Valitsuse 25.11 istungi kommenteeritud päevakord

24.11.2021 | 18:46

Valitsuse istung algab homme kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVIDi-tõend ja pressikonverentsi väikest ruumi arvestades kanda kohapeal kaitsemaski. Auditooriumi vajadusi arvestades esinejad maske ei kanna.

 
    • Jaga

1. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse finantssanktsiooni rakendamisega seotud sätteid. Eelnõu eesmärk on muuta finantsasutuste kohustusi konkreetsemaks ning tagada, et rahvusvaheliste sanktsioonide puhul kohaldatakse hoolsusmeetmeid ja luuakse riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatuga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul muudetakse ühtlasi laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust, et esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registripidajal oleks selge, et finantssanktsiooni rikkuvat kannet ei tohi teha.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2022.

 

2. Suigu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Määruse eelnõu

Suigu looduskaitsealale kehtestatakse kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.

Suigu looduskaitseala asub Lääne-Virumaal Vinni vallas. Looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning elupaigatüüpe, milleks on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Lisaks kaitstakse esmatähtsa liigina lendoravat ja tema elupaiku ning laialehist nestikut ja tema kasvukohti.

Suigu looduskaitseala pindala on praegu 82,8 hektarit, millele liidetakse lendorava püsielupaika hõlmavad 48,2 hektarit. Lisaks korrigeeritakse vastavalt uuemale põhikaardile kaitseala välispiiri, mille tulemusena suureneb kaitstav ala 0,6 hektari võrra. Seega on kaitstava ala pindala kokku 131,6 hektarit. Kogu kaitseala paikneb riigi omandis oleval maal.

 

3. Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Selja jõe looduskaitseala kaitsekorda ja korrigeeritakse kaitseala piiri. Kehtiv maastikukaitseala kaitsekord ei taga Natura väärtuste kaitset. Kaitsekorra muutmine on vajalik ka laane- ja salumetsade kaitseks.

Selja jõe looduskaitseala asub Lääne-Virumaal Haljala vallas. Kaitseala territoorium kuulub loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Kaitseala pindala on edaspidi 642,5 hektarit ja võrreldes kehtiva korraga väheneb 0,4 hektari võrra. Välja arvatakse piiril olevad kohalikud teed ning sellised äärealadel olevad õue- ja haritavad maad, mis ei moodusta maastikuga ühtset tervikut. Kaitsealasse arvatakse täiendavalt umbes 4,5 hektarit riigimetsa. Piiriselguse huvides kavandatakse veel mitmel pool väiksemaid muudatusi, näiteks viiakse piir kooskõlla katastripiiriga või looduses selgelt eristuva objektiga. Eraomandis olevat maad on 257,9 hektarit ja riigi omandis 384,3 hektarit. Sihtkaitsevööndisse täiendavalt eramaid ei arvata.

Kaitse-eesmärk on kaitsta Selja jõe orgu, ajaloolist maakasutust ja piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, metsa ja poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Samuti elupaigatüüpe ja kaitselauseid liike.

Võrreldes kehtiva korraga suuri muudatusi ei tehta. Nähakse ette võimalus, et valitseja nõusolekul lubatakse telkimine ja lõkke tegemine ettevalmistamata kohtades. Lisaks lubatakse piiranguvööndi hall-lepikutes valitseja nõusolekul lageraie.

 

4. Alliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse Alliku liigikaitseala baasil laane- ja salumetsade kaitse vajadusest lähtuvalt Alliku looduskaitseala. Looduskaitseala moodustamine on vajalik metsa range kaitse tagamiseks seni ebapiisavalt kaitstud laane-, salu- ja soovikumetsade tüübirühmade osas (82,4 ha). Lisaks viiakse kaitsekord kooskõlla looduskaitseseadusega, kuna praegu puudub alal looduskaitseseaduse kohane kaitse-eeskiri ning seal kehtib looduskaitseseaduse järgne piiranguvööndi režiim.

Alliku looduskaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Ala ei ole Natura loodus- ega linnuala. Alliku liigikaitseala pindala on 74,4 hektarit, pärast välispiiri korrigeerimist suureneb kaitseala pindala 11,4 hektari võrra ehk kaitseala pindala on 85,8 hektarit. Kaitseala jääb kogu ulatuses ühele riigimaa katastriüksusele. Pindala suurenemine on tingitud peamiselt piirijoone kulgemise korrigeerimisest vastavalt uuenenud kaardimaterjalile ja katastriüksuste piiridele. Kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme, kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ning mägralinnakut.

Olemasolevast kaitsealast arvatakse välja kaitseliidu lasketiiru katastriüksus 2,7 hektarit. Kaitse alt arvatakse välja 1,3 hektarit eramaad. Kogu kaitseala tsoneeritakse ühte Alliku sihtkaitsevööndisse.

