Valitsuse 22.12.2005 istungi kommenteeritud päevakord.

15.12.2005 | 08:21

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 22. detsembril 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Martin Ja¹ko 693 5770


1. "Okupatsioonire¾iimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga sätestatakse okupatsioonire¾iimide poolt represseeritud isiku seaduses represseerimise aja arvamine sooduskorras Eestis omandatud pensioniõigusliku staa¾i hulka, kui isik võeti vahi alla, saadeti kinnipidamiskohta või asumisele Eestist.

Alates 1. jaanuarist 2004. a ei loeta repressioonide aega Eestis omandatud pensioniõigusliku staa¾i hulka. Riikliku pensionikindlustuse seadus seab vanaduspensioni saamise sõltuvusse peale vanuse ka pensionistaa¾i ajast (nõutav on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaa¾i). Praktikas on tekkinud probleeme represseeritutele vanaduspensioni määramisega, kuna neil ei pruugi pensioniikka jõudes nõutavat staa¾i olla.

Käesoleva seadusega hõlmatud isikute arvu on raske määratleda, samas nende isikute arv ei saa olla väga suur. Kokku on represseeritud isikuid hinnanguliselt umbes 25 000, kellest 19 000 on juba pensionil ning kellel on juba pension määratud. Asumisel või kinnipidamiskohas sündinuid on umbes 1700 inimest ja umbes 4000 on mittepensionärist represseeritut. Seega valdav enamus on juba pensionil ning asumisel või kinnipidamiskohas sündinud on veel töövõimelises eas ning nemad suudavad omandada 15 aastat tööstaa¾i enne vanaduspensioniikka jõudmist.

Sotsiaalkindlustusameti poole on pöördunud kaks isikut, kes taotlevad represseerimise aja arvamist Eesti staa¾i hulka. Lisaks prognoosib Sotsiaalkindlustusamet veel kaheksa isiku lisandumist.

Seadus jõustub üldises korras, kuid seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2004. a.


2. "Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: kultuuriminister Raivo Palmaru
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga tehtavad muudatused on olulised selleks, et pikka aega ette valmistatud seadus ka loomeliitudele ootuspäraselt rakenduks. Eelnõu vastuvõtmisel seadusena saavad loomeliiduna tunnustamiseks taotluse esitada kõik loomeliidud, kes seaduse mõtte kohaselt oleks olnud seda õigustatud tegema. Muudatused aitavad ka täpsustada ja lihtsustada seaduse rakendamiseks vajalikke toiminguid.

Eelnõuga täpsustakse nii loomealade loetelu kui ka muudetakse kehtivas seaduses sätestatud nõuet, et loomeliit hõlmab vaid ühte loomeala. Kehtivas seaduses nimetatud loomealade “graafiline või plastiline kunst, maali-või tarbekunst” asemel kasutatakse termineid “kujutav või rakenduskunst”.
Eelnõu kohaselt saavad loomeliidud ka teatud osa riigieelarvest eraldatavast toetusest kasutada loometoetuse maksmise korraldamisega seotud kulude katteks. Mõnede loomeliitude ettepanekul on eelnõus nimetatud kulude katteks kasutatav summa piiratud 10%ga kogu riigieelarvest saadavast toetusest.

Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. Seadus jõustub üldises korras.


3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

3.1. Arvamuse andmine "Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse" eelnõu (786 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) on algatanud Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon 24. novembril 2005. a. Vabariigi Valitsuse kirjalik arvamus eelnõu kohta tuleb esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2005. a.

Seaduseelnõu on algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamiseks, et sätestada 22. september vastupanuvõitluse mälestuspäevana. Sellel päeval oleks keelatud vastupanuvõitlejate mälestuse austamisega kokkusobimatute avalike ürituste korraldamine, kuigi tegemist ei oleks leinapäevaga.

Eelnõu algatajate arvates on tänapäeval sagenenud katsed näidata 22. septembril 1944. a toimunut Eesti pealinna vabastamisena ja nad leiavad, et sel kuupäeval toimunud Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist tuleb lugeda rahvusvahelise õiguse vastaseks ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti kodanike vastupanu sissetungijatele tuleb seaduse tasemel tunnustada.

Samasisulist seaduseelnõu (734 SE) arutas valitsus ka 20. oktoobri 2005. a istungil, kus otsustati eelnõu esitatud kujul mitte toetada ja teha ettepanek nimetada loodav tähtpäev okupatsioonikannatuste mälestuspäevaks.


3.2. Arvamuse andmine "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse" eelnõu (787 SE) kohta
Esitajad: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, rahandusminister Aivar Sõerd, regionaalminister Jaan Õunapuu, sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE) on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Liina Tõnisson, Peeter Kreitzberg, Sven Mikser ja Mark Soosaar 24. novembril 2005. a. Vabariigi Valitsuse kirjalik arvamus eelnõu kohta tuleb esitada Riigikogu kultuurikomisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2005. a.

Eelnõu eesmärk on tagada paremini igaühe õigus haridusele ja täpsustada sellega seonduvaid riigi kohustusi ning toetada peresid laste kasvatamisel ja koolitamisel.

Eelnõu näeb ette seaduse täiendamist sel viisil, et munitsipaalkooli kulude hulka, mida igal aastal riigieelarvelise toetusega valla- ja linnaeelarvetele kaetakse, lisatakse töövihikute, tööraamatute, muu õppekirjanduse ja kunstiõppetarvete soetamisega seotud kulud, kaasa arvatud erivajadustega õpilaste õppevahendite soetamisega seotud kulud. Ühtlasi täpsustatakse, et nimetatud riigieelarvelise toetuse eest võib osta riiklikule õppekavale vastavaid õpikuid. Samuti täpsustatakse, et õpikud, mille soetamist riigieelarvest toetatakse, peavad vastama riiklikule õppekavale, ning täiendatakse riigieelarvest toetatavate soetuste nimekirja töövihikute, tööraamatute, muu õppekirjanduse ja kunstiõppetarvetega.

