Valitsuse 22.12.2016 istungi kommenteeritud päevakord

21.12.2016 | 15:53

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kaitseminister Margus Tsahkna ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56 498 580, kateriin.pajumagi@riigikantselei.ee

 

1. „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019“ kinnitamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab oma tööplaani aastani 2019, mis on koostatud koalitsioonierakondade aluspõhimõtete elluviimiseks.

Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsiooni eesmärk on edendada tugevat, ühtset ja võrdsemat Eestit. Valitsus on seadnud endale neli prioriteeti: Eesti rahvaarvu suurendamine; ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine; Eesti väljaviimine majandusseisakust ning riikliku julgeoleku hoidmine ja tugevdamine.

Tegevusprogramm näeb prioriteetide elluviimiseks ette konkreetsed ülesanded, nende täitmise eest vastutavad ministrid, kaasvastutajad, otsuse langetamise tasandid ning tähtajad. Tegevusprogramm on valitsuse veebis kättesaadav kohe pärast viimast muudatuste sisseviimist peale valitsuse arutelule.

Lähema aja jooksul plaanib valitsus muu hulgas tõsta lasterikaste perede toetust ja luua paindliku vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi. Viia läbi pensionireformi, mis arvestab Eesti tööealiste inimeste vähenemist ning vanemaealiste arvu kasvu. Valitsus töötab välja põhimõtted riiklike investeeringute tegemiseks ning loob bürokraatiavaba ettevõtlusvormi väikeettevõtjatele. Julgeoleku valdkonnas koostatakse täiendav riigikaitse investeeringute kava. Eeloleval poolaastal keskendub valitsus ka Eesti EL nõukogu eesistumise edukale ettevalmistamisele. Valitsuse 100 päeva tööplaaniga saab tutvuda siit: 
https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/100_... (XLSX)

 

2. Pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle nii nimetatud kilekottide kasutamist piirav  direktiiv (nr 2015/720).  Sellega soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni.  Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. november 2016. 

Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise  võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamist, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Suuremad kui 100 m² poed peavad ostjatele müüdavate ja antavate kilekottide üle hakkama pidama arvestust ja esitama neid andmeid pakendiregistrile.

Kaupmeeste Liidu esitatud andmete alusel oli 2015. aastal alla 100 m² pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis on 28 protsenti müügikohtade koguarvust. Kuna väikesed müügikohad asuvad ka enamasti väiksema asustustihedusega piirkondades, kus on väiksemad käibed, siis on kilekottide tarbimine seal tunduvalt väiksem.

Esitatud andmete pinnalt analüüsib keskkonnaministeerium 31. märtsiks 2018. aastaks seaduse tõhusust ja vajadusel esitab muudatusettepanekud.

2015. aastal tellis keskkonnaministeerium kilekottide tarbimise uuringu, mille valimis oli 500 kauplust üle Eesti. Selle uuringu järgi tarbitakse Eestis inimese kohta aastas keskmiselt umbes 40 kilekotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63.

Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini.

Eelnõu koostamisele olid kaasatud Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetetööstuse Liit ja projekti „Killerkott“ esindajad.

 

3. Väärtpaberituru seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu on algatatud EL turukuritarvituse määruse (nr 596/2014) rakendamiseks ja selle rakendusdirektiivi (nr 2015/2392) ülevõtmiseks, mille tähtaeg oli 3. juulil 2016.

EL määrus kehtestab reeglid väärtpaberituru, seal hulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.

Eelnõu kohaselt täiendatakse finantsinspektsiooni pädevusi. Näiteks kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul. Samuti võib ta hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.

Samuti on lisatud finantsinspektsiooni kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.

Eelnõuga kohaselt tõstetakse turukuritarvituste sunniraha määrasid: maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral vastavalt 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses vastavalt 1200 ja 3200 eurot. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

 

4. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tehakse kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Eelnõuga saavad KOV-id õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnise lasteasutuse teenusele, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Eelnõuga kaotatakse ära alaealiste komisjonid.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog. Tavaliselt tegelevad lapsega korraga vähemalt kolm nimetatud spetsialisti.

