Valitsuse 25.11.2004 istungi kommenteeritud päevakord

24.11.2004 | 13:40

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 25. novembril 2004. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Erki Peegel 693 5792

 

1. "Riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalmaksuseaduse, vanemahüvitise seaduse ja töötu sotsiaalse kaitse seaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Eelnõu põhieesmärk on sätestada riiklike peretoetuste seaduses uus seitset või enamat last kasvatava pere vanema toetus ning samaaegselt tagada toetust saavatele vanematele pensioni- ja ravikindlustus.

Lisaks sätestatakse koolitoetuse jt peretoetuste maksmine Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel, samuti sätestatakse erivajadustega õpilaste koolidele ning hoolekandeasutustele kohustus teavitada sotsiaalkindlustusametit vanemliku hoolitsuseta lastest, kes on asunud sinna püsivalt elama.

 

Muudetakse vastavalt vanemahüvitise seadust, sätestades vanemahüvitise arvutamise isikutele, kes saavad või on saanud seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust. Vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei võeta arvesse seitsme- ja enamalapselise pere toetuselt makstud sotsiaalmaksu.

Muudetakse töötu sotsiaalse kaitse seaduset, mis sätestab töötu abiraha ja seitsme- ja enamalapselise vanema toetuse ning töötu abiraha ning vanemahüvitise üheaegse mittemaksmise, kuna töötul vanemal on olemas asendussissetulek uue toetuse või vanemahüvitise näol. Samaaegselt säilivad vanemal õigused tööturuteenustele.

 

Eelnõu kohaselt seadus jõustub 1. veebruaril 2005. a.

 

Lähemalt eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=60981

 

2. "Äriseadustiku muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Eelnõuga lihtsustatakse äriühingute tegevusega seonduvaid reegleid, eelkõige üleliigsete formaalsusnõuete kaotamise kaudu. Eelnõuga ei muudeta seadustiku ülesehitust.

Eelnõu oli valitsuse 15. aprilli 2004. a istungi päevakorras, kus otsustati selle arutamine edasi lükata. Justiitsministeerium on esitanud täpsustatud seaduseelnõu ja seletuskirja, mille kohaselt jaotuvad muudatused kaheks:


1. Põhjendamatute ja formaalsete piirangute vähendamine, mis peaks kergendama äriühingute asutamist ja igapäevast toimimist. Lihtsustatakse osaühingu ja aktsiaseltsi juhtorganite - üldkoosoleku ja juhatuse - toimimispõhimõtteid, liberaliseerides üldkoosolekust ja nõukogu koosolekust osavõtu reegleid. Aktsiaseltsi asutamise regulatsioon tehakse vähem formaalsemaks ning lihtsustatakse äriühingute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega seonduvaid reegleid, mis peaks neid protsesse kiirendama. Kaotatakse liigseid formaalsusnõuded, näiteks juhatuse liikme allkirjanäidise esitamise kohustus.

2. Täpsustatakse mitmetimõistetavust tekitanud regulatsiooni - täpsustatakse äriühingute juhtorganite ja nende liikmete pädevust ja vastutust, äriühingu organi otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamisega seonduvat ning reguleeritakse täpsemalt osa- ja aktsiakapitali suurendamise ja vähendamisega seonduvat.
 
Seaduse vastuvõtmisega kaotatakse seadustiku rakendamise praktikas tekkinud vastuolud, suurendatakse äriühingute võlausaldajate ja väikeaktsionäride ja väikeosanike kaitset ning täpsustatakse äriühingute juht- ja kontrolliorganite liikmete vastutust. Samuti lihtsustatakse äriühingute tegevust, kaotades üleliigseid formaalsusnõudeid ja võimaldades paindlikumaid juhtimisstruktuure.

Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2006. a. Seaduse rakendamisega ei kaasne seletuskirja kohaselt otseseid kulutusi.

