Valitsuse 23.9 istungi kommenteeritud päevakord

22.09.2021 | 21:20

Valitsuse istung algab homme kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVID-tõend.
    • Jaga

1. Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga nähakse ette keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.

Eelnõu kohaselt võib KAUR keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. Sellised teenused on eriotstarbeline ilmaprognoos, prognoosmudelid, tasuline sünoptikute telefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs, hüdroloogilised insenertehnilised arvutused. Tasulisi teenuseid kasutavad kliendid, kes vajavad võrreldes tasuta avalikult saadavate teenustega spetsiifilisemaid andmeid tulenevalt oma personaalsetest vajadustest. Selliste andmete kogumine eeldab sageli mahukat analüüsi ning eraldi prognooside koostamist. Enim kasutavad tasulisi teenuseid meedia-, energeetika- ja ehitusettevõtted ning sadamad.

Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.

Riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud vajadus selliste tasuliste teenuste järele. Näiteks möödunud aastal esitasid 61 klienti KAURile 267 teenuse tellimust, mille omatulu maht oli umbes 140 000 eurot. Eestis puuduvad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenuste teised pakkujad, kuna teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega. Neid teenuseid vajavaid väikeseid sihtgruppe on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete kõrvalt.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022.

 

2. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tegevuse "Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks" rakendamiseks, samuti lükatakse EL üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Lisaks tehakse kaks tehnilist muudatust.

Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks.

MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAK-i rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. a 1. juulilt 2025. a 1. juulini.

 

3. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. a riigieelarvega.

Eelnõu kohaselt muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Tegevuspõhine detailsus kasvab kuuekordselt. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõu kohaselt korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. a riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. a riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20% vastavast mahust.

Eelnõu kohaselt vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõu kohaselt sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.

 Seadus jõustub 1. detsembril 2021.

 

4. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Kaitseväelaste lähetamise täpsed kulud valmidusperioodi jooksul JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile sõltuvad operatsioonitüübist, operatsioonipiirkonnast ja operatsiooni kestusest. Võimalikul operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

5. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab järgmisel aastal panustada kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil EUTM Mozambique osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks käimasoleva EL-i eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline Portugali osas üles näidata solidaarsust, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021 ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.

Missioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

6. Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.

Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

7. Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon NMI loodi Bagdadis oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

8. Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide läbiviimist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist

Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2021 kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

9. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele.

Valmidusperioodiga seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul NRF-i ja NRI koosseisus sõjalisele operatsioonile toob kaasa lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulud sõltuvad muuhulgas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimalike lisakulude katteallika küsimust otsustab valitsus. Valmidusperioodil Eestis paiknevate kaitseväelaste puhul ei teki täiendavaid kulusid.

 

10. Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni viie kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist, et Mali oleks võimeline ise panustama riigi elanikkonna ja territooriumi kaitsmisesse, ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist, tõhustamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. EUTM Mali toetab Saheli piirkonda laiemalt läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tihendamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

EUTM Mali mandaat kehtib kuni 18. maini 2024 ning operatsiooniala laiendati kogu Mali territooriumile teistele Saheli riikidele, keskendudes esmajoones Burkina Fasole ja Nigerile.

MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe rakendamist. Missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukondadevahelist vägivalda ning taastamaks riigivõimu ja tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. MINUSMA kohandab mandaadi elluviimisel oma tegevusi, arvestades piirkonnas toimuvaid arenguid ning tõhustades koordinatsiooni teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike ühenduste ning G5 Saheliga.

Mali väljakutseteks on stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine kogu riigis ning Eesti aitab sellesse panustada läbi osalemise rahvusvahelises väljaõppealases koostöös. Läbi selle koostöö panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

Operatsioonidel osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

11. Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süüria
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

12. Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 75 kaitseväelasega Prantsusmaa juhitud sõjalisse operatsiooni sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris.

Osalemine operatsioonil selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd.

Lisaks sellele aitab osalemine operatsioonil ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist Malis ja Nigeris. Mali kaitseväelaste väljaõpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, k.a. võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas.

Operatsioonil osaluse kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

13. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse üldkorras Riigikogu otsusega.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Kaitseväelaste lähetamine toob kaasa lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida, sest kulud sõltuvad konkreetsest operatsioonist, operatsioonipiirkonnast ja kestusest. Võimalikud lisakulud kaetatakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

14. Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Operatsioonil osaluse kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest.

 

15. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse korralduse eelnõu võimaldab tänavu panustada Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks käimasoleva EL-i eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline Portugali osas üles näidata solidaarsust, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021 ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.

Kaitseväe kasutamist Euroopa Liidu uuel missioonil EUTM Mozambique alustatakse eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kooskõlas Riigikogu 7. detsembri 2020. a otsusega "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel". Riigikaitseseaduse kohaselt annab kaitseväele eelnimetatud Riigikogu otsuse alusel korralduse alustada osalemist sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

 

16. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

Rahandusministeeriumis ühtlustatakse asekantslerite juhtimisulatust ning osakondade suurusi. Selleks vähendatakse ühe võrra asekantslerite arvu ning liidetakse osakondi.

Paindlikkuse võimaldamiseks muudetakse põhimäärust üldisemaks. Enam ei näidata asekantslerite vastutusvaldkondi ja osakondade alluvust. Vajalik detailsus tagatakse edaspidi osakondade põhimäärustega, samuti teenistuskohtade koosseisu ja ametijuhenditega.

