Valitsuse 23.12.2004 istungi kommenteeritud päevakord.

23.12.2004 | 10:28

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 23. detsembril 2004. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Erki Peegel 693 5792


1. "Sotsiaalmaksuseaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu  
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tagada Eestis tegutsevates kloostrites elavate munkade ja nunnade sotsiaalne kindlustatus haigekassa poolt osutavate teenustega. Klooster kui institutsioon tagab nunnadele ja munkadele küll kõik esmavajaliku kloostris elamiseks, aga kuna nunnad ja mungad ei ole kloostriga seotud töö-, ameti- ega muu tsiviilõigusliku lepinguga, siis puudub neil ka töötasu palga näol, mille alusel oleks võimalik tasuda sotsiaalmaksu.

Kõigi kloostrite sissetulekud koosnevad vabatahtlikest annetustest ja laekumistest kodanikelt, ühiskondlikelt ja teistelt ettevõtetelt, fondidelt, asutustelt ja organisatsioonidelt ning muudest seaduslikest laekumistest. Sissetulekuid kasutatakse kloostrite kasutuses olevate hoonete ülalpidamiseks ja korrashoiuks, nunnadele ja munkadele kloostris elamiseks vajaliku tagamiseks, palverändurite vastuvõtuks, vaeste abistamiseks, sotsiaaltööks.

2004. a riigieelarvest lähtuvalt kuuluks sotsiaalmaksuseaduses sätestatu ja käesolevasse eelnõusse tehtava täienduse järgselt riigipoolselt tasumisele ühe nunna või munga eest sotsiaalmaksuks kuus 91 krooni ehk kokku 9555 krooni kuus (114 660 krooni aastas).

Seletuskirja kohaselt on rahandusministeeriumi andmetel 2004. a eelarves erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa kokku 185 000 000 krooni, 8 kuuga oli kasutatud 112 970 187 krooni, seega 12 kuuga kasutatakse ca 169 455 280 krooni. 2005. a eelarvesse on kavandatatud kokku erijuhtudel riigi poolt makstavat sotsiaalmaksu 182 685 480 krooni. Arvestades 2004. a sotsiaalmaksu väljamakseid, peaks vastavatest vahenditest piisama sotsiaalmaksu maksmiseks ka nunnade ja munkade eest, ilma et peaks vahendeid juurde leidma.

Seoses tehtavate muudatustega tuleb täiendada rahandusministri 31. detsembri 2003. a määrust "Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel". Eelnõu ei kooskõlastanud rahandusministeerium. Seaduseelnõu esitatakse tulenevalt valitsuskabineti 30. septembri 2004. a nõupidamisel otsustatust.

2. "Piirivalveseaduse muutmise seaduse" eelnõu  
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: seaduse eelnõu   <?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks piirivalve seaduse § 21, mille kohaselt moodustavad piirivalve isikkoosseisu piirivalveametnikud ja töölepingu alusel töötavad isikud ning töölepingu alusel töötavale isikule ei panda ülesandeid, mis on seotud riigipiiri vahetu valvamise ja kaitsmise ning piirire¾iimi tagamisega.

Eelnõu esitamise eesmärgiks on luua seaduslik alus ametnike töötamisele piirivalves, kuna kehtiv seadus ei näe ette avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate ametnike ametisse võtmist piirivalvesse.  Eelnõu kohaselt hakkab piirivalveseadus reguleerima üksnes piirivalveteenistust. Ametnike ja abiteenistujate teenistust reguleerib avaliku teenistuse seadus ja töölepinguseadus.

Piirivalve seaduse alusel jagunevad piirivalveametnikud piiriametnike koosseisuks, piirivalve reakoosseisuks, piirivalve allohvitserkoosseisuks ja piirivalve ohvitserkoosseisuks.
Piiriametnike puhul, kellele ei anta sõjaväelist auastet, on tegemist sama ametnikegrupiga, kui kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kaitseväeametnikud ning tulenevalt nimetatud seadusest on piiriametnike ametikohad muudetud sõjaväelise auastmega ametikohtadeks või avaliku teenistuja ametikohtadeks.

Seletuskirja kohaselt peaks piirivalveametnikega täitma üksnes ametikohad, mis oma olemuselt on seotud riigipiiri valvamise ja kaitsmisega ning piirire¾iimi tagamisega. Seaduse rakendamine ei eelda seletuskirja kohaselt täiendavaid kulutusi.  

3. Arvamuse andmine Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamiseks" eelnõu (522 OE) kohta  
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, siseminister Margus Leivo, regionaalminister Jaan Õunapuu, rahandusminister Taavi Veskimägi  
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamiseks" eelnõu on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 25. novembril 2004. a.

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada 1. oktoobriks 2005. a Riigikogule seaduseelnõu raudteeseaduse muutmiseks, millega pandaks valitsusele kohustus kindlustada raudteeinfrastruktuuri selle osa, mis loob vastavas omavalitsusüksuses vahetut ohtu inimese elule või tervisele või keskkonnale, väljaviimine asulast, määrataks reaalne tähtaeg ülesande täitmiseks ja kindlustataks vahendite laekumine nimetatud ülesande täitmiseks.