Võrreldes kehtiva kaitsekorraga muutub kaitsekord rangemaks. Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sealhulgas metsade majandamine. Võrreldes varasema kaitsekorraga on lubatud jahipidamine välja arvatud mägrajaht. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd, uue rajatise rajamine kaitseala või riigikaitse tarbeks.

 

5. Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Määruse eelnõu

Kaitse alt arvatakse välja Viljandi vallas uuendamata kaitsekorraga liigikaitseala. Liigikaitseala pindala kattub 66 protsendi ulatuses Jamsi metsise püsielupaigaga. Seega on suures osas tegemist topelt kaitsega alaga. Tehtud välitöödele ning andmebaaside analüüsimisele leiti, et sellel kaitseala osal, mis jääb väljapoole Jamsi metsise püsielupaika puuduvad looduskaitseseaduse kohased loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Puudub ka ala kaitse jätkamise otstarbekus, mistõttu arvatakse ala kaitse alt välja.

Oja liigikaitsela ei ole Natura 2000 loodus- ega linnuala. Kaitseala pindala on 80,7 hektarit.

 

6. Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on NextGenerationEU paketti kuuluv fond, mille vahendeid jaotatakse liikmesriikide vahel kahes osas. Eesti jaoks on hetkel fikseeritud 759,7 miljonit eurot. Ülejäänud toetusmahu osas tehakse lõplik arvutus 2022. aasta juunis värskete SKP andmete alusel. RRFi vahendeid saab kasutada perioodil 2020-2026 taastekava alusel, mille maht on 982,49 miljonit eurot ning mis sai Euroopa Komisjoni heakskiidu tänavu 5. oktoobril (https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/heaks-kiidetud-eesti-taastekava-moju-majandusele-6-skpst). Hinnanguliselt on taastekava positiivne mõju Eesti majandusele kümne aasta jooksul üle 6 protsendi SKP-st.

Euroopa Komisjon teeb Eestile toetuse väljamaksed vastavalt taastekavas kokku lepitud tulemuste saavutamisele 1-2 korda aastas Euroopa Nõukogu rakendusotsuses kinnitatud proportsioonide alusel, iga väljamakse maht on ca 15 protsenti toetuse kogusummast.

Toetatavad valdkonnad Eestis on tervishoid ja sotsiaalkaitse: 336 miljonit eurot; ettevõtete digipööre: 116 miljonit eurot; ettevõtete rohepööre: 220 miljonit eurot; digiriik: 122 miljonit eurot, energeetika ja energiatõhusus: 92 miljonit eurot ning säästlik transport: 96 miljonit eurot.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse taastekava siseriiklikuks rakendamiseks vajalik elluviimise kord, seal hulgas toetuse andmise üldised põhimõtted ja tingimused, seotud asutused ja nende ülesanded, toetuse saajale esitatavad nõuded, toetuse andmise tingimuste kehtestamise regulatsioon, toetuse maksmise ja tagasinõudmise põhimõtted, teavitamise, andmete töötlemise ja säilitamise nõuded, aruandluse ja vaidemenetluse kord.

Määruse kiire kehtestamine on vajalik, sest ajaraam kava rakendamiseks on kitsas, osad riigiasutustest toetuse saajad on tegevustega juba alustanud. Määruse jõustumisel saavad ministeeriumid kehtestada toetuse andmise tingimusi ja sõlmida lepinguid, seal hulgas tõsta 2020. aasta lisaeelarve vahenditest alustatud korterelamute energiatõhususe meetme RRFi rahastusele ja meedet pikendada.

Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumine on Euroopa Komisjoni poolt eeltingimuseks maksetaotluste esitamiseks ja toetussummade laekumiseks.

 

7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Rannamõisa külas Aiaäärse kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Harku vallale Rannamõisa külas asuv Aiaäärse kinnistu avalikult kasutatava tee ja haljasala ning osaliselt noortekeskuse rajamiseks.

 

8. Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti 2030. aasta eesmärk on, et aastaks 2030 toodetakse 40 protsenti elektrienergia tarbimisest taastuvatest energiaallikatest.

Tänavu kolmandas kvartalis toodeti Eestis taastuvatest allikatest 25 protsenti tarbimisest. 2020. aastal toodeti Eestis samuti 25 protsenti kogu tarbitud elektrist taastuvatest allikatest (kokku 2229 GWh). Hinnanguliselt on vaja riigil leida lisaks olemasolevatele taastuvenergia tootjatele ja hetkel rajamises olevatele tootmisseadmete toodangule lisaks ca 1400 GWh/a taastuvast allikast toodetud elektrienergiat. Praegu tootvate ja lähitulevikus tootmist alustavate tootmisseadmetega ei ole võimalik 2030. aasta eesmärki täita.