Luuakse võimalus, et ministrid võivad anda kantslerile volituse osakonnajuhatajate ametisse nimetamiseks.

Eelnõu kohaselt liidetakse finantsturgude poliitika osakond ja kindlustuspoliitika osakond, uue osakonna nimeks saab finantsteenuste poliitika osakond. Maksupoliitika osakond ning tolli- ja aktsiisipoliitika osakond liidetakse maksu- ja tollipoliitika osakonnaks. Samuti moodustatakse personali- ja õigusosakond. Rahandusministeeriumi ühisosakonna personalitalituse tegevus lõpetatakse ning struktuur viiakse vastavusse praktikalise vajadusega, kus iga personalijuht juhib oma meeskonda.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.

 

17. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt võimaldatakse piiratud teovõimega isikutel, sh alaealistel, luua tervise infosüsteemis (TIS) koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud vastavustõendeid ehk COVID tõendit COVID-19 vaktsineerimise, haiguse läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta.

COVID tõendi loomise eelduseks on, et piiratud teovõimega isikul on juurdepääs tervise infosüsteemile kasutades ID-kaarti, mobiil ID või smart-ID. Ka praegu võib iseseisvalt arsti visiidil käinud piiratud teovõimega isik, näiteks alaealine, saada arstilt paberkandjal immuniseerimispassi. Vaktsineerimise mugavamaks tõendamiseks saab alaealine seda teha ka digitaalse COVID tõendi loomise ja kasutamisega.

Muudatus on vajalik, et tagada ka alaealistele paremad võimalused saada endale kehtestatud piirangutest vabastavaid COVID tõendeid. Näiteks on terviseamet välja andnud juhised selle kohta, millal võivad õpilased koolis aset leidnud koroonaviirusega nakatanuga lähikontakti korral jätkata koolis käimist. Muudatusega ei looda uut teenust, vaid võimaldatakse ka piiratud teovõimega isikutel olemasolevat digilahendust kasutada.

Teine muudatus on seotud COVID tõendite kontrolli logide kuvamisega patsiendiportaalis. Eesti võimaldas inimestel luua vaktsineerimistõendit alates 30. aprillist 2021. Alates ka. 9. juunist võttis Eesti kasutusele ühtse ja üle-euroopalise standardi alusel loodud EL digitaalsed COVID tõendid. Selle lahenduse puhul ei toimu tõendil olevate isikuandmete edastamine tervise infosüsteemi kaudu, vaid andmed on loetavad otse tõendil olevalt QR-koodilt. Lisaks isikuandmetele sisaldab COVID tõend selle väljastaja digitembeldatud QR-koodi, mis sisaldab asjakohast teavet sertifikaadi kohta. Digitempel luuakse usaldusväärse väljastaja (nt Eestis TEHIK) krüptograafilise privaatvõtme ja avaliku võtme abil. Keskselt kontrollitakse üksnes võtmete kehtivust. Kuna COVID tõendil olevate isikuandmete kontroll ei toimu enam tervise infosüsteemis, siis ei teki ka logisid, mida patsiendiportaalis inimesele näidata.

Määrus jõustub üldises korras.

18. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile riigivõrgu turvalisuse tõstmise erakorralisteks kuludeks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile eraldatakse valitsuse reservist infoühiskonna küberturvalisuse programmi 2 miljonit eurot, et katta riigivõrgu turvalisuse suurendamise erakorralised kulud.

 

19. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Siseministeeriumi valitsemisel Kose vallas Vardja külas Pritsu kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle siseministeeriumi valitsemisel olev Kose vallas Vardja külas asuv Pritsu kinnistu hariliku väärtusega 1, 4 miljonit eurot.

 

20. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

21. Eesti seisukohad põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Praeguse põllumajandusstatistika süsteemi hindamise käigus jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et vaja on rakendada kogu põllumajandusstatistika süsteemis süstemaatilist lähenemisviisi.

Põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määrus käsitleb suurt osa põllumajandusstatistikast ja asendab mitmed senised määrused. Selle eesmärk on pakkuda alusandmeid ühise põllumajanduspoliitika, keskkonna, toiduga kindlustatuse ja loomade heaoluga seotud poliitika vajadusteks.

Eesti toetab uue määruse vastuvõtmist, mis käsitleb põllumajanduse sisendite-väljundite statistikat. Oleme seisukohal, et määrusest peab selguma, millised nõuded riigile kaasnevad, et nende põhjal oleks võimalik hinnata statistika tegemise ligikaudset koormust, kulusid ning andmeesitajate võimekust andmeid esitada. Rakendusaktid peavad olema koostatud vähemalt 12 kuud enne referentsaasta algust. Mahukate uute andmevajaduste tõttu suurenevad ka statistika tegemise kulud ja koormus. Peame vajalikuks kulude ja koormuse kasvu jälgimist ja liigse kasvu piiramiseks meetmete võtmist.

 

22. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluses, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve direktiivi mitteõigeaegset ülevõtmist
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti sai 26. juulil 2021 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja, mis muuhulgas käsitleb rikkumismenetlust nr 2021/0205, milles Komisjon heidab Eestile ette investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve direktiivi mitteõigeaegset ülevõtmist. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev olid 26. juunil 2020. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja selgitab, et direktiivi (EL) 2019/2034 ülevõtmiseks Eesti õigusesse on rahandusministeerium koostanud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on saadetud kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse pärast kooskõlastuse saamist Vabariigi Valitsusele.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus