014. aastaks eraldatud vahenditest. Ohutusjuurdluse keskuse tegutsemise kulud aastatel 2012–2014 on 337 000 eurot aastas.

Lisaks muudetakse põhimäärust seoses tööstusomandi valdkonna korraldamise üleviimisega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Sellest tulenevalt viiakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest justiitsministeeriumi ja tema valitsemisala 2012. a eelarvesse 1 844 900 eurot.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

12. Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 80 „Riikliku ühistranspordiregistri asutamine ja registri põhimäärus” muutmine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega sätestatakse muudatused, mis tulenevad 1. jaanuaril 2012 jõustuvatest ühistranspordiseaduse muudatustest. Viimased on omakorda põhjustatud kahe Euroopa Liidu määruse kohaldamisest alates 4. detsembrist 2011.

Muudatused on seotud määruse ja eelnimetatud Euroopa Liidu määruste ning ühistranspordiseaduse terminoloogia ühtlustamisega, samuti sellega, et riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo õiguse andmist enam ei eristata.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

13. Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 154 „Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord“ muutmine

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse Võrumaal Eesti-Vene piiril asuva loomsete saaduste impordiks lubatud Koidula piiripunkti lahtiolekuaeg. Ööpäevaringne toidu- ja veterinaarkontroll hakkab toimuma inimtoiduks mõeldud pakendatud külmutatud, jahutatud ja tavatemperatuuriga loomsete saaduste ning inimtoiduks mitte mõeldud pakendatud külmutatud ja tavatemperatuuriga loomsete saaduste üle.

Kuna tegemist on esmakordselt avatava raudtee piiripunktiga, siis ei ole praegu teada, milliseks kujuneb toidu- ja veterinaarkontrolli vajadus. Kõne alla tulevad nii imporditavad saadetised kui ka transiitkaubad. Veterinaar- ja Toiduametil kui pädeval asutusel puuduvad seni kogemused rongidega veetavate kaubakoguste kontrollimisele kuluva aja kohta EL tingimustes ja seetõttu on keeruline kavandada töö mahtu. Sadama- ja maanteepiiripunktis arvestatakse ühe konteineri või autohaagise kontrolliks 1-2 tundi. Ameti 2011. aasta eelarvesse on kavandatud Koidula piiripunkti ööpäevaringseks avamiseks nelja töötaja personalikulud. Juhul kui kaubavood peaksid oluliselt suurenema, siis tuleb kaaluda lisatöökohtade loomist.

Määruse kehtestamine mõjutab otseselt loomsete saaduste importimisega tegelevaid isikuid, kes saavad edaspidi ühendusevälistest riikidest importimiseks kasutada ka Koidula raudtee piiripunkti. Seni on see võimalik üksnes Paldiski Lõunasadama, Muuga sadama, Narva maantee ja Luhamaa piiripunkti kaudu.

Koidula piiripunkti avamisega seotud kulutused on kavandatud veterinaar- ja toiduameti eelarves.

14. Rahandusministeeriumi põhimäärus

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse uus rahandusministeeriumi põhimäärus ning seni kehtinud põhimäärus tunnistatakse kehtetuks.

Rahandusministeeriumi põhimääruse muutmine on tingitud eelkõige vajadusest tugevdada poliitika kujundamise ülesande täitmist ministeeriumis ning toetada tugitegevuste alase töökorralduse ümberkujundamist ministeeriumi valitsemisalas.

Eelarvepoliitika asekantsleri vastutusalas muudetakse osakondade arvu ja ülesandeid. Struktuuris ei ole enam seniseid riigirahanduse ja strateegia osakonda ning riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonda. Riigikassa osakonna pädevusse lisatakse seaduse alusel teiste isikute raha hoidmine ning haldamine. Halduspoliitika asekantsler hakkab koordineerima ministeeriumi valitsemisalas oleva Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevust. 1. jaanuarist 2012 tuuakse justiitsministeeriumi valitsemisalast rahandusministeeriumi valitsemisalase üle Kohtute Raamatupidamiskeskus (uue nimega Riigi Tugiteenuste Keskus).

Moodustatakse tugitegevuste asekantsleri ametikoht. Uus asekantsler hakkab vastutama ministeeriumi ja tema valitsemisala arendustegevuse koordineerimise, tegevuseks vajalike ressursside arendamise ja säästliku kasutamisega seotud küsimuste eest ning koordineerima ministeeriumi hallatava rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tegevust.

Senise finants- ja maksupoliitika asekantsleri asemel moodustatakse finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri ning maksu- ja tollipoliitika asekantsleri ametikohad.

Põhimäärusest jäetakse välja abiministrit puudutav regulatsioon.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

15. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2011. a määruse nr 33 ""2011. aasta riigieelarve seaduses" kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandusfondi toetuse, muude toetuste ja hüvitiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord" muutmine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga eraldatakse toimetulekutoetuse reservist 103-le kohalikule omavalitsusele täiendavalt 0,6 miljonit eurot kuni aasta lõpuni suurenevate kulude katteks.

Toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse maksmiseks kulus 2011. aasta III kvartaliga 18,6 miljonit eurot, mis on 21% rohkem kui 2010. aasta samal perioodil. Kasv on peamiselt tingitud keskmise kulu tõusust taotluse kohta (toimetulekupiiri määra tõsteti 2011. aasta riigieelarve seadusega 63,9 eurolt 76,7 eurole). Taotluste arv on sellel perioodil kasvanud 0,8%.

Jaotamata jääb 1,3 miljonit eurot.

16. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses politsei- ja päästeasutuste ümberkorraldamisega

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on

Tulenevalt politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusest (Riigikogu poolt vastuvõetud eelnõu 116 SE) tuleb valitsuse määrustes teha redaktsioonilisi muudatusi.

Vastavalt seadusele muutuvad päästekeskused päästeameti struktuurüksusteks, Häirekeskus muutub siseministeeriumi valitsemisalas olevaks valitsusasutuseks ning prefektuurid Politsei- ja Piirivalve piirkondlikeks struktuuriüksusteks. Sellest tulenevalt tehakse eelnõus tehnilisi terminoloogilisi asendamisi, kus senised asutuse nimetused asendatakse uue asutuse nimetusega vastavas käändes. Eelnõus on kasutatud eelkõige mõisteid politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, häirekeskus ja päästeasutus.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

17. Päästeteenistujate töötasustamine

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse päästeasutuste ja sisekaitseakadeemia päästekolledži päästeteenistujate töötasustamise põhimõtted, seal hulgas palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad, diferentseerimise alused ning täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatus.

Alates 1. jaanuarist 2012 reorganiseeritakse päästeameti kohalikud asutused (Ida-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti Päästekeskus) päästeameti struktuuriüksusteks ja seni päästeameti haldusalas olnud valitsusasutus häirekeskus korraldatakse ümber iseseisvaks valitsusasutuseks siseministeeriumi valitsemisalas, mistõttu vajas kehtiv määrus muutmist.

Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse päästedirektori ametikohale kaks palgaastet. Päästedirektori ametinimetust kannavad nii päästeasutuse peadirektori asetäitajad kui ka struktuuriüksuste juhatajad, kuid nende tööülesanded ning vastutus on erinevad. Palgaastmestikus on 12 palgaastet, mille palgamäärad jäävad vahemikku 440,99 kuni 3233,93 eurot. Päästedirektori palgaastmele 11 vastab päästeameti peadirektori asetäitja kuupalgamäär ja palgaastmele 10 vastab päästeameti osakonna juhataja ja päästekeskuse juhi kuupalgamäär

Muudatus ei too kaasa päästeameti päästekeskuste juhtide, endiste päästekeskuste direktorite, palkade suurenemist. Päästeameti osakonna juhatajate astmepalk tõuseb, kuna laienevad tööülesanded, haridusnõuded ja suureneb vastutus.

Töötasude struktuuri muutusega kaasnevad kulud kaetakse päästeameti ja häirekeskuse eelarvelistest vahenditest.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

18. Tööhõiveprogramm 2012-2013

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse tööhõiveprogramm aastateks 2012-2013. Programmi alusel osutab Eesti Töötukassa tööturuteenuseid tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele ning maksab töötutele tööturutoetusi. Programm hõlmab nii tööturuteenuste ja –toetuste seaduses sätestatud teenuseid ja –toetusi, kui uusi ning seadusega võrreldes soodsamatel tingimustel osutatavaid teenuseid. Laieneb ka tööturuteenuste ja –toetuste saajate ring.

Programmi eesmärk on aidata inimestel tööd leida ja toetada tööandjaid sobivate töötajate leidmisel. Programmis on teenused, mida osutatakse selleks, et toetada inimeste karjäärivalikuid, kvalifikatsiooni tõstmist, töövalmiduse säilimist ning kõrvaldada erinevaid tööle asumise takistusi arvestades, et peaaegu pooled töötutest on olnud ilma tööta pikka või väga pikka aega ja vajavad mitmekülgset abi töö leidmiseks. Samuti jätkatakse tööturuteenuste arendamist, mida seni on tehtud Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmide alusel. Lisaks töötutele ja tööotsijatele on kavas abistada töötajaid, kellel on oht töötuks jääda.

Programmis kavandatud tegevusi rahastatakse tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitalist, mis koosneb töötuskindlustuse vahenditest ja riigieelarvelistest eraldistest. Tööhõiveprogrammi rahaline maht on 2012. aastal kuni 29 940 172 eurot ja 2013. aastal kuni 31 218 741 eurot.

19. Töötasu alammäära kehtestamine

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: määruse eelnõu

Sotsiaalministri poolt valitsusele esitatud eelnõu kohaselt kehtestatakse töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja töötasu alammääraks kuus 290 eurot.

