Valitsuse 24.11.11 istungi kommenteeritud päevakord

23.11.2011 | 16:29

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava

Algus kell 10:00 Stenbocki maja 24.11.2011

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud kaitseminister Mart Laar ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. "Kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa heakskiitmise seaduse" eelnõu

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa. Kuna Riigikogu ratifitseeris konventsiooni, tuleb ka selles tehtavad muudatused heaks kiita.

Heakskiidetava lisa eesmärk on hõlbustada rahvusvahelist kaubandust vähendades, ühtlustades ja kooskõlastades kaupade, eriti elusloomade ja kiiresti riknevate toiduainete piirikontrolliga seotud tegevusi.

Piiriületuse kiirendamiseks peavad konventsiooniosalised vältima sõidukite korduvat kaalumist piiriületamisel ja vastastikku tunnustama sõiduki massi rahvusvahelist tunnistust. Lubatud on vaid pisteline kontroll ja kontroll oletava rikkumise korral. Konventsiooniosalised peavad kõigist riigis asuvatest volitatud kaalumispunktidest teatama ÜRO Euroopa Majanduskomisjonile. Vastavat kaalumispraktikat Eestis hetkel ei ole ning praegu kontrollitakse veokite massi liiklusjärelevalve käigus.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonil (ERAA) on plaan aastaks 2012 välja arendada Luhamaale logistikakeskus, kus on nõuetele vastav kaal ja luuakse võimalus väljastada massisertifikaate. Massisertifikaadi väljaandmist kontrollib tehnilise järelevalve amet, vajadusel ka politsei- ja piirivalveamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et konventsiooniosaliste nõuetekohaselt täidetud tunnistusi aktsepteerivad pädevad asutused on politsei- ja piirivalveamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet.

Sõiduki massi rahvusvahelise tunnistuse väljaandmine, kaalumispunkti ülesanne ja nõuded ning tunnistuse tasu reguleeritakse tolliseaduse muutmise seaduse eelnõus, mis on kavas vastu võtta 2012. aastal.

Eelnõu rakendamine ei too kaasa kulusid riigieelarvest. Massisertifikaadi väljastamiseks vajalikud kulud kaetakse ERAA eelarvest.

2. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Raamdokumendi „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015“ eesmärgiks on määratleda peamised põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub.

Eelnõus esitatakse Eesti nägemus Euroopa Liidu arengusuundadest ja Eesti eesmärkidest lähema nelja aasta jooksul. Kokkulepitud eesmärkidest saavad lähtuda nii valitsusliikmed kui ka ametnikud Eesti seisukohtade kaitsmisel Euroopa Liidus, samuti Eesti huvide ja seisukohtade teadvustamisel kodanikele, huvigruppidele, meediale ja teistele liikmesriikidele.

Eesti Euroopa Liidu poliitikadokument koosneb sissejuhatusest ja kaheksast valdkonnast, kus tahetakse kaasa rääkida ja mida soovitakse ELis esile tõsta. Sissejuhatusena on esile toodud Eesti ELi poliitika raamseisukohad, millest lähtuvalt on ülejäänud dokument koostatud.

Dokumendis on arvestatud Riigikogu ja valitsusväliste organisatsioonide ettepanekutega. Erinevate kaasamistegevuste tulemusel laekus esialgsele eelnõule 181 konkreetset ettepanekut eraisikutelt, huvigruppidelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, Riigikogu komisjonidelt ja teistelt.

Enim ettepanekuid tehti siseturu ning põllumajanduse, kalanduse ja keskkonnapoliitika peatükkide kohta. Riigikantselei korraldas koostöös ministeeriumide ja vastutavate asekantsleritega ettepanekute analüüsi ja sõelumise, mille tulemusena tehakse valitsusele ettepanek arvestada (sh ka osaliselt või sisuliselt) 132 täiendus- või muudatusettepanekut.

3. Sõjalise kaitse arengukava 2013–2022 koostamise ettepaneku heakskiitmine

Esitaja: kaitseminister Mart Laar

Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse eelnõuga püstitatakse kaitseministrile ülesandeks töötada koostöös teiste asjaomaste ministeeriumide ja Riigikantseiga hiljemalt 1. novembriks 2012 välja laiapõhjalist riigikaitset suunav sõjalise kaitse arengukava ajaperioodiks 2013–2022. Arengukava määrab riigikaitse strateegia alusel kaitsevõime tõstmise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, samuti sõjalise riigikaitse pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud.