Eelnõu esitaja hinnangul on kohalike omavalitsusüksuste võimalused asulate kaitsmisel ohtlike ainete transpordil juhtuvate suurõnnetuste eest üsna piiratud. Lisaks keskkonnaohtudele tuleb arvestada võimalikku terroriaktide riski.

Raudteeõnnetuste oht on suurim sellistes asulates, läbi mille toimub elav raudteeliiklus (nt Tallinn, Maardu, Narva, Tapa). Enim varitseb raudteeõnnetuse oht Tallinna. Peamisteks ohuallikateks peavad kriisispetsialistid Kopli ja Ülemiste kaubajaamu, mis võtavad aastas vastu kümneid tuhandeid vaguneid kütusega, tuhandeid lõhkeohtlikke väetiselaste ning gaasivaguneid. Eelnõu esitaja arvates on esmaseks vajalikuks sammuks viia sorteerimis- ja laadimisteed asulatest välja.

Eelnõu esitaja tõdeb, et raudteevedude ohtlikkusega seonduvalt ei ole riiklikul tasemel väga tõsiselt tegeldud. Läbi raudteeseaduse muutmise peab riik osalema turvalisuse kindlustamisel, tagades sealjuures ka riigieelarve vahendite olemasolu selle ülesande täitmiseks.


4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  
Tüüp: riigikogu otsuse eelnõu  

Eelnõu kohaselt nõustub valitsus Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga Säästev Eesti 21 (SE 21) ja esitab selle kehtestatud korras Riigikogule.

SE 21 koostamise tingis vajadus luua üldine raamistik riigi pikaajaliseks, säästvaks ja tasakaalustatud arenguks, määratleda arengueesmärgid ning üldised tegutsemissuunad. Strateegia loomisel osales üle 50 eksperdi, lisaks kaasati koostööpartnereid era- ja kolmandast sektorist ning viidi läbi foorumeid ja ümarlaudu asjast huvitatud isikute ja poliitiliste parteidega.

Strateegia koostamisel järgiti Aarhusi konventsiooni nõudeid ning materjalid edastati poliitilistele parteidele, ministeeriumidele, III sektori esindajatele ja asjahuvilistele kommenteerimiseks iga etapi lõpus, samuti olid valmivad materjalid pidevalt kommenteerimiseks kättesaadavad TPÜ ja keskkonnaministeeriumi veebilehel (hetkel Keskkonnaministeeriumi veebilehel aadressil:
http://www.envir.ee/saastev/index.html)

Lisaks töörühma juhtide poolt mitmetel üritustel edastatud informatsioonile ja kirjutatud artiklitele viidi protsessi käigus läbi kolm kõigile huvilistele avatud foorumit ja neli kutsutud asjatundjatele mõeldud ekspertfoorumit.

Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena on strateegias SE 21 määratletud:
. Eesti kultuuriruumi elujõulisus
. Inimese heaolu kasv
. Sotsiaalselt sidus ühiskond
. Ökoloogiline tasakaal

Nimetatud eesmärkide täitmise teena nähakse liikumist teadmusühiskonna kui tervikliku ühiskonnakorralduse suunas. Teadmusühiskond tähistab tegutsemis- ja otsustuskultuuri, kus ühiselt püstitatud ning aktsepteeritud eesmärkide saavutamine majanduses, sotsiaalelus, loodussuhetes ja riigivalitsemises toetub eelkõige teadmistele, analüüsile ning tagasisidele.

Riigi pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamise asjatundjate komisjon (säästva arengu komisjon) kiitis strateegia SE 21 heaks 17. septembril 2004. a toimunud koosolekul.


5. "Riigikaitse arendamise aastaprogrammi: kavatsused ja prioriteedid NATO ja Euroopa Liidu suunal aastal 2005" heakskiitmine  
Esitaja: kaitseminister Jaak Jõerüüt  
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang - asutusesiseseks kasutamiseks.


6. Regionaalselt tasakaalustatud kooliinvesteeringute programmi kinnitamine  
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu  

Eelnõu kohaselt kinnitatakse regionaalselt tasakaalustatud kooliinvesteeringute programm. 2004. aasta lisaeelarve kohaselt suurendatakse Riigi Kinnisvara AS-i aktsiakapitali 600 miljoni krooni võrra eesmärgiga finantseerida koolihoonete renoveerimist ja ehitamist.

Valitsuse 16. detsembri 2004. a istungil tehti haridus- ja teadusministrile ülesandeks esitada hiljemalt 23. detsembriks 2004. a valitsusele kooliinvesteeringute programmi esimeses etapis renoveeritavate koolide nimekiri.

Haridus- ja teadusministeerium on koostanud maakondade ja linnade esitatud koolivõrgu arengukavadest ja jätkusuutlike koolide nimekirjadest koondnimekirja koolidest, mille hoonete remontimisel ja ehitamisel võiks koostööd teha Riigi Kinnisvara AS-iga. Nimekirja on võimalik täiendada 2005. aasta kevadel pärast teostatavate uuringute tegemist ja veel koostamisel olevate maakondlike arengukavade valmimist. Hiljem tuleb nimekirja täiendavalt lisada ka arengukavade alusel asutatavad uued koolid, nt Harju maakonna Tallinna lähiümbruse valdade uued koolid.

