Valitsuse 25.10.2012 istungi kommenteeritud päevakord

24.10.2012 | 16:07

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas, 25. oktoober 2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Anu Adra-Entsik 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja kultuuriminister Rein Lang. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (277 SE)" kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu kohaselt muudetakse üldarstiabi rahastamise korda ja nähakse ette, et nii ravikindlustatud isikute kui ka ravikindlustamata isikute üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves selleks ettenähtud vahenditest sotsiaalministeeriumi ja haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.

Seletuskirja kohaselt toimuks üldarstiabi andmise teenuse rahastamine riigieelarvest haigekassale sihtotstarbelise eraldisena riigi muude tulude arvelt. Eelnõu koostajad väidavad, et seaduse mõjul laieneks tervishoiu rahastamise tulubaas, vabaneksid vahendid tervishoiuteenuse kättesaadavuse suurendamiseks, tervishoiutöötajate palkade tõusuks ning perearstid saaksid tasustatud seni tasustamisele mittekuulunud töö eest. Samuti väheneksid kulutused kiirabile ja vältimatule abile.

Kehtiv tervishoiuteenuste korraldamise seadus näeb ette ravikindlustatud isiku üldarstiabi eest tasumise kohustuse haigekassale riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest. Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.

Seletuskirja kohaselt on 2012. aasta ravikindlustuse eelarves üldarstiabile kavandatud 71,5 miljonit eurot. Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma 2014. aastast, võib eeldada aastaseks kuluks 75-80 miljonit eurot.

Sotsiaalministeerium eelnõu ei toeta, sest nende hinnangul ei ole eelnõus sätestatav regulatsioon terviklikult läbi mõeldud, kuna ei sisalda ettepanekuid seadusemuudatuse rakendusskeemi kohta. Samuti on ebapiisav eelnõu rakendamisega seotud mõjude analüüs, sh kulutused riigieelarvele.

Eelnõu kohaselt jõustuks seadus 1. jaanuaril 2014.

Valitsuse arvamus tuleb esitada sotsiaalkomisjonile 1. novembriks 2012.

2) Arvamuse andmine "Riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse" eelnõu (294 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ja Res Publica Liidu fraktsiooni 16. oktoobril 2012 algatatud eelnõuga kavandatakse tõsta allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi.

Eelnõu näeb ette toetuste tõstmise kahes etapis. Alates 2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele toetust 19,18 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 2013. aasta 1. juulist 19,18 eurot) pere kohta.

2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 2013. aasta 1. juulist 76,72 euroni kuus).

Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus tõstetakse 2013. aasta 1. juulist 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus on eelnõu kohaselt 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne.

Eelnõuga kehtestatakse 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude (juuli, august) eest.

Lisanduvaid toetusi, st vajaduspõhist lapsetoetust ja eelnõuga lisanduvat osa kolmanda ja enama lapse lapsetoetustest, ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel sissetulekute hulka. Vajaduspõhist lapsetoetust ei arvata sissetuleku hulka ka töötutoetusele õiguse kindlakstegemisel.

Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad kulud kaetakse sotsiaalministeeriumi 2013. aasta eelarvest.

Algatajate ettepanekul menetletakse eelnõu koos 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisega.

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku seaduseelnõu toetada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada viivitamatult Riigikogu sotsiaalkomisjonile.

2. Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2013. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kehtestada kalavarude seisundi põhjal 2013. aasta püügivõimalused ning kalapüügiõiguse tasud kaluri kalapüügiloa alusel.

Arvestades kalavarude suhtelist stabiilset ja püsivat madalseisu, on teadlased soovitanud üldist püügikoormust mitte suurendada. Uuendusena on eelnõus arvestatud Ruhnu vallavalitsuse ettepanekut, millega suurendatakse saare püsielanikele eraldatud kutseliseks kalapüügiks nakkevõrkude arvu seitsme võrra. Suurenemine tuli harrastuslikuks püügiks lubatud nakkevõrkude arvelt.