Arengukava koostamisega laiendatakse pikaajalise planeerimisdokumendi ulatust kitsalt sõjaliselt käsitluselt ka riigikaitse teistele valdkondadele.

”Rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse” jõustumisest alates asendatakse ”sõjalise kaitse arengukava” mõistega ”riigikaitse arengukava”.

4. Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määruse nr 374 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse vanglaametniku teenistusse võtmise tingimusi, samuti konkursi väljakuulutamise toiminguid ja muudetakse edutamise üldtingimusi. Lisaks viiakse määrus kooskõlla 1. veebruarist 2007 jõustunud vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega.

Eelnõus tunnistatakse kehtetuks säte, mille järgi tuleb vanglaametnikukandidaate vabadest ametikohtadest teavitada vähemalt üks kuu enne nende ettevalmistusteenistuse lõppemist. Praktikas sätet ei kohaldata, kuna info vabadest ametikohadest on niigi olemas ja tavaliselt määratakse sobiv ametikoht vanglaametniku ettevalmistusteenistuse praktika käigus.

Eelnõu järgi viiakse ka konkursi toimumise teate avaldamise kord kooskõlla väljakujunenud praktikaga, kus teade avaldatakse lisaks üleriigilistele päevalehtedele ka teistes massiteabevahendites.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks säte, mis näeb ette, et vanglaametnikku võib edutada vaid ühe astme võrra. Vanglateenistuses on viis ametiastet ja praktikas takistab selline regulatsioon vanglaametnike karjääri.

5. Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määruse nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide loetelu kooskõlla Euroopa Komisjoni direktiiviga ohtlike kemikaalide piirnormide kohta töökeskkonnas.

Tulenevalt direktiivist kehtestatakse määruses nimetatud 19 aine kohta uued piirnormid. Kahe aine piirnormid muutuvad leebemaks, kuid 17 aine, nende hulgas elavhõbeda, fenooli, väävelhappe, bisfenool A ja süsinikdisulfiidi piirnormid muutuvad senisest rangemaks.

Uute piirnormide kehtestamine toob kaasa kulutusi nendele tööandjatele, kes kasutavad kemikaale, mille piirnorm muutus rangemaks. Tööandja peab kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus mõõtma, et seirata kehtestatud normide piires püsimist ja vajadusel korrigeerima tootmisprotsessi. Mõõtmisi viivad läbi akrediteeritud mõõtelaborid.

Piirnormide kehtestamine aitab tööandjal kindlaks määrata ja hinnata ohtlike kemikaalide kasutamisega kaasnevaid riske töötajate tervisele.

Määrus jõustub 18. detsembril 2011, mis on ka direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

6. Töötuskindlustusmakse määrad 2012. aastal

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

Eesti Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku alandada 2012. aastal töötuskindlustusmakse määrasid. Kindlustatu maksemäära soovitakse alandada praeguselt 2,8 protsendilt kahele protsendile ning tööandja maksemäära 1,4 protsendilt ühele protsendile.

Töötuskindlustuse seaduse kohaselt kehtestab valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.

7. Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2012. aastal

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2012. aastaks.

Tööturuteenuste ja –toetuste sihtfondi kantakse:

- 22,5 % töötuskindlustushüvitise sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest;

- 22,5 % koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest.

2011. aastal kantakse sihtkapitali üle 12 % sihtfondidesse laekunud vahenditest.

2012. aastal saaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks sihtfondidest kanda (kui määr oleks 22,5%) üle sihtkapitali 33,6 miljonit eurot.

8. Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine

Esitaja: kultuuriminister Rein Lang

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riigi kultuuripreemiate komisjoni uus koosseis, kuna praeguse koosseisu volitused lõppevad 27. novembril 2011. Kultuuripreemiate komisjoni koosseis kinnitatakse kolmeks aastaks.