Seletuskirja kohaselt on alates 2006. aastast üldhariduskoolide rahastamisel kavas üle minna uuele pearahasüsteemile. Kõik kulud on arvestatud õpilase pearaha sisse. Väikseid koole toetatakse lisaks pearahale ka baasrahaga. Eestis on terve rida koole, kus on õpilasi vähem kui baasraha saamiseks vaja on, aga mida tuleb regionaalsete iseärasuste tõttu kindlasti pidada (nt väikesaarte koolid). Neid tuleb käsitleda erijuhtumitena ja baasraha saavad need koolid sõltumata laste arvust.


7. "Asjaajamise ja arhiivinduse arengukava aastateks 2002-2005" täitmine ja selle 6. peatüki "Arengukava rakendamine" muutmine  
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot  
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

Asjaajamise ja arhiivinduse arengukava aastateks 2002-2005 6. peatüki muutmise tingib vajadus arvestada arengukava heakskiitmisest möödunud aja jooksul avaliku sektori dokumendihalduse ja arhiivinduse valdkonnas toimunud arenguid ning 4. märtsist 28. maini 2004. a Riigikantseleis asjaajamise ja arhiivinduse arengukava täitmise seisundi hindamiseks läbi viidud siseauditi järeldusi ja soovitusi.

Osa asjaajamise ja arhiivinduse arengukava rakenduskavas kavandatud ülesandeid liidetakse, kuna nende täitmine on seotud ühise eesmärgi saavutamisega, täpsustatakse mitmete ülesannete sõnastust ja tähtaegu ning lisatakse täiendavad ülesanded. Ülesanded, mille täitmine pole olemasoleva ressursiga kavandatud perioodi vältel reaalne, arvatakse asjaajamise ja arhiivinduse arengukava rakenduskavast välja. Samuti arvatakse välja ülesanded, mis kuuluvad asutuse põhimäärusest tulenevate pidevalt täidetavate tegevuste hulka või mille soovitav tulemus ei ole piisavalt selgesti sõnastatud.

8. Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustuse ulatus, sõidusoodustuse andmise tingimused ja kord  
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  
Tüüp: määruse eelnõu  

Määrusega kehtestatakse õigusvastaselt represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustuse ulatus ning sõidusoodustuse andmise tingimused ja kord. Sõidusoodustus on represseeritu õigus saada rahalist hüvitist, millega kompenseeritakse talle ühistransporditeenuse kasutamise sõidukulu riigisisesel liiniveol (kaasa arvatud kommertsliiniveol) raudtee-, maantee- ja veeliikluses.

Represseeritule hüvitatakse 50 % tema poolt tasutud sõidupileti hinnast, kuid kokku mitte rohkem kui 500 krooni kalendriaastas. Piirmäära kehtestamise tingis 2005. a riigieelarvest eraldatud summa 4 000 000 krooni, mis ei võimalda hüvitada piiramatus koguses sõidupileteid.

Represseeritu saab taotleda hüvitist igakuiselt sotsiaalkindlustusameti piirkondliku pensioniameti kaudu. Hüvitise taotlemise lõpptähtaeg on sõidukulude kandmisele järgneva kalendriaasta 10. aprill. Seega on ka nendel represseeritutel, kellel tekkis sõidukulu aasta lõpus, võimalus ning piisav aeg esitada avaldus sõidukulude hüvitamiseks järgmise aasta alguses. Sotsiaalkindlustusamet kannab piirkondliku pensioniameti kaudu hüvitamisele kuuluva summa represseeritu pangakontole või maksab välja posti vahendusel.

Eesti Linnade Liit ei kooskõlasta eelnõu. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.


9. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 259 "Nõuded kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele" muutmine  
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu  

Eelnõuga muudetakse määruse rakendamist ja jõustumist sätestava paragrahvi teksti, et viia see vastavusse Euroopa Komisjoni vastava direktiivi sätestatud jõustumisajaga. Kehtivas määruses esitatud jõustumisaeg on sätestatud arvestades direktiivi eestikeelset teksti, kuid on selgunud, et eestikeelne tõlge on ebatäpne. Et vältida täiendavaid määruse ja direktiivi tõlgendamisega seonduvaid probleeme, esitatakse eelnõus konkreetsed kuupäevad vastava nõude jõustumise kohta.

Liikmesriigid peavad tagama, et kosmeetikatooteid, mis ei vasta direktiivis sätestatud nõuetele, on keelatud turule lasta alates 6. veebruarist 2005. a ning on keelatud kättesaadavaks teha tasu eest või tasuta kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks kolmandate isikute poolt alates 6. maist 2005.a.


10. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 "Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord" muutmine  
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eelnõu esitatakse seoses vajadusega täpsustada laevadele ja väikelaevadele sadamasse sisenemisel ja sadamast väljumisel esitatavaid dokumendinõudeid ja teavitamise korda vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele ning harmoniseerida valitsuse 19.05.2004 määrus ELi direktiiviga liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsuste kohta.