Lähemalt eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=17175&did=17168&kkring=17175&ver=1&nr=1


3. "Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Seaduseelnõu esitatakse seoses vajadusega tõsta riiklike garantiide piirsummat ja täpsustada investeeringugarantiide ja omavahendite kasutamise regulatsiooni.

Kehtiva seaduse kohaselt tagab riik sihtasutuse poolt antud garantiidest tulenevate kohustuste täitmise 300 miljoni krooni ulatuses. Eelnõu kohaselt suurendatakse riigi tagatist ühe miljardi kroonini. Uue piirmäära kehtestamise ettepanekus on arvestatud ettevõtete prognoositava nõudlusega ning vajadusega anda suuremamahulisi garantiisid. Sätestatud piirmäär näitab riigi potentsiaalset kohustust, mitte reaalselt väljamakstavat summat ja samaaegselt peab sihtasutuse garantiiportfelli suurus vastama ka tema omavahendite suurusele. Riigi vastu saab nõudeid esitada üksnes juhul, kui sihtasutusel ei jätku kohustuste täitmiseks ekspordi garanteerimise sihtfondi tehnilistest eraldistest ja omavahenditest.

Aastateks 2005-2007 prognoosib sihtasutus keskmise- ja pikaajaliste ekspordigarantiide väljastamist 420 miljoni krooni ulatuses. Kuna arvestuste aluseks on keskmiselt 4-aastane krediidiperiood, siis nähakse pikaajaliste ekspordigarantiide portfelli suuruseks aastaks 2007 ette 345 miljonit krooni.

Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi.

 

Lähemalt eÕigusest: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=62522

 

4. Riigikogu otsuse "Kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu  

Esitaja: kaitseminister  
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu  

 

Esitatud Riigikogu otsuse eelnõuga soovitakse pikendada Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis 20 kuu võrra alates 1. jaanuarist 2005. a ja suurendada Eesti üksuste võimalikku koosseisu kuni 25 kaitseväelaseni.

Afganistanis rahutagamismissioonil (ISAF) teenib hetkel kaheksaliikmeline demineerimismeeskond, kaks staabiohvitseri ning üks lennujuht. Rotatsioon toimub veebruaris ja augustis. Demineerimismeeskond kasutab esimese missiooniüksusena Eesti enda soetatud soomukeid. Meeskonna kasutuses on neli Lõuna-Aafrika Vabariigis toodetud ja Suurbritannialt ostetud ratassoomukit Mamba. Kaalumisel on Eesti kaitseväe osaluse suurendamine ISAFis 2006. aastal.

Eesti kaitseväe üksuse missioonieelsed ning missioonilviibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Missioonile saadetavad üksused komplekteeritakse kaitseväelastest, kes osalevad missioonil vaba tahte alusel.

5. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu  

Esitaja: kaitseminister

Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2005. a Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (KFOR) koosseisus 12 kuu võrra.

Eesti kaitseväe üksused on osalenud NATO poolt juhitaval rahutagamisoperatsioonil Kosovos KFORi mitmerahvuselise spetsialiseeritud üksuse Itaalia kontingendi koosseisus alates 1999. aastast ja Taani pataljoni koosseisus alates 2003. aastast. Taani pataljoni koosseisus teeniv Eesti kompanii täidab nii operatiiv- kui ka humanitaarülesandeid. Itaalia kontingendi koosseisus teenib 22-liikmeline sõjaväepolitseiüksus.

Eesti kaitseväe üksuste missioonieelsed ning missioonil viibimisega seotud kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2005. a eelarves on seletuskirja kohaselt missiooni jaoks Kosovos kavandatud ca 30 miljonit krooni. Missioonile saadetavad üksused komplekteeritakse kaitseväelastest, kes osalevad missioonil vaba tahte alusel.

6. Arvamuse andmine "Päästeseaduse muutmise seaduse" eelnõu (498 SE) kohta  

Esitaja: siseminister Margus Leivo, justiitsminister Ken-Marti Vaher, rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Väino Linde, Jaanus Rahumägi ja Tiit Mae 27. oktoobril 2004. a. tulenevalt vajadusest lahendada päästeasutuste ümberkujundamise ettevalmistamise käigus esilekerkinud küsimusi ja probleeme. Eelnõu on välja töötatud koostöös siseministeeriumi ja päästeameti ametnikega.