Komisjoni esimeheks on kultuuriminister. Komisjoni liikmeteks nimetatakse eelnõu järgi: Andres Alver, René Eespere, Linda Kaljundi, Anu Kivilo, Urmas Kõiv, Marju Kõivupuu, Anu Liivak, Ain Lutsepp, Mai-Ester Murdmaa, Jaan Ruus, Jelena Skulskaja ja Märt Väljataga.

Komisjoni pädevuses on preemiate määramiseks esitatud ettepanekute läbiarutamine, esitatud töödega tutvumine ning ettepaneku tegemine valitsusele kultuuripreemiate määramiseks. Komisjon avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad üleriigilise levikuga ajalehe kaudu hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.

9. Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2011. aasta korralduse nr 117 „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2011. aastaks“ muutmine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vähendatakse AS-i Tallinna Sadama poolt 2011. aasta riigieelarvesse makstavate dividendide summat. Summat vähendatakse 19,4 miljoni euro võrra vastavalt AS-i Tallinna Sadam esitatud põhjendatud taotlusele.

Praegu on AS-i Tallinna Sadam 2011. aasta riigieelarvesse makstavate dividendide summaks kinnitatud 39,4 miljonit eurot. Eelnõu kohaselt on uueks summaks 20 miljonit eurot.

Korralduse jõustumisel vähenevad riigieelarve 2011. aasta prognoositavad dividenditulud 19,4 mln euro võrra ning juriidilise isiku tulumaksu tulud 5,2 mln euro võrra. Kokku vähenevad riigieelarve prognoositavad tulud 24,6 mln euro võrra.

10. Välisabi sildfinantseerimine (projekt „Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia")

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 16 tuhat eurot Päästeameti ja Euroopa Komisjoni finantseeritava LIFE+ programmi metsatulekahjude vastase projekti („Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteers in Estonia”) ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesmärk on tõsta metsaomanike ja metsade külastajate teadlikkust metsatulekahjudest ning nende ärahoidmisest. Selleks korraldatakse teadlikkust tõstvaid seminare ning koolitatakse metsaomanikke ning kutselisi ja vabatahtlikke päästjaid. Lisaks luuakse kogum informatiivsetest abimaterjalidest, mida saab kasutada ka pärast projekti lõppu.

Projekti elluviimise tähtaeg on 31. detsember 2011.

11. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a korralduse nr 501 „Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine“ muutmine

Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikmete koosseisust välja Kaido Kaasik ning kinnitatakse komitee liikme kandidaadiks Tudulinna vallavolikogu aseesimees Urve Erikson. Komitee asendusliikme kandidaadiks kinnitatakse Kärla vallavanem Villi Pihl.

Kuna Kaido Kaasik nimetati 17. oktoobrist 2011. a Saare maavanema ametikohale, lõppesid tema volitused komitees. Urve Erikson oli seni komitee asendusliige.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatus otsustas kinnitada Urve Eriksoni liikmeks ja Villi Pihli asendusliikmeks 3. novembril 2011.

Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega poliitiline kogu, mille ülesandeks on kaasata regionaalsed ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi. Regioonide Komitee liikmeteks on liikmesriikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajad. Eestil on komitees seitse kohta (seitse liiget ja seitse asendusliiget).

12. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks (Kuressaares Tallinna tn 19 kinnistu)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium soovib Kuressaares enda valitsemisel olevat kinnistut koormata otsustuskorras hoonestusõigusega Tallinna Tehnikaülikooli kasuks. Kinnistu asub Saare maakonnas Kuressaare linnas Tallinna tn 19. Hoonestusõigus antakse Tallinna Tehnikaülikoolile kaheksaks aastaks ning selle aastatasu on 21 441 eurot. Tallinna Tehnikaülikool vajab 4018 m2 suurust kinnistut väikelaevade kompetentsikeskuse rajamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž kavatseb kinnistule ehitada katsebasseini ja laborite hoone. Ehituse eeldatav maksumus on 1,9 miljonit, mida rahastatakse Euroopa struktuurifondist.