Teiste maakondade, siseveekogude ja ka püsiasustusega väikesaarte kutselise kalapüügi vahendite piirarvud jäetud samaks, välja arvatud spetsiaalselt angerjapüügiks mõeldud rivimõrdade ehk angerjarüsade arv, mida vähendati kogu rannikumere ulatuses 15%.

Nii Väinamerel, Liivi lahel kui Peipsi järvel on kavas püügikoormust vähendada ajutiste püügipiirangute kehtestamisega. Piirangute eesmärk on tagada kalavarude säästlik kasutamine ja looduslik taastootmine.

Püügiõiguse tasude määramisel on arvestatud, et tasudest laekuvad summad kataksid riigi kulutusi kalavarude uuringute, kalavarude kalakasvatusliku taastootmise ja kalapüügi järelevalvealaste projektide elluviimiseks. Siseveekogudes on püügiõiguse tasud jäänud üldiselt võrreldavaks 2012. aastaga. Erandiks on vaid keskkonnatasude seaduse muudatusest tulenev angerjapüügivahendite püügiõiguse tasu, mis on 2013. aastal vähesel määral tõusnud, aga võrreldes 2011. aastaga ligi kolm korda väiksem. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve osas on kehtestatud suurem tasu, mis on tingitud 2011. aasta väga headest saakidest.

2013. aastal võib eelnõuga tasumäärade kehtestamisel eeldatav riigieelarvesse laekuv kutselise kalapüügiõiguse tasu Läänemere ja sisevete kalapüügist kaluri kalapüügiloa alusel maksimaalselt kokku ulatuda üle 329 000 euro. Sellele lisanduvad aasta lõpus kehtestatavad kaugpüügi ja Läänemere riikidevaheliselt reguleeritavate liikide püügiõiguse tasud.

3. Maksu- ja Tolliameti struktuuri muudatusega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia neli valitsuse määrust kooskõlla maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muudatustega, mille jõustumisel 1. detsembril 2012 läheb maksu- ja tolliamet regionaalselt toimimismudelilt üle valdkondlikule toimemudelile.

Seaduse jõustumisel moodustub maksu- ja tolliametis nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel üks ühtne teeninduspiirkond. Maksu- ja tolliameti piirkondlike struktuuriüksuste kaotamisel saab tööjaotust puudutavates otsustes lähtuda töö sisulisest analüüsist. Maksumaksjal pole vaja enam jälgida, milline piirkondlik struktuuriüksus tema küsimusega tegeleb. Maksu- ja tolliamet ei koonda oma tegevusi üksnes praeguseks väljakujunenud keskustesse Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Oluline on maksu- ja tolliameti kohalolek kõigis maakonnakeskustes. Säilib praeguse teeninduskohtade võrk koos seal pakutavate nn letiteenustega ning kõiki letiteenuseid pakutakse ka elektroonsete teenustena. Järelevalvetoimingud, millele enne kliendiga ühenduse võtmist eelneb andmete kontrollimine ja analüüs, koondatakse pädevuskeskustesse üle Eesti.

Muudatused ei too maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muudatustest eraldiseisvalt kaasa kulusid ja tulusid. Määruse rakendamisega seotud tegevused on personalialased, keskendudes maksu- ja tolliametnike üleviimisele ühest struktuuriüksusest teise, so maksu- ja tollikeskuste koosseisust maksu- ja tolliameti mõne valdkondliku osakonna koosseisu.

Määrus jõustub 1. detsembril 2012.

4. Volituse andmine Sihtasutuse Narva Muuseum asutamiseks
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kultuuriministrile volitus asutada sihtasutus Narva Muuseum. Sihtasutuse asutajateks on Eesti Vabariik ja Narva linn.

Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamisel ja populariseerimisel. Oluliseks eesmärgiks on avalikus kasutuses olevate riiklike kultuurimälestiste – Narva linnuse ja bastionide – säilimise tagamine, samuti riigi kohalolu suurendamine Eesti piirialal.

Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle tegevuseks vajalik vara, mis oli seni munitsipaalmuuseumi Narva Muuseum kasutuses. Üleantavat vara kasutab sihtasutus oma eesmärkide teostamisel. Narva linna poolt üleantava vara hulka kuulub 10 kinnistut Narva linnas. Eesti riik annab sihtasutusele üle rahalise sissemakse 100 eurot.

Sihtasutusel on kuueliikmeline nõukogu, kuhu Eesti Vabariik määrab kolm liiget ja Narva linn määrab kolm liiget. Sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib juhatus.

5. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

2012. aasta riigieelarve seadust muudetakse haridus- ja teadusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, kultuuriministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esitatud taotluste põhjal. Eelnõu kohaselt muudetakse Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate kulude administratiivset jaotust ning kuluartiklite vahelist jaotust majandusliku sisu järgi.

6. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a korralduse nr 560 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2012. aasta tegevuskavad“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse ministeeriumide ettepanekute alusel valitsuse korraldust nr 560 “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude objektiline liigendus, sihtotstarbeliste eraldiste põhivara soetamise kulude objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2012. aasta tegevuskavad” lisasid 1, 2, 3 ja 5.

7. Riikliku koolitustellimuse kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul vähendatakse eelnõu kohaselt era- ja munitsipaalkutseõppeasutuste kutseõppe riikliku koolitustellimust 32 140 euro võrra. 21 675 eurot suunatakse rakenduskõrgkoolide kutseõppe riikliku koolitustellimuse personalikuludeks, 9 434 eurot majandamiskuludeks ning 1 031 eurot kutseõppeasutuste personalikuludeks. Muudatus tehakse seetõttu, et 2012. aasta riigieelarve projekti koostamisel ei olnud teada kutseõppe riikliku koolitustellimuse kohtade täpne jaotus erinevate asutuste gruppide vahel.

8. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kaitseministeeriumi valitsemisel olevad 3 kinnistut ja 17 korteriomandit)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab kaitseministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle 3 kinnistut ja 17 korteriomandit. Samuti volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 241 700 euro võrra 2417 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Riigi poolt omandatavate uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

Kinnisasjade Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üleandmisega vabaneks kaitseministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest.

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile õigusabi kuludeks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 15 000 eurot õigusabikulude katmiseks.

10. Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a korralduse nr 86 „“Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine“ investeeringute kava“ muutmine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on asendada kultuuri- ja turismiobjektide investeeringute kavas Eesti Rahva Muuseumi projekt Eesti Vabaõhumuuseumi projektiga „Eesti Vabaõhumuuseumi setu ja Peipsi-vene külastuskeskuse ja parklate ehitus“. Lisaks sellele asendatakse olemasolevate projektide kroonides esitatud maksumused ja toetussummad summadega eurodes.

Eesti Rahva Muuseumi projekt võetakse kavast välja, kuna taotleja on projekti tagasi võtnud ja taotluse menetlemine on lõpetatud. 12. aprilli 2012 valitsuskabineti nõupidamisel otsustati eraldada Eesti Rahva Muuseumi projektile broneeritud vahenditest 6 952 000 eurot sama prioriteetse suuna „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise“ meetme projektidele (Energia Avastuskeskus, Tartu Pauluse kirik ja Tartu tähetorn). Ühtlasi peeti võimalikuks toetada vabanenud vahenditest Eesti Vabaõhumuuseumi projekti vähendatud mahus (parkla, kaks talukompleksi koos kaasnevate rajatistega) ja eeldusel, et vähendatud mahus projekt on abikõlblik. Ülejäänud Eesti Rahva Muuseumile broneeritud vahendid otsustati suunata gümnaasiumireformi toetamiseks.

Eesti Vabaõhumuuseumi projekti hinnanguline kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus on 1 569 411 eurot ning maksimaalne toetussumma on 1 333 999 eurot. Projekti minimaalseks omafinantseeringu määraks on 15%, mille jaoks taotleb kultuuriministeerium välisabi kaasfinantseerimist riigieelarvest 2013. aasta esimeses kvartalis.

11. Välisabi sildfinantseerimine (Meemesilaste kolooniate vähenemise järelevalveuuringute 2012. aasta programm)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on lubada rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 14 576 eurot veterinaar- ja toiduameti ning Euroopa Komisjoni rahastatava meemesilaste kolooniate vähenemise järelevalveuuringute 2012. aasta programmi ajutiseks rahastamiseks.

