Valitsuse 23.10.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

22.10.2003 | 00:00

Uudis

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 23. oktoobril 2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann693 5714  ja Hanna Hinrikus 693 5792.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe 23. oktoobrilalates kl 10.00 lähemalt briifinguruumist alateema "otse valitsuse istungilt"alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Eesti Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvalt seaduste sätetejõustamise, kehtetuks tunnistamise ja muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt tunnistatakse alates ühinemisest kehtetuks Eesti seadustessevõetud need Euroopa Liidu (EL) määruste ja otsuste sätted, mille edasinekehtimine oleks vastuolus EL-i õigusega ning kehtestatakse sätted, misjõustuvad EL-iga ühinemisel. Eelnõu koondab sätteid, mis tuleb jõustada, kehtetukstunnistada või mida tuleb muuta, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga 1. mail 2004.aastal. Eelnõu olulisim eesmärk on tagada õigusselguse ja õiguskindlusepõhimõte. Seadus peab olema piisavalt kättesaadav selleks, et inimestel oleksvõimalus saada küllaldasi viiteid antud asja suhtes kohaldatavate õigusnormidekohta. Õigusselguse põhimõte tagab, et üksikisikul on võimalik riigiorganitekäitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Eelnõukoostamisel on järgitud Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse ja vahetukohaldatavuse põhimõtet. EL õigus on siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik ningEL esmane seadusandlus on liikmesriikides vahetult kohaldatav. Liikmesriikidelon kohustus kõrvaldada oma riigisisesest õigusest need sätted, mis on vastuolusvahetult kohaldatava õigusega.

2. "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduse eesmärk on suurendada kodanikkonna usaldust riikliku õigusemõistmisessening sellega tagada ühiskonnas õiguskindlus. Esmaste abinõudena eesmärgisaavutamisel nägid eelnõu koostajad menetluse kodanikukesksemaks,läbipaistvamaks, efektiivsemaks ja lihtsamaks muutmist. Tsiviilkohtumenetluseseadustiku eelnõu algatamine on vajalik kohtumenetluse regulatsiooni kaasajastamisekseelnevatel aastatel kehtestatud ja Riigikogus vahetult vastuvõtmist ootavatestmateriaalõigust muutvatest regulatsioonidest lähtuvalt. Lisaks on eelnõualgatamine vajalik kohtumenetluse efektiivsemaks, ökonoomsemaks jamenetlusosalise seisukohalt läbipaistvamaks muutmiseks, et suurendadakodanikkonna usaldust kehtiva õiguskorra ja õigusmõistmise süsteemi suhtes.Selle eesmärgi täitmiseks püüab eelnõu muu hulgas vähendada asjatuidprotsessiõigust puudutavaid vaidlusi. Sama oluline on vajadus tagada jasuurendada Eesti Vabariigi õiguskindlust kohtumenetlusega, milles kohtunikul oneelkõige erapooletu vahendaja ja õigust tundva nõuandja roll. Eelnõu eesmärgiksei ole kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtteline muutmine, vaidpigem selle edasiarendamine uueneva materiaalõiguse vajadustega ningarvestamine informatsiooniühiskonna poolt õigusemõistmisele seatavateootustega. Seaduse rakendamisega tekivad järgmised kulutused: eelnõu tulevasterakendajate (kohtunike) täiendkoolituse kulud, mis on võimalik valdavalt kattaiga-aastaseks koolituskuludeks ettenähtud summade arvelt; menetlusabiletekkivad kulutused on tsiviilasjade osas näidatud riigi õigusabi seaduse eelnõuseletuskirjas, mis esitatakse uuesti kooskõlastamisele. Eelnõus ettenähtuddigitaaltehnoloogia rakendused kohtumenetluses ei ole kohustuslikud eelnõujõustumise hetkest, seetõttu ei kaasne vastavad kulud otseselt käesoleva eelnõuvastuvõtmisega. Nimetatud kulud on võimalik katta järk-järgultjustiitsministeeriumile infotehnoloogia arendamiseks ettenähtud vahenditearvel. Seadusesse sisseviidava kiirmenetluse tõttu, milles kohtunik sisuliseltasja läbi ei vaata, peaksid vähenema riigi kulutused ühe tsiviilasjalahendamisele, samuti vähenema tsiviilasja läbivaatamise keskmine aeg. Seadustagab nii tavakodanikule kui ka juriidilise haridusega isikule parema ülevaatetsiviilkohtumenetluses lahendamist leidvatest asjadest, kuna seaduskodifitseerib mitmed seni kohtumenetlusliku regulatsioonita olnudmenetlusliigid. Kogumis menetluse korrastamisega ja sellele järgnevakoolitusega tagab seadus tõhusa ja avaliku kohtumenetluse, mis suurendabusaldust kohtusüsteemi vastu.

3. Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kordja akrediteerimisel esitatavad nõuded
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse ülikooli, rakenduskõrgkooli, ülikooli õppekava jarakenduskõrgkooli õppekava akrediteerimise kord. Eelnõus reguleeritakseakrediteerimist läbiviiva ajutise hindamiskomisjoni moodustamise kord,akrediteerimisel arvestatava eneseanalüüsi esitamine ning hindamiskomisjoni tööläbiviimine, samuti hindamiskomisjoni hinnang ning akrediteerimistulemustekinnitamine. Eelnõu lisadena on toodud akrediteerimisel esitatavad nõudedülikoolile ja rakenduskõrgkoolile ning rakenduskõrgkooli õppekavale ja ülikooliõppekavale. Sarnast struktuuri järgivad nõuded hõlbustavad akrediteerimist ningvõimaldavad ekspertidel tugineda akrediteerimise käigus lisades toodudkriteeriumitele hinnangute andmisele. Eelnõuga kehtestatakse eraldi nõudedrakenduskõrgkooli ning rakenduskõrghariduse õppekava akrediteerimiseks, misvõimaldab arvestada praktilisema suunitlusega õppe eripära.Rakenduskõrgharidusõppe õppekava puhul kehtestatakse seos kutsestandardi võivastava kutseala reguleeritavate rahvusvaheliste õigusaktide ningsuundumustega. Nii ülikooli kui ka rakenduskõrgkooli puhul on lisatud nõue, etõppekavade rakendamise hindamiseks tuleb luua õppekava sisulise taseme eestvastutav õppekava nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kõrgkooli esindajatelelisaks ka vastavate kutsealade kompetentsed õppeasutuste välised tööandjateesindajad. Nõukogu pädevuses on analüüsida õppekavade sisu ajakohasust.
Eelnõuga täpsustati akrediteerimise läbiviimise protseduure, mis võimaldabtagada välisekspertide parema informeerituse Eesti kõrgharidussüsteemist ningkohustab neid olenevalt hindamistegevuse liigist ja mahust viibima ühesõppeasutuses vähemalt 1-3 päeva. Määrus ei too kaasa muudatusi riigiasutustetöökorralduses, samuti mitte täiendavaid kulusid või tulusid. Määruseväljatöötamisel on arvesse võetud akrediteerimisel seni tekkinud probleeme,seetõttu lihtsustab määruse rakendamine akrediteerijate tööd.

 4. Aadressandmete süsteemikehtestamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: määruse eelnõu
Aadressandmete süsteemi kehtestamise eesmärgiks on määratleda üheseltmõistetavalt aadressandmete haldamise ja kasutamise põhimõtted jaaadressteenuste põhimõtted. Selle tulemusena tagatakse aadressobjektide üheneidentifitseerimine nii nende asukohas kui erinevates andmekogudes ningmuudetakse võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud aadressidriigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidamisel. Nimetatud eesmärktuleneb vajadusest korrastada aadressandmed riigi andmekogudes, ühtlustadaaadressandmete kogumine ja kasutamine ning muuta võimalikult efektiivseksandmevahetus erinevate andmekogude ja infosüsteemide vahel. See omakorda loobkasutajasõbraliku keskkonna riigi andmekogude ja infosüsteemide kasutajale.Aadressandmete süsteem on ühtsete põhimõtete kogum, mis tagab aadressobjektideühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ningmuudab võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud aadressid.Aadressandmed käesoleva määruse mõistes on andmed, mille abil andmekogudeskirjeldatakse aadressobjekti asukohta. Eelnõu kohaselt on aadressandmetevastutavateks töötlejateks maa-amet, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumehitiste osas, siseministeerium kohanimede osas, maanteeamet riigimaanteedeosas ja muinsuskaitseamet kultuurimälestiste osas, mis ei ole ehitised.Nimetatud aadressandmete vastutavad töötlejad viivad eelnõu kohaselt omaandmekogud vastavusse käesoleva määrusega hiljemalt 1. juuliks 2004. a. Määrusevastuvõtmisel on võimalik oluliselt korrastada ja ühtlustada riigi ja kohalikuomavalitsuse andmekogude toimimist. Ühtse aadressandmete süsteemikasutuselevõtt välistab dubleerivate ja erikujuliste aadressandmete kasutamist,mis omakorda muudab efektiivsemaks andmevahetust andmekogude ja infosüsteemidevahel. Samuti tõuseb andmete kvaliteet, s.o andmed registreeritakse registris,kus nad tekivad ja teised andmekogud kasutavad andmete tekkekohas tekkinudandmeid. Ristkasutuse kaudu kättesaadavad andmed tekitavad aga omakordaolukorra, kus isikud ei pea riigi või kohaliku omavalitsuse tasandilsuhtlemisel enam esitama andmeid, mis on juba esitatud. Seega kaob vajaduskorduvalt samade andmete riigile esitamise järele. Määruse rakendamiseeelduseks on aadressandmeid haldavate ja käitlevate andmekogude liidestamineinfosüsteemide andmevahetuskihi X-teega. Kuna X-tee haldamise ja arendamisegaseotud kulutused kaetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest,siis täiendavaid kulutusi seletuskirja kohaselt ette näha ei ole. Samasteelarvest kaetakse ka asutuste ja andmekogude liidestamine X-teega (väljaarvatud X-teega liidestamiseks vajalik riistavara). Määruse rakendamine toobkaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu, kuna andmevahetus andmekogude jainfosüsteemide vahel muutub efektiivsemaks, mis omakorda võimaldab kogutavateandmete optimeerimist. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