Eelnõu jõustumisega tagataks avalikku teenistusse nimetamisele kuuluvate päästeasutuste töötajatele õiguskindlus teenistusstaa¾i ja puhkusepäevade üleviimise osas.

Üks muudatus tagab võimaluse isikutel töötada vastutava spetsialistina, kui nad omavad vastavat erialast haridust või erialast kolmeaastast töökogemust (kehtivas seaduses on sätestatud, et peab olema nii erialane haridus kui ka erialane kolmeaastane töökogemus).

 

Loetletakse ka need maavalitsuse hallatava päästeasutuse töötajate ametikohad, millel töötavaid töötajaid ei nimetata avalikku teenistusse. Selline seaduse parandus võimaldab töötajad viia üle ühest asutusest teise ilma koondamisprotsessi läbimata.


Muudetakse sõnastust päästeasutuse teenistujate teenistusstaa¾i osas, nii, et avalikku teenistusse nimetatud isikutel kantakse saamata jäänud puhkusepäevad üle 2005. aastasse.

Eelnõu seadusena rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele, vajalikud kulutused kaetakse päästeasutuste eelarvetest. Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud 31. detsembril 2004. a.

7. Aruanne riigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta riigis 2004. aastal  

Esitaja: kaitseminister  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Kaitseministeerium esitab valitsusele aruande kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta riigis 2003/2004 aruandeaastal.

 

Aruandes lähtutud 2004. aasta 1. oktoobri seisuga arvel olnud kutsealuste arvust ning näidatud, kui suur osa arvel olnud kutsealustest kutsuti ajateenistusse, milline oli ajateenistusse kutsutud kutsealuste kaitseväeteenistuskõlblikkus, riigikeele oskus ja haridustase.Käsitletud on ka kutsealuste arvelevõtmist ning näidatud, kui paljudel kutsealustest on seaduse alusel õigus ajapikendusele ja kui suur osa kutsealustest on vabastatud ajateenistuskohustuse täitmisest, samuti toodud andmed ajateenistusest kõrvalehoidjate kohta.

Aruandes on toodud samuti andmed kaitseväeteenistuskohustuslike kodanike kaasamise kohta reservväelaste õppekogunemistele 2004. a.

8. Kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamiseks vajaliku dokumendi väljastamise eest tasumise kord ja tasu piirmäär  

Esitaja: kaitseminister  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutajale kutsealuse kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamiseks vajaliku dokumendi väljastamise eest tasumise kord ja makstava tasu piirmäär.

Sellise dokumendina käsitletakse kutsealuse perearsti poolt väljastatavat tervisetõendit. Tõendile märgitakse andmed kutsealuse varasemate meditsiiniliste läbivaatuste ja anamneesi kohta (vaktsineerimised, teadaolevad allergiad, traumad, operatsioonid, kroonilised haigused ja vigastused).

Tervishoiuteenuse osutajale tasub tõendi väljastamise eest kutsealuse elukohajärgne riigikaitseosakond. Tervishoiuteenuse osutaja esitab kvartali jooksul väljastatud tõendite eest arve riigikaitseosakonnale kvartalile järgneva kuu 7-ndaks kuupäevaks.Riigikaitseosakond tasub tervishoiuteenuse osutajatele 30 päeva jooksul alates arvete laekumisest. Tõendi väljastamise eest makstava tasu piirmääraks on 50 krooni tõendi kohta.

 

9. Määruste kehtetuks tunnistamine  

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot  

Tüüp: määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks valitsuse määrused, mis kehtivad vaid formaalselt, mille tegelik regulatiivsus on kadunud ning mis õigusruumis enam sisuliselt ei toimi.

Enamik loetellu kantud määrusi on antud ilma seadusliku aluseta, on kehtestatud tähtajaliselt konkreetse sündmuse tarbeks ning on seega ajas realiseerunud. Samuti on loetelus määrusi, mis on välja antud juba kehtetu seaduse või volitusnormi alusel ja on sisult ajutise iseloomuga. Nende määruste aluseks olevad volitusnormid on tunnistatud kehtetuks enne haldusmenetluse seaduse jõustumist ning seega ei saa neid lugeda automaatselt kehtetuks.


Loetelus on ka määrusi teatud asutuste loomise ja ümberkorraldamise või nende tegevuse lõpetamise kohta - tegemist on üksikaktidega, mis on oma ülesande täitnud ja seega kaotanud õigusjõu.

 

Eelpool kirjeldatud, vaid formaalselt kehtivad määrused on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja terviktekstide osas kui kehtivad. Määrus kehtestatakse kehtiva õiguse korrastamiseks, et tagada vaid kehtivate ja sisulist õigusjõudu omavate valitsuse määruste olemasolu elektroonilise Riigi Teataja terviktekstide osas.

Määruse rakendamine ei too seletuskirja kohaselt kaasa täiendavaid kulutusi.

Loe lähemalt: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_ELEHT=63050&did=63043&kkring=63050&ver=1&nr=1

 

10. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määrusega jäetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuurist välja transpordi arengu ja logistika osakond, mille struktuurivahendite talituse ja majandusarengu osakonna välisvahendite talituse baasil moodustatakse välisvahendite osakond.

Moodustatava välisvahendite osakonna tegevuse eesmärk on välisabi vahendite eelarvelise planeerimise koordineerimine lähtuvalt riiklikust arengukavast ja ministeeriumi arengukavadest ning välisabi efektiivse kasutamise tagamine riigi investeeringuteks.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu vahendite administreerimise koondamine ühte osakonda võimaldab tekkida spetsiifilistel teadmistel riigi investeeringute finantseerimise, riigiabi, riigihangete ja projektide juhtimise osas. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi, kuna kõik transpordi arengu ja logistikaosakonna teenistujad leiavad rakenduse moodustatavas osakonnas või majandusarengu osakonnas.

11. Riikliku pakendiregistri põhimäärus  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõu tunnistab kehtetuks varem kehtinud pakendiseaduse alusel kehtestatud valitsuse 30. oktoobri 1997. a määruse riikliku pakendiregistri asutamisest ja pakendiregistri põhimääruse ning pakendiregistri vormide kinnitamisest.

Täpsustatakse registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärki, milleks on tühja ja täidetud pakendi, pakendijäätmete ning nende taaskasutamise korrastatud andmekogu loomine. Register võimaldab kontrollida pakendiseaduses ja pakendiaktsiisi seaduses sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmist ning esitada teavet Euroopa Komisjonile pakendi ja pakendijäätmete kohta.

Eelnõu kohaselt hakkab register registreerima ja säilitama ka dokumente, mis on seotud raskmetallide sisaldusega pakendimaterjalides.

Lihtsustatud on registrikaardi vorme, mille alusel ettevõtja esitatud andmed registrisse kantakse. Eelnõu kohaselt ei pea ettevõtted esitama enam pakendikoguste kohta andmeid tükkidena, vaid ainult massina, välja arvatud korduskasutuspakendi kohta.

Määruse kehtestamine korrastab õiguskorda ja ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi ega kulude suurenemist nii avalikus sektoris kui eraettevõtjatele.

12. Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määrusega sätestatakse vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded. Kehtestatakse, et tõkestamist kavandav isik peab saama tõkestamiseks nõusoleku maaomanikelt, kellele kuuluvale maale tõkestusrajatis ehitatakse või kelle maa niiskusre¾iimi see mõjutab nii ülevalpool tõkestusrajatist kui ka allpool.

Vooluveekogu minimaalne ja maksimaalne veetase määratakse vee erikasutusloaga. Esitatud on ka nõue, et tõkestusrajatise konstruktsioon või hüdrotehniline lahendus peab tagama veetaseme reguleerimise vee erikasutusloaga määratud piires. Sätestatakse, et vooluveekogu ja tõkestusrajatise omapära arvestades peab tõkestaja vajaduse korral tagama kalade läbipääsu.

Allpool tõkestusrajatist tuleb tagada sanitaarvooluhulk, või vähemalt looduslik äravool, selleks et oleks tagatud veeelustiku säilimine, avariist tõkestusrajatisel tuleb teatada kohe vee erikasutusloa väljaandjale (asukohajärgsele maakonna keskkonnateenistusele) ja Keskkonnainspektsioonile.

Hüdroenergia tootmisel peab olema tagatud, et turbiinide pealevoolu või pealevoolukanalisse ei satuks vees elavad loomad ja kalad, tõkestusrajatiste ekspluatatsioon tuleb korraldada selliselt, et oleks tagatud tõkestusrajatiste mõjupiirkonnas maaomanikele vee erikasutusloas määratud vooluvee re¾iim ja veetase.

Valitsuse 7. aprilli 1995. a määrus vooluveekogu tõkestamise nõuete kehtestamisest tunnistatakse kehtetuks.

13. Meditsiiniseadmete liigitamise reeglid  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõu väljatöötamise eesmärgiks on kehtestada meditsiiniseadmete liigitamise reeglid ning in vitro diagnostikameditsiiniseadmete A ja B nimekirjad. Meditsiiniseadme mõiste hõlmab ka in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid ning nende lisaseadmeid, tulenevalt sellest kehtestatakse ka eraldi nõuded sellistele meditsiiniseadmetele ja nende lisaseadmetele.

Eelnõu keskendub sellise meditsiiniseadme tootmisega seotud etapi reguleerimisele, mis jääb meditsiiniseadme otsese tootmise ja turule laskmise vahele. Klassi määrab meditsiiniseadme tootja, lähtudes eelnõus toodud reeglitest. Igale meditsiiniseadmele õige klassi määramine on väga oluline, kuna vastavalt meditsiiniseadme klassile peab tootja seadme nõuetele vastavuseks läbi viima vastavushindamise protseduuri.

Seletuskirja kohaselt eelnõu jõustumine tootjale otseseid kulutusi kaasa ei too, sest iga tootja saab iseseisvalt liigitamisreegleid lugedes enda toodetud meditsiiniseadmele õige klassi määrata, selleks lisakulutusi tegemata.

14. Nõuded meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele, pakendamisele ja meditsiiniseadmega kaasnevale teabele  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõu väljatöötamise eesmärgiks on kehtestada nõuded meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele, pakendamisele ja meditsiiniseadmega kaasnevale teabele, et tagada meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavate meditsiiniseadmete tootmine.

Meditsiiniseadme mõiste on üldmõiste hõlmates nii in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid kui ka aktiivselt siirdatavaid meditsiiniseadmeid.

Eelnõus sätestatud nõuded meditsiiniseadmete kavandamisele, tootmisele, pakendamisele ja teabega varustamisele on üldised, võttes aluseks seadme kasutamisega kaasnevaid potentsiaalseid ohte. Nõuete kehtestamisega on määratletud meditsiiniseadmete kavandamisel, tootmisel ja pakendamisel taotletavad lõppeesmärgid või arvestatavad ohud, mis eelpool nimetatud tegevustel võivad aset leida.

Eelnõu ei sätesta kehtestatud nõuete saavutamise tehnilisi lahendusi. Tootja kohustuseks on ise valida sobivaimad meetmed määruses kehtestatud nõuete täitmiseks, selline paindlik regulatsioon võimaldab tootjal meditsiiniseadmete kavandamisel ja materjalide valikul käia kaasa nüüdistehnika arenguga, sest eesmärgi saavutamine pole määratletud teatud ajahetkel olemasoleval tehniliste oskuste tasemel.