Eelnõu kohaselt on põhilised muudatusettepanekud järgmised:
1) ei nõuta enam laevapere vara deklaratsiooni laeva sadamast väljumisel;
2) väikelaeva kaptenile pannakse kohustus esitada piirivalvepiirkonnale väikelaeval viibivate isikute nimekiri lisaks sadamasse saabumisele ka enne sadamast väljasõitu;
3) ülddeklaratsiooni allkirjastab kapten, laevaagent või kapteni poolt kirjalikult volitatud isik.
Munsterrolli allkirjastab kapten või tema poolt kirjalikult volitatud laeva juhtkonna liige. Reisijate nimekirja allkirjastab kapten, laevaagent või kapteni poolt kirjalikult volitatud isik. Laeva varude deklaratsiooni allkirjastab laeva kapten või tema poolt kirjalikult volitatud laeva juhtkonna liige, kes omab ülevaadet laeva varudest.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu kooskõlas põhiseadusega ning rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktidega, sh rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga, millega Eesti Vabariik ühines 12. detsembril 2001. a ning mis jõustus Eesti suhtes 21. mail 2002. a.

 

11. Kutselise kalapüügiõiguse tasu 2005. aastaks  
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse kalapüügiõiguse tasu kaugpüügil Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFCi), Teravmägede ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkondades, samuti Läänemerel ja siseveekogudel.

Kutseline kalapüügiõigus on tasuline. Tasu määrab igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügivahendi liigist, selle püügivõimsusest ja piirkonna eripärast. Tasu ei või ületada nelja protsenti väljapüütava kalakoguse harilikust väärtusest, välja arvatud siseveekogud, kus riik on teinud kulutusi angerja taastootmiseks. Nendes veekogudes on angerja püügivahendite hinna puhul arvestatud eelmisel kolmel aastal taastootmiseks tehtud keskmisi kulutusi ja lubatud püügivahendite arvu.

Eelnõu on koostatud peamiselt teadusasutustest (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut) laekunud ettepanekute alusel. Eelnõus on tasude kehtestamisel arvestatud kalapüügiseaduse 1. jaanuaril 2005. a jõustuvate muudatustega. Kuna ka määruse eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2005. a, ei teki vastuolu seadusega.

Hinnad kaugpüügi liikide osas põhinevad FAO 2002. a statistika aastaraamatul, Euroopa Liidu esmakokkuostuhindadel ning Kanada Newfoundlandi regiooni esmakokkuostuhindade kohta avaldatud veebimaterjalidel. Loode-Atlandil määrab väljapüügimahud NAFO, kelle aastakoosolek toimus 13-17. septembril 2004. a Dartmouthis. Väljapüügimahud kehtestati järgmistele kalaliikidele: krevett, meriahven, rai, süvalest, valge ameerikaluts ja kalmaar.
Hind tuleb kehtestada ka reguleerimata liikidele, sest ka nendele liikidele väljastatakse kalapüügiluba. Kreveti ja süvalesta püügiõigustasud on jäänud samaks, mis eelnevatel aastatel.

Eelnõu ei määra püügiõiguse tasusid süvaliikidele kalapüügil NEAFCi püügipiirkonnas, kuna Eesti kvoodiosa ja liikide reguleerimise meetmed ei olnud eelnõu esitamise ajaks veel selgunud. Süvaliikide püügiõigustasu kehtestatakse esimesel võimalusel. Läänemerel määrab riikide väljapüügimahud Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC), mille 30. aastakoosolek toimus Gdanskis 6.-10. septembril 2004. a.

Eelnõuga alandatakse kilu ja räime püügiõiguse tasu poole võrra - 40 kroonilt 20 kroonile, sest eriti avamere osas on räimekvoot väike. See raskendab ka kilukvoodi väljapüüdmist, sest meie vetes, olenevalt püügirajoonist ja aastaajast, võib räime kaaspüük kilupüügil ulatuda kuni 50%-ni.

Kalapüügiõiguse tasu määrasid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püünise liikide kaupa võrreldes eelmise aastaga ei ole muudetud.

Agariku püügiõiguse tasu määramisel lähtuti Eestis ainsa agariku kokkuostu ja töötlemisega tegeleva firma AS Est-Agar esitatud andmetest, mis andsid agariku tonni hinnaks keskmiselt 500 krooni, millest 4 % on 20 krooni tonni eest. Eelmisel aastal oli agariku püügiõigustasu 5 kr/t, seega on tasu tõusnud 15 krooni võrra.

Võrreldes 2004. aastaga on püügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi - ja Pihkva järvel jäetud samale tasemele. Nendes veekogudes on varu seis hea ja teadlaste hinnangul peaks püük võrreldes käesoleva aastaga jääma 2005. aastal samale tasemele. Ka kala esmakokkuostuhinnad pole muutunud.