5. Riigi poolt kaitseala piiresse ulatuva või kaitstavat loodusobjektisisaldava kinnisasja omandamise kord
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel võib riik omandada kaitstavatloodusobjekti sisaldava kinnisasja tasu eest, mis vastab selle kinnisasjaharilikule väärtusele. Riigi poolt kaitseala piiresse ulatuva või kaitstavatloodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise korra kehtestab VabariigiValitsus. Määrus reguleerib kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasjaomaniku ja riigi vahelisi suhteid menetluses, mis võib lõppeda maa riigileostmisega. Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt saab omandamismenetlusealgatada üksnes riik. Seetõttu käsitleb eelnõu eraldi riigi või omanikuettepaneku tegemist teisele tehingupoolele. Kui omanik esitabkeskkonnaministrile ettepaneku kinnistu omandamiseks, tuleb esmalt väljaselgitada, kas kinnistu on riigile vajalik. Kui kinnistu on riigile vajalik,selgitatakse, kas omaniku pakutud hind on sarnaste kinnistute hinnast suuremvõi väiksem, ning milliste asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kogutudinformatsiooni arvesse võttes otsustab omandaja, kas teha maaomanikuleettepanek kinnistu omandamiseks või loobuda sellest. Lisaks sellele on kariigil võimalus ilma omanikupoolse initsiatiivita algatada kinnisasjaomandamist, tehes kinnisasja omanikule omapoolse ettepaneku. Ettepanekule peabeelnema sama menetlus, mis omaniku ettepaneku menetlemisele. Määruse eelnõukäsitleb ka riigi esindaja pädevust omandamismenetluses. Pädevuse piirid peavadolema õigusaktis selgelt fikseeritud. Sätestatakse, millistele tingimustelepeab vastama omanikupoolne esialgne nõusolek kinnisasja võõrandamiseks. See onvajalik põhjusel, et kinnisasja omandamise otsustab Vabariigi Valitsus,nõusolek peab andma otsustamisel piisava kindluse, et riigipoolne omandamiseotsus on kooskõlas omaniku tahtega.
Kinnistu ostmise otsustab Vabariigi Valitsus. Selleks esitab keskkonnaministerVabariigi Valitsusele asjakohase korralduse eelnõu koos toimikuga. Määrusejõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi ega täiendavaid kulutusiriigieelarves planeeritule.

6. Maamaksu korrigeerimine
1) Maamaksu korrigeerimine Avaste looduskaitsealal
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Korralduse eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikuleloodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Maamaksuseaduse kohaseltmaalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevuskitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50või 75 protsenti maksumäärast. Korralduse eelnõu kohaselt makstakse 1.jaanuarist 2004. a Avaste looduskaitseala Pärnu maakonna Koonga vallas asuvasParasmaa sihtkaitsevööndis (pindala 854,3 ha) ja Soontagana sihtkaitsevööndis(26,9 ha) ning Rapla maakonna Vigala vallas asuvates Rumba (45 ha) ja Maali (19ha) sihtkaitsevööndites maamaksu 25 % maamaksumäärast, Rapla maakonna Vigalavallas asuva Mihkle piiranguvööndis (54,1 ha) 50% maamaksumäärast. Korralduserakendamisel Koonga ja Vigala valdadele maamaksust laekumata jääv summa kuulubkompenseerimisele riigieelarvest eelarvete tasandusfondi kaudu.

2) Maamaksu korrigeerimine Lindi looduskaitsealal
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Korralduse eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikuleloodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Maamaksuseaduse kohaseltmaalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevuskitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50või 75 protsenti maksumäärast. Eelnõu kohaselt makstakse 1. jaanuarist 2004. aPärnu maakonnas asuval Lindi looduskaitsealal maamaksu 25% maamaksumäärastKäära sihtkaitsevööndis, mille pindala Tõstamaa valla piires on 35,87 hektarit;Taltsi sihtkaitsevööndis, mille pindala Tõstamaa valla piires on 144,1 hektarit;Siimu sihtkaitsevööndis, mille pindala Tõstamaa valla piires on 12,89 hektaritja Karuga sihtkaitsevööndis, mille pindala Audru valla piires on 106,8hektarit. Korralduse rakendamisel Tõstamaa ja Audru valdadele maamaksustlaekumata jääv summa kuulub kompenseerimisele riigieelarvest eelarvetetasandusfondi kaudu.

3) Maamaksu korrigeerimine Paadrema looduskaitsealal
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Korralduse eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikuleloodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Maamaksuseaduse kohaseltmaalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevuskitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50või 75 protsenti maksumäärast. Eelnõu kohaselt makstakse 1. jaanuarist 2004. aPärnu maakonnas Varbla vallas asuval Paadrema looduskaitsealal maamaksu 25%maamaksumäärast Annepselja sihtkaitsevööndis, mille pindala on 1255 hektarit;Soosaare sihtkaitsevööndis, mille pindala on 1,3 hektarit ja Tammesihtkaitsevööndis, mille pindala on 75,7 hektarit. Korralduse rakendamiselVarbla vallale maamaksust laekumata jääv summa kuulub kompenseerimiseleriigieelarvest eelarvete tasandusfondi kaudu.

4) Maamaksu korrigeerimine Taarikõnnu looduskaitsealal
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Korralduse eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikuleloodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Maamaksuseaduse kohaseltmaalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevuskitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50või 75 protsenti maksumäärast. Eelnõu kohaselt makstakse 1. jaanuarist 2004. amaamaksu Taarikõnnu looduskaitsealal 25% maamaksumäärast: Seljasihtkaitsevööndis, mille pindala Pärnu maakonna Kaisma valla piires on 113,3hektarit; Aruniidu sihtkaitsevööndis, mille pindala Pärnu maakonna Kaisma vallapiires on 610,5 hektarit ja Vändra valla piires 304,7 hektarit ja Laianiidusihtkaitsevööndis, mille pindala Rapla maakonna Kehtna valla piires on 213,2hektarit;
50% maamaksumäärast: Kõnnu piiranguvööndis, mille pindala Pärnu maakonna Kaismavalla piires on 221,9 hektarit ja Eidapere piiranguvööndis, mille pindala Raplamaakonna Kehtna valla piires on 91,52 hektarit. Korralduse rakendamisel Kaisma,Vändra ja Kehtna valdadele maamaksust laekumata jääv summa kuulubkompenseerimisele riigieelarvest eelarvete tasandusfondi kaudu.

5) Maamaksu korrigeerimine Rava maastikukaitsealal
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Korralduse eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikuleloodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Maamaksuseaduse kohaseltmaalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevuskitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50või 75 protsenti maksumäärast. Eelnõu kohaselt makstakse 1. jaanuarist 2004. aJärva maakonna Ambla vallas asuval Rava maastikukaitsealal maamaksu 25%maamaksumäärast sihtkaitsevööndis, mille pindala on 16,8 hektarit. Korralduserakendamisel Ambla vallale maamaksust laekumata jääv summa kuulubkompenseerimisele riigieelarvest eelarvete tasandusfondi kaudu.