Eelnõu algatajate hinnangul oleks töövihikute ja lisamaterjalide-töövihikute maksumus (2004. aasta hinnakirja alusel) 2006. aastal 1.-9. klassi õpilaste arvu arvestades kokku umbes 50 miljonit krooni ja arvatakse, et arvestades nimetatud õppekirjanduse maksumuse erinevusi klassiti, võiks vastavad piirmäärad ka kehtestada klassiti. Kunstiõppetarvete soetamise kulud oleksid 2006. aasta riigieelarves ca 6 miljonit krooni (2006/2007. õppeaasta kohta oleksid kulud kokku 12 miljonit krooni).


4. Ülevaade Eesti rahvastiku põhinäitajatest aastail 2004/2005 Euroopa taustal
Esitajad: minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Minister Paul-Eerik Rummo esitab tulenevalt Vabariigi Valitsuse 15. mai 2003. a korraldusest iga-aastase ülevaate “Eesti rahvastiku põhinäitajad aastail 2004/2005 Euroopa taustal”.Ülevaates on esitatud rahvastikuandmed järgnevate teemade kohta: rahvaarv ja soo-vanusejaotus, sündimus ja viljakus, abielu ja perekond, raseduskontroll ja abordid, surmad, loomulik iive. Teine osa annab ülevaate siserändest 2004. aastal.

Kui Euroopa Liidus tervikuna suurenes rahvaarv 2004. aastal hinnanguliselt 2,3 miljoni võrra, mis on 0,5 % elanikkonnast (arvestades nii loomulikku iivet kui ka rändesaldot) siis Eestis vähenes rahvaarv 3500 inimese võrra, mis moodustab 2,74% rahvaarvust. Siia hulka ei ole arvestatud rännet, kuna statistikaamet selle kohta andmeid ei esita.

Demograafiline tööturusurve indeks, mis arvutatakse kui 5-14-aastaste elanike ja 55-64-aastaste elanike arvukuse suhte põhjal, langes 2005. aastal esmakordselt alla ühe, mis on selge ohumärk ja ennustab tööjõupuuduse teravnemist, eriti sel juhul, kui osa tööikka jõudnud noortest kodumaalt (kasvõi ajutiselt) lahkub.

Eestis on summaarne sündimuskordaja püsinud viimase 10 aasta jooksul keskmiselt 1,4 ümbruses, kuid tõusis 2004. aastal kümnendiku võrra 1,47-ni, mis siiski jääb tublisti allapoole taastetaset (hinnanguliselt 2,1). Siiski näitab see, et sündide arvu suurenemine 2004. aastal ei toimunud mitte (üksnes) sünnitusealiste naiste arvukuse tõusu, vaid sünnitusaktiivsuse väikse tõusu mõjul. Abortide arv on endiselt kõrge, moodustades 80% sündide arvust.


5. Informatsioon Balti- ja Põhjamaade ühise haridus- ja teadusruumi arendamisega seotud tegevustest

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse teadmiseks haridus- ja teadusminister Mailis Repsi informatsioon haridus- ja teadusministeeriumi koostööst 2005. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukoguga ühise haridus- ja teadusruumi väljaarendamisel.

Balti- ja Põhjamaade haridus- ja teaduskoostööks on valminud valdkondlik tegevuskava, mis näeb ette Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus-stipendiumiprogrammide avamist Balti riikidele, ühiste teadushuvide kaardistamist Põhjamaade Teadusnõukogus (Nordic Research Board) ning IT-alase koostöö arendamist Läänemere regioonis. Edasiselt koostöölt oodatakse võrdset partnerlust, mis väljendub nii ühises prioriteetide seadmises kui ka rahaliste kohustuste jagamises.

Haridus- ja teadusministeeriumile tehakse ülesandeks jätkata ettevalmistusi liitumiseks Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus-stipendiumiprogrammidega 2007. aastal, samuti ühiste teadushuvide kaardistamist Põhjamaade Teadusnõukogus.


6. Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eesmärgiks on täpsemalt reguleerida tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstav tasu kooskõlas 1. jaanuaril 2006. a jõustuva tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud regulatsiooniga. Menetlusest osavõtjatele tasude arvestamist muudetakse oluliselt, kuna vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule tuleb kehtestada menetlusest osavõtjatele tasu maksmise alam- ja ülemmäärad.

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrus kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele kulude tasumise korra kohta tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu kohaselt reguleeritakse menetlusest osavõtjatele makstavaid tasusid, lähtudes reaalsest turusituatsioonist ja tagatakse kohtumenetluse jaoks oluliste isikute kohtusse ilmumine. Ülemmäära kehtestades kaitseb määrus menetlusosalisi põhjendamatult kõrgete kulutuste kandmise eest.

Määruse jõustumine ei too riigile kaasa märkimisväärseid lisakulutusi ega otseseid lisatulusid. Lisakulutused võivad kaasneda kriminaalmenetluses õigeksmõistva kohtuotsuse korral, kuid arvestades asjaoluga, et õigeksmõistvate kohtuotsuste osakaal on kõigist kohtusse jõudvatest kriminaalasjadest umbes 1%, siis ei saa justiitsministeeriumi hinnangul kaasneda märkimisväärseid lisakulutusi. Hagi läbivaatamata jätmise juhud tsiviilasjades moodustavad umbes 4% saabunud asjadest ja lisaks on vähetõenäoline kohtu kanda jäävate kulude tekkimine menetluse selles faasis.