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vaheline kollektiivleping sõlmiti tänavu 20. detsembril, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises.

Kehtiva määruse järgi on töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot.

Töötasu alammäära tõstmine 290 eurole toob kaasa 2012. aastal riigieelarvesse lisavahendeid 2 947 420 euro ulatuses.

20. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 325 „Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ muutmine

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on viia määrus kooskõlla lennundusseadusega. Eelnõuga muudetakse määruse preambulit, kuna lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega muutus volitusnormi asukoht.

21. Strateegilise kauba komisjoni moodustamine ja töökord

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse strateegilise kauba komisjoni uus põhimäärus, mis asendab praegu kehtiva põhimääruse. Määruse eesmärk on korrastada strateegilise kauba komisjoni tegevuse põhireegleid kooskõlas uuendatud strateegilise kauba seadusega. Üldjoontes säilitatakse senised komisjoni tegevuse alused ja töökorraldus.

Komisjoni koosseisu kinnitab välisminister käskkirjaga. Komisjoni koosseisus ei ole muudatusi tehtud, tegemist on optimaalse suuruse ja koosseisuga, mis on samasugusel kujul töötanud alates 1994. aastast.

Välisministeerium, kaitseministeerium, kaitsepolitseiamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maksu- ja tolliamet ning politsei- ja piirivalveamet nimetama komisjoni liikmeks oma esindajad. Komisjoni liige ja asendusliige peavad olema asjaomase ministeeriumi või valitsusasutuse ametnikud, kelle tööülesanded seonduvad strateegilise kauba kontrolli süsteemiga. Igale liikmele määratakse vähemalt üks asendusliige. Uuendusena on vajaduse korral võimalik määrata ka rohkem asendusliikmeid, et tagada komisjoni kiire ning tulemuslik töö. Komisjoni liikmeks nimetatud ametniku volitused on tähtajatud, kuid samas võib asjaomane minister või valitsusasutuse juht komisjoni liikme volitused igal ajal tagasi võtta või komisjoni liikme välja vahetada. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on suurendatud on komisjoni liikme pädevust komisjoni tööks vajaliku teabe saamiseks.

22. Strateegilise kauba tolliformaalsuste ning tolli teavitamise kord Euroopa Liidu sisesel edasitoimetamisel ja relva transportimisel õhu kaudu

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: määruse eelnõu

Välisministeeriumi poolt valitsusele esitatud eelnõu põhieesmärk on strateegilise kauba üle Eesti riigipiiri toimetamisega seotud formaalsuste täpsustamine. Eelnõuga kavandatavad muudatused on ajendatud uuest strateegilise kauba seadusest. Muudatuste rohkuse tõttu on eelnõu koostatud uue terviktekstina.

Sisuliselt säilitatakse senine määrusega kehtestatud strateegilise kauba tolliformaalsuste ja Euroopa Liidu sisene edasitoimetamise kord ning tollile esitatavate andmete loetelu. Uuendusena kehtestatakse tolli teavitamise kord strateegilise kauba eriloa alusel tulirelva piiriülesel transportimisel õhu kaudu.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse uuest määrusest välja sõjalise kaubaga seotud tarkvara ja tehnoloogia üle Eesti riigipiiri toimetamise kord, sest see on juba strateegilise kauba seadusega reguleeritud.

23. Strateegiliste kaupade nimekiri

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestab valitsus strateegiliste kaupade nimekirja. Võrreldes praegu kehtiva samasisulise määrusega on sõnastust täpsustatud ja see on viidud kooskõlla uue strateegilise kauba seaduse tekstiga.

Strateegiliste kaupade nimekiri sisaldab nelja eri nimekirja. Lisaga 1 kehtestatakse sõjaliste kaupade nimekiri, mis erineb osaliselt Euroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirjast. Lisaga 2 kehtestatud kaitseotstarbeliste toodete nimekiri tuleneb Euroopa Komisjoni direktiivist. Inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade nimekiri ja kahesuguse kasutusega kaupade nimekiri tulenevad Euroopa Liidu nõukogu määrustest, mis on Eestile otsekohalduvad ning seetõttu on eelnõus vaid viited nimetatud määrustele.

24. Tartu Ülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Tüüp: Korralduse eelnõu

Vastavalt 1. jaanuaril 2012 jõustuvatele Tartu Ülikooli seaduse muudatustele muutub Tartu Ülikooli juhtimisskeem. Muudatuste kohaselt on Tartu Ülikooli kõrgeim otsustuskogu ülikooli nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget, kellest 5 liiget esitab ülikooli senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning 5 liiget haridus- ja teadusminister. Seaduse üleminekusätete kohaselt esitab liikmed loodava nõukogu esimese koosseisu moodustamiseks ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu.