6) Maamaksu korrigeerimine Vulbi maastikukaitsealal
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Korralduse eelnõu eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikuleloodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Maamaksuseaduse kohaseltmaalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevuskitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50või 75 protsenti maksumäärast. Eelnõu kohaselt makstakse 1. jaanuarist 2004. aJärva maakonnas asuval Vulbi maastikukaitsealal maamaksu 25% maamaksumäärastsihtkaitsevööndilt, mille pindala Albu valla piires on 9,7 hektarit ja Amblavalla piires 0,4 hektarit. Korralduse rakendamisel Albu ja Ambla valdadelemaamaksust laekumata jääv summa kuulub kompenseerimisele riigieelarvesteelarvete tasandusfondi kaudu.

7. Tartus Ranna tee 5a asuva maaüksuse andminemunitsipaalomandisse ja 22 väikeelamu maaüksuse taotlemine munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
Tartu Linnavolikogu taotleb oma 5. detsembri 2002. a otsusele nr 34 tuginedesjärgmiste Tartu linnas asuvate maaüksuste Tartu linna omandisse andmist:
- Ujula 65 maaüksus (pindala 900 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 27 000 krooni);
- Ujula 67 maaüksus (pindala 928 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 27 800 krooni);
- Ujula 69 maaüksus (pindala 846 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 25 400 krooni);
- Ujula 71 maaüksus (pindala 961 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 28 800 krooni);
- Ujula 73 maaüksus (pindala 941 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 28 200 krooni);
- Ujula 75 maaüksus (pindala 985 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 29 600 krooni);
- Ujula 77 maaüksus (pindala 902 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 27 100 krooni);
- Ujula 79 maaüksus (pindala 2731 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 81 900 krooni);
- Ujula 81 maaüksus (pindala 675 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 20 300 krooni);
- Ujula 83 maaüksus (pindala 2577 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 77 300 krooni);
- Ujula 94 maaüksus (pindala 1703 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 51 100 krooni);
- Ujula 104 maaüksus (pindala 1279 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 38 400 krooni);
- Ujula 106 maaüksus (pindala 1113 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 33 400 krooni);
- Ujula 108 maaüksus (pindala 1106 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 33 200 krooni);
- Ujula 110 maaüksus (pindala 1062 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 31 900 krooni);
- Ujula 112 maaüksus (pindala 1232 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 37 000 krooni);
- Ujula 114 maaüksus (pindala 1123 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 33 700 krooni);
- Ujula 116 maaüksus (pindala 1120 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 33 600 krooni);
- Lubja 2b maaüksus (pindala 1060 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 31 800 krooni);
- Ranna tee 5 maaüksus (pindala 638 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 19 100 krooni);
- Ranna tee 7 maaüksus (pindala 637 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 19 100 krooni);
- Ranna tee 15 maaüksus (pindala 1707 m^2, sihtotstarve - väikeelamumaa, maamaksustamishind 51 200 krooni),
- Ranna tee 5a maaüksus (pindala 3180 m^2, sihtotstarve - transpordimaa, maamaksustamishind 19 100 krooni).
Munitsipaalomandisse taotletavad maaüksused asuvad maal, mille kohta ei oleesitatud maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi. TartuLinnavolikogu põhjendab maaüksuste munitsipaalomandisse taotlemist asjaoluga,et trasside ja tänavate ehitusega seotud kulude katmine linna eelarvest onpõhjendatud ja vabade rahaliste vahendite suunamine just sellesse piirkonda onõigustatud üksnes juhul, kui krundid võetakse kasutusse üheaegselt jaehitatakse välja kindla lühiajalise perioodi jooksul. Linn saaksmunitsipaalomandis oleva maa võõrandamise korral maa omandajatele määratakohustuseks elamud valmis ehitada paari aasta jooksul ja kohustusemittetäitmist sanktsioneerida. Seega oleks õigustatud linna eelarvest rahadekasutamine trasside ja tänavate rajamiseks ning garanteeritud hoonetevalmimine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on omavalitsusüksuseülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid,vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustustja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisestühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui needülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Sama seaduse kohaselt onomavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas koolieelsetelasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude,rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude,tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui needon omavalitsusüksuse omanduses. Tartu linna poolt väikeelamukruntide munitsipaalomandisseandmise taotlus ei ole käsitletav taotlusena, mille puhul linn taotleks maad,mis oleks maana vajalik seadustega linnale pandud ülesannete täitmiseks.Asjaolu, et linn soovib näha Ujula piirkonnas asuvate väikeelamute ehitamiseksplaneeritud kruntide hoonestamist üheaegselt ja võimalikult lühikese perioodijooksul, ei ole küll käsitletav taotletud maa munitsipaalomandisse andmiseseadusest tuleneva põhjendusena. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et maamunitsipaalomandisse andmine kinnisvara arendamisele suunatud tegevuse tarvisei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Eeltoodule tuginedes esitabkeskkonnaministeerium korralduse eelnõu, mille kohaselt antakse Tartus Rannatee 5a asuv tänava ehitamiseks planeeritud maaüksus Tartu linna munitsipaalomandissening mille kohaselt jäetakse taotlus Ujula tänava piirkonnas asuva 22väikeelamu ehitamiseks planeeritud maaüksuse munitsipaalomandisse andmise kohtarahuldamata.