7. Kohtu poolt asitõendite arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eesmärgiks on täpsemalt reguleerida tsiviilkohtumenetluses asitõendite hoidmise, üleandmise, hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korda, kuivõrd varem täpsem sellekohane regulatsioon puudus.

Kiiresti riknevate asitõendite hindamisel, võõrandamisel ja hävitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004.a  määruses konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra kohta sätestatust.

Kehtestatava korra kohaselt võetakse asitõend asja juurde määrusega, kus märgitakse asitõendina kasutatava vara nimetus, number, üksikasjalik kirjeldus ja asitõendi hoiukoht.
Üldjuhul on tsiviilkohtumenetluses tegemist asitõenditega, mida on võimalik säilitada toimikus. Selline hoidmiskoht on piisavalt turvaline tagamaks asitõendi ja selle tõenduslike omaduste säilivuse, kuna kohtunike kabinettidele ja kohtutoimikute hoiukohtadele on ligipääs võimalik ainult kohtuniku enda loal ja teadmisel. Juhul, kui asitõendi hoidmine ei ole võimalik või tulenevalt selle omadustest otstarbekas toimikus või kohtuniku kabinetis, hoitakse seda kohtu asitõendite hoiukohas. Konkreetsed hoiukohad või ruumid määratakse igas kohtus eraldi.

Üldjuhul tsiviilkohtumenetluses tagastatakse pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist asitõend isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub, või antakse üle isikule, kelle õigust sellele on kohus tunnistanud, kui kohus ei määra varasemat tagastamist. Samas on ka tsiviilkohtumenetluses võimalikud juhud, kus asitõend tuleb hävitada. See on reguleeritud sarnaselt asitõendite hävitamisele kriminaal- ja väärteomenetluses, tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevate erisustega.

Määruse jõustumisega ei kaasne justiitsministeeriumi hinnangul täiendavaid kulusid. Tsiviilasjade lahendamisel kogutavad asitõendid tagastatakse või antakse üle pädevale riigiasutusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatud korras ja seda ka enne kohtulahendi jõustumist, mistõttu kohtule ei kaasne asitõendite arvele võtmise, hoidmise, üleandmise, hävitamisega, hindamise ja võõrandamisega täiendavaid märkimisväärseid kulutusi.

Määruse rakendamisel vähenevad paberi-, posti- ja ajakulud, mis kaasnevad dokumentide paberkandjal vormistamise ja saatmisega. Reglemendi muudatuste jõustumine võimaldab vähendada ministrite töökoormust dokumentide allkirjastamisel, lihtsustada ministeeriumide poolt Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide edastamist Riigikantseleile, kiirendada esitatud materjalide valitsuse istungil arutamiseks ettevalmistamise ja vastuvõetud eelnõude lõpliku vormistamise protsessi, lihtsustab menetlusprotseduure ja soodustab digitaalallkirja kasutamist riigiasutuste asjaajamises.

Määrus jõustub eelnõu kohaselt koos uue tsiviilkohtumenetluse seadustikuga 1. jaanuaril 2006. a.


8. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määruse nr 160 "Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine" muutmine

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada ministrite poolt Vabariigi Valitsuse istungile ja valitsuskabineti nõupidamisele esitatavate materjalide ning lõplikuks vormistamiseks esitatavate valitsuse õigusaktide ja seaduseelnõude edastamist Riigikantseleile. Ühtlasi on eesmärgiks soodustada riigiasutuste vahelist elektroonilist dokumendivahetust ja digitaalallkirja kasutamist riigiasutuste asjaajamises.

Samaaegselt Vabariigi Valitsuse reglemendi muudatustega, mis loovad õigusliku raamistiku eelnimetatud eesmärkide elluviimisele, võtab Riigikantselei kasutusele ametlike dokumentide elektroonilise esitamise süsteemi (edaspidi e-esitamise infosüsteem). Infosüsteemi kasutuselevõtmisel kiireneb valitsusele esitatavate materjalide menetlemine – kuna autentsed dokumendid esitatakse elektrooniliselt, siis liiguvad need ametiasutuste vahel kiiremini ja neid on lihtsam käsitleda.

Reglemendi muudatuste jõustumisel ja e-esitamise infosüsteemi rakendamisel hakkavad ministeeriumid üldjuhul Vabariigi Valitsusele esitatavaid materjale edastama infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Juhul kui eelnõude edastamine infosüsteemi kaudu ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, võib eelnõud edastada Riigikantselei poolt teatavaks tehtud elektronpostiaadressil. Kui ka see ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, edastatakse materjalid paberkandjal.

Ministril on õigus volitada ühte või mitut temale alluvat kõrgemat ametnikku (nt kantsler, asekantsler, osakonna juhataja) allkirjastama valitsusele esitatavaid materjale. Selle tulemusel väheneb ministrite töökoormus materjalide allkirjastamisel, kuna ministri volitatud ametniku poolt allkirjastatud materjale käsitatakse ministri poolt esitatud materjalidena. See põhimõte kehtib nii elektrooniliselt kui ka vajadusel paberkandjal esitatud dokumentide puhul.

Elektrooniline edastamine toimub Riigikantselei hallatava e-esitamise infosüsteemi kaudu ning esitatav materjal allkirjastatakse digitaalselt tervikliku paketina. Seejuures ei pea materjalide infosüsteemi kaudu edastajaks olema allkirjastaja (minister või tema volitatud kõrgem ametnik), vaid ministeerium määrab ametniku(d), kellele Riigikantselei loob võimaluse allkirjastatud materjale infosüsteemi kaudu edastada (nt kantselei või õigusosakonna ametnik).

Muudatused puudutavad ka valitsusele esitatavate eelnõude juurde kuuluvaid kooskõlastuskirju, mida eelnõu kohaselt ei pea enam Riigikantseleile edastama paberkandjal originaaldokumentidena. Riigikantseleile võib edastada ka viite kooskõlastuskirjade autentsetele tekstidele, mis on kättesaadavaks tehtud justiitsministeeriumi hallatavas eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis (e-Õiguses) või edastatakse kooskõlastuskirjad e-esitamise infosüsteemi kaudu. Kui eelnõu ei ole esitatud kooskõlastamiseks e-Õigusesse või kui eespoolnimetatud võimalusi ei saa kasutada tehnilistel põhjustel, edastatakse kooskõlastuskirjad kas digitaalselt allkirjastatuna või skaneerituna Riigikantselei poolt teatavaks tehtud elektronpostiaadressil või paberkandjal.

Reglemendi muudatusega ei reguleerita ministeeriumi sisest Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide ettevalmistamist, kuna see nähakse ette iga ministeeriumi asjaajamise korralduses. Määrus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2006. a.


9. Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a määruse nr 68 "Teenetemärkide seaduse rakendamine" muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada teenetemärkide andmise taotluste menetlust, luues võimaluse teenetemärkide taotluste elektrooniliseks menetlemiseks.

Teenetemärkide Komitee koosolekuid hakatakse korraldama elektrooniliselt, st komitee liikmed suhtlevad koosoleku käigus arvuti abil internetis. Sellest lähtuvalt tehakse komitee kodukorras sõnastuslik täpsustus, nimetades elektroonilisest koosolekust osavõtjad “kohalolijate” asemel “osalejateks”.

Kuna teenetemärkide taotlusi hakatakse menetlema elektrooniliselt, siis kehtestatakse uus teenetemärgi andmise taotluse vorm, millest jäetakse välja andmed, mis on kantud komitee vastavasse registrisse või esitatud komitee protokollides, ning allkirja nõue, kuna elektroonilisel menetlemisel antakse nõusolek allkirjastamise asemel kooskõlastuse või kinnituse andmisena.

Määruse kehtestamine võimaldab varasemast kiiremini ja lihtsamalt menetleda teenetemärkidega autasustamiseks esitatud taotlusi. Teenetemärkide Komitee koosolekuid hakatakse läbi viima elektrooniliselt, mis muudab kiiremaks komitee töö ja vähendab paberikulu.

Määruse rakendamisega kaasnevad kulutused teenetemärkide taotluste elektroonilise esitamise ja menetlemise infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamiseks ja teostamiseks. Kulutused kaetakse Riigikantselei infotehnoloogia alaseks arendustegevuseks kavandatud vahenditest.


10. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määruse nr 216 "Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine" muutmine
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega täpsustatakse riigisaladuse kaitse korras sätestatud norme, mis reguleerivad teabeameti pädevust riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel ning lihtsustatakse riigisaladuse valdajate jaoks välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni töötlemiseks kasutatavate infosüsteemide akrediteerimismenetlust.
 

11. Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord.

Hetkel kehtiv sotsiaalministri 3. mai 2002. a määrus lennundusspetsialistide tervisenõuete ja tervisekontrolli kora kohta muutub kehtetuks alates 1. jaanuarist 2006. a volitusnormi kehtetuse tõttu. 27. mail 2005. a jõustunud lennundusseaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seadusega laiendati volitusnormi ja volitus tervisenõuete, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestamiseks anti Vabariigi Valitsusele.

Lennundusspetsialist, õppija ja õppima asuja peavad olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimelised täitma tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäireid või terviseseisundeid, mis võivad töökohustuste täitmise ajal esile kutsuda lendu ohustavat töövõime kaotust.

Määruse eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Tervisekontrolli eest tasumise põhimõte ei ole muutunud võrreldes seni kehtinud praktikaga, mille kohaselt maksab õppeasutus õppima asuja ja õppija tervisekontrolli eest ning tööandja oma töötajate tervisekontrolli eest.
 

12. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega kehtestatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu. Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2003. a korraldusega kehtestatud riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu ja kehtestatakse uus ühiseesvoolude loetelu. Uue korralduse vajadus tuleneb põhiliselt kaardiandmebaasi aluseks oleva katastri aluskaardi asendamisest Eesti Põhikaardiga, mis muutis suures osas ühiseesvoolude pikkusi ning ühiseesvoolude algus- ja lõpppunktide koordinaate. Loetelusse on kantud suure maaparandusliku tähtsusega ühiseesvoolud, mille valgalad on suuremad kui 10 km². Loetelusse kantud ühiseesvoolude kogupikkus on 5636,9 km, mis on eelneva loeteluga võrreldes vähenenud 80,2 km võrra.

Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu on koostatud koostöös piirkondlike maaparandusbüroodega.

Korralduse rakendamisega kohustub riik korras hoidma kõige olulisemaid maaparandussüsteemi ühiseesvoole, mis loovad eelduse ka mujal maaparanduse hoiutööde tegemiseks ja sellega maade sihipärases kasutuses hoidmiseks. Nimetatud eesvoolude korrastamisel tuleb vastavalt maaparandusseadusele rakendada keskkonnakaitsemeetmeid, mis suurendavad veejuhtmete isepuhastusvõimet ja mis on samuti avalikest huvidest lähtuv tegevus.