Seni on alaealiste komisjonid suunanud lapsi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuid selle otsuse aluseks on olnud õigusrikkumine, mitte sisuline vajadus last aidata. Eelnõu näeb ette, et lapse vabadusi võib piirata vaid minimaalsel vajalikul määral ning kogu tegevus peab olema suunatud sellele, et laps suudaks ennast või teisi kahjustavast käitumisest edaspidi hoiduda.  

Alaealiste komisjonid on menetlenud õigusrikkumisi ning pakkunud ka lapsele abi. Kuid komisjonide formaadi tõttu pole see parim lahendus, kuna abi ja tugi lapsele pole pikaajaline ning pidev. Lastekaitsesüsteemis on lapsega võimalik tegeleda oluliselt lapsesõbralikumalt.

 

5. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2017. Aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse 2017. aastaks õppekoha tegevuskulu piirmääraks 88 eurot ühe kuu kohta. 2016. aastal oli vastav piirmäär 87 eurot. Piirsumma suurenemist 1 euro võrra on mõjutanud eelkõige õpilaste arvu, samuti tööjõukulude ja majanduskulude kasv.  See tähendab, et omavalitsus, kelle laps õpib teise omavalitsuse koolis, tasuma kooli pidavale omavalitsusele 88 eurot õpilase eest kuus tegevuskulude katmiseks.

Õppekoha tegevuskulu piirmäär on arvestuslik keskmine õppekoha kulu, mis on aluseks kohalike omavalitsuste (KOV) omavahelisel arveldamisel, kui õpilane käib teise KOV territooriumil asuvas koolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt võivad kohaliku omavalitsuse üksused tegevuskulude katmiseks kokkuleppel lähtuda omavahelisel arveldamisel ka Vabariigi Valitsuse kehtestatavast piirmäärast erinevas määras.

Piirmäär seatakse, et omavalitsused ei küsiks nende koolides õppivate, kuid teistes omavalitsustes elavate laste eest liiga suuri summasid. Piirmäär kehtib, kui omavalitsused pole teisiti kokku leppinud. Omavalitsused võivad kahepoolselt leppida kokku piirmäärast suuremas või väiksemas summas.

Määruse eelnõu on kooskõlastatud kohalike omavalitsuste üleriigiliste esindusorganisatsioonidega.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

6. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 "Kalapüügieeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kalapüügieeskiri reguleerib kalapüüki siseveekogudes, piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ja majandusvööndis ning agarikupüüki meres. Selles sisalduvad lubatud kalapüügivahendite kirjeldused ning nende tähistamise nõuded, kalade alammõõdud ja kaaspüügitingimused, püügikeelualad veekogude kaupa.

Eelnõu kohaselt pikendatakse aastaringselt kalade püügikeelu ala Valgejõest ligi 20 km ja Purtse jõest ligi 6 km. Kuna Valgejõel purunes Kotka pais ja Purtse jõe Sillaoru paisule rajati kalapääs, on jõgedel kadunud rändtõkked ning need on väga hea potentsiaaliga lõhe ja meriforellijõed. Piirangu eesmärk on kiirem kalade asurkonna taastumine.

Määrust ajakohastatakse praktikas välja tulnud kitsaskohtadest. Näiteks vähendatakse räime- ja meritindipüügil mõrra- ja kastmõrra lina silmasuurust 24 millimeetrilt 20 millimeetrini, kuna silmast läbi surunud kala kaotab suurel hulgal soomuseid ja hukkub.

Ka pikendatakse Kunda jõest silmupüügi võimalusi viie päeva võrra, sest kalade kudemine algab alles oktoobri keskel ja seega ei ole põhjendatud varasem püügiaja keelu algus. Praegu võib silmu püüda Kunda jõest 1. juulist 30. septembrini.