Määruse eelnõu jõustumine meditsiiniseadme tootjatele otseseid kulutusi kaasa ei too, kuna eelnõus ei täpsustata milliste meetmetega peavad olema saavutatud eelnõus sätestatud nõuded meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisel ja teabega varustamisele. Iga tootja saab valida meditsiiniseadme tootmiseks sobiva ja jõukohase tehnilise lahenduse. Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga on rahva tervise kaitse tagamise eesmärgil võimalik Euroopa Majanduspiirkonna turule lasta ja seal kasutusele võtta ainult meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavaid meditsiiniseadmeid.

15. Meditsiiniseadme vastavushindamise kord  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõu väljatöötamise eesmärgiks on kehtestada meditsiiniseadme vastavushindamise kord, millega tootja tõendab, et tema toodetud meditsiiniseade vastab meditsiiniseadme seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

Eelnõu reguleerib järgmiste vastavushindamise protseduuride teostamise korda: täielik kvaliteedi tagamine, tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine, meditsiiniseadme lõppkontrolli kvaliteedi tagamine, vastavustõendamine, tüübihindamine, kinnituskiri ning vastavusdeklaratsioon.

Alates 1. detsembrist 2004 saab Eesti kaudu Euroopa Majanduspiirkonna turule lasta ja seal kasutusele võtta ainult meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavaid meditsiiniseadmeid. Meditsiiniseadme seaduse kohaselt võib hetkel kasutusel olevaid CE-märgita meditsiiniseadmeid kasutada kuni nende amortiseerumiseni.

Määruse rakendamisega ei kaasne ravimiametile täiendavaid kulutusi ega tulusid. Meditsiiniseadmete tootjatel suurenevad kulutused meditsiiniseadmete nõuetele vastavuse tõendamisele, seda eriti kõrgemasse ohuklassi kuuluvate meditsiiniseadmete puhul, mille vastavushindamisse peab olema kaasatud teavitatud asutus, kuna nende teostatavate testide hinnad ulatuvad olenevalt seadme ohuklassist sadadesse tuhandetesse kroonidesse. Hetkel puudub Eestis teavitatud asutus, kes teostaks meditsiiniseadmete nõuetele vastavuse tõendamise teste, mistõttu peab Eesti tootja pöörduma mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi teavitatud asutuse poole. Lähimad meditsiiniseadmete teavitatud asutused asuvad Soomes ja Lätis.

 

16. Nakkushaiguste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõuga asutatakse riiklik register ametliku nimetusega "nakkushaiguste register" ja kehtestatakse registri põhimäärus. Registri pidamise eesmärk on nakkushaiguste juhtumite registreerimine nakkushaiguste ennetamiseks ja nende levikutendentside selgitamiseks. Tegemist on territoriaalse registriga, kuhu kogutakse andmeid nakkushaige ja haiguse kohta, ning selle põhiülesanne on nakkushaigestumuse mõõtmine Eestis.

Registri vastutavaks töötlejaks määratakse sotsiaalministeerium ja volitatud töötlejaks tervisekaitseinspektsioon. Registrisse annavad andmeid kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes diagnoosivad teatamist vajava nakkushaiguse, ning nakkushaigustele viitava uuringutulemuse saanud laborid. Registriandmed esitatakse paberkandjal või digitaalselt.

Registrist saavad andmeid isikustatult ainult tervisekaitseinspektsioon ja selle kohalikud asutused, registri üle järelevalve teostaja ning vajadusel teised isikud ja asutused seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, järgides isikuandmete seaduses sätestatud korda. Registri põhjal koostatud statistilised andmed on avalikuks kasutamiseks.

Seletuskirja kohaselt registri pidamiseks vajalikud summad on planeeritud tervisekaitseinspektsiooni 2005. aasta eelarvesse. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

 

17. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 54 "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" muutmine  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõuga viiakse muudetav määrus kooskõlla mõõteseaduse uue redaktsiooniga, mis jõustus 1. mail 2004. Selllest ajast peale on antud määrus sisaldanud eksitavat viidet kehtetule seadusele. 