Korralduse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud riigieelarves. Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude uuendus- ja hoiutöödeks kuluks aastas vähemalt 39 miljonit krooni. 2004. aastal tehti nimetatud töid 10,4 miljoni krooni eest ja käesolevaks aastaks on riik planeerinud enda poolt korrashoitavatel eesvooludel teha uuendus- ja hoiutöid 8,626 miljoni krooni eest. 2006. aastaks on selleks otstarbeks vahendeid planeeritud käesoleva aasta tasemel.


13. Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruse nr 329 "Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrus toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamise kohta, kuna alates 1. jaanuarist 2006. a kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.


14. Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 154 "Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktidele ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord" muutmine
Esitajad: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määrust. Muudatuse kohaselt toimub Paldiski Lõunasadamas veterinaarkontroll väljakutsel. Muudatusettepanek on seotud Paldiski Lõunasadama kaudu imporditavate kaubasaadetiste arvu järjepideva vähenemisega.

Kehtiva määruse kohaselt on Paldiski Lõunasadama piiripunkt avatud tööpäevadel määratud aja jooksul ning pärast seda, puhkepäevadel, riigi- ja rahvuspühal väljakutsel.

Määruse kehtestamine mõjutab loomsete saaduste importimisega tegelevaid isikuid, kes peavad seoses Paldiski Lõunasadama piiripunkti lahtiolekuaja muutumisega oma tegevust paremini kavandama. Teiselt poolt aitab selline muudatus paremini kasutada olemasolevaid ressursse veterinaarkontrolli tegemiseks.

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisakulutusi riigieelarvest.


15. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2003. a määruse nr 263 "Proovide võtmise ja analüüsimise meetodid saasteainete sisalduse määramiseks toidutoormes ja toidus" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Määrusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2003. a määrusega kehtestatud nõudeid toidu partii või osapartii nõuetekohasuse hindamisele, nõuded aflatoksiinide, ohratoksiin A, taimekaitsevahendite jääkide, plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja 3-MCPD, dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de, patuliini-, tinasisalduse määramiseks kasutatavatele proovivõtu- ja analüüsimeetoditele ka benso(a)püreeni- ja fusarium-toksiinide sisalduse määramiseks kasutatavad proovivõtu- ja analüüsimeetodid.

Määruse kehtestamisega ühtlustatakse järelevalve käigus proovide võtmise ja analüüsimise meetodid ohratoksiin A, plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja 3-MCPD, benso(a)püreeni- ning fusarium-toksiinde sisalduse määramiseks toidutoormes ja toidus. Sätestatavaid nõudeid peavad lisaks veterinaar- ja toiduameti, tarbijakaitseameti ning tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametnikele järgima ka nimetatud saasteainete analüüsimisega tegelevad laboratooriumid.

Eestis on asjakohasteks analüüsideks volitatud järgmised laboratooriumid:
1) Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete laboratoorium (ohratoksiin A, zearalenoon, deoksünivalenool, plii, kaadmium, elavhõbe);
2) Tervisekaitseinspektsiooni keemia kesklabor (plii, kaadmium, elavhõbe, 3-MCPD);
3) Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labor (polüaromaatsed süsivesinikud).

Määruse rakendamisega kaasneb 2007. aastal riigile kulu 2,13 miljonit krooni, mis nähakse ette 2007. aasta riigieelarve projektis. Põllumajandusministeeriumi valitsemisalale eraldatavate rahaliste vahendite hulgas.


16. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasu määrad aastateks 2006-2009
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2006–2009. Seni kehtestati tasumäärad maapõueseaduse alusel. Keskkonnatasude seaduse vastuvõtmisega 7. detsembril 2005 saab see seadus maavarade kaevandamisõiguse tasu maksmise aluseks.

Keskkonnatasude seadus kehtestab maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise alused, määrab, millistel juhtudel ei ole vaja maksta, millal tuleb maksta tavamäära ja millal tuleb maksta kõrgendatud tasumäära alusel ning kehtestab tasumäärade ülem- ja alampiirid.

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Eeldatavad tulud on seotud maavarade kaevandamisõiguse tasu tõusuga. Riigieelarvesse laekub 2006. aastal eeldatavasti 71 miljonit krooni ja kohalikesse eelarvetesse 97 miljonit krooni. 2004. aastal olid need summad vastavalt 34 miljonit krooni ja 81 miljonit krooni.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.


17. Vee erikasutusõiguse tasu määrad veevõtu eest pinnaveest või põhjaveekihist
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse vee erikasutusõiguse tasu määrad veevõtu eest pinnaveest või põhjaveekihtidest ajavahemikuks aastateks 2006 kuni 2009.

Vee erikasutusõiguse tasu maksavad veekasutajad 1991. aasta 1. jaanuarist alates. Sellest ajast on Eesti majanduse arengut, inflatsiooni ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamise nõuet arvestades vee erikasutusõiguse tasumäärasid üheksal korral korrigeeritud, et tagada veeressursi säästlik kasutamine ja kaitse. Veeressursi väärtustamiseks on tasumäärasid igal aastal vähehaaval tõstetud. Põhjaveekihtide veel on tasumäärade tõus olnud ligemale 10% aastas, pinnaveel väiksem.

Määruse rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid kulutusi. Tasu maksmise protseduurid on olnud enam-vähem samad juba 15 aasta jooksul. Tasumäärade tõstmisest ei tule täiendavat administratiivkoormust ei ametnikele ega tarbijatele. Siseveekogudest ja põhjaveest võetava vee erikasutusõiguse tasust laekuv raha jaotub kohalike eelarvete ja riigieelarve vahel vahekorras 50:50.

