Valitsuse 25.10.2007 istungi kommenteeritud päevakord.

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 25. oktoobril 2007. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720


1. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu


Eelnõus esitatakse Eesti nägemus Euroopa Liidu arengusuundadest ja Eesti eesmärkidest lähema nelja aasta jooksul. Me toetame Euroopa Liidu järjepidevat tugevdamist. Usume, et liikmesriikide solidaarsus peab olema jätkuvalt ELi keskmes ning liidu toimimist tuleb tugevdada, tõhustades otsustusprotsessi ja kindlustades ELi aluseid. Me peame oluliseks ELi konkurentsivõime edasist tõstmist riigisiseste reformide ja siseturu lõpuni arendamise kaudu. Uutest valdkondadest on meile eriti tähtis energeetika, kus soovime ühel häälel kõnelemist kolmandate riikidega, siseturu arendamist ja piisava tähelepanu muutumist kliimamuutuste ennetamiseks. Eesti toetab ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning sise- ja justiitsküsimuste koostöö edasist tugevdamist.

Üldiste eesmärkide olemasolu on kasulik valitsusliikmetele ja ametnikele Eesti seisukohtade kaitsmiseks Euroopa Liidus. Üldised suunad võimaldavad väljendada Eesti seisukohti võimalikult varajases faasis ka siis, kui detailseid seisukohti üksikküsimustes veel ei omata.

Dokumendis on arvestatud Riigikogu ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ettepanekutega.


2. "Veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: seaduse eelnõu


Seaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks on täpsustada veterinaarjärelevalve tasu suuruse arvestamise põhimõtteid ning järelevalvetasu määrasid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest. Uued tasumäärad hakkavad kehtima järgmise aasta algusest.
Teine olulisem muudatus on seotud ümberkorraldustega veterinaarlaboratooriumile tegevusloa andmise korras. Eelnõus sätestatakse laboratooriumi loomataudide diagnoosimiseks volitamise kord. Ülejäänud muudatused veterinaarkorralduse seaduses on tingitud vajadusest lahendada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleemid ning ühtlustada kasutatavat terminoloogiat.


3. "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: seaduse eelnõu


Eelnõu eesmärgiks on luua õiguslikud alused e-tervise projektide (digitaalne terviselugu, digitaalsed pildid, digitaalse ravijärjekorra registratuur, digiretsept) rakendamiseks. Tervise infosüsteemi kasutuselevõtuga muutuvad tervishoiuteenuste dokumendid elektroonseks, et võimaldada paremat ja turvalisemat andmevahetust tervishoiuteenuse osutajate, patsiendi ja tervishoiuvaldkonnas muid seadusest tulenevaid funktsioone täitvate isikute vahel.

Projektiga “Digitaalne terviselugu” luuakse infotehnoloogiline lahendus patsiendi terviseandmete kasutamiseks, mis peaks tagama usaldusväärse teabe kättesaadavuse tervishoiuteenuse osutamiseks. Projekti eesmärk on infotehnoloogiliste vahendite rakendamise teel tõsta ravikvaliteeti.

Projekti “Digitaalsed pildid” eesmärk on sarnane digitaalse terviseloo projekti eesmärgile. Peamiseks erisuseks on see, et kui digitaalse terviseloo projekti tulemusena tagatakse tervishoiutöötaja poolt koostatud dokumentide kättesaadavus, siis digitaalsete piltide projekt käsitleb erinevaid meditsiinilisi ülesvõtteid (röntgen, kompuutertomograafia jne).

Projekti “Digitaalse ravijärjekorra registratuur” eesmärgiks on luua võimalus interneti kaudu registreeruda arsti juurde. Esialgu ei ole tegemist kohustusliku teenusega.

Projekti “Digiretsept” eesmärgiks on luua võimalus retseptide väljastamiseks mitte paberkandjal, vaid elektrooniliselt. Projekti sekundaarseks eesmärgiks on saada parem ülevaade ravimite käitlemisest.