Praegu asuvad siseministeeriumile kuuluval kinnistul piirivalvehoone, majutushoone ja sidemast. Alates 2012. aasta augustist pole siseministeeriumil kinnistut teenistuslikuks kasutamiseks vaja, sest siis peaks valmima Kuressaare linnas Riigi Kinnisvara ASi rajatav uus hoone, kuhu kolivad kokku hetkel Kuressaare linnas erinevates asukohtades paiknevad politsei-, piirivalve-, mereseire- ja päästeteenuse pakkujad. Pärast teenistuste kolimist uude hoonesse on siseministeerium valmis Tallinna tn 19 kinnistu võõrandama Tallinna Tehnikaülikoolile.

Arvestades ehitushangetega seonduvaid riske määratakse hoonestusõiguse tähtajaks kaheksa aastat. Hoonestusõiguse saab lõpetada varem, kui siseministeerium on oma teenistused uude hoonesse kolinud ja Tallinna Tehnikaülikooli katsebassein on valmimas.

13. Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus arutab Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkuleppe heakskiitmist.

Kokkuleppe alusel esindab Tšehhi Vabariik Eestit viisaküsimustes Iraagi Vabariigis (Bagdadis), Malaisias (Kuala Lumpuris) ja Mongoolias (Ulaanbaataris).

Kokkulepet kohaldatakse lühiajaliste viisade taotluste menetlemisel. Esindamine põhineb vastastikusel usaldamisel. Esindav liikmesriik menetleb esindatava liikmesriigi viisataotlusi hoolikalt ning võtab arvesse ebaseadusliku sisserände ja julgeoleku riske.

Esinduslepingute sõlmimise praktika kohaselt laekub riigilõiv esindavale riigile, kes teeb viisa väljastamiseks kulutusi, näiteks rendib ruume, kasutab tehnilisi vahendeid ja tööjõudu ning tagab hoone ja isikute julgeoleku. Seetõttu jääb edaspidi riigituludesse laekumata riigilõiv, mis võetakse Iraagi, Malaisia ja Mongoolia elanikelt Schengeni viisa taotluste läbivaatamise eest Eestisse reisimiseks.

Mullu taotles Eesti külastamiseks Schengeni viisat 15 Iraagi ja 14 Mongoolia kodanikku. Seevastu tänavu esimese kümne kuuga taotles Eesti külastamiseks Schengeni viisat 21 Iraagi ja 54 Mongoolia kodanikku, ühegi Malaisia kodaniku viisataotlust sarnaselt möödunud aastale ei ole esitatud.

Kavandatav viisaküsimuste esindamise kokkulepe lihtsustab oluliselt Iraagis, Malaisias ja Mongoolias elavate kolmandate riikide kodanike viisataotluste esitamist, mistõttu võib suureneda Eestisse reisimine ning sellega kaasneda kaudsed tulud turismi- ja ka muude teenuste kasutamisest.

Eestil on esinduslepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Ungari, Hollandi, Taani, Šveitsi ja Rootsiga esindamiseks 84 riigis.

14. „Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise raudteetranspordialase koostöö kokkuleppe“ eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse istungil arutusele tuleva eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise raudteetranspordialase koostöö kokkulepe“ ning volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sellele valitsuse nimel alla kirjutama.

Praegu kehtib Eesti ja Läti valitsuste vahel 2003. aastal sõlmitud raudteetranspordikoostöö kokkulepe. Kuna nii Eestis kui ka Lätis on õiguslik keskkond muutunud, muuhulgas on mõlemad riigid nii Euroopa Liidu kui ka Schengeni viisarežiimi liikmed, on nimetatud leping tänaseks aegunud.

2008. aasta detsembris kirjutasid aktsiaseltsi Eesti Raudtee ja Läti riikliku aktsiaseltsi Latvijas Dzelzcelš esindajad alla raudteevedude korraldamise kokkuleppele, mis sätestab rongiliikluse korra Eesti ja Läti piirijaamade vahel, veeremi, kaupade ja konteinerite üleandmise tehnoloogia ühelt lepinguosaliselt teisele ning veeremi tehnohoolduse ja tehniliste vahendite kasutamise korra. Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahel kehtivaid raudteealaseid lepinguid ei ole.

Kokkuleppe eesmärk on reguleerida raudtee otseühendust reisijate ja kauba veol ning raudteeveeremi ühiskasutamist nii riikide vahel kui ka transiidina läbi nende territooriumide.

