VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD
Algus kell 10.00 Stenbocki majas 23.oktoober 2001. aastal
Vabariigi Valitsuseistungi kommenteeritud päevakorrapunktid on mõeldud eelnevakstaustainformatsiooniks eelkõige ajakirjanikele aga ka laiemale avalikkusele.Valitsuse pressibüroo poolt kirjutatud istungi eelinfo kasutamisel peabarvestama, et istungi käigus võib Vabariigi Valitsus teha otsuse, mis erinebkäesolevast eelinformatsioonist. Vabariigi Valitsus võib otsuste eelnõusidistungi algul päevakorrast välja arvata, otsustada päevakorrapunktide aruteluedasi lükata, viia läbi eelnõude esimese lugemise, samuti arutada täiendavaidpäevakorrapunkte. Seepärast tuleb enne Vabariigi Valitsuse istungitoimumist avaldada käesolevat istungimaterjali eelinfona ja arvestada, et needon ministeeriumide poolt valitsusele esitatud eelnõud ning ei pruugi ollalõplikud. Vabariigi Valitsuse OTSUSTEST annab valitsuse pressibüroo teadajooksvalt istungi ajal läbi interneti aadressil www.riik.ee/press rubriigis OTSE VALITSUSEISTUNGILT või e-postiga.
Info: Priit Põiklik 693 5792 [email protected] ja Tex Vertmann693 5714 [email protected]
1. "Euroopa Parlamendi valimiseseaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab Euroopa Parlamendi valimise seaduseeelnõu heaks kiitmise. Eelnõu reguleerib Euroopa Parlamendi liikmete valimistEestis. Eelnõu kohaselt valitakse Eestist kuus Euroopa Parlamendi liiget,liikmed valitakse viieks aastaks. Valimiste korralduslik külg on eelnõusreguleeritud ning eelnõu on üles ehitatud sarnaselt Riigikogu valimise seaduseeelnõuga (748 SE).
2. "Noorte töö seaduse"eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita Noorte töö seaduse eelnõu.Seaduseelnõuga reguleeritakse töölepingu alusel töötavate noortega töölepingusõlmimise, töötervishoiu ja tööohutuse, töö- ja puhkeaja ning puhkusegaseonduvaid tingimusi. Märgitakse, et eelnõusse on lisatud erinevatesttööseadustest need sätted, mis puudutavad alaealiste eristaatust töösuhetestööandjaga võrreldes täisealise töötajaga, sest eraldi seadus alaealise töötajaja tööandja vaheliste suhete ning tööandja kohustuste reguleerimiseks onülevaatlikum ja kompaktsem. Justiitsministeerium märgib, et eelnõuväljatöötamise kavatsus kooskõlastati tema poolt reservatsiooniga, et välditaksdubleerivate eraldiseisvate seaduste väljatöötamist ning püütaks ennekõiketäiendada kehtivat õigust.
3. "Ravikindlustuse seaduse"eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab heaks kiita Ravikindlustuse seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärkon Eesti ravikindlustussüsteemi korrastamine, lähtudes sotsiaalkindlustusreformivalitsuskomisjoni dokumendist Ravikindlustuse edasise arengu alused ning hakkabreguleerima Eesti Haigekassa poolt korraldatavat ravikindlustust, millepeamiseks tuluallikaks on sotsiaalmaks. Esitatud eelnõu vastuvõtmiseltunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus.
4. ""Tehnilise normi jastandardi seaduse" muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandusminister
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita Tehnilise normi ja standardi seadusemuutmise seaduse eelnõu. Muudatuse tegemine on tingitud vajadusest integreeridaEesti seadusandlusesse infoühiskonna teenuse ja infoühiskonna teenuselekehtestatavate nõuete mõisted ning anda õiguslik alus infoühiskonna teenuselekehtestatavatest nõuetest teavitamisele. Infoühiskonna teenus on teenus, midaedastatakse elektroonilisel teel teenuse tarbija isiklikul taotlusel üldjuhultasu eest ja mis saadetakse ja võetakse vastu andmete töötlemise ja säilitamiseeesmärgil sõltumata isikute asukohast.