8. Ametkondadevahelise turvalise andmesidevõrgu loomist ettevalmistava asjatundjatekomisjoni töö kokkuvõte. Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2001. a korralduse nr380-k "Asjatundjate komisjoni moodustamine ametkondadevahelise turvaliseandmesidevõrgu loomiseks" muutmine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu, korralduse eelnõu
Esitatud protokolli märgitava otsuse eelnõu kohaselt võetakse teadmiseksametkondadevahelise turvalise andmesidevõrgu loomist ettevalmistavaasjatundjate komisjoni töö kokkuvõte. Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2001. a korraldusegaametkondadevahelise turvalise andmesidevõrgu loomise ettevalmistamiseksmoodustatud asjatundjate komisjoni ülesandeks on Riigikantselei,välisministeeriumi, kaitseministeeriumi, Kaitsejõudude Peastaabi ja NATO juuresasuva Eesti esinduse vahel turvalise andmesidevõrgu loomiseks parima tehniliselahenduse leidmine, riigisaladuse seaduse täiendusettepanekute ja teisteturvasidealaste õigusaktide väljatöötamine ja kaitseministeeriumi kauduVabariigi Valitsusele esitamine. Komisjoni töö lõppkokkuvõtte esitamisetähtajaks oli 1. september 2003. a.
Kaitseministeerium teeb seoses vajadusega laiendada turvalist andme- jakõnesidevõrku ka ülejäänud strateegilistesse riigiasutustesse ettepanekupikendada asjatundjate komisjoni tööd kuni 1. septembrini 2006. a ning nähaette komisjoni aruandlus Vabariigi Valitsusele.

9. Vabariigi Valitsuse 10. augusti 1993. a korralduse nr 479-k muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Ülalnimetatud korraldusega kinnitati Eesti Vabariigi valitsuse ja HiinaRahvavabariigi valitsuse vahel Pekingis 12. mail 1992. a sõlmitud kaubandus- jamajanduskoostöö lepingu ühiskomisjoni Eesti-poolne koosseis. Eelnõu kohaseltmuudetakse komisjoni koosseisu, arvates ühiskomisjonist välja Kirke Kraav, TõnisLaks, Priit Pallum, Aimi Pihel ja Antonio J. Villacis S. Eelnõu kohaseltnimetatakse ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu juhiks välisministeeriumivälismajanduspoliitika asekantsler Tõnis Nirk. Liikmeteks Eesti Vabariigierakorraline ja täievoliline suursaadik Hiina Rahvavabariigis Mait Martinson,välisministeeriumi III poliitikaosakonna 6. büroo direktor (Aasia, Aafrika,Ladina-Ameerika, Austraalia ja Okeaania) Katrin Rapacki, välisministeeriumijuriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktor Jaan Salulaid,majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubandusosakonnaväliskaubanduspoliitika talituse ekspert Koidu Talli, majandus - jakommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja logistika osakonna arengu jakoostöö talituse nõuniku kohusetäitja Heldur Vaher. Ühiskomisjoni järgmineistungi toimumine on planeeritud selle aasta novembrikuusse.

10. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2003. a korralduse nr449-k "Kultuuri kutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- jaerialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan, kelle tegevuse eesmärk ontööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ningkutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamine ja uuendamine. Kultuuri kutsenõukogukooseisu muutmine on kultuuriministeeriumi poolt põhjendatud vajadusega kaasataselle koosseisu ka spordivaldkonna esindajad. Kultuuri kutsenõukogu koosseisustarvatakse välja Aare Tammesalu. Kutsenõukogu koosseisu arvatakse:kultuuriministeeriumi spordiosakonna peaspetsialist Malle Englas jakultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Elgur Palta, kultuuriministeeriumikoolitusnõunik - kantsleri abi Ingrid Rooväli, Eesti Olümpiakomitee peasekretärToomas Tõnise ja Riigiasutuse Eesti Kontsert produtsent Andres Uibo.

11. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Snethana Vidnjakova (sünd.1977) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 30. augustil 2002. a. SnethanaVidnjakova on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt eivõi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eestikodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse pooltvolitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamisesooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eestikodakondsust ning vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, jaesitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest võivabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatudkodakondsuseta isikuks. Snethana Vidnjakova esitas Venemaa FöderatsiooniSuursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et Snethana Vidnjakova vabastatakseVenemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastataVenemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisestkeeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Snethana Vidnjakova on täitnud ettenähtudtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatudEesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodusttulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku anda Snethana Vidnjakovale Eestikodakondsus. Korraldus jõustub Snethana Vidnjakova Venemaa Föderatsioonikodakondsusest vabastamisele järgneval päeval tingimusel, et Snethana Vidnjakovaesitab Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis tõendab temavabastamist Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Olga Vihrova (sünd.1985) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 4. juulil 2002. a. Olga Vihrovaon Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei või Eestikodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsust saadasooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellestseoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.Olga Vihrova esitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milleskinnitatakse, et Olga Vihrova vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusestjuhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seadusestoodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. OlgaVihrova on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused Eestikodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuseandmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt teebsiseministeerium ettepaneku anda Olga Vihrovale Eesti kodakondsus. Korraldusjõustub Olga Vihrova Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamiselejärgneval päeval tingimusel, et Olga Vihrova esitab Kodakondsus- jaMigratsiooniametile dokumendi, mis tõendab tema vabastamist VenemaaFöderatsiooni kodakondsusest.

3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Olesja Sedneva (sünd.1983) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 5. veebruaril 2002. a. OlesjaSedneva on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei võiEesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsustsaada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellestseoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.Olesja Sedneva esitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milleskinnitatakse, et Olesja Sedneva vabastatakse Venemaa Föderatsioonikodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsioonikodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Olesja Sedneva on täitnud ettenähtud tingimused Eestikodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuseandmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt teebSiseministeerium ettepaneku anda Olesja Sednevale Eesti kodakondsus. Korraldusjõustub Olesja Sedneva Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamiselejärgneval päeval tingimusel, et Olesja Sedneva esitab Kodakondsus- jaMigratsiooniametile dokumendi, mis tõendab tema vabastamist VenemaaFöderatsiooni kodakondsusest.

12. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus nimetatud 8 isikust 7 on täisealised, kes on sooviavalduse Eestikodakondsusest vabastamiseks esitanud kodakondsuse seaduse kohaselt. 1 eelnõusnimetatud isik on alla 15- aastane alaealine, kelle Eesti kodakondsusestvabastamist taotleb tema vanem. 7 eelnõus nimetatud isikut elavad püsivaltvälisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses asukohariigikodakondsuse saamisega. Neist 4 elavad Soome Vabariigis ja 3 SaksamaaLiitvabariigis. 1 isik elab Eestis ning taotleb Soome kodakondsust.

13. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus asutamine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
2002. aastal tegi Järva maavanem ettepaneku sotsiaalministeeriumile lõpetadaJärva Maavalitsuse hallatava asutuse Koeru Hooldekodu tegevus riigiasutusenaning asutada hooldekodu tegevuse jätkamiseks sihtasutus, millegasotsiaalministeerium nõustus. Seoses sellega määras sotsiaalministeeriummaavalitsuse ülesandeks hallatava riigiasutuse tegevuse lõpetamise jasihtasutuse asutamise seadusega sätestatud korras. Sihtasutuse eesmärk onsotsiaalsetesse riskirühmadesse kuuluvate inimeste elukvaliteedi tõstminesotsiaalhoolekandeteenuste ja hooldusraviteenuste osutamise kaudu ning muudeteenuste kaudu, mis toetavad põhitegevuse elluviimist.Sotsiaalhoolekandeteenused, mida pakutakse on üldhooldus-, erihooldus- jaavahooldusteenused. Tervishoiuteenustest on soov hakata pakkuma koduõendus- jahooldusraviteenust. Olemasolevatest võimalustest tulenevate teenuste osutamiseall on mõeldud teenuseid, mille pakkumiseks on hooldekeskusel olemas võimalusedja ümbruskonnas vajadus teatud teenuste järele, kuid mis ei olesotsiaalhoolekande- ega tervishoiuteenused (näiteks lasteaedadele ja koolideletoitlustamise teenuse pakkumine, matuse teenus, pesupesemise teenus,transporditeenus, abivahendite laenutamine, kultuuriteenus-seminaride,koolituste korraldamine jne). Põhikirja projekti kohaselt loodav SihtasutusKoeru Hooldekeskus oma eesmärgi saavutamiseks: kasutab kõiki võimalikkevahendeid sotsiaalhoolekande ja hooldusravi teenuste pakkumiseks sedavajavatele isikutele; arendab majandustegevust eesmärgi täitmiseks rahalistevahendite saamiseks; arendab koostööd teiste samalaadse tegevusega sihtasutusteja mittetulundusühendustega; taotleb raha ja muid vahendeid riigi- jakohalikust eelarvest, fondidest ja programmidest ning teistelt juriidilisteltja füüsilistelt isikutelt. Koeru Hooldekodu asub endise Koeru kiriku maadel.EELK Koeru Maarja-Magdaleena kogudusele on osaliselt kiriku maad tagastatud jariigi omandisse jäetud maa on vastavalt maareformi seaduse aluselkompenseeritud ning maale ei ole esitatud ostueesõigusega erastamise taotlusi.Riigi poolt üleantav vara on Järva Maavalitsuse valitsemisel ning KoeruHooldekodu kasutuses olev Koeru vallas, Koeru alevikus asuv kinnistu, milleltäna Koeru Hooldekodu tegutseb. Kinnistu suuruseks on 68 483 m^2 ning selleharilik väärtus on 29 725 865 krooni. Lisaks sellele annab riik sihtasutuselemitterahalise sissemaksena üle Järva Maavalitsuse valitsemisel ja KoeruHooldekodu kasutuses olnud vallasvara hariliku väärtusega 2 717 754 krooni.Järvamaal, Paide linnas Tuleviku tänav 4 asub Koeru Hooldekoduavahooldusosakond, hoone harilik väärtus on 765 000 krooni. Kuna Paide linnasasuv hoone koos maaga on kinnistamisel, siis antakse see riigi poolt ülehiljem. Eelnõu kohaselt antakse seniks hoone Koeru Hooldekeskusele tasutakasutusse. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus asutamiskulude katmiseks taotlebJärva Maavalitsus sotsiaalministeeriumilt 190 000 krooni. Ülejäänud vajalikudkulud kaetakse esialgu Koeru Hooldekodu eelarvest. Sihtasutuse KoeruHooldekeskus riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks määratakse JärvaMaavalitsus.

14. Eesti Loodusmuuseumi üleviimine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt tuleb viia Eesti Loodusmuuseum 1. jaanuarist 2004. akultuuriministeeriumi valitsemisalast üle keskkonnaministeeriumivalitsemisalasse.
Muuseumide hajutamine erinevate ministeeriumide vahel annab paremad võimalusedmuuseumide tegevuse sidumiseks valdkonna erinevate projektide ja programmidega.Eesti Loodusmuuseumil on kindel koht loodus- ja keskkonnakaitseliseskasvatustöös, moodustades keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsevatemetsamuuseumi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskoolidega ühtse terviku.Majanduslikust aspektist vaadelduna võimaldab kuulumine erialaministeeriumivalitsemisalasse kergemini ja sihtotstarbekamalt leida lisavahendeid muuseumi mitmesugustesisuliste programmide realiseerimiseks. Eesti Loodusmuuseumi puhul on ilmekaksnäiteks 1990ndate keskel muuseumi püsiekspositsioonide uuendamineKeskkonnafondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Eesti Loodusmuuseumrendib tänaseni fondihoidlate pinda keskkonnaministeeriumi allasutustelt. Selleaasta maikuus pöördus Eesti Loodusmuuseum keskkonnaministri ja kultuuriministripoole taotlusega viia muuseum tagasi keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse.Kuna põhimõtteline kokkulepe kultuuriministeeriumi ja keskkonnaministeeriumivahel muuseumi üleviimise osas on saavutatud, siis on 2004. a riigieelarveprojektis Eesti Loodusmuuseumile ettenähtud vahendid kajastatudkeskkonnaministeeriumi valitsemisala kuludes. Eelnõu kohaselt tuleb kultuuriministril1. jaanuarist 2004. a kehtetuks tunnistada Eesti Loodusmuuseumi põhimäärus ningkeskkonnaministril kehtestada Eesti Loodusmuuseumi uus põhimäärus.

15. Kandidaadi esitamine Eesti Vabariigi erakorralise jatäievolilise suursaadiku ametikohale
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu. Kinnine punkt, vastavaltdiplomaatilisele tavale avalikustatakse suursaadiku nimi, kui president onsuursaadiku ametisse nimetanud.

16. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999. a määruse nr 6"Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide sisse- javäljaveo korra kehtestamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse muutmine on tingitud uuest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 28. jaanuari2003. a. määrusest, milles muudetakse PIC-protseduuri nõudvate ning keelatud jarangelt piiratud kemikaalide nimekirja, mis toob kaasa vajaduse viia VabariigiValitsuse määrus kooskõlla eelpool nimetatud Euroopa Liidu õigusaktiga. Eelnõuon täiendatud ka keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalidekaubakoodidega, mis on vajalikud tollile sisse- ja väljaveo keeldude japiirangute sisestamiseks.

17. Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohalikuomavalitsuse üksuste lõikes
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt jaotatakse ning kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele ühessummas üle tasandusfondis hariduskuludeks määratud täiendavad vahendid.Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2003. a määruse kohaselt jaotatakseriigieelarves hariduskuludeks määratud vahenditest täiendavalt 69 052 000krooni kohaliku omavalitsuse üksuste vahel õpetajate palga väljamaksmisetagamiseks ning muudeks hariduskorralduslikeks kuludeks. Sealhulgas vahendidkoolivõrgu korrastamiseks, piirkondlikult oluliste koolide säilitamiseks,väikekoolide täiendavaks toetamiseks, mitte-eestikeelsete koolide pedagoogidepalgamäära täiendavaks suurendamiseks, pedagoogide täiendõppeks, maakonnatasandil läbiviidavaks koolituseks, õpilasürituste läbiviimiseks,nõustamiskomisjonide ja keeltekeskuste kuludeks. Haridus- ja teadusministeeriumon seisukohal, et hariduskulude reservi jaotuse omavalitsusüksuste lõikesomavalitsuste tegelikele vajadustele tagavad kõige paremini just maavalitsusteja omavalitsusliitude koostöös valminud ettepanekud. Haridus- jateadusministeeriumi eesmärgiks ei ole maavalitsustelt ja omavalitsusliitudeltära võtta nende otsustusvabadust hariduskulude reservi jaotamisel, seega on ministeeriumikoondettepanekus täielikult lähtutud maavanemate esitatud ettepanekutesthariduskulude reservi jaotamiseks. Maavanemad esitasid ettepanekud summas 29148 500 krooni, sealhulgas 6 170 300 krooni maakonna tasandil läbiviidavakskoolituseks, õpilasürituste läbiviimiseks, nõustamiskomisjonide jakeeltekeskuste kuludeks. Haridus- ja teadusministeerium teeb ettepaneku jagadaomavalitsusüksustele pedagoogide palga väljamaksmise tagamiseks ning muudekshariduskorralduslikeks kuludeks käesoleva aasta sügisel ära 29 148 500 krooni,mis moodustab 42 protsenti täiendavateks hariduskuludeks eraldatud vahenditest.Vabariigi Valitsuse 29.04.2003 korraldusega "Hariduskuludeks määratudtäiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes" jaotatikohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks täiendavaid vahendeid 39 903500 krooni.

18. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheliseinvesteeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokolli" eelnõuheakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Protokolli eelnõu eesmärk on muuta poolte vastastikusel kokkuleppel EestiVabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist investeeringutesoodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut Eesti Euroopa Liiduga ühinemisekuupäevaks, et täita ühinemisaktist tulenevaid kohustusi. Protokoll moodustabinvesteeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu lahutamatu osa.Korralduse eelnõu kohaselt kiidetakse nimetatud protokolli eelnõu heaks javolitatakse Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalistesindajat Euroopa Liidu juures Väino Reinartit nimetatud protokollile VabariigiValitsuse nimel alla kirjutama. Protokollile on lisatud ka investeeringutesoodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut tõlgendavate nootide eelnõud.Noodid vahetatakse Washingtonis protokolli allkirjastamise ja selleratifitseerimise vahelisel perioodil. Noodid lisatakse protokolliratifitseerimise seaduse eelnõule deklaratsioonide kujul. Nootide eelnõudekohaselt kinnitavad lepingupooled, et lepingu kohaselt sätestatakse kummagilepingupoole õigus rakendada vajalikke abinõusid oma oluliste julgeolekuhuvidekaitsmiseks ning et Eesti Vabariigi suhtes võivad need huvid hõlmata EuroopaLiidu liikmelisusest tulenevaid huvisid. Kuna tegemist on investeeringutealaselepinguga, mille ülesanne on reguleerida investeeringute tegemist ning tagadainvestorite kaitse ja võrdne kohtlemine asukohariigis, siis on protokolli toimeväga piiratud ulatusega ning suunatud eelkõige investoritele kitsendavatetingimuste seadmise vähendamisele. Protokolli sõlmimine ja lepingu muutmine eipiira ega vähenda Eesti majandusruumis tegutsevate Ameerika investoritemajandustegevust, Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toob nendele kaasa suuremadvõimalused Euroopa ühisturul tegutsemiseks. Lisaks sellele tagatakse lepingumuutmisega õiguskindlus ja Eesti usaldusväärsus rahvusvahelistesmajandusringkondades. Eesti investoritele kaasneb protokolli sõlmimisega samutisuurem õiguskindlus, mis võimaldab luua stabiilsema investeerimise keskkonnaning tagada ühelt poolt tegevuse kooskõla Euroopa Liidu liikmelisusesttulenevate kohustustega ja teiselt poolt rahvusvahelise õigusega. EestiVabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline investeeringutesoodustamise ja vastastikuse kaitse leping on sõlmitud 19. aprillil 1994. a,jõustunud 16. veebruaril 1997. a ja kehtib kuni 16. veebruar 2007. a. Lepingumuutmine on võimalik poolte kokkuleppel.