Eelnõu kohaselt nimetatakse uude Tartu Ülikooli nõukogu koosseisu praeguse Tartu Ülikooli nõukogu poolt Toomas Asser, Toivo Maimets, Peeter Saari, Jüri Sepp ja Paul Varul, Eesti Teaduste Akadeemia poolt Kari Olavi Raivio ning haridus- ja teadusministri poolt Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft ja Aku Sorainen.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2012.

25. Loa andmisest keeldumine muus keeles toimivaks õppeks või kakskeelseks õppeks

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Eelnõu järgi valitsus ei rahulda Tallinna ja Narva linnavolikogude taotlust kokku 15 gümnaasiumi osas mitte minna järgmisest õppeaastast üle osalisele eestikeelsele õppele.

Haridus- ja teadusministeerium nendib, et vastavalt seaduse nõuetele alustati koolides eestikeelsele aineõppele üleminekut juba viis aastat tagasi ning nii õpetajate kvalifikatsioon kui ka õpilaste põhikoolis omandatud eesti keele oskus ei ole takistuseks osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks.

Alates 2007. aastast on riik rahaliselt toetanud kõiki vene õppekeelega gümnaasiume. Toetust võis kasutada eesti keeles õpetatavatele õpetajatele suurema töötasu maksmiseks, õppevara soetamiseks, eesti keele oskust arendavate klassivälise tegevuse korraldamiseks jne. Erandit taotlenud 15 kooli on aastatel 2007 kuni 2010 saanud toetust kokku üle 4,5 miljoni krooni ehk üle 290 tuhande euro ulatuses.

Taotlused jätkata vene õppekeelega gümnaasiumides üksnes venekeelse õppetööga esitasid Tallinna ja Narva linnavolikogud koolide hoolekogude ettepanekul tänavu kevadel. Selleks õppeaastaks on erandit taotlenud koolidest Narva Paju Kool muutunud põhikooliks ning Tallinna Paekaare Gümnaasium ning Karjamaa Gümnaasium ei avanud sel sügisel kümnendat klassi. Taotlus oli esitatud ka: Haabersti Vene Gümnaasiumi, Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Lasnamäe Gümnaasiumi, Lasnamäe Vene Gümnaasiumi, Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Juudi Kooli, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli, Narva 6. Kooli, Narva Kesklinna Gümnaasiumi, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ja Narva Soldino Gümnaasiumi osas.

26. Maa andmine munitsipaalomandisse

1) Maa andmine Harku Valla munitsipaalomandisse (Harku vallas Vääna-Jõesuu külas 2 maaüksust)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Harku valla munitsipaalomandisse kahe puurkaevu rajamiseks ning nende sanitaarkaitsealade tagamiseks Vääna-Jõesuu külas asuv Hiie tee 23 maaüksus (pindala 3688 m², sihtotstarve – tootmismaa) ja Muraste külas asuv Muraste tee 12 maaüksus (pindala 10 823 m², sihtotstarve – tootmismaa).

2) Maa andmine Paikuse valla munitsipaalomandisse (Paikuse alevis Aia pargi maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Paikuse valla munitsipaalomandisse Paikuse alevis asuv Aia park maaüksus (pindala 19 420 m², sihtotstarve – maatulundusmaa) Paikuse alevi Kastani väikekoha korterelamute elanike kasutuses oleva aiamaa maakasutuse korraldamiseks.

3) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tallinnas Kristjan Kärberi tänav T3 maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Tallinna linna munitsipaalomandisse juurdepääsutee rajamiseks Kristjan Kärberi tänav T3 maaüksus (pindala 226 m², sihtotstarve – transpordimaa).

4) Maa andmine Kuusalu valla munitsipaalomandisse (Kuusalu vallas Kiiu alevikus 3 maaüksust)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Kuusalu valla munitsipaalomandisse kergliiklustee rajamiseks Kiiu alevikus asuvad Kiiu - Käli jalgtee maaüksus 1 (pindala 601 m², sihtotstarve – transpordimaa), Kiiu - Käli jalgtee maaüksus 2 (pindala 280 m², sihtotstarve – transpordimaa) ja Kiiu - Käli jalgtee maaüksus 5 (pindala 0,1 ha, sihtotstarve – transpordimaa).

27. Volituse andmine Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutuse lõpetamise otsustamiseks

Esitaja: kultuuriminister Rein Lang

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse kultuuriministrit otsustama Eesti Rahva Muuseumi Ehituse SA lõpetamine. Riiklik sihtasutus loodi 2008. aastal eesmärgiga korraldada Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekteerimine, ehitamine ning finantseerimine.

Pärast sihtasutuse tegevuse analüüsi jõudis ministeerium järeldusele, et otstarbekam on jätkata sihtasutuse valduses oleva vara haldamist ja uute objektide rajamise korraldamist Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu.

Sihtasutuse lõpetamisega seotud kulud kaetakse sihtasutuse olemasolevatest vahenditest.

28. Koguva sadama akvatooriumi piiride määramine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse MTÜ Ankur taotlusel Koguva sadama akvatooriumi piirid.