5. ""Riigireserviseaduse" § 10^2 muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandusminister
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab heaks kiita Riigireservi seaduse § 10(2) muutmise seaduseeelnõu, millega nimetatud paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et julgeolekuvarukorraldavad ministeeriumid esitavad kooskõlastatult siseministeeriumigaVabariigi Valitsusele kinnitamiseks ettepanekud julgeolekuvaru hoidjate,julgeolekuvaru moodustamise ajakava, koosseisu ja sortimendi kohta.Majandusministeerium märgib, et nimetatud kooskõlastamise funktsiooni paneminesiseministeeriumile majandusministeeriumi asemel on otstarbekas, kuna kaHädaolukorraks valmisoleku seaduse kohaselt on kriisi reguleerimise alal juhtivministeerium Siseministeerium ning Riigireservi seaduse § 10(1) muutmiseseadusega jäeti julgeolekuvarust välja kütused, mistõttu majandusministeeriumei ole seotud julgeolekuvaruga.
6. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli2001. aasta majandustegevuse kontrollimiseks" eelnõu (872 OE) kohta
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Valitsus arutab ja annab seisukoha Riigikogu rahanduskomisjon algatatudRiigikogu otsuse Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2001. aastamajandustegevuse kontrollimiseks eelnõu (872 OE) kohta.
2) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse "Audiitorite nimetamine Eesti Panga2001. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu (873 OE) kohta
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Valitsus arutab ja annab seisukoha Riigikogu rahanduskomisjon algatatudRiigikogu otsuse Audiitori nimetamine Eesti Panga 2001. aasta tegevusekontrollimiseks eelnõu (873 OE) kohta.
7. Riikliku IKT kõrgharidusprogrammi"Tiigriülikool 2002-2004" heaks kiitmine
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab Riikliku IKT kõrgharidusprogrammi Tiigriülikool2002-2004 heaks kiitmise. Nimetatud programmi arutati ka valitsuskabineti 17.aprilli 2001.a nõupidamisel, kus seda põhimõtteliselt toetati ningharidusministrile koos majandusministriga tehti ülesandeks arutada võimalusiprogrammi finantseerimise korraldamiseks koostöös Ettevõtluse ArendamiseSihtasutuse koosseisus oleva Eesti Tehnoloogiaagentuuriga ning esitadasellekohased ettepanekud valitsuskabineti nõupidamisele. Programmis märgitakse,et 1996. aastal käivitatud programmi Tiigrihüpe, mis oli suunatudüldhariduskoolidele, ülesanded on tänaseks põhiliselt täidetud ning uue info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskustega noored on jõudnudülikoolidesse. Üldhariduskoolide osas arendatakse saavutatut edasi Valitsuse23. jaanuari 2001.a istungil heaks kiidetud arengukava Tiigrihüpe Pluss. Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti koolis 2001-2005 raames. Tekkinud onvajadus kõrgharidusele suunatud riikliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaprogrammi järele. Esitatakse kolmeaastane programm, mille eesmärgiks on toetadainfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri väljaarendamistkõrgkoolides ning vastava valdkonna õppejõudkonna kujundamist ja kraadiõppeinfrastruktuuri väljaarendamist. Programmi kogumaksumuseks on planeeritud 50miljonit krooni, sellest riigieelarvelisi eraldisi 36 miljonit krooni.
8. Loomade rahvusvahelise veo kord
Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab heaks kiita Loomade rahvusvahelise veo kord eelnõu.Määruse eelnõus tehakse ettepanek reguleerida loomade maantee-, raudtee-, vee-ja õhuvedu Eestis, Eestisse ja Eestist eesmärgiga ära hoida loomadevigastumine, haigestumine või neile valu ja kannatuste põhjustamine ning tagadanende tervis ja heaolu rahvusvahelise veo ajal. Üle kaheksa tunni kestvaleriigisisesele veole kohaldatakse Loomakaitseseaduse kohaselt rahvusvahelise veonõudeid. Veoks loetakse igasugust loomade liikumist veovahendi abil, kaasaarvatud loomade peale- ja mahalaadimine.