Mesilased on ühed kõige olulisemad põllumajanduskultuuride tolmeldajad. Viimasel ajal on ilmnenud mitmed ohud, mis on mõjutanud mesilaste tervist kogu maailmas. Suurenenud on mesilasperede hukkumised USA-s, Kanadas ja Euroopas. See on tõsiseks ohumärgiks ning viitab tervishoiualase olukorra halvenemisele terves mesilaste populatsioonis. 2009. aasta Euroopa toiduohutusameti projektis „Mesilaste suremus ja mesilaste jälgimine Euroopas” järeldati, et Euroopa Liidu järelevalvesüsteemid on üldiselt nõrgad ning liikmesriikide tasandil puuduvad võrreldavad andmed. Seda arvesse võttes tegi Euroopa Komisjon ettepaneku alustada meemesilaste kolooniate vähenemise järelevalveuuringuid.

12. Siseministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vabastatakse Tarmo Türkson siseministeeriumi kantsleri ametikohalt 31. oktoobril 2012.

24. septembril 2012 esitas Tarmo Türkson omal algatusel siseministrile avalduse teenistusest vabastamiseks. Valitsus nimetas Tarmo Türksoni siseministeeriumi kantsleriks 6. jaanuaril 2011.

13. Ülevaade Riigikogu väliskomisjoni arvamuses "Eesti esindatus maailmas ja välisesinduste võrgustik" esitatud soovituste elluviimisest
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab valitsusele ülevaate riigikogu väliskomisjoni arvamuses "Eesti esindatus maailmas ja välisesinduste võrgustik" esitatud soovituste elluviimisest.

Eelnõuga nähakse ette valitsuse protokollilise otsuse „Riigikogu väliskomisjoni arvamuse „Eesti esindatus maailmas ja välisesinduste võrgustik“ soovituste elluviimise ülevaate heakskiitmine“ heakskiitmine valitsuse poolt.

Riigikogu väliskomisjon vaatles Eesti esindatust maailmas avaliku ja äridiplomaatia, aukonsulite võrgustiku ja Eesti kuvandi kaudu, samuti Eesti välisesinduste võrgustiku vastavust Eesti välispoliitika huvidele. Väliskomisjon viis kuulamised läbi 2011. aasta kevadest kuni 2012. aasta talveni, arutelude aluseks tellis väliskomisjon uuringu. Samal ajal koostas välisministeerium Eesti välisesinduste analüüsi. Nende tegevuste põhjal tegi väliskomisjon järeldused ja neist tulenevad ettepanekud valitsusele.

Riigikogu väliskomisjon ootab valitsuselt ülevaadet esitatud soovituste elluviimisest 2012. aasta lõpuks.

14. Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbraliku kokkuleppe sõlmimise kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Isik esitas Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse (nr 32897/12) Eesti Vabariigi vastu seoses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 väidetava rikkumisega Eesti riigi poolt. Kaebaja leiab, et menetlus tema hagi alusel alustatud tsiviilasjas on olnud ebamõistlikult pikk.

15. Informatsioon Iraani suhtes kehtestatud täiendavate piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Euroopa Liidu nõukogu kehtestas Iraani suhtes täiendavad piiravad meetmed. Otsuses täiendatakse nende kaupade nimekirja, mille müümine, tarnimine või üleandmine Iraanile on keelatud ning nende teenuste nimekirja, mille osutamine Iraanile on keelatud.

Lisaks muudetakse otsuses Iraani keskpanga rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist käsitlevaid sätteid ning täpsustatakse teatavate üksuste rahaliste vahendite külmutamist käsitlevaid sätteid. Lisatakse uued isikud ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid ning teatud isikud ja üksused jäetakse loendist välja.

Sanktsioonide kehtestamise Iraani suhtes 2010. aastal tingis asjaolu, et vaatamata lääneriikide püüdlustele kaasata Iraan laiaulatuslikku dialoogi, lahendamaks tema tuumaprogrammist tulenevad vastuolud ning taastamaks rahvusvahelise üldsuse usaldus, ei ole Iraan soovinud asuda koostööle ega täitnud oma kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri ees.