Koguva sadam asub Väikse väina ääres Koguva külas Muhu vallas. Koguva sadamas on planeeritud kohti kuni 25 veesõidukile. Sadamas saab vastu võtta veesõidukeid pikkusega kuni 20 meetrit, laiusega kuni 4 meetrit ja süvisega kuni 2 meetrit. Sadama akvatooriumi piirid on kooskõlastatud Muhu Vallavolikoguga.

Koguva sadama akvatooriumi määramisel on arvesse võetud laevade ohutut sissesõitu sadamasse, seal seismist ja väljumist, samuti manööverdamist akvatooriumil.

29. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a korralduse nr 500 „Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid“ muutmine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga tehakse üks sõnastuslik muudatus – „vedude eest vastutav isik“ asendatakse „veokorraldajaga“, millega viiakse korraldus kooskõlla 1. jaanuaril 2012 jõustuva ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2012.

30. Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude objektiline liigendus, sihtotstarbeliste eraldiste põhivara soetamise kulude objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2012. aasta tegevuskavad

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Korralduse eelnõu

Lähtuvalt vastu võetud 2012. aasta riigieelarve seadusest esitab rahandusministeerium “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning sihtotstarbeliste eraldiste põhivara soetamise kulude objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2012. aasta tegevuskavad” eelnõu.

Rahandusministeeriumi hinnangul on nii tegevuskulude jaotuses (lisa 1, vormistamisel rahandusministeeriumis) kui ka investeeringute objektilises liigenduses (lisad 2 ja 3) arvestatud suures osas neid kokkuleppeid, milleni jõuti 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbirääkimistel rahandusministeeriumis ja valitsuses. Samuti on täies ulatuses arvestatud nende muudatusettepanekutega, mida tehti eelarve menetlemisel Riigikogus.

31. Välisabi sildfinantseerimine

1) Välisabi sildfinantseerimine (projekt "Good Environmental Status through Regional Coordination and Capacity Building")

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 3665 eurot keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti „Good Environmental Status through Regional Coordination and Capacity Building“ ajutiseks rahastamiseks.

Projekti peamiseks eesmärgiks on koordineerida Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi nõuete täitmist vahetute naabritega, kellega Eestil on ühine mereala. Tegu on Eesti, Läti, Rootsi ja Soome ühisprojektiga. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt tuleb saavutada merekeskkonna hea seisund 2020. aastaks. Direktiivi kohaselt peaksid ühist mereala omavad liikmesriigid tagama piirkondliku merestrateegia kooskõlastatud arengu. Projekt sai alguse 2011. aasta juunis ja kestab 2013. aasta detsembrini.

2) Välisabi sildfinantseerimine (projekt "Baltic Challenges and Chances for local and regional development generated by Climate Change")

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 25 500 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 projekti „Baltic Challenges and Chances for local and regional development generated by Climate Change” ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesmärgiks on edendada kliimamuutusega kaasnevate küsimuste lahendamist koostöös omavalitsuste ja regioonidega ning säästvat arengut toetades, näha kliimamuutuses võimalust kohalikuks ja regionaalseks jätkusuutlikuks arenguks ning tõsta omavalitsuste konkurentsivõimet ja kompetentsi kliimaprobleemidega hakkamasaamisel. Projekti tegevused lõpetatakse 2011. aasta detsembris.

32. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmiseks (Võrus Jüri tänav 12 administratiivhoones asuv ruum)

Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt saab siseministeerium loa anda tähtajatuks kasutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) üle Võrus Jüri tänav 12 administratiivhoones asuv 15 m2 tuba kasutustasuga 1,90 eurot kuus ühe ruutmeetri eest. Võru Maavalitsus üleantavat ruumi ei vaja.

KIK on maavalitsuse koostööpartner ja kasutab lepingu alusel ruumi alates 2006. aasta jaanuarist. KIK ülesandeks on keskkonnaprogrammi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi projektide koordineerimisega seotud tegevuse korraldamine maakonnas, mis tõhustab MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liidu, Sihtasutuse Võrumaa Arenguagentuur ja Võru Maavalitsuse vahelist koostööd ning aitab kaasa regiooni arengule.

33. Volituse andmine Peipsiveere Arengu Sihtasutuse lõpetamise otsustamiseks

Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Tartu maavanemale volitus otsustada Peipsiveere Arengu Sihtasutuse lõpetamine.

Peipsiveere Arengu Sihtasutuse nõukogu otsustas tänavu 7. oktoobril sihtasutus lõpetada.

Peipsiveere piirkonna arengu toetamiseks ja koordineerimiseks ellu kutsutud sihtasutus asutati valitsuse korraldusega 30. septembril 1997. Asutamisotsus allkirjastati Tartu maavanema ning Alatskivi valla, Kallaste linna, Meeksi valla, Peipsiääre valla, Piirissaare valla, Vara valla ning Võnnu valla poolt.