9. Jäätmete, kaasa arvatud ohtlikudjäätmed, sisse-, välja- ja läbiveo kord ning loa andmise kord
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab määruse Jäätmete, kaasa arvatudohtlikud jäätmed, sisse-, välja- ja läbiveo kord ning loa andmise kord eelnõuheaks kiitmise. Jäätmete riikidevahelise veo lubade andmist ja vedu reguleerivValitsuse 30.12.1992 määrus Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo jaläbiveo korra kehtestamise kohta tunnistatakse kehtetuks. Määruse eelnõuväljatöötamisel on lähtutud Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nendekõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioonist, mille eesmärk on kontrollidaohtlike jäätmete riikidevahelist vedu ja nende käitlemist, kehtestades ohtlikejäätmete riikidevahelisele veole konkreetsed protseduurireeglid. Seletuskirjakohaselt eelnõuga loodav rahvusvaheliselt aktsepteeritav süsteem ohtlikejäätmete veodokumentatsiooni ja kaubasaadetiste kontrollimiseks ning ohtlikejäätmete identifitseerimiseks paneb aluse ebaseaduslike jäätmevedudetõkestamisele. Baseli konventsiooni kohaselt määravad konventsiooniosalisedriigid pädeva ametiasutuse, kes on vastutav ohtlike jäätmete riikidevahelistevedude taotluste ja mistahes sellega seotud teabe vastuvõtmise eest ningnimetatud taotlustele vastamise eest. Tulenevalt Jäätmeseadusest on Eestisselleks ametiasutuseks keskkonnaministeerium. Eelnõu sätestab dokumendid, mistuleb esitada Keskkonnaministeeriumile ohtlike jäätmete Eestisse sisse- jaEestist väljaveoks loa saamiseks. Samuti sätestatakse tolliametniku kohustusedtolliläbivaatusele esitatud jäätmete saadetise kontrollimisel, samutikohustused ohtliku jäätmesaadetise käitlejale. Määruse rakendamine tagabohtlike jäätmete riikidevahelisest liikumisest tuleneva riski minimaliseerimiseja võimaldab Eestil täita kõiki ohtlike jäätmete riikidevahelisele veolekehtestatud rahvusvahelisi nõudeid, mis tulenevad Baseli konventsioonist.
10. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000.a määruse nr 78 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudekskasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär"muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- jaametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitisepiirmäär muutmine eelnõu heaks kiitmise. Määruse eelnõu eesmärgiks on tõstaVabariigi Valitsuse 07.03.2000 määruses sätestatud avalikule teenistujale,töötajale ja juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmeleseoses tema isiklikus omandis oleva või kapitalirendile võetud sõiduautokasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstava hüvitisepiirmäära. Sätestatud piirmäära sisse jäävaid hüvitisi ei loeta erisoodustuseksega maksustata tulumaksuga. Alates 1993. aastast on nimetatud hüvitisepiirmääraks olnud 500 krooni kuus ühe isiku kohta. Arvestades vahepealsetelaastatel aset leidnud mootorikütuse hinnatõusu ja iga-aastast inflatsiooni peabRahandusministeerium põhjendatuks tõsta piirmäära 1000 kroonini. Märgitakse, ethüvitise piirmäära tõstmise tulemusena jääb riigieelarvesse prognoosidekohaselt laekumata kuni 5 miljonit krooni, mida on võetud arvesse 2002. aastariigieelarve koostamisel.
11. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari2000. a korralduse nr 137-k "Delegatsiooni moodustamine MaailmaKaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinemise läbirääkimistepidamiseks" muutmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab heaks kiita korralduse Delegatsiooni moodustamine MaailmaKaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinemise läbirääkimistepidamiseks muutmise eelnõu. WTO riigihankelepinguga ühinemisläbirääkimistepidamiseks moodustatud valitsusdelegatsiooni kuuluvad nimetatud korraldusekohaselt välisministeeriumi ja majandusministeeriumi ning sellevalitsemisalasse kuuluva riigihangete ameti esindajad. Korralduse muutmisevajadus on tingitud seoses personalialaste muudatustega majandusministeeriumisja riigihangete ametis. Eelnõu kohaselt arvatakse delegatsiooni koosseisustvälja Tuulikki Laesson ja Toivo Piik ning nimetatakse delegatsiooni uuteksliikmeteks majandusministeeriumi õigusosakonna juhataja Reet Jaagus jamajandusministeeriumi kaubandusosakonna kaubaturu regulatsiooni talitusepeaspetsialist Karl Taklaja.