 

Eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi ja selle rakendamisega ei ole seotud lisakulutusi.

 

18. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301 "Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja nende hindamise kord" muutmine  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõuga viiakse muudetav määrus vastavusse ravikindlustuse seaduse muudatusega, millega täpsustatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu täiendamisega ja muutmisega seotud kriteeriumide arvestamise tingimusi.

Seaduse kehtiv redaktsioon annab valitsusele volitusnormi kehtestada tervishoiuteenuse loetellu lisamisega, loetelust kustutamisega või loetelu muutmisega seotud kriteeriumide hindamise kord. Eelnõuga täiendatakse muudetavat määrust tervishoiuteenuste loetelu muutmise hindamise tingimuste kehtestamisega, mistõttu muudetakse ka määruse pealkirja.

Reguleeritakse tervishoiuteenuste loetelu muutmisel arvestamisele kuuluvate kriteeriumide erineva kohaldamise nõudeid. Kriteeriumide kohaldamise nõuded eristuvad sõltuvalt loetelu muutmise sisust.

 

Määruse jõustumisel lihtsustub eksperthinnangute andmise kord. Täpsustatakse, milliste muudatuste korral millistele kriteeriumidele eksperthinnangu andmine on kohustuslik.

 

19. 2005. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu  

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt sätestatakse statistiliste vaatluste loetelu, mida statistikaamet korraldab 2005. aastal. Statistiliste vaatluste loetelu on esitatud tabelina, milles on toodud vaatluste põhiandmed: vaatluse nimetus, vaatluse kood, vaatlusperiood ning kogutavate ja kasutatavate andmete loetelu. Loetelu alusel kinnitab rahandusminister andmete kogumiseks vajalikud aruandevormid.

Seletuskirjale on vastavalt riikliku statistika seadusele lisatud informatsioon vaatluste korraldamisel kasutatavate meetodite kohta ning põhjendused delikaatsete isikuandmete kogumise ja kasutamise kohta, mille rahandusministeerium peab esitama valitsusele enne riiklike statistiliste vaatluste loetelu kinnitamist. Ka on lisatud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu, mille nõuetest lähtutakse 2005. aasta riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel.

Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mis on vajalik riigi majanduse ja sotsiaalelu juhtimise otsusteks nind Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning selles toimuvate muutuste hindamiseks.

Riiklikud statistilised vaatlused finantseeritakse riigieelarvest.
Siseministeerium ei kooskõlastanud eelnõu.

 

20. Välisabi sildfinantseerimine  

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõuga võimaldatakse sildfinantseerimist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse" alusel makstava maaelu arengu ja ühtse pindalatoetuse rahastamiseks summas 630 621 938 krooni.

Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele, Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 1257/1999/EÜ ning Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud programmile Eesti maaelu arengukava (2004-2006) on Eestil võimalus rakendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevaid maaelu arengu toetusi.

2004. aastal on Euroopa Komisjoni poolt Eestile ühtse pindalatoetuse maksmiseks eraldatud 334 837 000 krooni, mis kõik on Euroopa Liidu vahendid. Lähtuvalt EL Nõukogu määruse 1258/1999/EÜ artiklis sätestatust kompenseerib Euroopa Komisjon tehtud kulutused hiljemalt kulutuste tegemise teisele kuule järgneva kuu kolmandaks tööpäevaks. Pärast vastavate summade laekumist Euroopa Komisjonist toimub kasutatud riigieelarve vahendite tagastamine.

21. Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2004. a korralduse nr 480-k "Välisabi sildfinantseerimine" muutmine  

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt muudetakse ülalnimetatud korraldust, vähendades programmdokumendi "Eesti riiklik arengukava struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" rahastamiseks lubatud riigieelarve vahendite mahtu 280 000 000 kroonilt 180 000 000 kroonini, kuna Euroopa Komisjonilt on laekunud ettemaksed struktuurifondide rahastamiseks.