Vastavalt põhikirjale lõpetatakse sihtasutus nõukogu otsusega, kui sihtasutuse eesmärgid on saavutatud või ei ole enam saavutatavad.

Sihtasutuse edasise tegutsemise muudab võimatuks asjaolu, et ebaõnnestus projekti "Tartumaa pilliroouuringu läbiviimine" elluviimiseks sihtasutuse ja MTÜ Peipsi Vikat vahel sõlmitud hankelepingu täitmine. Lepingu kohaselt pidi MTÜ Peipsi Vikat koostama kava Tartumaal kohalikule pillirooküttele üleminekuks eesmärgiga hakata Peipsi ääres kasvavat pilliroogu kasutama järvega piirnevate omavalitsuste katlamajades.

Lepingu täitmist osaliselt rahastanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei tunnistanud nimetatud kava vastavaks toetuslepingu tingimustele ja nõuab sihtasutuselt 15 106,46 euro tagastamist. Sihtasutus on nõudnud kava koostamise eest tasutud raha tagastamist MTÜ-lt Peipsi Vikat, mis on MTÜ majandusliku olukorra tõttu ebatõenäoline. Sihtasutuse tegutsemine ei ole enam majanduslikult võimalik nimetatud sissenõude ning omavalitsusüksuste keeldumise tõttu jätkata asutuse tegevuse edasist rahastamist.

34. Eesti kodakondsuse andmine

1) Eesti kodakondsuse andmine (126 isikut)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 126 isikule.

2) Eesti kodakondsuse andmine (11 isikut)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 11 isikule.

35. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2008. a korralduse nr 383 „„Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme „Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine“ investeeringute kava aastateks 2008-2013 kinnitamine“ muutmine

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse meetme „Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine“ investeeringute kava aastateks 2008-2013 lisa muudatus, mis puudutab kava lisanimekirjas päästeameti projekti asendamist uue projektiga. Lisaks muudetakse kavas toodud investeeringute summad eurodeks.

Kava lisanimekirja projekt „Logistilise võimekuse tõhustamine ning keskkonnaalaste õnnetuste lokaliseerimise ja likvideerimise varustuse ning vahendite soetamine“ asendatakse projektiga „Keskkonnaalaste õnnetuste lokaliseerimise ja likvideerimise varustuse ning vahendite soetamine“. Projekti asendamisega kava rahaline maht ei suurene.

36. Ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldusest

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Ülevaade

Vastavalt hädaolukorra seadusele esitab siseministeerium valitsusele ülevaate elutähtsate teenuste toimepidevuse korralduse seisust. Elutähtsate teenuste toimimise olukorra ülevaade sisaldab riskianalüüside, toimepidevuse plaanide ning üksikteenuste andmeid.

Üheks olulisemaks elutähtsaks teenuseks on elektrivarustuse toimimine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on teenuse toimimine rahuldavalt tagatud, olemas on piisavad ühendused naaberriikidega süsteemi varustuskindluse tagamiseks ohuolukordades.

Telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesidevõrgu toimimisel on strateegilise tähtsusega elektrienergia tarnekindluse tagamine. Kõik elutähtsat teenust osutavad sideettevõtjad peaksid dubleerima seadmeid, mille tõrge põhjustab elutähtsa teenuse osutamise ulatuslikke häireid või katkestusi.

Elutähtsate teenuste hulka kuulub ka maksete toimimine ja sularaha kättesaadavus. Eesti Panga hinnangul on teenus tagatud, kõigis süsteemselt olulistes krediidiasutustes toimub pidev toimepidevuse plaanide ülevaatus ja testimine ning finantssektor suudab kriitiliste protsesside toimepidevust edukalt kavandada ja juhtida.

Riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu ning kohalike teede ja tänavate korrashoiu elutähtsa teenuse toimimine on tavaolukorras tagatud, kuid teenuse katkemist võivad põhjustada purustused teel või rasked ilmaolud ning taastestsenaariumi edukus sõltub toimivast koostööst erinevate ametkondade vahel.

Ülevaatest tulenevaid järeldusi teenuste erineva olulisuse kohta saab kasutada riigieelarve kujundamisel ning investeerimisotsuste tegemisel, kasutades toimepidevuse tagamisele suunatud ressursse võimalikult efektiivselt.

37. Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida 200 koeproovi Ameerika Ühendriikides.

Uurimisvõimalused on teadusasutuseti erinevad, mistõttu kogutud geneetilise materjali igakülgseks uurimiseks on vajalik väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi olevate uurimisvõimaluste kasutamine. Peamine põhjendus 200 geenidoonori genoomi sekveneerimiseks ehk genoomi DNA järjekorra kirjeldamiseks ettevõttes Illumina Inc on selle uuringuga kaasnev töömaht. Illumina kasutatav tehnoloogia võimaldab täisgenoomi sekveneerimist teha kordades kiiremini kui Eestis. Võrdluseks, Tartu Ülikooli geenivaramus oleva sekvenaatoriga kuluks 200 täisgenoomi sekveneerimiseks ligi 4 aastat, arvestades juba olemasolevat masina koormust, mis on seotud andmete sekveneerimisega teiste mahukate teadusprojektide jaoks. Samuti on Illumina Inc ettevõtet kasutades oluliselt odavam teenuse maksumus.

Uuring viiakse läbi Ameerika Ühendriikides ja kestab kolm aastat. Projekti rahastavad Tartu Ülikooli siirdegenoomika keskus ning Tartu Ülikooli ja Eesti Biokeskuse genoomika tippkeskus.

Genoomi sekveneerimise kiirused on viimase kümne aastaga teinud ülisuure hüppe. Esimene inimgenoom järjestati aastaks 2000, töö võttis toona aega 13 aastat ja maksis 2,7 miljardit dollarit.

38. Riiklike üldlubade kehtestamine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldus antakse strateegilise kauba seaduse rakendamiseks. Eelnõu kohaselt kehtestatakse kaitseotstarbeliste toodete veoks riiklikud üldload, mille kehtestamise vajadus tuleneb kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamist käsitlevast direktiivist.

Direktiivi kohaselt luuakse riiklik üldluba vähemalt neljal juhul: kaitseotstarbelise toote veoks Euroopa Liidu liikmesriigi kaitsejõududele; kaitseotstarbelise toote veoks sertifitseeritud ettevõtjale; kaitseotstarbelise toote veoks demonstreerimise, eksponeerimise ja hinnangu andmise eesmärgil; kaitseotstarbelise toote veoks hooldamise ja parandamise eesmärgil.

Tavaliselt toimub selliste kaupade vedu strateegilise kauba seaduse kohaselt ühekordsete sisse-, väljaveo ja transiidilubade alusel. Üldluba võimaldab ettevõtjal vedada kaupa üldises korras ilma ühekordsete litsentsideta. See hoiab kokku ressursse ja samal ajal kiirendab oluliselt kaubavahetust.

Arvestades, et tegemist on eriti ohtlike kaupadega, on üldloa kasutamiseks vajalik eelnevalt taotleda selleks õigus. Üldloa kasutamise õiguse andmise otsustab strateegilise kauba komisjon ettevõtja taotluse alusel strateegilise kauba seaduses sätestatud korras. Üldloa kasutamisõiguse andmisest keeldumine ei takista vedada strateegilist kaupa ühekordsete erilubade alusel.

39. Valitsusdelegatsiooni moodustamine majandusliidu tugevdamise lepingu läbirääkimisteks

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: korralduse eelnõu

9. detsembril 2011 toimunud Euroopa Ülemkogul leppisid euroala riigipead ja valitsusjuhid kokku, et liiguvad edasi tugevama majandusliidu suunas. Sellel eesmärgil lepiti ka kokku uue rahanduskokkuleppe sõlmimises.

Kuna ülemkogul puudus liikmesriikide hulgas üksmeel vajalike meetmete võtmise suhtes, siis otsustasid euroala liikmed kehtestada eelnimetatud rahanduskokkuleppe meetmed rahvusvahelise lepinguga, mis sisaldab muu hulgas järgmisi elemente: valitsussektori eelarve peab olema tasakaalus või ülejäägis, eelarve struktuurne puudujääk ei ületa 0,5% SKPst; nimetatud nõue lisatakse liikmesriikide õigussüsteemi põhiseaduse või samaväärse õigusakti tasandil jne.

Antud korraldusega moodustatakse valitsusdelegatsioon Eesti seisukohtade kujundamiseks ja koordineerimiseks ning Eesti huvide esindamiseks uue lepingu sõlmimise läbirääkimistel.

Delegatsioon koosneb Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajatest.

40. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse 2010/2139 kohta

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon saatis 28.10.2011 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eestile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses 2010/2139. Komisjon leiab jätkuvalt, et Eesti on jätnud täitmata avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiivist 2003/98/EÜ tulenevad kohustused.

Täpsemalt heidab komisjon ette, et Eesti õigusaktides ei käsitleta eraldi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist – Eesti õigusaktidega ei ole üle võetud „taaskasutamise“ mõistet ega sätestatud eraldi üksikisikute õigusi ja avaliku sektori asutuste vastavaid kohustusi avaliku teabe taaskasutamisel.

Eesti tunnistab rikkumist, arvestades siin muuhulgas ka Euroopa Kohtu 27.10.2011 otsust asjas C-362/10 Euroopa Komisjon vs Poola, milles Euroopa Kohus võrreldavatel asjaoludel tuvastas EL õiguse rikkumise Poola poolt.

Direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks on Justiitsministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostanud avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu, mille Eesti esitab komisjonile ka oma vastuse lisana.

41. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest

1) Ülevaade Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 12. ja 13. detsembri 2011. a istungist

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kohtumise esimesel päeval, 12. detsembril, olid arutlusel transpordiküsimused. Seadusandlike arutelude raames võeti maismaatranspordi osas vastu poliitiline kokkulepe ühtse raudteepiirkonna (uuesti sõnastatud) direktiivi suhtes ja osaline üldine lähenemisviis autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse kohta. Merenduse osas kiideti heaks üldised lähenemisviisid meremeeste väljaõppe miinimumtaseme direktiivi ja topeltpõhjaliste tankerite kiirendatud kasutuselevõtu määruse kohta. Mitmeliigilise transpordi vallas võeti teadmiseks eduaruanne TEN-T suuniste kohta.

Muude küsimuste all tutvustas komisjon 1. detsembril avaldatud lennujaamapaketti, kuhu kuuluvad maapealse käitluse määrus, teenindusaegade määrus ja mürapiirangute kehtestamise määrus. Järgmine eesistuja Taani tutvustas ilma detailidesse minemata oma eesistumise peamisi aruteluküsimusi transpordi valdkonnas. Taani üldine eesmärk eesistujana on keskenduda rohelise kasvu küsimustele ja transpordisektori toimimise tõhustamisele.

Kohtumise teisel päeval, 13. detsembril, olid arutlusel telekommunikatsiooni ja infoühiskonna küsimused. Seadusandlike arutelude raames kinnitati nõukogu esimese lugemise seisukoht raadiospektriprogrammi kohta ning võeti teadmiseks eduaruanded nii määruse, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes, kui ka Euroopa Võrgu- ja Infoturbe agentuuri puudutava määruse kohta. Lisaks kiideti heaks võrkude neutraalsust käsitlevad nõukogu järeldused ning toimus arutelu Euroopa digitaalse tegevuskava tuleviku üle.

2) Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 13. ja 14. detsembri 2011. a istungist

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Siseministrid arutasid uue Euroopa Liidu sisejulgeoleku valdkonna rahastamispaketi, Schengeni haldamise, ebaseadusliku sisserände, mobiilsete organiseeritud kuritegevuse grupeeringutega seonduva problemaatika üle.

Heaks kiideti Liechtensteini liitumine Schengeniga, samuti EL-USA PNT leping. Ministritele anti ülevaade SIS II’st ja Euroopa Ühtse Varjupaigasüsteemi loomise hetkeseisust ning tutvustati ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori aastaaruannet ja Komisjoni teatist Üldise lähenemise kohta rände ja liikuvuse suhtes.

3) Ülevaade Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. detsembri 2011. a istungist

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite erakorraline istung toimus 14. detsembril Genfis. Selle eesmärgiks oli Euroopa Liidu seisukohtade ettevalmistamine 15.-17. detsembril Genfis toimunud kaheksandaks WTO ministrite konverentsiks.

Nõukogu arutas WTO ministrite konverentsiga ja mõnepoolse riigihangete lepingu pooleliolevate läbirääkimistega seotud ootusi. Liikmesriigid väljendasid pettumust Doha arenguvooru läbirääkimiste ummikusse jõudmise üle, kuid tunnustasid komisjoni aktiivsuse eest läbirääkimistel ning innustasid pingutusi jätkama. Peeti oluliseks arenguriikide paremale turulepääsule kaasa aitavate otsuste vastuvõtmist nii kaheksandal WTO ministrite konverentsil kui ka edaspidi. Nõukogu soovis WTO rolli säilitamist ja tugevdamist mitmepoolse kaubandussüsteemi tagajana.

4) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 15. ja 16. detsembri 2011. a istungist

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Euroopa Komisjon tutvustas liikmesriikidele uut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse eelnõu. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) on kaasatud EL fondide ühisesse strateegilisse planeerimisse, mille eesmärk on lihtsustamine ja sünergia suurendamine erinevates EL poliitikates.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi asutamise ettepanekus on arvestatud Eestile oluliste seisukohtade ja põhimõtetega, sealhulgas Eesti regionaalse eripäraga.

Fondi abil on võimalik soodustada arengut ning struktuurseid muutusi kalandussektoris, mis omakorda suurendavad Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut. Eestile on oluline ka see, et EMFFi toel saab jätkata rannakalanduse strateegilist arendamist regionaalselt oluliste kalanduspiirkondade kaudu.

5) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 16. detsembri 2011. a istungist

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Seekordne üldasjade nõukogu oli pühendatud ühtekuuluvuspoliitikale. Võeti kokku Poola eesistumise ajal tehtud töö ühtekuuluvuspoliitika määruste ettepanekute kohta 2014–2020 perioodiks.

Eesistuja küsimustiku alusel toimus arutelu, milles keskenduti ÜKP vahendite strateegilisele planeerimisele ja temaatilisele koondamisele. Arutelu eesmärk oli lihtsustada Taani eesistumise tööd 2012. aasta esimesel poolel antud küsimustes kokkuleppeni jõudmiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-