12. Hasartmängude korraldamisetegevusloa ja korraldusloa väljaandmise korraldamine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab Hasartmängude korraldamise tegevusloa jakorraldusloa väljaandmise korraldamine eelnõu heaks kiitmise. VabariigiValitsuse korralduse Hasartmängude korraldamise tegevusloa ja korraldusloaväljaandmise korraldamine punktiga 1 moodustati kaheksaliikmeline hasartmängudekorraldamise tegevuslubade väljaandmise komisjon. Komisjoni praegusestkoosseisust on kaks inimest lahkunud teenistusest ning haridusministeeriumiltja siseministeeriumilt on rahandusministeeriumile tulnud ettepanekud nimetatudliikmete asendamiseks. Kuna korralduses on ka eelmisel aastal tehtud muudatusühe komisjoni liikme asendamise kohta, pidas rahandusministeerium otstarbekaksesitada uus korralduse.
13. 2002. aasta riiklike statistilistevaatluste loetelu
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita 2002. aasta riiklike statistilistevaatluste loetelu. Vastavalt Riikliku statistika seadusele kinnitab VabariigiValitsus igaks aastaks riiklike statistiliste vaatluste loetelu. Jätkubriiklike statistiliste vaatluste korraldamise vastavusse viimine Euroopa Liiduõigusaktide nõuetega.
14. Riigivara tasuta üleandmine
1) Riigivara tasuta üleandmine
Esitaja: riigisekretär Aino Lepik von Wirén
K: Vabariigi Valitsus otsustab Riigivara tasuta üleandmise eelnõu heakskiitmise. Eelnõu kohaselt annab Riigikantselei oma valitsemisel oleva,Tallinnas Tatari 58 asuva riigivara tasuta üle välisministeeriumivalitsemisele. Üleantav vara koosneb maaüksusest pindalaga 7834 m2,administratiivhoonest-töökojahoonest, garaath-laost ja bensiinihoidlast. Tatari58 asuv riigivara on koormatud riigivararegistris registreeritudrendilepingutega, registreerimisnumbrid 71001688, 71001885 ja 72000106.
2) Riigivara tasuta üleandmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Vabariigi Valitsus otsustab Riigivara tasuta üleandmise eelnõu heakskiitmise. Keskkonnaministeeriumi poolt hoonestusõiguse seadmise eesmärgil riigimaareservina riigi omandisse jäetud, Saaremaal Lümanda vallas Varpe külas asuvMasti maaüksus pindalaga 7 107 m2 ja Mustjala vallas Võhma külas asuv Mastimaaüksus pindalaga 5 201 m2, Võrumaal Haanja vallas Piipsemäe külas asuv Mastimaaüksus pindalaga 4 214 m2 ning Tallinnas Raudtee 20b asuv maaüksus pindalaga63 m2, antakse tasuta üle Rahandusministeeriumi valitsemisele. Nimetatudmaaüksused on registreeritud riigi maakatastris ja riigivara registris ningkantud kinnistusraamatusse. Maaüksused on vajalikud ASi Eesti Mobiiltelefonuute komplektalajaamade rajamiseks. Vastavalt Valitsuse määrusega kinnitatudMaa riigi omandisse jätmise korrale on Eesti Telekom ASi ja tematütarettevõtete omandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindavamaana riigi omandisse jäetud maa valitsejaks rahandusministeerium. Riigimaalehoonestusõiguse seadjaks on maa valitseja, s.o pärast riigivara tasutaüleandmise otsustamist rahandusministeerium.
15. Loa andmine erandi tegemiseksMaardu linna haldusterritooriumil määratavate vee-ettevõtjate ainuõigusetähtaja osas
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab loa andmise Maardu linnale erandi tegemiseks linnahaldusterritooriumil määratavate vee-ettevõtjate ainuõiguse tähtaja osas.Vastavalt Valitsuse määrusele Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursikorraldamise kord antakse eri- või ainuõigus avaliku konkursi tulemuste põhjalüldjuhul kuni 5 aastaks. Rahandusministeerium esitab Maardu Linnavalitsusetaotlusel korralduse eelnõu, mille kohaselt lubatakse seoses vajadusega tagadaMaardu linna veemajanduse stabiilne areng ning võrgustikku ja seadmetessetehtavate investeeringute tasuvus Maardu Linnavalitsusel kehtestada avalikukonkursi tulemuste põhjal linna haldusterritooriumil määratavatelevee-ettevõtjatele vee-ettevõtjana tegutsemise ainuõiguse tähtajaks kuni 12aastat.
16. Käibemaksu erandkorras tagastaminemittetulundusühingule Lõuna-Eesti Vähiühing
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab käibemaksu erandkorras tagastamise. VabariigiValitsusel on õigus lubada erandkorras Euroopa Liidu abiprogrammide javälisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ningriiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade ja teenuste ostmiselmakstud käibemaksu tagastamist. Tehingud, mille puhul Lõuna-Eesti Vähiühingkäibemaksu tagastamist taotleb on teostatud Euroopa Liidu Phare programmi kaudufinantseeritava projekti Mama - Eesti Projekt raames. Kuna mittetulundusühinguLõuna-Eesti Vähiühing suhtes Käibemaksuseaduses sätestatud üldises korrasrakendatav käibemaksu tagastamise kord riikliku välisabina antud raha eestkaupade ja teenuste ostmisel ei laiene, esitab Rahandusministeerium valitsuseleotsustamiseks erandkorras käibemaksu tagastamist puudutava korralduse eelnõu.
17. Raha eraldamine Vabariigi Valitsusereservist Maardu Linnavalitsusele tormikahjustuste likvideerimise kuludekatteks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus arutab 211 700 krooni eraldamist Maardu Linnavalitsuseletormikahjustuste likvideerimise kulude katteks. Ülevaate 16.-19. juuliltoimunud tormi tekitatud kahjustustest esitas Valitsuse 31.07.01 istungilsiseminister ja asjakohase informatsiooni esitasid keskkonnaminister ningteede-ja sideminister ning rahandusministeeriumile anti ülesanne valmistadaette siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning teede- ja sideministeeriumipoolt esitatavate materjalide alusel korralduse eelnõu Vabariigi Valitsusereservist raha eraldamise kohta. 07.08.01 istungil eraldati Vabariigi Valitsusekorraldusega keskkonnaministeeriumile 842 300 krooni tormikahjude tagajärgedelikvideerimise toetamiseks ja järelevalvetöö aktiviseerimiseks. 04.09.01istungil eraldati Vabariigi Valitsuse korraldusega tormikahjustustelikvideerimise kulude katteks haridusministeeriumile, kultuuriministeeriumile,põllumajandusministeeriumile ja siseministeeriumile ning Ida-Viru, Jõgeva,Järva, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võrumaavalitsustele kogusummana 3 213 407 krooni. 02.10.01 istungil eraldatiVabariigi Valitsuse korraldusega tormikahjustuste likvideerimise kulude katteksLääne-Viru Maavalitsusele 150 000 krooni, Jõgeva Maavalitsusele 184 000 kroonining Maanteametile 723 000 krooni. Maardu linna territooriumil toimunud tormitekitatud kahju on hinnatud Maardu Linnavalitsuse poolt kokku ligi 211 700kroonile, sealhulgas on tehtud kulutused välisvalgustuse ja õhuliinidetaastamiseks, murdunud puude ja haljasalade koristamiseks ning majade katuste,akende ja rõdude remondiks ning kanalisatsioonitorustike puhastamiseks jaläbipesemiseks. Kuna Maardu linnal ei ole piisavalt eelarvelisi vahendeidülalnimetatud tormikahjustuste likvideerimiseks, taotleb Maardu linnkahjustuste likvideerimisega seotud kulutuste osalist katmist VabariigiValitsuse reservist. Rahandusministeerium on eriarvamusel koos alternatiivsekorralduse eelnõuga 40 636 krooni eraldamiseks.