Eelnõuga on Võrtsjärvel tõstetud kalapüügiõiguse tasu mõrrapüügil 800 krooni võrra (2004. a 4700 krooni, 2005. a 5500 krooni) tulenevalt kalapüügiseaduse sättest, mille kohaselt siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse tasu püügivahendi kohta, millega püütakse taastoodetavat kalaliiki, arvestades eelmisel kolmel aastal nendel veekogudel kõiki taastootmiseks tehtud kulutusi.

Püügiõiguse tasud siseveekogudes jäävad võrreldes 2004. aastaga samaks, välja arvatud Suur-Emajõe, Kalli, Ahja ja Keeri järv ning veekogud, kuhu riik on asustanud angerjat. Suure-Emajõe vesikonnas asuvatel veekogudel on kalapüügiõiguse tasu vähendatud, kuna saagid nendest veekogudest on vähenenud.

Vastavalt seadusele ei tohi kutselise kalapüügiõiguse tasu ületada 4% tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga väljapüütud kalakoguse harilikust väärtusest, kuid ei tohi olla väiksem kui 15 krooni. Seega silmutorbiku tasu määraks on eelnõuga ettenähtud 15 krooni.

Ühe tiibadega silmumõrraga püütakse keskmiselt 200 kg silmu. Arvestades keskmist esmakokkuostu hinda, mis oli 2003. a 28 krooni, ja kasutatavate püüniste arvu, on ühe püügivahendi hinnaks 224 krooni. Eelnõuga on kehtestatud tiibadega mõrra kalapüügiõiguse tasu määraks 200 krooni. Ilma tiibadeta mõrra püügivõime on tunduvalt väiksem ja selle tasu määraks on 30 krooni.

Vastavalt keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seadusele kantakse kalapüügiõiguse tasu riigieelarvesse. Seaduse jõustumise ajaks on ette nähtud 1. jaanuar 2005.

 

12. Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad  
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eelnõuga kehtestatakse elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektroonikaromude kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad.

Määrust kohaldatakse kodumajapidamise, infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ja valgustusseadmetele, elektrilistele ja elektroonilistele tööriistadele, tavatarbijatele mõeldud elektroonikaseadmetele, seire- ja valveseadmetele, mänguasjadele, vaba aja veetmise seadmetele, müügi- ja rahaautomaatidele ning meditsiiniseadmetele, mille kategooriad on sätestatud määruse lisas. Määrust ei kohaldata nende seadmete osadele, mis ei kuulu nimetatud seadmete kategooriatesse ning spetsiaalselt riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks valmistatud elektri- ja elektroonikaseadmetele.

Tootja peab kandma turustatavate elektri- ja elektroonikaseadmete märgistusele tootjat identifitseerivad andmed, eelnõu lisas 2 esitatud märgise ja pärast 13. augustit 2005. a turustatud seadmetele märke, et need on turustatud pärast 13. augustit 2005. a.
Seadmele kantav märgistus peab olema nähtav kuni seadme muutumiseni jäätmeks ning see peab olema selgelt loetav ja kustumatu. Juhul, kui lahuskogumise märgis ei mahu seadmele või põhjustab ebamugavusi seadme kasutamisel, võib nimetatud märgise kanda seadme kasutusjuhendile või garantiidokumendile.

Elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajad saavad vajalikku teavet elektroonikaromude tagastamiskohtadest, lahuskogumise märgise tähenduse ning seadmetes sisalduvate ohtlike ainete võimaliku mõju kohta keskkonnale ja inimese tervisele nende seadmete müügikohtadest.

Määruse kehtestamisega pannakse alus elektri- ja elektroonikaseadmete kui ühe probleemtoote liigi jäätmehooldusele. Määruse rakendamisega on võimalik vähendada elektroonikaromudest tulenevat negatiivset keskkonnamõju miinimumini. Määrusest tulenevad nõuded elektroonikaromude lahuskogumisele ja taaskasutamisele võimaldavad moodustada selles sektoris täiendavaid töökohti, sest tegemist on põhiliselt käsitsitööga.

Määruse § 6 jõustub 13. augustil 2005. a, kuna ELi direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil luua süsteem, kus oleks tarbijal võimalik tagastada kodumajapidamises tekkinud elektroonikaromu. Määruse § 7 lõige 2 jõustub 31. detsembril 2008. a, kuna EL nõukogu otsusega anti Eestile direktiivi nõuete täitmiseks ajapikendust kuni 31. detsembrini 2008. a.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Linnade Liit ei kooskõlastanud eelnõu.

Küsimus oli arutamisel juba valitsuse 16. detsembri 2004. a istungil. Seoses minister Paul-Eerik Rummo ja rahandusminister Taavi Veskimäe märkustega eelnõu kohta otsustati eelnõu mitte vastu võtta ja käsitleda seda uuesti nädala pärast.


13. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 "Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine  
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher  
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse justiitsministeeriumi põhimäärust seoses kohtute raamatupidamiskeskuse moodustamisega ning kodanikujulguse aumärgi väljaandmisega.