2004. aastal laekus riigieelarvesse 47,53 miljonit krooni ja kohalikesse eelarvetesse 43,4 miljonit krooni. Arvestades tasumäärade tõusu ja seda, et tarbimise mahud on enam-vähem stabiilsed, võib eeldada, et riigieelarvesse peaks laekuma 2006. aastal kuni 68 miljonit krooni (s.o 21 miljonit krooni rohkem kui 2004. aastal) ja kohalikesse eelarvetesse umbes 65 miljonit krooni).

Määruse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2006.


18. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seonduvalt Riikliku Looduskaitse Keskuse moodustamisega
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse 21 Vabariigi Valitsuse määrust.

Keskkonnaministeerium on otsustanud kujundada juhtimissüsteemi, mida on võimalik lihtsate meetoditega hallata, korraldada üle kogu Eesti ühtne finantsvahendite jaotamine ja tegevuse planeerimine. Lahendus on leitud ühe hallatava riigiasutuse – Riikliku Looduskaitse Keskuse – moodustamisest. Sellest tulenevalt kaovad 1. jaanuarist 2006. a kaitsealade administratsioonid ning moodustub üks uus hallatav riigiasutus.

Tegemist on kahte tüüpi muudatustega määrustes – Vabariigi Valitsus peab määrama kaitseala valitseja nendele kaitsealadele, mille kaitse-eeskiri on kehtestatud pärast loduskaitseseaduse jõustumist. Enne loduskaitseseaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjade puhul on keskkonnaministril tulenevalt loduskaitseseadusest võimalus volitada maakonna keskkonnateenistusi kaitsealasid valitsema.

Määruse jõustumisega muutuvad mehitatud kaitsealade valitsejad, mistõttu hakkab ka mehitatud kaitsealade valitseja kohustusi täitma kohalik keskkonnateenistus.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a, kuna sellest kuupäevast muutuvad kehtetuks seniste hallatavate riigiasutuste põhimäärused ning jõustub Riikliku Looduskaitse Keskuse põhimäärus.


19. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2005. a määruse nr 286 "Kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2006. aastaks" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Muudetakse määruse preambulat. Kui varem kehtestati kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiseaduse alusel, siis nüüd toimub see keskkonnatasude seaduse alusel.

Muudetakse ka silmutorbiku kalapüügiõiguse tasu määra. See tasumäär oli muudetavas määruses 15 krooni aastas silmutorbiku kohta. Kalapüügiseaduse § 15, mille alusel muudetav õigusakt oli koostatud, kohaselt ei võinud püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta olla väiksem kui 15 krooni aastas. Keskkonnatasude seadus annab kalapüügiõiguse tasu minimaalseks määraks silmatorbiku kasutamisel 10 krooni aastas. See muudatus on käesolevasse määrusesse sisse viidud.
 

20. Kaitsealade kaitse-eeskirjad
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

20.1. Laulaste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla Laulaste looduskaitseala ja kinnitatakse selle kaitse-eeskiri. Kaitseala eesmärk on jõgede ja ojade, vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse. Kaitsealused liigid on must-toonekurg, apteegikaan, saarmas, paksukojaline jõekarp ja jõesilm.

Kaitseala on tsoneeritud kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Massiaru ja Majaka külas, selle pindala on 1060 hektarit, mis kõik on riigimaa. Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus. Määruse jõustumisele peab järgnema erinevate maamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest.


20.2. Marimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri
Eelnõu kohaselt kinnitatakse Merimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri. Kavandatava Marimetsa looduskaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 22. aprillist 1964. a. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kaitseala kaitse-eesmärk on Lääne-Eestile tüüpilise, inimtegevusest oluliselt mõjutamata Marimetsa soo ja Läänemere vanade rannamoodustiste – Kullamaa liivamägede, mitmekesiste pinnavormide, taimestiku kasvukohtade ja looduslikus seisundis rabade kaitse.

Kaitstavateks rändlinnuliikideks on laanepüü, valgepõsk-lagle, hiireviu, öösorr, soo-loorkull, väike-kirjurähn, musträhn, väike-kärbsenäpp, sookurg, väänkael, hallõgija, nõmmelõoke, suurkoovitaja, väikekoovitaja, herilaseviu, hallpea-rähn, rüüt, händkakk, teder, mudatilder, tuttvart, punajalg-tilder, kalakajakas, piilpart, sinikael-part, balti risla, sõtkas ja kiivitaja.

Kaitseala on tsoneeritud üheks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevöönd on vajalik taimharulduste elupaiga kaitse ja metsakoosluste loodusliku arengu paremaks tagamiseks.

Kaitseala asub Lääne maakonnas Risti vallas, Martna vallas ja Kullamaa vallas, selle pindala on 5056 hektarit, millest eramaad 1298 hektarit, jätkuvalt riigi omandis olevat maad 363 hektarit ja riigimetsamaad 3395 hektarit. Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Läänemaa keskkonnateenistus.


21. Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

21.1. Maa andmine Tartu linna munitsipaalomandisse (22 maaüksust)
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tartu linna munitsipaalomandisse järgmised Tartus asuvad maaüksused, mille sihtotstarbeks on väikelamumaa. 