4. "Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 rakendusplaani 2008. aastaks" heakskiitmine
Esitaja: regionaalminister Vallo Reimaa
Tüüp: korralduse eelnõu


Eelnõuga kiidetakse heaks arengukava rakendusplaan 2008. aastaks, mille eesmärk on luua soodsad tingimused kodanikualgatuseks Eestis.

Rakendusplaan on püstitanud viis eesmärki: avalik sektor on kodanikuühenduste ja aktiivse üksikisiku haldussuutlik partner ühiskonnaelu edendamisel; kodanikuühenduste toetamine ja rahastamine on süsteemne, põhinedes teadmistel ja kogemustel; avalik sektor on järjekindel ja tulemuslik kodanikuühenduste kaasamisel otsustusprotsessidesse; avalik, äri- ja mittetulundussektor on vastastikku hästi informeeritud ja neil on valmisolek koostööks kodanikuühiskonna tugevdamisel; aktiivse ja hooliva eluhoiakuga inimesed on toetatud ja pädevad panustamaks ühiskonnaellu. Kõik arengukava täitmiseks vajalikud kulutused nähakse ette ja planeeritakse iga asjaomase ministeeriumi eelarves. Lisaks on arengukava täitmiseks kaasatud ka välisvahendeid Euroopa Liidu sotsiaalfondist. Rakendusplaani tegevuste elluviimise tähtaeg on tuleva aasta lõpp ja rakenduskava maksumus on 67 miljonit krooni.

“Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010“ lähtub viis aastat tagasi Riigikogu poolt heakskiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni eesmärkidest. Arengukava eesmärk on luua soodsad tingimused kodanikualgatuseks Eestis. „Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007–2010“ kiideti heaks eelmise aasta suvel.


5. Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta seisuga 30. september 2007. a
Esitajad: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: aruanne


Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Septembri lõpu seisuga on reservi maht soetusmaksumuses 6231,5 miljonit krooni ja turuväärtuses 6296,5 miljonit krooni. Reservi maht turuväärtuses on eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud 2,5%. Aastaga on reserv turuväärtuses suurenenud ligikaudu 6,9%.

Riigieelarve seaduse alusel laekus reservi kolmandas kvartalis 45,7 miljonit krooni.

Võlakirjade hindu mõjutasid viimase kolme kuu jooksul põhiliselt USA hüpoteeklaenude turult alguse saanud likviidsusprobleemid ja muutused rahapoliitikas. Finantsturgude jaoks tähendas kriis seda, et turuosalised otsisid turvalisi investeeringuid. Muutused rahapoliitikas väljendusid selles, et Euroopa Keskpank jättis baasintressimäära muutmata ja USA föderaalreserv alandas baasintressimäära 0,5% võrra. Arvestades tekkinud likviidsuskriisi ja muutunud rahapoliitikat olid meie riskid hästi maandatud.

Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturu instrumentidest.
Reservi vahendid on põhiliselt investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (69,9%) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (24%).

Riigikeelarve seaduse kohaselt esitab rahandusministeerium valitsusele hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga.


6. Ülevaade Eesti välisesinduste arendamisest aastatel 2008–2011
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: ülevaade


Välisminister esitab valitsusele ülevaate välisesinduste arendamise kohta aastatel 2008-2011. Välisministeerium täpsustab välisesinduste arendamise ülevaadet igal aastal, lähtudes välissuhtlemise vajaduste muutustest ning arvestades rahalisi võimalusi.


7. Kultuuriministeeriumi kantsleri nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: korralduse eelnõu


Kultuuriministeeriumi kantsleriks nimetatakse uueks tähajaks alates tänavu 1. novembrist kuni 31. oktoobrini aastal 2012 Siim Sukles.  Arvestades Siim Suklese isikuomadusi, teadmisi ja oskusi ning kogemusi ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimisel ja valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel, teeb kultuuriminister ettepaneku nimetada Siim Sukles ministeeriumi kantsleriks ka uueks tähtajaks.


8. Ida-Viru maavanema ametisse nimetamine
Esitaja: regionaalminister Vallo Reimaa
Tüüp: korralduse eelnõu


Ida-Viru maavanemaks nimetatakse määratud ajaks (1.12. 2007-30.11. 2012) Riho Breivel. Regionaalminister Vallo Reimaa on tutvustanud maavanemakandidaati ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, mis kiitis maavanema kandidaadi heaks.