Sellest tulenevalt volitab valitsus majandus- ja taristuministrit korraldama 2030. aasta taastuvenergeetika eesmärkide täitmiseks taastuvenergeetika vähempakkumise oksjon, et saada aastas juurde täiendavalt 450 gigavatt-tunni ulatuses elektrienergiat ja leida selleks soodsaimad tootjad. Elektrienergia peab olema toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud uue elektripaigaldisega.

Korralduse eelnõu kohaselt määrab valitsus vähempakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse ühe kalendriaasta kohta, tootmise alustamise tähtpäeva ning ajavahemiku millal elektrienergiat tuleb toota, pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja, tagatise suuruse ja tasumise tingimused ning võitja toetuse ülemmäära.

 

9. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2021. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tulenevalt metsaseadusest kehtestatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt 2021. aasta riigieelarvesse tasutav puhaskasumi eraldis, millele lisandub tulumaks. Taotluse koos RMK nõukogu kinnitatud majandusaasta aruandega esitas rahandusministrile keskkonnaminister.

 

10. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Kohtla-Järve linnale (12 korteriomandit)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tema valitsemisel olevad Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas asuvad korteriomandid Kohtla-Järve linnale.

Kohtla-Järvel Järve linnaosas Vahtra tn 10 ja Sompa linnaosas Tuule tn 7 asuvad korterid paiknevad lagunenud majades. 11 korterit võõrandatakse linnale harilikule väärtusele vastava tasu, s.o 11 euro eest. Kohtla-Järve linn soovib omandada korterid, et mahajäetud ja lagunevad majad lammutada. Nendes korterelamutes alles jäänud elanikele leitakse ümberkolimiseks teine elamispind.

Järve linnaosas Outokumpu 7 asuv korter antakse linnale üle müügihinnaga 65 protsenti selle harilikust väärtusest, ehk 1625 euro eest. Seda eluruumi soovib linnavalitsus omandada, et kasutada seda ümber kolimisel vajaliku asenduspinnana.

Üle antavad korterid on riigi omandis, kuna nende omanikud on korteritest loobunud.

Kohtla-Järve linnas on korterelamutes kokku 4195 asustamata eluruumi, mis moodustab 20,9 protsenti kõikidest eluruumidest. Asustamata ja halvas seisukorras eluruumide suur osakaal mõjutab negatiivselt nii kohalikku kinnisvaraturgu kui elukeskkonda. Kahaneva elanikkonnaga piirkonnas on vajalik kohandada elukeskkonda ja vajadusel lammutada kasutusest väljalangenud korterelamuid. Vahtra ja Tuule tn lagunenud kortermajad on valitud alates 2019. aastast linnavalitsuse ja rahandusministeeriumi koostöös käivitatud näidisprojekti elluviimiseks.

 

11. Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse rakendamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Lähtuvalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusest peab valitsus otsustama president Kersti Kaljulaidile esindus- ja tööruumide kasutusse andmise ja presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude hüvitamise.

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse kohaselt tagatakse presidendile riigi poolt ka pärast ametivolituste lõppemist töö-, elu- ja esindusruumide kasutamine ja elukohaga seotud mõistlikud kulud. Vastavad rahalised vahendid on ette nähtud Vabariigi Presidendi kantselei eelarves.

President Kersti Kaljulaidi ametivolitused lõppesid 11. oktoobril 2021. a, mil ametivande andis Vabariigi President Alar Karis.

 

12. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

 

13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on neljal korral karistatud kriminaalkorras. Isiku karistatus ei ole kustunud.

 

14. 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolliga, konsolideeritud teksti ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle 1978. aasta protokolli muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga kiidetakse heaks 1978. a ja 1988. a protokolliga muudetud konventsiooni lisa 2015. a konsolideeritud tekst ja IMO meresõiduohutuse komitee resolutsioonid MSC.394(95), MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98) ja MSC.436(99), millele on lisatud vandetõlgi tehtud eestikeelne tõlge. Konventsiooni lisa ja selle liiteid ei ole varem tõlgitud ning avaldatud. Samuti on menetlemata ja avaldamata jäänud mõningad protokollide muudatused, mis puudutavad konventsiooni lisa. Varasemalt on heaks kiidetud ja eesti keelde tõlgitud konventsiooni ja selle protokollide artiklid, kuid mitte selle lisas sisalduv tekst.

 

15. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ lõpparuanne
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ lõpparuanne kajastab eesmärkide täitmist aasta 2020 kohta. Strateegia kaks peamist eesmärki olid tootlikkuse kasv üle 80 protsendi EL keskmisest ning hõive kasv üle 76 protsendi vanusegrupis 20–64 eluaastat. Mõlemad peaeesmärgid saavutati. Kokku panustati vahendeid ettevõtluse kasvustrateegia rakendamiseks sel perioodil üle 283 miljoni euro.