 

7. Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Viimase kümnendi jooksul tehtud uuringute põhjal on keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud kaevandamiseks sobivate turbaalade ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirjad. Sellega määratakse alad ja maardlad, kus on keskkonnakaitseliselt turba kaevandamine tulevikus võimalik.

Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta turba kaevandamise aastamäär 2653 tuhandelt tonnilt 2850 tuhande tonnini, see tähendab 197 tuhande tonni võrra. Maakondade kaupa turba kaevandamise aastamäära uute numbriliste väärtuste määramisel on arvesse võetud turba kaevandajate vajadust tootmise arendamiseks vajaliku täiendava aastamäära saamiseks.

Turba kaevandamise aastamäärad tõusevad mahus, mis üldjuhul ei ole piisavad tervikuna uue ala avamiseks, vaid võimaldavad asjakohase loamenetluse läbimisel olemasolevat kaevandamistegevust intensiivistada. See omakorda võimaldab juba avatud turbaalad kiiremini ammendada ja korrastada.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

8. Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärgiks on korrastada spordiregistriandmeid valdkonna statistika ja juhtimisotsuste tegemiseks, eelkõige riigieelarvest spordi toetuseks eraldatavate vahendite jaotamiseks. Samuti suurendatakse registri volitatud töötleja pädevust registriandmete õiguspärasuse tagamiseks.

Spordiregistri pidamise eesmärk on sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks arvestuse pidamine  Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle.

 

9. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõus ettenähtud muudatused on tehtud seoses 2015. aastal kalandussektoris läbi viidud Euroopa Komisjoni auditiga ning selles välja toodud kitsaskohtadega kalapüügi andmete esitamise korras. Kuna eelnõu muudatuste hulk on võrreldes määruse mahuga suur antakse uus terviktekst ja tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks.

Võrreldes kehtiva määrusega on üheks olulisimaks muudatuseks nõue, et osad kalurid peavad rohkem andmeid esitama hakkama. Nimelt sätestatakse, et kui Läänemerel kasutatakse vähemalt 10 m pikkust kalalaeva või püütakse kala kastmõrra või põhjanoodaga, tuleb püüdjatel täita Euroopa Liidu püügipäeviku või lossimisdeklaratsiooni vormil põhinevaid püügipäevikute lehti. Võrreldes seni täidetud püügipäevikulehega on uuel vormil andmevälju rohkem, näiteks püügivahendi nõudmise aeg ja täpsed püügikoordinaadid.

Määrus jõustub üldises korras.

 

10. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine
1) Aegviidu valla ja Anija valla ühinemine ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine

Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Aegviidu ja Anija valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Anija vald. Valla keskus on Kehras ja teenuskeskus Aegviidus. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2016. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 6348. Anija valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 863 700 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Harju maakonnas, mille käigus moodustub kahe omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus. Pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise jõustumist ja arvestades varasemaid valitsuse otsuseid väheneb omavalitsusüksuste arv Eestis 206-le, kokku 178 valda ja 28 linna.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus jõustub Anija vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

2) Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemine ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Türi vald. Muudetakse Käru valla maakondlikku kuuluvust arvates Käru valla Rapla maakonna koosseisust Järva maakonna koosseisu. Valla keskuseks on ühinemislepingu järgi Türi linn ja senised Käru ja Väätsa valla keskused täidavad edaspidi teeninduskeskuse funktsioone. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2016. a 1. augusti seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 11 282. Türi valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1,9 miljonit eurot. 

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Järva ja Rapla maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus. Pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise jõustumist ja arvestades valitsuse varasemaid otsuseid väheneb omavalitsusüksuste arv Eestis 204-le, kokku 176 valda ja 28 linna.

Haldusterritoriaalse korralduse muudatus ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus jõustub Türi vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

3) Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemine ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel. 

Määrusega kehtestatakse Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Narva-Jõesuu linn. Linnavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Narva-Jõesuu linn. Halduskeskused jäävad toimima tänastes asukohtades Narva-Jõesuu linnas ja Sinimäe ning Olgina alevikes. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2016. a 1. detsembri seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 4543, mis ei vasta haldusreformi seaduses sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile. Narva-Jõesuu linna moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 531 460 eurot. 