9. Volituse andmine Sihtasutuse Rapla Maakonna Maamajanduse Arengu Fond lõpetamiseks
Esitaja: regionaalminister Vallo Reimaa
Tüüp: korralduse eelnõu


Rapla maavanem saab volituse otsustada sihtasutuse Rapla Maakonna Maamajanduse Arengu Fond lõpetamine. Töö lõpetav fond asutati 1993. aastal maakonna maamajanduse tugifinantseerimiseks ja põllumajanduslikuks nõuandeteenistuseks ettenähtud sihtkapitali kogumiseks. Käesolevaks ajaks on sihtasutuse tegevus ammendunud. Sihtasutus on andnud maakonna talupidajatele finantsraskuste korral lühiajalist rahalist abi ning toetanud kaht mittetulundusühingut. Praeguseks sihtasutusel võlglasi ei ole.


10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile kommunismi ülemaailmse virtuaalmuuseumi loomise toetuseks
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: korralduse eelnõu


Valitsuse reservist eraldatakse välisministeeriumile 56 500 krooni kommunismi ülemaailmse virtuaalmuuseumi loomise toetuseks. Eesti välisesinduse poole Washington D.C.-s pöördus tänavu augustis Kommunismiohvrite Mälestamise Sihtasutus (The Victims of Communism Memorial Foundation) palvega toetada rahaliselt kommunismi ülemaailmse virtuaalmuuseumi (The Global Virtual Museum on Communism) loomise ideed. Loodava muuseumi missiooniks on praeguse ja tulevaste põlvkondade harimine, andes teavet kommunismi ajaloo ja pärandi kohta ning näidates kommunismi kuritegusid ja mälestades selle ohvreid. Eesti valitsus on korduvalt mõistnud hukka natsismi ja kommunismi inimsusevastased kuriteod.

Eesti toetas sel suvel ka Washington D.C.-s Kapitooliumi mäel avatud kommunismiohvrite memoriaali rajamist 65 500 krooniga. Nimetatud memoriaal püstitati rohkem kui saja miljoni kommunismiohvri mälestuseks. Juunikuisel president Toomas Hendrik Ilvese töövisiidil Ameerika Ühendriikidesse tuli USA presidendi George W. Bushiga kommunismi kuritegude mälestusmärgi kõrval jutuks ka idee rajada kommunismi kuritegude muuseum.


11. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu


Siseministeerium teeb ettepaneku anda 203 isikule Eesti kodakondsus, kuna nad on täitnud kõik tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ja puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.


12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu


Vastavalt kodakondsuse seadusele ei anta kodakondsust isikule, kes:
1) on Eesti kodakondsuse või seda tõendava dokumendi taotlemisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis välistavad talle Eesti kodakondsuse andmise või oleksid välistanud talle Eesti kodakondsust tõendava dokumendi väljastamise;
2) ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi;
3) on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4) on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
5) on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses;
6) on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru.


13. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaid¾aani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu" ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu


Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu enam kui 30 riigiga. Nende lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Lepinguga piiratakse tulu- ja varamakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Lepingus sätestatud teabevahetuse ja vastastikuse kokkuleppe menetluse reeglid hõlbustavad Eesti ja Aserbaid¾aani maksuhaldurite koostööd.

Lepingule kirjutatakse alla välisministri visiidi ajal Aserbaid¾aani järgmise nädala esmaspäeval.


14. “Eesti Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel ja biomeetriliste andmete kogumist käsitleva kokkuleppe” eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu


Konsulaarkoostöö kokkulepe Ungariga reguleerib Euroopa Liidu ühise viisakeskuse tööd Chisinaus.

Ühinemisel viisakeskuse tööga ei pea Moldova kodanikud enam sõitma Kiievisse Eesti viisa järgi, vaid saavad viisataotlused esitada Chisinaus. Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Kiievis töötab hetkel kaks konsulit, kellest üks on määratud osalema viisakeskuse töös. Eestile on oluline osaleda viisakeskuse töös ka põhjusel, et konsuli külastuse ajal on viisakeskuse ruumides võimalik osutada Eesti kodanikele konsulaarabi ja -teenuseid.