Muudatusega täiendatakse põhimäärust tulenevalt kohtute raamatupidamiskeskuse moodustamisest 1. jaanuarist 2005. a. Kohtute raamatupidamiskeskus hakkab osutama justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele raamatupidamisteenust ja korraldama riigi nõuete täitmisele saatmist ja arvestust.

Kohtute raamatupidamiskeskus moodustatakse 1. jaanuarist 2005. a kohtute raamatupidamise koondamiseks ühte asutusse, kuid laienemise võimalusega ka teistele justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele. Kohtute raamatupidamiskeskus on justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev hallatav riigiasutus.

Kuriteoennetuse valdkonnas annab justiitsministeerium välja kodanikujulguse aumärki. Kuriteoennetuse valdkonna koordineerijana peab justiitsministeerium vajalikuks inimesi teavitada kuriteoennetuse võimalustest, sealhulgas sellest, mida iga inimene ise saab teha, et tagada turvalisem elukeskkond. Justiitsministeerium on seisukohal, et tuleks tunnustada inimesi, kes on andnud oma panuse kas kuriteo ärahoidmisel, takistamisel, kurjategija tabamisel, kuriteoohvri abistamisel või muul moel turvalisuse tõstmisel.

14. Päästeameti kohalike asutuste tegevuspiirkonnad  
Esitaja: siseminister Margus Leivo  
Tüüp: määruse eelnõu  

Eelnõu eesmärgiks on sätestada maavalitsuste hallatavatest päästeteenistustest ümberkorraldatud päästeameti kohalike päästeasutuste tegevuspiirkonnad.

Eelnõu kohaselt on päästeameti kohalike päästeasutuste tegevuspiirkonnaks maakonna piirid, teatud juhtudel ka naabermaakonnad, sest päästetööde ja demineerimistööde eripärast tulenevalt on vaja teatud juhtudel abijõudusid ka teistest päästeasutustest ja väga suurte päästetööde korral võib juhtuda, et vajadus on kogu eesti ressursi kaasamiseks. Päästetööde juhiks on esimesena sündmuskohale jõudnud päästemeeskonna juht.

Tulenevalt eelnõust tehakse vastavad muudatused valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavate nõuete kohta.

Päästeameti kohalik päästeasutus on seotud tegevuspiirkonnaga, mille kinnitab Vabariigi Valitsus ja see jaotub omakorda tegevuspiirkondadeks, kaob ära vahetegemine kesk- ja tugikomandode vahel, kuna tegevuspiirkondi hakkavad määrama päästeasutused ise. Päästeameti peadirektor kinnitab need väljasõidupiirkonnad lähtudes printsiibist, et kõige lähem reageerib.

Eelnõu rakendamisel tekkivad kulutused kaetakse päästeasutuste eelarvest.
Maavalitsused on eelnõu heaks kiitnud.

15. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 1996. a määruse nr 29 "Eesti Vabariigi diplomaatide välisteenistustasu ja hüvituste suuruse ning maksmise korra kinnitamine" ja Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1997. a määruse nr 47 "Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine" muutmine  
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  
Tüüp: määruse eelnõu  

Eelnõu eesmärgiks on ajakohastada pikaajalises välislähetuses viibivate Eesti avalike teenistujate, sh diplomaatide lähetustasud ja nende maksmise põhimõtted. Muudatused on tingitud välisesindustes töötavate diplomaatide ning üle ühe aasta välislähetuses viibivate avalike teenistujate lähetustasude tõstmisest ja lähetatu puhkuse ajal tasu maksmise peatamise lõpetamisest.

Diplomaatide välisteenistustasu lähtesummad kehtestati 1996. a veebruaris ja üle ühe aasta välislähetuses viibivate avalike teenistujate välislähetustasu lähtesummad 1997. a veebruaris. Lähetustasude püsimisega samal tasemel juba kaheksa aastat on kaasnenud nende reaalväärtuse oluline vähenemine. Selle tulemusena on langenud teenistujate motivatsioon minna välislähetusse, mis omakorda toob kaasa suuri raskusi mõne esinduse mehitamisel ning kvalifitseeritud töötajate teenistuses hoidmisel.

Lähetustasude keskmine tõus saavutatakse sel teel, et tõstetakse lähetustasude lähtesummasid keskmiselt 10,9% ja tunnistatakse kehtetuks muudetavate määruste punktid, mille alusel lähetustasu ei maksta puhkuse ajal. Sellega suurendatakse välisteenistustasu omakorda 9,1%. Teenistuja pikaajalisse lähetuse saatmise korral määratakse tema teenistuskohaks välisriik ja tema lähetust puhkuse ajaks ei katkestata. Samuti saab lähetuse ajaks (3 kuni 4 aastaks) asukohariik teenistuja ja tema perekonna eluliste huvide keskpunktiks. Seepärast ei ole senine välisteenistus- ja välislähetustasude maksmise peatamine teenistuja puhkuse ajal kuidagi põhjendatud.