Ujula 65 maaüksus (pindala 900 m², maa maksustamishind 27 000 krooni);
Ujula 67 maaüksus (pindala 928 m², maa maksustamishind 27 800 krooni);
Ujula 69 maaüksus (pindala 846 m², maa maksustamishind 25 400 krooni);
Ujula 71 maaüksus (pindala 961 m², maa maksustamishind 28 800 krooni);
Ujula 73 maaüksus (pindala 941 m², maa maksustamishind 28 200 krooni);
Ujula 75 maaüksus (pindala 985 m², maa maksustamishind 29 600 krooni);
Ujula 77 maaüksus (pindala 902 m², maa maksustamishind 27 100 krooni);
Ujula 79 maaüksus (pindala 2731 m², maa maksustamishind 81 900 krooni);
Ujula 81 maaüksus (pindala 675 m², maa maksustamishind 20 300 krooni);
Ujula 83 maaüksus (pindala 2577 m², maa maksustamishind 77 300 krooni);
Ujula 94 maaüksus (pindala 1703 m², maa maksustamishind 51 100 krooni);
Ujula 104 maaüksus (pindala 1279 m², maa maksustamishind 38 400 krooni);
Ujula 106 maaüksus (pindala 1113 m², maa maksustamishind 33 400 krooni);
Ujula 108 maaüksus (pindala 1106 m², maa maksustamishind 33 200 krooni);
Ujula 110 maaüksus (pindala 1062 m², maa maksustamishind 31 900 krooni);
Ujula 112 maaüksus (pindala 1232 m², maa maksustamishind 37 000 krooni);
Ujula 114 maaüksus (pindala 1123 m², maa maksustamishind 33 700 krooni);
Ujula 116 maaüksus (pindala 1120 m², maa maksustamishind 33 600 krooni);
Lubja 2b maaüksus (pindala 1060 m², maa maksustamishind 31 800 krooni);
Ranna tee 5 maaüksus (pindala 638 m², maa maksustamishind 19 100 krooni);
Ranna tee 7 maaüksus (pindala 637 m², maa maksustamishind 19 100 krooni);
Ranna tee 15 maaüksus (pindala 1707 m², maa maksustamishind 51 200 krooni).

Maaüksused antakse munitsipaalomandisse väikeelamute ehitamiseks tingimusel, et Tartu linn kasutab neid korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Tartu maavalitsus toetab Tartu linnavolikogu taotlust anda Ujula piirkonna maaüksused Tartu linna munitsipaalomandisse. Maaüksusi taotletakse munitsipaalomandisse, et tagada Ujula piirkonna jätkuv väärtustumine ning linnaruumi harmooniline ja tasakaalustatud areng.

Munitsipaalomandisse taotletavad maaüksused jäävad maale, mille kohta ei ole esitatud maa tagastamise, asendamise, kompenseerimise ega riigi omandisse jätmise taotlusi.

Ujula 94 maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks esitas avalduse Maia Krjutskova. Nimetatud aadressil asunud hooned on hävinud ja linn ei nõustunud nimetatud krundi ostueesõigusega erastamisega kuna puudub ehitis, mille juurde maad ostueesõigusega erastada. Ujula 73, Ujula 75, Ujula 77, Ujula 79, Ujula 83, Ranna tee 7 ja Ranna tee 15 maaüksuste osas on esitatud maa enampakkumisega erastamise taotlused, millele on linnavalitsus vastanud, teatades, et tegemist ei ole maaga, mis kuuluks enampakkumisel erastamisele, kuna linn on huvitatud maa munitsipaliseerimisest.


21.2. Maa andmine Salme valla munitsipaalomandisse (Üüdibe külas Suve maaüksus)

Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Salme valla munitsipaalomandisse Salme vallas Üüdibe külas asuv Suve maaüksus pindalaga 1,3 ha. Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 3300 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avaliku suplus- ja puhkekoha maana tingimusel, et Salme vald kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Maaüksus on planeeritud avalikuks suplus- ja puhkekohaks. Piirkonna elanikud ja suvitajad kasutavad nimetatud maaüksust ujumis-, suplus- ning puhkekohana ka käesoleval ajal. Saare maavalitsus leiab, et maaüksuse andmine Salme valla munitsipaalomandisse on põhjendatud.

Taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi.


21.3. Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Järve 25a maaüksus)

Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinnas Järve 25a asuv maaüksus pindalaga 528 m². Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 32 700 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava haljasala ja laste mänguväljaku rajamiseks tingimusel, et Tallinna linn kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Harju maavalitsus peab taotletud maaüksuse andmist Tallinna linna munitsipaalomandisse võimalikuks. Taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi.


21.4. Maa andmine Pärnu linna munitsipaalomandisse (Lao II maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnus asuv Lao tänava II maaüksus pindalaga 10 677 m². Maaüksuse sihtotstarve on transpordimaa, maa maksustamishind 427 100 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse tänava ehitamiseks tingimusel, et Pärnu linn kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Pärnu maavalitsus peab taotlust põhjendatuks. Maa munitsipaalomandisse andmine on vajalik Lao tänava pikendamiseks Pärnu jõeni, millega paraneb jõekalda kasutamine. Taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi.


21.5. Maa andmine Värska valla munitsipaalomandisse (Samarina külas Muuseumi maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Värska valla munitsipaalomandisse Värska vallavolikogu 16. juuni 2005. a otsuse nr 24 alusel taotletav, Värska vallas Samarina külas asuv Muuseumi maaüksus pindalaga 74 990 m².

Maaüksuse sihtotstarve on sotsiaalmaa, maa maksustamishind 5200 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse Saatse Setomuuseumi maana tingimusel, et Värska vald kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Põlva maavalitsus on seisukohal, et Värska vallavolikogu taotlus on põhjendatud. Saatse Seto Muuseum on seto pärimuskultuuri ja Setomaa ajalugu koguv, säilitav, uuriv ja tutvustav muuseum. Taotlust toetab ka kultuuriministeerium.

Taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi.