Viisakeskus alustas oma proovitegevust käesoleval aastal nelja riigi – Ungari, Sloveenia, Austria ja Läti esindajate osavõtul.

Viisakeskuse puhul on tegemist juhtprojektiga, kus mitme riigi esindajad kasutavad ühiselt nii konsulaarteenusteks vajalikke ruume kui ka personali. Viisakeskuse asutamise eesmärk on parandada viisateenuse kättesaadavust Moldovas, kus praegu on vaid kahe Schengeni riigi – Prantsusmaa ja Saksamaa esindus.


15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 30. oktoobri 2007. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil


Keskkonnaminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 30. oktoobri 2007. a istungiks. Nõukogul tulevad muu hulgas arutusele kliimamuutused, veepõud ning geneetiliselt muundatud põllukultuurid.


16. Ülevaade Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. oktoobri 2007. a mitteametlikust kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: ülevaade


Valitsustevahelisel konverentsil saavutati poliitiline kokkulepe Euroopa Liidu aluslepinguid muutva Euroopa Liidu reformilepingu osas. Sellega integreeritakse Euroopa põhiseaduse lepingu sisulised uuendused Euroopa Liidu lepingusse ja Euroopa Ühenduse asutamislepingusse, mis nimetatakse ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks.

Reformilepingu allkirjastamine toimub 13. detsembril 2007. a. Eestile on oluline, et kokkulepe saavutati. Sisseviidud muudatused jäid eesistuja ja kõigi liikmesriikide hinnangul 21.-23. juunini 2007. a toimunud ülemkogul kokku lepitud valitsustevahelise konverentsi mandaadi piiresse.

Kohtumise teisel päeval arutati Lissaboni strateegia välismõõdet ja üleilmastumisest tulenevaid väljakutseid. Arutelu oli ettevalmistuseks 2008. aasta märtsi ülemkoguks, kus võetakse vastu otsused Lissaboni strateegia uue tsükli kohta.

Vaata lähemalt:
Valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteade
„Lissabonis kiideti heaks Euroopa Liidu reformileping“
http://www.valitsus.ee/redirect/161=   


17. Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 15. ja 16. oktoobri 2007. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: ülevaade


Välisminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 15. ja 16. oktoobril toimunud istungi kohta.

Üldasjade sessioonil käsitleti Euroopa Liidu kriiside ja hädaolukordade ennetamist ja haldamist. Arutelu tulemusena paluti Euroopa Komisjonil hinnata olemasolevaid kriisihaldusmehhanisme ning esitada konkreetsed ettepanekud teema edasiseks käsitlemiseks detsembri üldasjade- ja välissuhete nõukogul (GAERC).

Nõukogu arutas 26. oktoobril Portugalis Mafras toimuva Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise ettevalmistamist. Tippkohtumise arutelu keskmes on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted nn nelja ühisruumi raamistikus. Traditsiooniliselt tulevad tippkohtumisel arutlusele ka rahvusvahelised ja regionaalsed teemad, samuti käsitletakse Venemaa liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), lähenevaid riigiduuma ja presidendivalimisi, Poola lihaembargot, energiaküsimusi (varajase hoiatamise mehhanism), kliimamuudatusi, Siberi ülelendudega seotud kohustusi ning Euroopa Liidu ja Venemaa piiriületusjärjekordadega seonduvat. Lisaks nimetatud eesisuja rõhutatud teemadele tõid liikmesriigid esile veel vajaduse tõstatada Euroopa Liidu naabruskonnas külmutatud konfliktidele lahenduste leidmine ning koostöö Venemaaga Musta mere ja Kesk-Aasia poliitika raames.

Vaata lähemalt:
Välisministeeriumi pressiteade: „Paet: EL-Vene tippkohtumisel tuleb käsitleda piiriületusjärjekordade problemaatikat“
http://www.mfa.ee/est/kat_42/8906.html?arhiiv_kuup=kuup_2007_10