Koostööd hakatakse tegema võimalikult ühtsete rahvuslike regulatsioonide ja raudteeveeremi, raudteepersonali, raudteeinfrastruktuuri ja lisateenuste osas. Ühistegevus hõlmab ka Rail Baltic’u projekti arendamist ning rahvusvahelise raudteeliikluse kiirendamist Tallinn-Riia-Vilnius raudteeliinil. Samuti on plaanis teostada eriprogramme ja ühisprojekte ning korraldada ühiseid koolitusi, seminare ja kolleegide kohtumisi.

Kokkuleppe ametlikuks hoiulevõtjaks on Läti Vabariigi valitsus. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on osapooltelt kätte saanud viimase kirjaliku teatise selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud siseriiklikud õigustoimingud on täidetud.

15. “Eesti Vabariigi ja Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni vahelise Eesti Vabariigi Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemist ja selle tingimusi käsitleva kokkuleppe” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsusele esitatud eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Eesti Vabariigi ja Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni vahelise Eesti Vabariigi Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemist ja selle tingimusi käsitleva kokkulepe” ning volitatakse keskkonnaminister Keit Pentust sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutama.

Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) on asutatud 19. juunil 1986. a.

Organisatsiooni peamine eesmärk on arendada, hooldada ja kasutada Euroopa meteoroloogiasatelliitide süsteemi, mis saadavad jooksvalt andmeid maailma ilmastikus toimuvate protsesside kohta. Laiemas plaanis jälgib EUMETSAT kliimat ja keskkonnaseisundit ning nendega toimuvaid muutusi kogu maailmas. EUMETSAT arvestab oma tegevuses Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) juhtnööre.

EUMETSATi konventsiooniga on tänavu maikuu seisuga liitunud 26 riiki. Eestiga 2006. aastal sõlmitud koostöökokkulepe kehtib kuni käesoleva aasta lõpuni.

Liikmesriigi staatusega kaasneb Eestile täielik hääleõigus EUMETSATi nõukogus ning töötajate värbamisprotsessis. Eestile avaneb võimalus osaleda ja kaasa rääkida meteoroloogiavaldkonna metoodika ja poliitika kujundamisel Euroopas. Eesti saab osaleda Euroopa keskkonnale suunatud satelliidiprogrammide alases koostöös, osalemise globaalses koostöös meteoroloogiaorganisatsioonide, satelliitide operaatorite ja kosmoseagentuuridega, sh USA rahvusliku ookeani ja atmosfääri agentuuriga ning USA rahvusliku kosmoseagentuuriga, kellega koos toimub uute tehnoloogiate ja satelliitide väljatöötamine ning toimib andmevahetusprogramm. Andmevahetus on oluline osa ka EUMETSATi koostöös Hiina meteoroloogiaorganisatsiooniga.

Eesti ettevõtetel tekib võimalus osaleda EUMETSATi väljakuulutatud hangetes ja Eesti kodanikel on võimalik kandideerida EUMETSATi ametikohtadele, mis soodustab kõrg- ja kosmose tehnoloogia oskusteabe liikumist ja arengut Eestis.

Eesti saab täisliikmeks 2012. aasta 1. jaanuaril. Esimene osamakse on 436 000 eurot, mis sisaldab ühekordset liitumismaksu ja vabatahtlikes programmides osalemistasu.

16. “Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu” eelnõu heakskiitmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu” eelnõu. Pärast allakirjutamist tuleb leping ratifitseerida Riigikogus. Kava kohaselt kirjutab peaminister lepingule alla 28. novembril 2011. a Türkmenistanis riigivisiidi käigus.

Lepinguga luuakse soodsad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti kõrvaldab leping rahvusvahelise topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena.

Leping aitab ennetada ka lepinguosaliste riikide kodanike, residentide ja äriühingute diskrimineerimist, sätestades võrdse kohtlemise reeglid.

Lepingus kindlaks määratud teabevahetuse ja vastastikuse kokkuleppe menetluse reeglid hõlbustavad lepinguosaliste riikide maksuhaldurite koostööd.

17. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Iraagi Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu heakskiitmine, volituse andmine ja ajutine kohaldamine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus otsustab Euroopa Liidu ning Iraagi Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingu heakskiitmise ning volitab Eesti esindajat Euroopa Liidu juures Matti Maasikat sellele alla kirjutama.