21.6. Maa andmine Narva linna munitsipaalomandisse (Gloria Bastion 1 ja 2 maaüksused)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Narva linna munitsipaalomandisse järgmised Narvas asuvad maaüksused:
Gloria Bastion 1 maaüksus (pindala 39 954 m², maa maksustamishind 279 700 krooni;
Gloria Bastion 2 maaüksus (pindala 6389 m², maa maksustamishind 38 300 krooni).

Maaüksuste sihtotstarve on sotsiaalmaa ja need antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava puhkeala maana tingimusel, et Narva linn kasutab maaüksusi korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Maaüksustel asuvad Narva linna kindlustused 14. sajandist, mis on kantud kultuurimälestiste registrisse. Maa munitsipaalomandisse taotlemise on tinginud maa-ala korrastamise vajadus.

Ida-Viru maavalitsus leiab, et taotletud maaüksuste andmine Narva linna munitsipaalomandisse on põhjendatud. Taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi.


21.7. Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Mere pst 7 maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinnas Mere pst 7 asuv maaüksus pindalaga 13 914 m². Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 10 574 600 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava haljasala maana tingimusel, et Tallinna linn kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Taotletaval maaüksusel asub avalikult kasutatav park (Kanuti aed). Harju maavalitsus peab taotletud maaüksuse andmist Tallinna linna munitsipaalomandisse põhjendatuks, kuna Mere pst 7 haljasala (Kanuti aed) moodustab ühtse haljastute süsteemi koos parkide ahelaga vanalinna ümbritseval bastionivööndil.

Taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi.


21.8. Maa andmine Otepää valla munitsipaalomandisse (Sihva külas Kooliranna maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Otepää valla munitsipaalomandisse Otepää vallas Sihva külas asuv Kooliranna maaüksus pindalaga 9,2 ha. Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 4600 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avaliku suplus- ja puhkekoha maana ning Pühajärve Põhikooli õppe- ja klassivälise töö läbiviimise kohana tingimusel, et Otepää vald kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Valga maavalitsus peab maaüksuse andmist Otepää valla munitsipaalomandisse põhjendatuks. Taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi.


22. Riigivara tasuta üleandmine


22.1. Riigivara tasuta üleandmine keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Maardu linnas Muuga sadama 2/11 ja 2/12 maaüksused )

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt annab kskkonnaministeerium tasuta üle oma valitsemisel olevad, Harju maakonnas Maardu linnas asuvad Muuga sadama 2/11 maaüksuse pindala 11 769 m² ja Muuga sadama 2/12 maaüksuse pindalaga 503 m² majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.

 

Nimetatud maaüksused, sihtotstarbega – transpordimaa, on vajalikud ASile Tallinna Sadam kuuluva Muuga sadama efektiivsemaks arenguks ning seda läbivate transiitkaubavoogude suurendamiseks. Maaüksuste kasutusse andmise ASile Tallinna Sadam otsustab riigimaa valitseja, so pärast riigivara tasuta üleandmise otsustamist majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

 

 

22.2. Riigivara tasuta üleandmine keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Maardu linnas Maardu tee maaüksused)

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele järgmised Harju maakonnas Maardu linnas asuvad maaüksused:

 

Maardu tee I/1 maaüksus pindalaga 18 747 m², sihtotstarve – transpordimaa;

Maardu tee 65/1 maaüksus pindalaga 23 066 m², sihtotstarve – tootmismaa;

Maardu tee 63A maaüksus pindalaga 13 339 m², sihtotstarve – tootmismaa;

Maardu tee 63 maaüksus pindalaga 8345 m², sihtotstarve – tootmismaa.

 

Maaüksused on jäetud riigi omandisse riigi maareservina ning need on vajalikud äriühingule AS Tallinna Sadam. Arvestades asjaolu, et AS Tallinna Sadam on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti riigile (100%) kuuluv ettevõte, on otstarbekas anda riigivara tasuta üle MKMi valitsemisele.

 

 

23. Nõusoleku andmine riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile andmiseks


23.1. Nõusoleku andmine riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile andmiseks (Võrus Jüri 12 )

Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse nõusolek Võru maavalitsusele anda avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rendile Võrus Jüri 12 asuva administratiivhoone III korrusel olev ruum üldpinnaga 15,0 m² seoses KIKi esinduse loomisega Võru maakonnas.

 

Võru maavalitsus ei vaja riigivõimu teostamiseks ega avalikuks otstarbeks nimetatud ruumi. Renditasuks on kavandatud 10 krooni 1 m² eest kuus. Lisaks rendile kannab rentnik ruumi kasutusest tulenevad kulutused, mida kajastatakse sõlmitavas rendilepingus.

KIKi Võru esinduse ülesandeks on KIKi keskkonnaprogrammi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) projektide koordineerimisega seotud tegevuse korraldamine maakonnas, mis tõhustab KIKi, Võru maavalitsuse ning Võrumaa arenguagentuuri vahelist koostööd ning aitab kaasa regiooni arengule.

 

 

23.2. Nõusoleku andmine riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile andmiseks

Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse nõusolek Ida-Viru maavalitsusele anda avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rendile Jõhvis Keskväljak 1 asuva administratiivhoone I korrusel olev bürooruum üldpinnaga 11,8 m² seoses KIKi esinduse loomisega Ida-Viru maakonnas.

 

Ida-Viru maavalitsus ei vaja riigivõimu teostamiseks ega avalikuks otstarbeks nimetatud ruumi. Renditasuks on kavandatud 10 krooni 1 m² eest kuus. Lisaks rendile kannab rentnik ruumi kasutusest tulenevad kulutused, mida kajastatakse sõlmitavas rendilepingus.

 

 

24. Saaremaa sadama akvatooriumi piiride määramine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-