Lähetustasude tõstmine aitab säilitada avalike teenistujate ja diplomaatide motivatsiooni töötamaks Eesti välisesindustes olukorras, kus töötasud rahvusvahelistes organisatsioonides ja Euroopa Liidu institutsioonides töötades on kordi suuremad. Lähetustasude tõstmiseks vajalike vahendite võrra on välisministeerium vähendanud 2005. aastal tehtavaid investeeringuid. Teenistujate tervise kaitseks ja normaalse taastumise huvides saavutatakse olukord, kus teenistujad on huvitatud oma puhkuseõiguse kasutamist ning välislähetuses olevat töötajat ei ole vaja administratiivsete vahenditega mõjutada ka pikaajalises lähetuses olles kasutama oma õigust iga-aastasele puhkusele.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.


16. Riigiteenistujate töötasustamine 2005. aastal  
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  
Tüüp: määruse eelnõu  

Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigiteenistujate töötasustamine 2005 aastal - riigiteenistuja palgaastmestikule vastavad palgamäärad, palgamäärade diferentseerimine, lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete eest, nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete eest lisatasu maksmise piirangud ning riiklikus ekspertiisiasutuses Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus töötavate ekspertide palgaastmed.


17. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate töötasustamine 2005. aastal  
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  
Tüüp: määruse eelnõu  

Eelnõu kohaselt kehtestatakse 2005. aastal valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate töötasustamine - palgaastmed ja palgamäärad, palgaastmete jaotus, palgamäärade diferentseerimine, lisatasud ja toetused, lisatasude ja toetuste maksmise piirangud.


18. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine  
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  
Tüüp: korralduse eelnõu  

Eelnõuga volitatakse rahandusminister Taavi Veskimäge riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt 6 900 000 krooni võrra uute 1000-kroonise nimiväärtusega aktsiate väljalaskmise teel.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle järgmine Riigikantselei valitsemisel olev riigivara hariliku väärtusega 6 900 000 krooni:
1) Jõhvis Rakvere 14 asuv kinnistu hariliku väärtusega 650 000 krooni;
2) Tallinnas Tõnismägi 8 asuv büroohoone hariliku väärtusega 6 250 000 krooni.

Eelnõu kohaselt sõlmivad riigisekretär Heiki Loot ja rahandusminister Taavi Veskimägi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga lepingu nimetatud riigivara üleandmise kohta. Eesti Vabariigi poolt omandatavate uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

19. Välisabi sildfinantseerimine  
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  
Tüüp: korralduse eelnõu  

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, SAPARD programmi, PHARE programmi ning Transition Facility vahendite raames finantseeritavate projektide ajutiseks rahastamiseks olukorras, kus Euroopa Komisjonilt ei ole veel raha laekunud.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib rahandusministeerium valitsuse otsusel teostada väljamakseid välisabi andja poolt antava välisabi väljamaksmiseks välisabi projekti raames enne summade laekumist (välisabi sildfinantseerimine). Sildfinantseerimise suurim maht määratakse riigieelarvega, 2005. aastal on selleks ette nähtud 2 miljardit krooni.

20. Laenu andmine Püssi linnale
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Püssi linnale 5 360 000 krooni laenu tähtajaga kuni 10 aastat. Selle kasutamise sihtotstarve on Püssi linna ja ASi Eesti Maapank (pankrotis) vahel 18. novembril 2004. a sõlmitud võlakirjade müügilepingust ning Püssi linna ja ASi Saurix Petroleum vahel 15. novembril 1996. a sõlmitud lepingust nr 67/11-96 tulenevate põhikohustuste osaline tasumine.

Eelnõu kohaselt jäetakse laenulepingust tuleneva võlgnevuse tekkimisel Püssi linnale välja maksmata riigieelarve seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondist tehtav eraldis sissenõutavaks muutunud ning taotleja poolt tasumata summa ulatuses. Püssi linnavalitsus on rahandusministeeriumile esitanud kõik laenu taotlemiseks vajalikud dokumendid.

Vastavalt riigieelarve seadusele peab riigi poolt antud laen olema tagatud. Kuna Püssi linnal puudub võimalus laenu tagada, sõlmib rahandusministeerium Püssi linnaga notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt allutab linn end kohesele sundtäitmisele.

Seletuskirja kohaselt on antud hetkel Püssi linnale laenu väljastamine seadusega vastuolus, kuna Püssi linna võlakohustused ületavad seaduses ettenähtud lubatava laenukoormuse 32, 3 protsendiga. Koostöös rahandusministeeriumi ametnikega on koostatud Püssi linna saneerimiskava, mis sätestab tegevusvaldkondade lõikes erinevad toimingud Püssi linna raskest finantsolukorrast väljatoomiseks.

Seletuskirja kohaselt jääb majandusanalüüsist tulenevalt oht, et Püssi linn ei suuda tulevikus riigi poolt antavat laenu koos intressidega ja võimalike viivistega korrektselt tagasi maksta.

Et riske vältida, peab riigile jääma võimalus teha tasaarvestus Püssi linnale eraldatavatest tasandusfondi summadest.

Riigi negatiivne otsus laenu andmise osas tooks endaga kaasa Püssi linna võimetuse tasuda tähtaja ületanud kohustusi, kohtuprotsessid ASga Saurix Petroleum ning ASga Eesti Maapank (pankrotis), mille tulemusena nõutaks välja lisaks põhikohustustele ka intressid, viivised ja trahvid, lisanduksid täituri ja kohtukulud, arestitaks Püssi linna arvelduskontod., millest tulenevalt ei saaks Püssi omavalitsusorganid täita neile seadustega pandud kohustusi.

Seletuskirja kohaselt ei väljastata laenusummat enne, kui:

1) Püssi linn on esitanud rahandusministeeriumile originaali ASi Saurix Petroleum ja Püssi linna vahel sõlmitud kirjalikust kokkuleppest, milles AS Saurix Petroleum loobub kõikidest ostumüügilepingust nr 67/11-96 tulenevatest intressi-, viivise ja muudest nõuetest ja

2) Vabariigi President on välja kuulutanud 2005. aasta riigieelarve seaduse, milles sisaldub Püssi linnale sihtotstarbeline toetus summas 4,27 miljonit krooni, ning mille kasutamise kohta on sõlmitud vastav leping.

Laenu andmine on keskvalitsuse eelarve finantseerimistehing, st vähenevad finantsvarad ning suureneb edasilaenatav laenusumma. Laenulepingu sõlmimine ja täitmine riigile täiendavaid kulusid kaasa ei too. Riik saab väljaantud laenult intressitulu.

Valitsuse reservist raha eraldamise küsimus Püssi linnale võla tasumiseks ASile Saurix Petroleum oli arutusel valitsuse 5.02.2004 istungil, kus nõustuti rahandusministri ettepanekuga mitte eraldada Püssi linnale 3 000 000 krooni võla tasumiseks.

Küsimust arutati valitsuse 16.12.2004 istungil, kus otsustati tulenevalt riigikontrolöri märkustest eelnõu arutelu edasi lükata.


21. Raha eraldamine 2004. aastasse üle kantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest ja Vabariigi Valitsuse reservist Ridala vallale Põgari palvemaja remonttööde teostamiseks
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Ridala vallale Põgari palvemaja remonttööde teostamiseks kokku 221 840 krooni, sellest 2004. aastasse üle kantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest 3511 krooni 89 senti ning Vabariigi Valitsuse reservist 218 328 krooni 11 senti.

Ridala vallavalitsuse taotluse kohaselt võimaldab summa eraldamine teostada Põgari Palvemaja renoveerimistööd, kuna majas tegutsev kogudus on väike ega ole ise võimeline töid teostama.

23. septembril 2004. a toimus Põgari palvemajas Vabariigi Valitsuse istung, meenutamaks Otto Tiefi valitsuse viimast istungit 60 aastat tagasi.


22. Relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse protokolliga ühinemine ja relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsiooni teise protokolli heakskiitmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ühinetakse relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse protokolliga, mis on koostatud 14. mail 1954. aastal Haagis. Samuti kiidetakse heaks relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsiooni teine protokoll, mis on koostatud 26. märtsil 1999. aastal Haagis ja millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 17. mail 1999. aastal Haagis.

Konventsiooni vastuvõtmist 1954. aastal ajendas eelkõige Teise maailmasõja ajal toimunud kultuuriväärtuste massiline hävitamine sõdivate riikide poolt. Tegemist oli esimese rahvusvahelise lepinguga, mis oli terves ulatuses suunatud kultuuriväärtuste kaitsele relvakonflikti korral. Samaaegselt konventsiooniga võeti vastu konventsiooni protokoll, milles käsitletakse eelkõige vallaskultuuriväärtuste kaitset eesmärgiga takistada nende väljavedu okupeeritud territooriumilt, nõudes sõjategevuse lõppedes väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist ning keelates kultuuriväärtusi kinni pidada sõjahüvitisena.

26. märtsil 1999. a vastu võetud II protokolli eesmärk oli täiendavate meetmete kehtestamine, mis oli tingitud kultuuripärandi süstemaatilisest kahjustamisest riigisiseste relvakonfliktide käigus endise Jugoslaavia territooriumil 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses. Toimunu rõhutas konventsiooni täiendamise vajadust. Nimetatud protokoll arvestab erinevaid relvakonfliktide vorme ning järgib kultuuripärandi kaitsel nö topeltstrateegia põhimõtet.

Riigisiseselt kaasneb protokollidega ühinemisega koostöö süvendamine mäluasutuste (muuseumid, arhiivid, raamatukogud), muinsus-, keskkonna- ja riigikaitse, päästeinstitutsioonide ning välispoliitika korraldajate vahel. Konventsiooni ja protokollide täitmiseks moodustatakse ühiskomisjon.

Välissuhtluses tähendab mõlema protokolliga ühinemine osalemist rahvusvahelises koostöös kultuuripärandi kaitse ja ohutuse tagamisel, rahvusvahelise kogemuse kasutamist abiprogrammide näol õppematerjalide ja eeskirjade ettevalmistamisel. Samuti on kavas rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalevate rahuvalejõudude väljaõppesse konventsiooni koolituse sisseviimine ning sellega nende professionaalsete oskuste laiendamine j

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-