 

16. Eesti seisukohad rikkumismenetluses investeerimisfondide piiriülese turustamise direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjon saatis Eestile 29. septembril 2021 ametliku kirja, mis muu hulgas käsitleb rikkumismenetlust nr 2021/0401, milles komisjon heidab Eestile ette investeerimisfondide piiriülese turustamise direktiivi mitteõigeaegset ülevõtmist. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 2. augustil 2021.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiivi ülevõtmiseks on rahandusministeerium koostanud investeerimisfondide seaduse ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmise seaduse eelnõu.

 

17. Eesti seisukohad alternatiivkütuste taristu määruse eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Määrus on osa EL kliimapaketist "Eesmärk 55". Algatuse eesmärk on tagada tiheda alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu võrgustiku olemasolu ELi TEN-T võrgustiku maanteedel, sadamates ja lennujaamades.

Eesti toetab eelnõu üldisi eesmärke. Samas oleme seisukohal, et elektrilaadimistaristu loomisel on oluline arvestada erinevate piirkondade asustus- ja liiklustihedusega. Oluline on tagada paindlikkus laadimispunktide vahemaade, laadimisjaamade kahesuunalisuse nõude, taristu valmimise tähtaegade ning võimsuspõhiste kriteeriumide seadmisel.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse HERA loomise ettepanekute kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni 16. septembril 2021. a avaldatud ettepanekutele, mille peamine eesmärk on COVID-19 kriisi õppetundidele tuginedes parandada ELis valmisolekut kriisiolukorras vajalike meditsiiniliste vahenditega varustamise tagamiseks. Selleks käivitab Euroopa Komisjon ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise üksuse HERA (European Health Emergency Preparedness and Response Authority). Üksuse töö käivitatakse koheselt ja see peab olema toimiv 2022. a alguseks. Lisaks sätestatakse eraldi määruse eelnõuga kriisiolukorra meetmete raamistik, mille rakendamist HERA koordineerib.

Eesti toetab komisjoni ettepanekuid. Peame oluliseks EL tasandi koordineerimist, et tagada erinevate kriisimehhanismide tõhus koostoimimine ning dubleerimise vältimine.

 

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõude kohta
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

14. juulil avaldas Euroopa komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi. Paketi eesmärk on viia kõik olulisemad kliima- ja energiaraamistiku õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu (EL) ülese kliimaeesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet aastaks 2030 vähemalt -55% võrreldes 1990. aastaga ning liikuda seeläbi EL-ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseni aastaks 2050. Kõrgema kliimaeesmärgi leppisid riigijuhid kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus ja see sätestati ELi kliimamääruses . Tegemist on netoheite eesmärgiga, seega arvestatakse nii KHG heitkogust kui ka sidumist.

„Eesmärk 55“ kliimapakett koosneb mitmest kliima- ja energiaalasest omavahel seotud algatusest, mis kõik juhinduvad samast eesmärgist – tagada üleminek õiglasele, konkurentsivõimelisele ja keskkonnasõbralikule majandusele aastani 2030 ja sellest edasi. Pakett on kompleksne, hõlmates nii piirangute ja eesmärkide seadmist (KHG sihttasemed), stiimuleid alternatiivsete lahenduste kiiremaks kasutuselevõtuks kui ka toetavaid meetmeid. Laiemas plaanis on paketi eesmärk tagada sujuvam teekond kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. See pakett on aluseks ELi õigusaktide läbirääkimistele, mille tulemusel on kavas jõuda ELi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi osalusel lähiaastail kokkulepeteni. Ettepanekute kohaselt jõustuksid erinevad õigusaktid või nende muudatused vahemikul 2023-2026.

Paketi kohta koostatud seisukohad hõlmavad järgmisi algatusi: kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõud.

 

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 29. novembri–3. detsembri 2021. a kohtumistel
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Ajavahemikul 29.11-03.12.2021 toimuvad Genfis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumised kaubandusministrite koosseisus. Ministritel on kavas heaks kiita kahed nõukogu järeldused enne Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsi. Kaubandusministrid plaanivad heaks kiita nõukogu otsuse, mis annab mandaadi Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu nimel osaleda WTO läbirääkimistel. Eesti toetab EL Nõukogu otsust.

WTO 12. ministrite konverentsil jätkatakse ka intellektuaalomandi kaitse aruteludega, kuidas parandada ülemaailmset juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele ja ravimitele. Siin on Eesti seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) paindlikkus on üldiselt piisav koroonapandeemiale reageerimiseks. Vajadusel on Euroopa Liidul võimalik siiski paindlikkuse huvides kaaluda ettepanekuid, mille eesmärk on tõhustada või lihtsustada TRIPS lepingus sätestatud võimaluste kasutamist rahvatervisega seotud erakorraliste asjaolude korral.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo