VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD
Algus kell 10.00, Toompeal 23. november 1999
Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.
1. Palga alammäära kehtestamine
Esitaja: E. Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Vastavalt Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel 13. septembril 1999.a. sõlmitud "Kokkuleppe palga alammäära ja maksuvaba tulu määra kohta" punktile1 tehakse ettepanek kehtestada 1. jaanuarist 2000.a tunnipalga alammääraks 8 krooni 25 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 1400 krooni. Kuni 1. jaanuarini 2000.a kehtib tunnipalga alammäär 7 krooni 35 senti ja kuupalga alammäär täistööaja korral 1250 krooni. Valitsus otsustabki määruse "Palga alammäära kehtestamine" vastuvõtmise.
2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Esitaja: E. Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ning arvestades Euroopa Nõukogu direktiivi 89/654/EMÜ nõudeid määruse "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" heakskiitmise. Määruse eesmärgiks on kehtestatavate nõuete abil optimeerida töötingimusi töökohal, et võimalikult vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Nimetatud määrusega kehtestatavad nõuded kehtivad kõigil tegevusaladel, välja arvatud ehitus ja mäendus. Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid ei kohaldata kalalaevadel paiknevatele töökohtadele, ettevõttele kuuluvale põllu- ja metsamaal paiknevatele töökohtadele ning transpordivahendite sees paiknevatele töökohtadele.
3. Paldiski Põhjasadama akvatooriumi piiride kinnitamine
Esitaja: T. Jürgenson
Tüüp: määruse eelnõu
K: Sadamaseaduses on sätestatud: "Meresadama akvatooriumi piirid määrab teede- ja sideministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus". Lähtudes nimetatud seadusesättest otsustab valitsus kinnitada Paldiski Põhjasadama akvatooriumi piirid. Sadamaseaduse kohaselt on akvatoorium piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks. Paldiski Linnavolikogu 17. juuni 1999. a otsuses nr 39 on antud kooskõlastus sadama akvatooriumi piiride kohta.
4. Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1998.a määruse nr 237 "Diplomi vormi ja statuudi kinnitamine" muutmine
Esitaja: T. Lukas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust 22. oktoobrist 1998.a. nr 237 "Diplomi vormi ja statuudi kinnitamine". Määruse muutmise vajadus tuleneb ülikooliseaduse täiendamisest, mis sätestab arstiteaduse, loomaarstiteaduse, proviisori, hambaarstiteaduse ja arhitekti-inseneri õppekavadega kinnitatud üldisest pikema õppeaja ja selle , et vastavate õppekavade läbimine annab õiguse jätkata samal erialal õpinguid doktoriõppes. Sama eelnõuga muudetakse diplomi statuudi punkti 37, jättes välja sõna "eesti", mis tähendab, et diplomi või akadeemilise õiendi (hinnetelehe) dublikaat antakse välja originaalkeeles.
5. 2000. aastal ajateenistusse kutsutavate kodanike rakendamine
Esitaja: J. Luik
Tüüp: määruse eelnõu
K: Kaitseväeteenistuse seaduse alusel lubatakse ajateenistusse kutsutud kodanikke rakendada piirivalves, sisekaitseüksustes ja sõjaväestatud päästeteenistuse üksustes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valitsus otsustab 2000. aastal kutsuda kaitseväeteenistusse 3230 meessoost Eesti kodanikku. Valitsuse määruse eelnõu kohaselt kutsutakse tuleval aastal kaitseväkke 2700, piirivalvesse 320 ja sõjaväestatud päästeüksustesse 210 isikut..
6. Ajapikenduse andmine ajateenistusse kutsumisel
Esitaja: J. Luik
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab erandina ajapikenduse andmist ajateenistusse kutsumisel korvpallur Martin Müürsepale kuni 01. märtsini 2000.a osalemiseks Euroopa meistrivõistluste poolfinaalmängudes eesti korvpalli rahvusmeeskonna liikmena.
7. Erandina elamisloa andmine
Esitaja: J. Luik
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Välismaalaste seaduse alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktiga 1 ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktiga 1 teha erand välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 ning anda tähtajaline elamisluba 8 isikule. Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktile 7 ei anta ega pikendata elamisluba välismaalastele, kes on teeninud kaadrisõjaväelastena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 alusel ei anta ega pikendata elamisluba lõike 4 punktis 7 nimetatud isiku perekonnaliikmetele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 kinnitatud "Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra" punktile 1 välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud ja sealt erru arvatud välismaalastele (edaspidi kaadrisõjaväelane) ja nende perekonnaliikmetele, kes on saabunud Eestisse seoses kaadrisõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru (edaspidi perekonnaliikmed) elamisloa andmise otsustab Vabariigi Valitsus.
8. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab kodakondsuse seaduse alusel korralduse "Eesti kodakondsusest vabastamine" eelnõu 65 isiku vabastamise kohta Eesti kodakondsusest nende sooviavalduse alusel. Eelnõus nimetatud 65 isikust 48 isikut on täisealised, kes on sooviavalduse Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitanud kodakondsuse seaduse paragrahvi 24 lõike 1 kohaselt. 17 eelnõus nimetatud isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusest vabastamist taotleb tema vanem. Nende isikute sooviavaldused on esitatud kodakondsuse seaduse paragrahvi 24 lõikes 2 sätestatud korras. Eelnõus loetletud isikutest 63 isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses sooviga saada asukohariigi kodakondsus. Neist 55 isikut elavad Soome Vabariigis, 4 Rootsi Kuningriigis ja 4 Saksamaa Liitvabariigis. 2 isikut elavad Eestis ning soovivad saada Vene Föderatsiooni kodanikuks.
9. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: T. Loodus, K. Saks
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab, kodakondsuse seaduse alusel ning korralduse "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine", naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise 247 isikule. Kodakondsuse seaduse paragrahvi 20 lõike 1 alusel Eesti kodakondsuse andmise või taastamise otsustab Vabariigi Valitsus. 100 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamid, 109 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle mõlemad või üks vanematest on Eesti kodakondsuses. 23 isikut on pärast 1992. aasta 26. veebruari Eestis sündinud alla 15-aastased alaealised, kelle vanemad on sooviavalduse esitamise hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. 15 isikut on alla 15- aastased alaealised, kelle kodakondsustaotlus on võetud menetlusse koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Eelnõu lisas 1 nimetatud Nikolai Abaini (sünd 07. 07.1968) ja Vassili Koretski (sünd 30. 06. 1959) suhtes on Kaitsepolitseiamet teatanud, et vastavalt olemasolevale jälitusinformatsioonile ei toeta nemad Eesti kodakondsuse andmist nimetatud isikutele. Nikolai Abain ja Vassili Koretski taotlevad Eesti kodakondsust ka oma alaealistele lastele Valeri Abainile (sünd 08. 08. 1992) ja Anton Koretskile (sünd 25. 11. 1984). Nikolai Abaini ja Vassili Koretski sooviavalduste menetlemise käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis kodakondsuse seadusest tulenevalt võiksid olla aluseks Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks. Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele, kuna kodakondsuse taotlejad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ja puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks
10. Maa andmine munitsipaalomandisse (Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 26g ja 26h)
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Tallinna Linnavolikogu taotlusel korralduse eelnõu vastuvõtmise Tallinnas Vabaõhumuuseumi 26g asuva maaüksuse (pindala 4680 m2 sihtotstarve- üldmaa) ja Vabaõhumuuseumi 26h asuva maaüksuse (pindala 876 m2, sihtotstarve - üldmaa) andmise kohta sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse. Taotletav maa on Tallinna linnale vajalik haljasmaana vastavalt Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 otsusega nr 106 kehtestatud vabaõhumuuseumi tee, Kakumäe sadama, Kopli lahe ja Vabaõhumuuseumi vahelise elukvartali detailplaneeringule. Maareformi seaduse alusel otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise valitsus.
11. Riigivara müük:
1) Rapla maakonnas Juuru vallas Pirgu külas
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse eelnõu vastuvõtmise keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa teistkordsel avalikul enampakkumisel Rapla maakonnas Juuru vallas Pirgu külas asuvad endise Kiigemäe kordoni hooned alghinnaga 45000 krooni, kuna Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1998 korralduse nr 1173-k "Riigivara müük" alusel korraldatud avalik enampakkumine nurjus osalejate puudumise tõttu; määrata müügi vahetuks korraldajaks keskkonnaministeerium. Alghinna määramise aluseks on OÜ Ehitusekspert poolt koostatud eksperthinnang. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks.
2) Tallinnas Niine15/Vana-Kalamaja 17
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse eelnõu vastuvõtmise siseministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa teistkordsel avalikul enampakkumisel Tallinnas Niine 15/ Vana-Kalamaja 17 asuv kinnistu alghinnaga 400000 krooni, kuna Vabariigi Valitsuse 26. mai 1999 korralduse nr 614-k "Riigivara müük" alusel korraldatud avalik enampakkumine nurjus osalejate puudumise tõttu; määrata müügi vahetuks korraldajaks Politseiamet. Alghinna määramise aluseks on Iris Kärneri 19. 11. 98 koostatud hindamisakt. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks
3) Viljandis Raudtee 3
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse eelnõu vastuvõtmise siseministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa avalikul enampakkumisel Viljandis Raudtee 3 asuvad hooned (liikluspolitsei hoone ja katlamaja) alghinnaga 350000 krooni; määrata müügi vahetuks korraldajaks Politseiamet. Alghinna määramise aluseks on Kinnisvara ja Konsultatsiooni Kontor "Kontracht" poolt koostatud hindamisakt. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks
4) Viljandi maakonnas Võhma linnas Tartu 5b
Esitaja: T. Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse eelnõu vastuvõtmise teede- ja sideministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa neljandal avalikul enampakkumisel Viljandi maakonnas Võhma linnas Tartu 5b asuv garaaztöökoda alghinnaga 4000 krooni, kuna Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1999 korralduse nr 294-k "Riigivara müük" alusel korraldatud kolmas avalik enampakkumine nurjus osalejate puudumise tõttu; määrata müügi vahetuks korraldajaks Maanteeamet. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks
5) Võru maakonnas Võru vallas Kose alevikus
Esitaja: T. Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse eelnõu vastuvõtmise teede- ja sideministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa avalikul enampakkumisel Võru maakonnas Võru vallas Kose alevikus asuvad hooned (laohoone, lõhkeaineladu ja liivahoidla) alghinnaga 50000 krooni; määrata müügi vahetuks korraldajaks Maanteeamet. Alghinna määramise aluseks on ASi Kinnisvaraekspert poolt koostatud eksperthinnang. Eksperthinnangus on hinnatud ka puidutöökoda ja betoonitsehh, mis aga käesoleval juhul müüdava vara hulka ei kuulu. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks
12. Raha eraldamine:
Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist
1) Orissaare Vallavalitsusele (Orissaare Gümnaasiumi merenduserialade õpperuumide ümberpaigutamisega seotud kulude katteks)
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab raha eraldamise eelarvevälisest omandireformi reservfondist Orissaare Vallavalitsusele tagastamatu toetusena 387500 krooni õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest Orissaare Gümnaasiumi merenduserialade õpperuumide ümberpaigutamisega seotud kulude katteks.
13. Volituste andmine (hääletamiseks riigi esindajana RASi Projekteerimis- ja Tehnoloogiainstituut aktsionäride üldkoosolekul)
Esitaja: M. Pärnoja
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 lõike 1 punkti 6 kohaselt kuulub valitsuse pädevusse riigi esindajale äriühingu aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks volituste andmine juriidilise isiku lõpetamise otsustamiseks. Nimetatud seadussätte alusel otsustab valitsus volituste andmise majandusminister Mihkel Pärnojale hääletamiseks RAS Projekteerimis- ja Tehnoloogiainstituudi aktsionäride üldkoosolekul instituudi lõpetamise küsimuse otsustamisel.
14. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:
1) majandusministri taotlusel (ASi Hades hagis)
Esitaja: M. Pärnoja
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitjale Jaak Liivikule volituste andmise (edasivolitamise õigusega) esindamiseks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides AS Hades hagis Eesti Vabariigi vastu aktsiate ostu-müügilepingust tuleneva õiguse tunnustamise nõudes
2) keskkonnaministri taotlusel (Merike Lidholmi hagis)
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Harju maavanemale Orm Valtsonile volituste andmise (edasivolitamise õigusega) esindamiseks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Merike Lidholmi hagis Eesti Vabariigi vastu ostu-müügilepingute kehtetuse tunnustamise ning kinnistusraamatu kande kustutamise ja uue tegemise nõudes. Tallinna Linnakohtu menetluses on Merike Lidholmi hagi Peeter Allase, Eesti Vabariigi ja Tallinna linna vastu, milles hageja taotleb Tallinnas Tuule tee 9 asuva maja ja 0,14 ha maaüksuse, mille osas tema ema Aino Hansum oli tunnustatud subjektiks, suhtes Eesti Vabariigi ja Peeter Allase vahel 26.08.1997 sõlmitud maa ostu-müügilepingu kehtetuks tunnustamise ning sellest tulenevate kinnistusraamatu kannete muutmise nõudes.
3) siseministri taotlusel (Monika Priimenko kaebuses)
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Harju maavanemale Orm Valtsonile volituste andmise (edasivolitamise õigusega) esindamiseks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Monika Priimenko kaebuses Harju maavanema 17.09.1999 korralduse nr 3722 seadusevastaseks tunnistamiseks. Nimetatud Harju maavanema korraldusega määrati M. Priimenkole distsiplinaarkaristus, mille seaduslikkust kaebaja vaidlustab ja nõuab Harju Maavalitsuselt hüvitise väljamaksmist kaebuse esitaja 6 kuu ametipalga ulatuses.
15. Jüri Saare teenistusest vabastamine
Esitaja: M. Laar, A. Lepik von Wirén
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Seoses Saare maavanema Jüri Saare ametiaja lõppemisega 25. novembril 1999.a otsustab valitsus korralduse "Jüri Saare teenistusest vabastamine" eelnõu heakskiitmise, tema vabastamiseks teenistusest 26. novembrist 1999.a, makstes temale hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses. Jüri Saarel tuleb anda teenistuse tõttu temale usaldatud vara ja Saare Maavalitsuse asjaajamine üle peaministri poolt nimetatud Saare maavanema kohusetäitjale.
16. Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997.a määruse nr 108 "Maavalitsuste asukoha ja struktuuri kinnitamine" muutmine
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruse heakskiitmise, mille kohaselt tehakse muudatus Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997.a määrusega nr 108 kinnitatud "Järva Maavalitsuse asukohas ja struktuuris" ning ühendatakse senised kultuuriosakond ja haridusosakond. Maavalitsuse koosseis väheneb ühe ametikoha võrra.
17. Meresõidutunnistuse tehnilise kirjelduse ja meresõidutunnistusse kantavate andmete loetelu ning meresõidutunnistuse vormi kinnitamine
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruse "Meresõidutunnistuse tehnilise kirjelduse ja meresõidutunnistusse kantavate andmete loetelu ning meresõidutunnistuse vormi kinnitamine" heakskiitmise. Kuni 1. jaanuarini 2000.a annab meresõidutunnistusi välja Veeteede Amet. Alates 1. jaanuarist 2000.a hakkab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni "Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta" artikli 4 nõutele vastavaid meresõidutunnistusi välja andma Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Kavatsetakse trükkida Vaba Maa ASis 5000 uut meresõidutunnistuse blanketti kogumaksumusega 174250 krooni. Seletuskirja kohaselt kulud kaetakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti eelarve majandamiskuludeks ettenähtud vahendite arvel.
18. Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra kinnitamine ja selle korra täitmist tagavate valitsusasutuste pädevuse määramine
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruse "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra kinnitamine ja selle korra täitmist tagavate valitsusasutuste pädevuse määramine" heakskiitmise. Tulenevalt muudatustest välismaalase seaduses, mis jõustusid k. a. 1. oktoobril, ning arvestades asjaolu, et elamis-ja töölubade andmise, pikendamise ning tühistamise küsimusi reguleerivad erinevatel aegadel vastuvõetud õigusaktid, on otstarbekas mitte muuta ja täiendada nimetatud õigusakte, vaid kehtestada üks valitsuse määrus, mis reguleerib ammendavalt elamis- ja töölubadega seonduvaid küsimusi. Eelnõuga kehtestatakse tähtajalise elamisloa, tööloa, nende pikendamise ning alalise elamisloa taotluste esitamise ning nende Kodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlemise korraldus, samuti dokumentide ja andmete loetelu, mis välismaalane peab esitama elamis- ja tööloa ja nende pikendamise taotlemisel. Lähtudes taotluse liigist, kehtestab eelnõu, millise valitsusasutuse poole peab välismaalane selle esitamiseks pöörduma. Tähtajalist elamisluba taotleb välismaalane välisesindusest ja välismaalase seaduse paragrahvist 9 lõikest 3 tulenevalt juhtudest võib välismaalane taotluse esitada Kodakondsus-ja Migratsiooniametile. Tähtajalise elamisloa ja tööloa pikendamise taotlus esitatakse kas Kodakondsus-ja Migratsiooniameti regionaalüksusele või välisesindusele. Tähtajalise elamisloa ja tööloa puhul on otsustuspädevus järgmine: välismaalase suhtes, kes on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja (edaspidi lepingujärgne nimekiri), teeb otsuse erandina tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta Vabariigi Valitsus nimetatud lepingu täitmiseks moodustatud valitsuskomisjoni ettepanekul; välismaalase suhtes, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses; kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud; keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest; kes töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure-või julgeolekuteenistuses; kes on saanud eriväljaõppe või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe dessantoperatsioonideks; kes on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu teeb otsuse erandina tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta siseminister. Ülejäänud välismaalaste suhtes teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Tööloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab kõigil juhtudel Kodakondsus-ja Migratsiooniamet. Välismaalane, kes soovib saada elamisluba Eestis töötamiseks, või tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta, peab enne tööloa taotlemist saama nõusoleku Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusest - Tööturuameti kohalikest asutustest. Välismaalasele Eestis viibimise seadusliku aluse andmisel võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus- Piirivalveamet ja tema kohalike asutustena piirivalvepiirkonnad ning Kodakondsus-ja Migratsiooniamet ning Välisministeeriumi struktuuriüksustena tema välisesindused-nõuda välismaalase, kutsuja või vedaja garantiid välismaalase seaduse paragrahvi 161 1 ja 2 lõikes nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks. Tähtajalise elamisloa pikendamise puhul on otsustamispädevus järgmine: välismaalaste suhtes, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses; kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud; keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest; kes töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure-või julgeolekuteenistuses; kes on saanud eriväljaõppe või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe dessantoperatsioonideks; kes on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu või kui taotleja puhul selgub, et ta on kantud lepingujärgsesse nimekirja teeb otsuse erandina tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta siseminister. Ülejäänud välismaalaste suhtes teeb otsuse tähtajalise elamisloa pikendamise või selle pikendamisest keeldumise otsuse Kodakondsus-ja Migratsiooniamet. Tööloa pikendamise või selle pikendamisest keeldumise otsustab kõigil juhtudel Kodakondsus-ja Migratsiooniamet. Alalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab Kodakondsus-ja Migratsiooniamet, väljaarvatud juhul, kui taotleja on lepingujärgses nimekirjas, sellisel juhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus.
19. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999.a korralduse nr 12-k "Raudtee infrastruktuuri kontsessioonilepingu tingimuste heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: T. Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999.a korraldusega nr 12-k kiideti heaks "Tallinn- Paldiski- Riisipere, Tallinn-Tapa, Ülemiste-Maardu-Muuga-Lagedi, Tapa-Narva, Tapa-Tartu, Tartu- Petseri, Tartu-Valga ja Valga- Petseri raudtee infrastruktuuri kontsessioonilepingu tingimused" ning teede- ja sideministrile tehti ülesandeks tagada riigi esindajana heakskiidetud tingimuste rakenda-mine kontsessioonilepingu sõlmimisel. 13. jaanuarist 1999.a on Tallinna Halduskohtu menetluses AS Kaha ja AS Külmutusvagunite Depoo kaebus nimetatud korralduse täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks. Riigikogu 25. veebruari 1999.a otsuse "AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine" kohaselt tuleb AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine viia läbi erastamisseaduses sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1999.a korralduse nr 91-k punkti 5 alapunkt 2 sätestab (Vabariigi Valitsuse 6. juuli 1999.a korralduse nr 774-k redaktsioonis): "Erastamisagentuuril korraldada ASi Eesti Raudtee aktsiate erastamine eelläbirääkimistega rahvusvahelise pakkumise korras. Sätestatavate lisatingimustega tagada investeeringud raudtee infrastruktuuri eesmärgiga suurendada selle läbilaske- ja konkurentsivõimet. Erastamine viia lõpule hiljemalt 2000. aasta jooksul.". Erastamisagentuuri Nõukogu kinnitas 27. oktoobril 1999 .a erastamisnimekirja AS Eesti Raudtee aktsiate erastamise eelläbirääkimistega rahvus-vahelise pakkumise korras. Käesoleval ajal toimub konkurss erastamisnõustaja valimiseks ning töötab AS Eesti Raudtee erastamistingimuste ettevalmistamiseks moodustatud komisjon. Seoses sellega, et on ära langenud vajadus eelnimetatud kontsessioonilepingu sõlmimiseks, samuti lõpetada eelnimetatud kohtuvaidlus, esitab Teede ja Sideministeerium korralduse "Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999.a korralduse nr 12-k "Raudtee infrastruktuuri kontsessioonilepingu tingimuste heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu, viidates selle preambulis erastamisseaduse paragrahvi 12 lõike 2 ja Riigikogu 25. veebruari 1999.a otsuse "AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine" punkti 1 koosmõjule ning arvestades Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1999.a korraldusega nr 91-k kinnitatud "Riigivara erastamis-programmi 1999. aastaks" punkti 5 alapunkti 1 neljandat lõiku. Riigikantselei märgib, et Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999.a korraldusega nr 774-k on Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1999.a korraldusega nr 91-k kinnitatud "Riigivara erastamisprogrammi 1999. aastaks" punkti 5 alapunkti 1 neljas lõik tunnistatud kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999.a korraldus nr 12-k, kui soovituslik raudtee infrastruktuuri kontsessioonilepingu tingimuste osas, on vastu võetud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punkti 7 alusel. Sama seadusesäte saab olla ka selle korralduse kehtetuks tunnistamise aluseks, kuna nimetatud korraldusel otsene seos erastamisseadusega
20. Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1999.a korralduse nr 465-k "Raha eraldamine" ja 3. septembri 1999.a korralduse nr 969-k "Raha eraldamine" muutmine
Esitajad: T.H. Ilves, S. Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vastavalt riigieelarve seaduse paragrahvile 27, seaduse "1999. aasta riigieelarve" paragrahvile 1 (kulude osa 155) ja seaduse "Riigi 1999. aasta lisaeelarve" paragrahvile 1 (kulude osa 155) muuta Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1999 korraldust nr 465-k "Raha eraldamine" ja Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1999 korraldust nr 969-k "Raha eraldamine". Välisministeerium palub kanda 35 200 krooni Kosovo sõjapõgenike abistamise summadest (Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1999 korraldus nr 465-k " Raha eraldamine") üle arvutiklassi sisustamiseks Ukrainas Tdernobõli katastroofi piirkonnas asuvas Ivankovi 1. Keskkoolis (Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1999 korraldus nr 969-k "Raha eraldamine"). Korralduste muutmise vajadus tuleneb sellest, et vastavalt läbiviidud avatud riigihankekonkursile suurenesid kulutused arvutiklassi sisustamiseks, kuid sama ajal jäi Kosovo sõjapõgenikele humanitaarabi andmisel kasutamata transpordile planeeritud 100 000 krooni.