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Ida-Viru maakonnas, mille käigus moodustub kahe omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus. Pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise jõustumist ja arvestades varasemaid valitsuse otsuseid väheneb omavalitsusüksuste arv Eestis 203-le, kokku 175 valda ja 28 linna.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus jõustub Narva-Jõesuu linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

11. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse mootorsõidukijuhi tervisetõendile kantavaid koode, mida tervisekontrolli tegija peab juhi terviseseisundi kohta tervisetõendile märkima. Muudatusega viiakse kehtiv kord kooskõlla 1. jaanuaril 2017 üle võetava Euroopa Komisjoni direktiiviga, millega muudetakse juhilubadele kantavaid koode.

Eelnõu muudatused on tehnilised, sest muudetakse koodide numeratsiooni. Menetluste lihtsustamiseks on ühendatud sisu poolest sarnased koodid üldisema nimetuse alla, seetõttu on mõned koodid välja jäetud või teistega liidetud.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2017.

 

12. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga nähakse ette ühtne ühekordne hüvitis 800 eurot teise riiki tööle asumise eest kõigile välisteenistuse seaduse alusel teise riiki lähetuvatele teenistujatele.

Kehtiv välisteenistuse seadus näeb samuti sarnase hüvitise maksmise ette, aga hüvitise suurus on seotud teenistuja ühe kuu ametipalga suurusega. Selline reegel võimaldab maksta teenistujatele hüvitist vahemikus 500-2600 eurot sõltuvalt ametiasutusest, kus teenistuja töötab. Hüvitise suuruse sidumine ametipalgaga ei ole põhjendatud, sest teise riiki tööle asumisega kaasnevate lisakulude suurus ei ole seotud teenistuja palga, ametikoha ega ministeeriumiga, vaid selle eesmärk on kompenseerida teise riiki tööle asumisega seotud ühekordseid lisakulusid, näiteks majapidamistarvete maksumust, tegemist on nii-öelda kolimistoetusega.

Hüvitist makstakse jätkuvalt välisteenistuse seaduse alusel lähetuva teenistuja välisesindusse tööle asumisel ja sealt tagasi kutsumisel ning selles osas määrusega kehtivat korda ei muudeta.

Lisaks hüvitatakse eelnõu kohaselt EL eesistumisega seotud teenistusülesandeid täitvale inimesele rohkem kui üks kord lähetusaastas tema ja temaga kaasasoleva pereliikme Eestisse puhkusele ja tagasisõidu kulud ning muu perekonnaliikme puhul välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasisõidu kulud. Kehtiv kord võimaldab sõidukulud hüvitada ühel korral.

Määrus jõustub üldises korras, v.a punkt, millega nähakse ette ühesuurune hüvitis teise riiki tööle asumise eest. Nimetatud muudatus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

 

13. Kohustusliku keskse hankija määramine Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe riigihangetes
Esitaja: kaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

2017. aasta algusest tegevust alustav Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, mis hakkab toetama nii kaitseministeeriumi, Kaitseväge kui ka teisi valitsemisala asutusi hangete läbiviimisel ja kinnisvara haldamisel ning korraldamisel, et ülejäänud asutused saaksid rohkem keskenduda oma põhitegevustele.

Valitsemisala keskseks hankijaks määramine võimaldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel (RKIK) täita tema põhimäärusest tulenevat ülesannet pakkuda riigihangete korraldamise teenust kogu kaitseministeeriumi valitsemisalale.

Keskus hakkab korraldama kaitseministeeriumi ja kaitseväe riigihankeid eeldatava maksumusega alates 10 000 eurot. Kaitseministeeriumile ja kaitseväele jääb õigus tellida iseseisvalt lihtsustatud korras teenuseid ning kaitseväele jääb õigus iseseisvalt korraldada spetsiifilisi erioperatsioonide ja luure vajadusega seotud riigihankeid.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on valitsus määranud eraldi kohustusliku keskse hankija.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

14. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2016. a korralduse nr 119 „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt arvatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosseisust välja Deniss Boroditš ja Mati Polli ning uuteks liikmeteks nimetatakse keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk ja looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma.