Kümneks aastaks sõlmitav leping aitab kaasa Iraagi sotsiaalsele- ja majanduslikule arengule, toetab alustatud reformidesse ning parandab Iraagi osalemist rahvusvahelisel areenil, eriti Euroopa Liidus.

Lepingu eesmärk tihendada Euroopa Liidu ja Iraagi vahelist poliitilist ja majanduslikku koostööd. Lisaks reguleerib leping osapoolte vahelist suhtlust inimõiguste kaitse, terrorismivastane võitluse ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkondades. Lepinguga luuakse eeldused koostööks ka keskkonna ja kliimamuutuste, energia, teaduse ja tehnoloogia, laevanduse ja lennutranspordi vallas.

Leping võib avaldada soodsat mõju ka Eesti poliitiliste ja majandussuhete arengule Iraagiga, luues suhete arenguks õigusliku aluse.

Lepinguosalised kohustuvad maksimaalselt soodustama kaubavahetuse arengut, parandades turulepääsu tingimusi, muu hulgas seades eesmärgiks kaubandustõkete kaotamise. Siiani on Eesti ja Iraagi kaubavahetus olnud tagasihoidlik. Mullu eksportis Eesti Iraaki 247 553 euro väärtuses kaupa ja importi ei toimunud.

18. „Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse sekretariaadi asutamise kokkulepe” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Esitajad: välisminister Urmas Paet

Tüüp: korralduse eelnõu

Euroopa Liidu välis- ja piiriülese koostöö poliitika põhjamõõde on koostööfoorum, mis hõlmab Läänemere ja Arktika regiooni ning Loode-Venemaad. Põhjamõõtme alane tegevus toimub olemasolevate lepinguliste suhete (partnerlus- ja koostööleping Venemaaga, Euroopa Majanduspiirkonna regulatsioonid) raames.

25. novembril 2009. a allkirjastati Oslos ministrite tasemel partnerluse aastakonverentsil põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse sekretariaadi asutamise kavatsuse protokoll.

Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluses osalevad partner-riikidena Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Venemaa. Lisaks on partneriteks Euroopa Komisjon, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Läänemeremaade Nõukogu, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Põhjamaade Ministrite Nõukogu, ÜRO AIDSi-programm (UNAIDS) jt.

Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluses on kaks suurt prioriteetset koostöövaldkonda. Esimene prioriteet on vähendada nakkuslike haiguste levikut ja ennetada elustiiliga seotud mittenakkuslikke haigusi. Teine prioriteet on parandada inimeste sotsiaalse heaolu taset ja edendada sotsiaalselt rahuldust pakkuvat elustiili.

Partnerluse raames on eesmärk leida olulistele ja mitut riiki kaasavatele projektidele rahastus, kasutades juba olemasolevaid rahastamisallikaid, nt Euroopa Liidu terviseprogramm, Põhjamaade Ministrite Nõukogu jne.

Kokkuleppel Läänemeremaade Nõukoguga (LMN) loodi põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse asutamise järel selle sekretariaat LMN sekretariaadi kõrvale. Olgugi et juba 2006. aastal hakati rääkima sekretariaadile iseseisva juriidilise staatuse andmisest, töötatakse tänaseni LMN projektina. See tähendab, et ka finants- ja administratiivsed küsimused lahendatakse kooskõlas LMN asjakohaste eeskirjade ja reeglitega, mis alati ei võimalda otsustada näiteks rahaliselt parimate pakkumiste kasuks. Kehtiv leping LMNga lõpeb aprillis 2012.

Tegutsedes komitee esimehe pädevuse piires, algatas Norra tervise- ja hoolekandeteenuste minister septembris 2008 ametliku menetluse partnerluse sekretariaadile iseseisva juriidilise staatuse andmiseks. Nimetatud töö lõppes käesoleval sügisel kokkuleppe teksti valmimisega.