19. "Maksuameti ja Tolliameti ühinemisega Maksu- ja Tolliametiksseonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse"eelnõu. "Maksuameti ja Tolliameti ühinemisega Maksu- ja Tolliametiksseonduva seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: 2 seaduse eelnõu
Eelnõude eesmärgiks on viia mitmetesse seadustesse sisse sisulised jatehnilised muudatused seoses Maksuameti ja Tolliameti kavandatava ühinemisegaMaksu- ja Tolliametiks 1. jaanuaril 2004. a. Eelnõude kohaselt viiakse 63seadusesse sisse ametite ühinemisest tulenevad muudatused, mis peamiseltseisnevad seaduste tekstides Maksuameti või Tolliameti nimetuse asendamises uueameti nimetusega. Struktuuriüksuste ühendamine toimub neljas etapis 2004-2005. aastajooksul. Esimese etapina toimub maksuhaldurite ühinemine ja algab Maksuametistruktuurireform, mille tulemusel väheneb ametikohtade arv 157 ametikoha võrra.Teise etapina viiakse läbi piirkondlike tolliinspektuuride reform seoses Eestiliitumisega Euroopa Liiduga, mille tulemusel väheneb ametikohtade arv 142ametikoha võrra. Kolmanda etapina toimub tolliinspektuuride ja piirkondlikemaksukeskuste ühinemine ning neljandas etapis viiakse lõpule ühtse maksuhalduriorganisatsioonilised ümberkorraldused. Seletuskirja kohaselt tuleneb ametiteühinemine ja nende struktuuriüksuste ümberkorraldamine asjaolust, et liitudesEuroopa Liiduga muutub Eesti majandus- ja õiguskeskkond. Ühinemisest saadavkasu kajastub muuhulgas tegevuste dubleerimise kadumises siseteenuste jauurimistegevuse osas, revisjonide koordineeritud teostamises ningkliendisõbralikkumaks muutumises. Ühinemise riskidena nimetatakseväliskeskkonna mõjusid, juhtimisalaseid riske, ajalisi riske ning sotsiaalsetmõju töökohtade koondamise tagajärjel, samuti muutub ümberkorralduse perioodilmõnevõrra keerulisemaks tegutsemine rahvusvahelisel tasandil. Maksuhalduriteühinemisel suureneb seletuskirja kohaselt maksutulu, samuti on sellelpreventiivne mõju, mida iseloomustab maksukohustuste vastutustundlikum täitmineja maksupettuste vähenemine. Ühinemisel on võimalik kulusid kokku hoidaühisrevisjonide, optimeeritud teenindusvõrgu, ühiste uurimis- jajälitustoimingute, konsolideeritud hangete, materiaalsete ressursside paremakasutamise ja halduskulude arvelt. Samuti vähenevad kulud dubleeritud arendus-ja tugitegevuste ja rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise kadumisel.Ametikohtade vähenemise arvestuslik efekt on seletuskirja kohaselt umbes 50miljonit krooni aastas. 2004. aastal on ühinemise ühekorseteks kuludeksplaneeritud 32 miljonit krooni, millest 90% moodustavad koondamishüvitised.Eelnõud jõustuvad 1. jaanuaril 2004. a. Selleks ajaks viiakse seletuskirjakohaselt lõpule Maksuameti ja Tolliameti ühinemisele eelnevad toimingud (shloodava ameti struktuuri ja teenistujate koosseisu väljatöötamine, ühendamisegaseotud kulude planeerimine, õigusaktidesse vajalike muudatuste sisseviimine).

20. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2003. a korralduse nr 590-k"Riiklike investeeringute programmi aastateks 2004-2007heakskiitmine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on haridus- ja teadusministeeriumi taotlusel täpsustadariiklike investeeringute programmi (RIP) haridus- ja teadusministeeriumit puudutavatosa - investeeringutoetused kohalikele omavalitsustele - haridusobjektide osas.Tulenevalt sellest, et Vabariigi Valitsus kinnitas oma 2. oktoobri 2003. akorraldusega programmi "21. sajandi kool" rahade jaotuse, millega eraldatakseteatud objektidele vahendeid nimetatud programmi raames, muutuvad RIPis 2004.aastaks määratletud summad. Riiklike investeeringute programm on VabariigiValitsuse poolt heaks kiidetud loetelu projektidest või programmidest, midatäielikult või osaliselt rahastatakse riigieelarvest. RIP võetakse aluseksjärgmiste aastate riigieelarvete kavandamisel. RIP koostatakserahandusministeeriumi poolt põhiseaduslike institutsioonide ettepanekute jaministeeriumide taotluste alusel. Investeeringu võtmise RIP-i otsustab VabariigiValitsus.

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-