 

15. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna Ülikoolile (Tallinnas Ankru tn 4a kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Tallinna Ülikoolile tasuta üle anda Tallinnas asuv Ankru tn 4a kinnistu, millele ülikool soovib ehitada arheoloogiakollektsiooni hoidla.

 

2) Nõusolek Maaeluministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Noarootsi vallale (Riigi Taimekaitseameti Õppebaasi mü kinnistu)
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maaeluministeeriumile antakse nõusolek tasuta üle anda Läänemaal Noarootsi vallale Einbi külas asuv Riigi Taimekaitseameti Õppebaasi kinnistu.

Vallal on omakorda plaanis anda see tasuta kasutusse külas tegutsevale MTÜle Leedritalu, kelle põhikirjalisteks tegevusteks on piirkonna elanike, seal hulgas noorte ettevõtlikkuse toetamine, kohalike traditsioonide hoidmine ja tutvustamine, tervislike eluviiside populariseerimine jne. Kinnistut planeeritakse kasutada Noarootsi kooli õpilastele, seal hulgas lasteaia ja õpilaskodu kasvandikele õueõppe ja loodushariduse andmiseks.

 

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Keila vallale (11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee L14 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda tasuta Keila vallale üle Meremõisa külas asuv teemaa kergliiklustee rajamiseks.

 

4) Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Eesti  Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani kogudusele (Tallinnas Vabaduse väljak 1)
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeerium saab nõusoleku Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani kogudusele tasuta üle anda Tallinnas Vabaduse väljak 1 asuv kinnistu, mis on Jaani kiriku alune maa.

 

16. Laenu andmine sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla majandustegevuse ja vajalike käibevahendite tagamiseks laenu arvelduskrediidi vormis kuni 10 miljonit eurot tähtajaga 3 aastat alates 4. märtsist 2017.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötab patsientide heaks enam kui 3900 inimest – arstid, õed, hooldajad, spetsialistid. Arste on üle 500, haiglas praktiseerib pidevalt ka enam kui sada arsti-residenti. Tegemist on seitsmest kliinikust ning 32 erialakeskusest koosneva kõrgema etapi haiglaga. Regionaalhaigla pakub sarnaselt Euroopa ülikoolihaiglatega raviteenust kõigil arstlikel erialadel, välja arvatud silmakirurgia ja sünnitusabi.

Suur osa SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla igakuistest väljamaksetest tehakse kuu esimeses pooles. Vahendid Eesti Haigekassast laekuvad kuu teises pooles. Arvelduskrediit on vajalik aastasisese tulude ebaühtlase laekumise korral väljamaksete, seal hulgas palkade ja maksude tegemiseks. Haigla peab suutma väljamakseid teha ka ootamatutes olukordades, kui näiteks igakuine makse Haigekassalt peaks mingil põhjusel hilinema või laekuma planeeritust väiksemas ulatuses. Arvelduskrediit on kõige sobivam instrument peamiselt kuusisese rahavoo tsüklilisusest tuleneva võimaliku puudujäägi finantseerimiseks. Haigekassast raha laekumisel tagastatakse ka arvelduskrediit.

 

17. Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 18. rahastamisvoorus ning esindajate määramine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) 18. rahastamisvoorus. Rahandusministeerium näeb eelarves ette finantskohustused alates 2018. aastast kolme aasta jooksul 3 850 000 euro ulatuses. Rahandusminister määrab Eesti Vabariigi volitatud esindaja ning vajaduse korral tema asendaja IDA läbirääkimisvoorudesse.

IDA, mis loodi 1960. aastal, on Maailmapanga gruppi kuuluv ja ühtlasi suurim abiorganisatsioon maailmas, mis pakub kõige vaesematele riikidele, kelle elanike sissetulek päevas jääb alla 1,9 dollari, pikaajalisi laene väga soodsatel tingimustel. Eesti liitus IDA-ga 2008. aastal jõustunud IDA põhikirja heakskiitmise seadusega.

 

18. Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise täiendavate vahendite jaotus
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kohalikele omavalitsustele antakse eelnõu kohaselt täiendavalt 503 404 eurot toimetulekutoetuse ja 24 577 eurot vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitiseks. Toimetulekutoetuseks saab vahendeid juurde 90 kohalikku omavalitsust ja vajaduspõhiseks peretoetuseks 39 kohalikku omavalitsust.

Eelnevalt on valitsus jaotanud kohalikele omavalitsustele antud otstarveteks vahendeid kaks korda. Koos käesoleva eelnõuga ette nähtud lisavahenditele on kohalikele omavalitsustele 2016. aastal antud toimetulekutoetuste ja vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks vastavalt 20,8 miljonit eurot ja 1,5 miljonit eurot.

Riigieelarves antud otstarveteks arvestatud vahenditest jääb ühtekokku jaotamata 4,7 miljonit eurot.

 

19. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2014. a korralduse nr 572 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt pikendatakse kohalikele omavalitsustele aadressiandmete korrastamiseks saadud toetuse kasutamise tähtaega 2018. aasta lõpuni. Maa-ametile eraldatakse täiendavalt 65 tuhat eurot omavalitsuste vastava töö toetamisega seotud teenistuja personalikuludeks.

2014. aastal eraldas valitsus rahandusministeeriumile 1, 496 miljonit eurot KOV-ide aadressiandmete korrastamiseks. Raha kasutamise perioodiks määrati 2015. ja 2016. aasta. Käesoleva aasta lõpuks saab tehtud ligikaudu 4/5 töödest, kuid kohaliku omavalitsuste tarbeks eraldatud rahast jääb kasutamata üle 400 000 euro, mistõttu tuleb raha kasutamise tähtaega pikendada.

 

20. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2016. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist 2016. aasta riigieelarvesse kantavaks summaks 19 608 000 eurot, mis tuleb tasuda 2016. aasta jooksul. Summale lisandub tulumaks summas 4 902 000 eurot, kokku laekub eelnõu jõustumisel riigile 24 510 000 eurot.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on 1999. aastal metsaseaduse alusel moodustatud riigitulundusasutus, mille põhilised tegevusvaldkonnad on metsakasvatus, puiduturustus, taimla- ja seemnemajandus, kalakasvatus ning külastuskorralduse ja loodushariduse võimaluste pakkumine riigimetsas ja looduskaitsealadel. RMK hoiab, kasvatab ja majandab ligi 0,88 miljonit hektarit riigimetsa, mis on 40 protsenti Eesti metsadest. RMK metsadest 18,7 protsenti on rangelt kaitstavad, milles metsi ei majandata. Tulu teenimise eesmärgil majandab RMK 60,7 protsenti oma metsadest.

 

21. Riigivara valitseja määramine (Narvas Varese tn 23 kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse riigile pärimisõiguse alusel üle tulnud Narva linnas Varese tn 23 asuva kinnistu valitsejaks rahandusminsiteerium.

 

22. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Praegu on ta Venemaa kodanik.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (M. M.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud viis väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 13 aasta ning viimase väärteo toimepanemisest peaaegu kolm aastat.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (I. J.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud kolm väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 16 aastat ja viimase väärteo toimepanemises viis aastat.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (J. S.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, keda on kolmel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud 12 väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Tema viimase kuriteo toimepanemisest möödunud 13 aastat ning viimase väärteo toimepanemisest on möödunud peaaegu viis aastat.

 

5) Eesti kodakondsuse andmine (A. B.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, keda on neljal korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud kaks väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Ta ei ole viimase 13 aasta jooksul ühtegi kuritegu ning viimasel kuuel aastal ühtegi muud õigusrikkumist toime pannud.

 

6) Eesti kodakondsuse andmine (J. K.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud 11väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kaheksa aasta ning viimase väärteo toimepanemisest on möödunud viis aastat.

 

23. Eesti kodakondsuse taastamine (G. V.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud inimesele. Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud inimesel õigus kodakondsuse taastamiseks.

Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab elama püsivalt Eestis. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Taotleja avaldus Venemaa kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud.

 

24. Eesti kodakondsusest vabastamine (27 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 27 inimest.  

Eelnõus loetletud inimestest 26 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 11 elavad Soomes, 6 Venemaal, 4 Suurbritannias, 2 Norras, 1 Iirimaal, 1 Šveitsis ja 1 Saksamaal. Üks inimene elab Eestis ning taotleb Eesti kodakondsusest vabastamist seoses Saksamaa kodakondsuses olemisega.

 

25. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. B.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2006–2012 on toime pannud 14 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.  

 

26. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogu esindamine Euroopa Parlamendi plenaaristungitel ja muudes Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes ning üldasjade nõukogus välisministri asendamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku korraldada välisministri võimalik asendamine Euroopa Liidu üldasjade nõukogus sarnaselt Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal Euroopa Parlamendis esindamise korraldusega ning anda asendamise õigus välisministeeriumis valitsuse antavate ülesannete täitmiseks loodavale ajutisele ametikohale.

Välisministri asendamine toimuks erandkorras, kui ministri töökoormus ei võimalda osaleda üldasjade nõukogu istungil. Arvestades välisministri tihedat töögraafikut ja seda eriti Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal, on otstarbekas reguleerida üldasjade nõukogu töökorraldus eraldi valitsuse otsusega sarnaselt töökorraldusega suhetes Euroopa Parlamendi ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega.

 

27. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiividest
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Ülevaade

 

Sotsiaalministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud kahte direktiivi. Esiteks EL direktiivi (nr 2015/565, millega muudetakse direktiivi 2006/86/EÜ) seoses teatavate tehniliste nõuetega inimkudede ja -rakkude kodeerimisele. Teiseks direktiivi (2015/566, millega rakendatakse direktiivi 2004/23/EÜ) seoses imporditud kudede ja rakkude kvaliteedi- ja ohutusstandardite samaväärsuse kontrollimise menetlustega. Direktiivide ülevõtmise tähtaeg oli 29. oktoober 2016. a.

Sotsiaalministeerium esitas direktiivide ülevõtmiseks vajaliku rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu valitsuse istungile, mis kiideti heaks 21. juuli 2016 ja saadeti parlamendile. Riigikogu algatas valitsuse eelnõu menetluse 12. septembril.  Seaduseelnõu on läbinud parlamendis esimese lugemise.

 

28. Eesti seisukohad Euroopa kosmosestrateegia kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

26.10.2016 avaldati Euroopa kosmosestrateegia, mis on ajendatud kosmosevaldkonna teravnenud üleilmsest konkurentsist, erasektori kasvavast tähtsusest ja põhjalikest tehnoloogilistest muudatustest. Strateegia keskendub neljale suurele eesmärgile: kosmosest tulenevate hüvede maksimeerimine, kosmosetööstuse konkurentsivõime parendamine, juurdepääsu tagamine kosmosele ja rahvusvahelise koostöö edendamine.

Eesti toetab kosmosestrateegia eesmärke. Oleme seisukohal, et suurte kosmoseinvesteeringute võimalusi tuleb ära kasutada ka maapealses majanduses ning soodustada kosmosevaldkonna ärimudelite ja ettevõtete loomist. Arvestada tuleb kosmosevaldkonna mõju julgeoleku- ja tööstuspoliitikale. Samuti tuleb tähelepanu pöörata valdkonna teadus- ja arendustegevusele ning panustada innovatsiooniahela kõikidesse astmetesse, et maksimeerida kosmosest tulenevaid hüvesid.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-