Nõukogu otsusega kehtestatud piiravate meetmete rakendamiseks võtab Euroopa Liidu Nõukogu vastu määruse(d), mis on kõikides liikmesriikides tervikuna siduv(ad) ja vahetult kohaldatav(ad).

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 29. oktoobri 2012. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Plaanis on võtta vastu üldine lähenemisviis meretöönormide konventsiooni jõustamise paketi ja lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiseeskirjade kohta. Kui lennuettevõtja on kasutanud teenindusaegade sarja ühe hooaja jooksul vähemalt 80% ulatuses, on tal õigus taotleda järgmise samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul sama teenindusaegade sarja (80/20 reegel).

Poliitilist kokkulepet oodatakse autovedudel kasutatavate sõidumeerikute määruse osas. Poliitiline arutelu toimub määruse osas, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust.

Veel on nõukogu teemaks transpordi infrastruktuuri tulevikuinvesteeringute rahastamine.

17. Ülevaade Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. oktoobri 2012. a kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: ülevaade

Euroopa Ülemkogul saavutasid riigipead ja valitsusjuhid kokkuleppe pangandusliidu loomise põhimõtetes. Euroopa liidrid otsustasid ühtse pangandusjärelevalve õigusliku raamistiku välja töötada 1. jaanuariks 2013. Rakendamine toimub 2013. aasta jooksul. Ühtse järelevalve teostamiseks on oluline ka ühtse reeglistiku heakskiitmine.

Ülemkogul arutati esmakordselt põhjalikumalt ideid euroala fiskaalvõimekuse ja nn reformilepingute kohta. Ülemkogu eesistujale anti volitused neid mõtteid edasi analüüsida, konsultatsioonid riikidega detsembriks valmiva lõpparuande üle jätkuvad mitteametlikult.

Euroala riigipead ja valitsusjuhid tegid ülemkogu raames avalduse Kreeka kohta, kus tervitati Kreeka edusamme kohandamiskava elluviimisel ning innustati Kreekat kohandamiskavast kinni pidama.

Ülemkogul arutati ka Euroopa Liidu strateegilisi suhteid Hiinaga ja kiideti heaks järeldused Süüria, Iraani ja Mali kohta.

18. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest

1) Ülevaade Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. oktoobri 2012. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Välisministrite istungil arutati olukorda Malis, kus jätkuv poliitiline, julgeoleku- ja humanitaarkriis mõjutab negatiivselt kogu Saheli piirkonda.

Lõunanaabruse arutelu keskendus Süüriale ja Egiptusele. Süüria osas leiti, et vajalik on toetada ÜRO ja Araabia Liiga ühise eriesindaja tööd poliitilise lahenduse leidmisel ja seda peaksid tegema ka teised võtmepartnerid. Vajalik on koostöö Venemaa ja Hiinaga. Süveneva humanitaarkriisi tõttu on suurenenud vajadus humanitaarabi järele.

Lähis-Ida rahuprotsessi arutelul kinnitasid ministrid üle toetuse kahe riigi lahendusele, mis tagaks julgeoleku ja stabiilsuse nii Palestiinale kui Iisraelile. Arutati Palestiina initsiatiivi esitada ÜRO peaassambleel resolutsioon Palestiina Omavalitsuse staatuse kohta.

Nõukogu võttis vastu otsuse täiendavate piiravate meetmete kehtestamise kohta Iraani suhtes ning kinnitas, et meetmete kehtestamisega jätkatakse seni, kuni Iraan lõpetab rahvusvaheliste kohustuste rikkumise ja hakkab tegema koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga.

Arenguministrite istungil käsitleti ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2015. aasta järgse arengukava ning ÜRO säästva arengu konverentsi protsesside sidustamist ja koordineerimist.

2) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 16. oktoobri 2012. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Üldasjade nõukogu käsitles peateemadena ühtekuuluvuspoliitika seadusandlike aktide paketti ja 18.-19. oktoobril 2012 toimuva Euroopa Ülemkogu ettevalmistust.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-