Kokkuleppe eelnõu on välja töötatud ja heaks kiidetud põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse komitees. Kokkuleppega sätestatakse sekretariaadi eesmärgid ja tegevus, sekretariaadi asukoht (Stockholm), personali-, rahastamis- ja finantsküsimused, õigus sõlmida oma tegevuste läbiviimiseks vajalikke lepinguid, soetada ja võõrandada kinnis- ja vallasvara ning algatada ja osaleda kohtumenetlustes.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 28. ja 29. novembri 2011. a istungil

Esitajad: kultuuriminister Rein Lang, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 28. ja 29. novembri 2011. a istungil võtavad kultuuriministrid vastu otsuse tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni allkirjastamise kohta, nõukogu järeldused laste kaitse kohta digitaalmaailmas ning kultuuri- ja loomepädevuste rolli kohta Euroopa intellektuaalse kapitali arendamisel. Kultuuriministrid arutavad ka kultuuristatistika rolli poliitikakujundamisel. Spordiküsimustes toimub arutelu hea juhtimistava üle spordis.

Haridus- ja noorteministrite kohtumise arutelud keskenduvad tulemuslikule investeerimisele haridusse ja koolitusse ning noorte koostööle väljaspool ELi. Võetakse vastu nõukogu järeldused keeleoskuse, kõrghariduse ajakohastamise, õppimisega seotud liikuvuse sihttasemete ning noorte osaluse ja liikuvuse idamõõtme kohta. Võetakse vastu ka resolutsioon uuendatud Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava kohta.

2) Eesti seisukohad eurogrupi 29. novembri 2011. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 30. novembri 2011. a istungil

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

ECOFINi kohtumise põhiteemaks on Euroopa Liidu järgmise aasta eelarve lugemine nõukogus ja lepituskohtumine Euroopa Parlamendiga eesmärgiga kokku leppida 2012.a Euroopa Liidu eelarves.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 30. novembri ja 1. detsembri 2011. a istungil

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Välisasjade nõukogu arutab olukorda Lääne-Balkanil, keskendudes Serbia ja Kosovo suhete hetkeseisule. Serbia ja Kosovo suhted pingestusid juuli lõpus Põhja-Kosovos puhkenud piiri- ja tollikonflikti tõttu.

Nõukogu arutab ka olukorda Euroopa Liidu lõunanaabruses, eriti Süürias, Egiptuses ja Jeemenis, samuti viimaseid arengusuundi Lähis-Ida rahuprotsessis.

Veel arutatakse olukorda Iraanis seoses Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (International Atomic Energy Agency) poolt 8. novembril avaldatud raportiga. Raport väljendab süvenenud muret Iraani tuumaprogrammi sõjalise mõõtme üle. See ei kinnita otseselt ettevalmistusi tuumarelva tootmiseks, kuid ei välista, et tööd tuumarelvade arendamiseks on jätkunud.

Lisaks on kõne all Euroopa demokraatia rahastu (European Endowment for Democracy) loomine. Euroopa demokraatia rahastu kavatsetakse luua rahvusvahelise usaldusfondina, kuhu panustaksid Euroopa Liit Euroopa naabruspoliitika instrumendi kaudu ja Euroopa Liidu liikmesriigid, aga ka kandidaatriigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni maad. Rahastu eesmärgiks on toetada demokraatia edendajaid, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajaid ja ühiskondlikke liikumisi eelkõige Euroopa naabruspoliitika riikides.

4) Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive-, sotsiaalpoliitika-, tervishoiu- ja tarbijakaitsenõukogu (EPSCO) 1. ja 2. detsembri 2011. a istungil

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Töö- ja sotsiaalministrite põhiarutelu keskendub Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisele tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Kohtumisel on plaanis ka rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi, võrdse kohtlemise direktiivi ja elektromagnetväljade direktiivi eelnõude ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse kohta koostatud eduaruannete heakskiitmine.

Lisaks kinnitatakse üldine lähenemisviis sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruste eelnõu osas ning võetakse vastu nõukogu järeldused Pekingi tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamise ja vananemise kui tööturu ning sotsiaalteenuste ja ühenduse meetmete arendamise võimaluse kohta.

Terviseministrite arutelu keskendub uuele ELi terviseprogrammile ehk tervisepoliitikate võimalustele majanduskasvu programmi toetamisel ajavahemikul 2014–2020. Ühtlasi võetakse vastu järeldused laste hingamisteede krooniliste haiguste, laste suhtlushäirete varajase avastamise ja ravi ning tervisevaldkonnas valitseva ebavõrdsuse lõpetamisest ELis tervislike eluviiside edendamise kaudu.

20. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest

1) Ülevaade Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. novembri 2011. a istungist

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Välisasjade nõukogu raames 14. Novembri istungil toimusid eraldi kohtumised nii välisministrite kui arenguministrite formaadis.

Välisasjade nõukogu välisministrite istungil arutati olukorda Afganistanis, eelkõige arvestades 5. detsembril Bonnis toimuvat rahvusvahelist konverentsi. Lepiti kokku Euroopa Liidu ja Afganistani vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu läbirääkimiste mandaadis, kinnitati Euroopa Liidu valmisolekut aidata Afganistani pikaajaliselt ning pikendati Euroopa Liidu politseimissiooni EUPOL Afghanistan mandaati kuni 2014. aasta lõpuni.

Nõukogu arutas viimaseid arenguid lõunanaabruses, sh Liibüas, Tuneesias ja Süürias ning võttis vastu järeldused Liibüa, Tuneesia ja Süüria kohta.

Nõukogu arutas olukorda Aafrika Sarve piirkonnas, kaasa arvatud Somaalias ja võttis vastu Aafrika Sarve järeldused, mille lisaks on Aafrika Sarve strateegiline raamistik ning Somaalia järeldused. Liikmesriigid toetasid Aafrika Sarve strateegilise raamistiku vastuvõtmist ja Euroopa Liidu kava nimetada eriesindaja Aafrika Sarvele. Leiti, et regionaalsete merevõimete arendamisega tuleb edasi liikuda.

Ministrid arutasid lõunasöögil piiratud formaadis ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljakutseid. Arutelu valmistas ette 1. detsembri välisasjade nõukogu samasisulist arutelu ning keskendus muuhulgas praegustele ning tulevastele operatsioonidele, liikmesriikide initsiatiividele ja võimete ühiskasutusele.

2) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 15. novembri 2011. a istungist

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrid arutasid järgmist Euroopa Liidu finantsraamistikku aastateks 2014-2020, keskendudes ühtekuuluvuspoliitikale ja ühisele põllumajanduspoliitikale.

Eesti ühines ühtekuuluvuspoliitika sarnaselt mõtlevate liikmesriikide grupi poolt esitatud avaldusega, kus muuhulgas märgitakse ära vajadus tagada ÜKP vahenditele sama rahastusmäär kui praegusel eelarveperioodil, pöörata tähelepanu eelkõige vähemarenenud piirkondade toetamisele ning lihtsustada vahendite kasutamist ja nende planeerimise paindlikkust.

Lisaks rõhutas Eesti ka tingimuste seadmise vajalikkust ÜKP vahendite kasutamisel, vastuseisu ÜKP vahenditele ühtse piirmäära (2,5% SKP-st) kehtestamisele ja toetas Euroopa ühendamise rahastu loomist piiriüleste transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektide elluviimiseks.

Ühtse põllumajanduspoliitika osas tõi Eesti välja vajaduse otsetoetusi kiiremini ühtlustada ja märkis ära maaelu arengu vahendite olulisuse ka järgmisel perioodil.

Ministrid arutasid ka järgmise ülemkogu esialgset päevakorda, mille põhiteemadeks on majanduspoliitika, energia ja muude küsimuste alajaotuses ka laienemispoliitika. Eesti tõi välja laienemispoliitika olulisuse ülemkogu päevakorras, toetades Serbiale kandidaatriigi staatuse andmist, läbirääkimiste alustamist Montenegroga ja edasimineku vajadust teiste kandidaatriikidega (Makedoonia, Türgi ja Island). Lisaks teatas eesistuja, et Horvaatia ühinemislepingu allkirjastamine toimub samuti 9. detsembri hommikul.

3) Ülevaade Euroopa Liidu Nõukogu majandus- ja rahandusministrite (ECOFIN) 18. novembri 2011. a istungist

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Euroopa Parlamendiga lepiti kokku 2012. a Euroopa Liidu eelarves. Maksekohustused moodustavad 2012. a Euroopa Liidu eelarves 129,09 mld eurot ning kulukohustused suurenevad võrreldes nõukogu positsiooniga ca 980 mln eurot kuni 147,23 mld euroni.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-