Samas täiendatakse korraldust, lubades rahandusministeeriumil kuni Euroopa Komisjonilt raha laekumiseni kasutada riigieelarve vahendeid 100 000 000 krooni ulatuses Euroopa Liidu välisabi programmi PHARE projektide rahastamiseks. Sildfinantseerimise vajaduse suuruse leidmisel on lähtutud PHARE programmide rahavoogude prognoosist ja olemasolevatest vahenditest.

Eesti valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel 2. detsembril 1998. a Rahvusliku Fondi loomiseks sõlmitud vastastikkuse mõistmise memorandumi kohaselt peab Eesti Vabariik tagama projektide sujuva ja häireteta rakendamise. Selleks, et tagada programmi õigeaegne ja adekvaatne rahastamine, tuleb leida vahendid ajavahemikuks, mil programmi jaoks ettenähtud rahasummad ei ole veel Euroopa Komisjonilt laekunud.

Rahandusministeerium võib valitsuse otsusel teostada väljamakseid välisabi andja poolt antava välisabi väljamaksmiseks välisabi projekti raames enne välisabi summade laekumist ja tasuda välisabi andjale tema poolt tagasinõutava välisabi ning välisabi intressi või viivise.
2004. aastal on välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 1 500 000 000 krooni.

22. Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määruse nr 51 "Riigi teaduspreemiate põhimääruse kinnitamine" muutmine  

Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt lisatakse juurde uus teaduspreemia liik, milleks on teaduspreemia väljapaistva avastuse eest. Muudetud on ka preemiate konkursi väljakuulutamise tähtaega 15. novembrilt 25. novembrile.

Eelnõusse on lisatud uue teaduspreemia liigina teaduspreemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest ning mille suurus on 500 000 krooni.

Preemia võib jätta ka välja andmata, kui preemiate määramise ja hindamise komisjon leiab, et vastava tasemega taotlusi sellel aastal ei ole esitatud. Uue preemia eesmärk on teadus- ja arendustöö propageerimine ja senisest tugevam seostamine innovatsiooni edendamisega, samuti teadus- ja arendustöö ja innovatsiooni väärtustamine ühiskonnas. Uue preemia taotluste hindamisse kaasatakse väliseksperte.

Seletuskirja kohaselt on tulenevalt justiitsministeeriumi märkusest täpsustatud, et taotlusi saavad muu hulgas esitada teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud.

Seletuskirja kohaselt toob eelnõu rakendamine kaasa täiendavaid kulutusi 500 000 krooni ulatuses. Riigi teaduspreemiate määramisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu ja on planeeritud 2005. a eelarvesse.

 

23. Hariduse kutsenõukogu koosseisu kinnitamine  

Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse hariduse kutsenõukogu koosseis.

Kutsenõukogu koosseisu arvatakse Eesti Linnade Liidu, Eesti Vabaharidusliidu, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Huvialajuhtide Liidu, Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu, Eesti Kõrgkoolide Ametiliitude Ühenduse UNIVERSITAS, Tartu Ülikooli, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras, sotsiaalministeeriumi, Eesti Lastevanemate Liidu, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Vene Koolide Õpetajate Ühenduse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Lasteaednike Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Noorsoonõunike Ühenduse, Eesti Eripedagoogide Liidu ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan. Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamine ja uuendamine.

Kutsenõukogude koosseisud esitab valitsusele kinnitamiseks haridus- ja teadusminister. Kutsenõukogu koosseisu moodustamisel tugineb haridus- ja teadusminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutele.

Eelnõuga esitatud kutsenõukogu koosseisus puudub Eesti Õpetajate Liidu esindaja, millele juhtis tähelepanu ka Eesti Haridustöötajate Liit oma 5. novembri 2004. a kirjas. Vastuses nimetatud kirjale selgitab haridus- ja teadusministeerium oma 16. novembri 2004 kirjas, et on teinud Õpetajate Liidule ettepaneku oma esindaja nimetamiseks, kuid Õpetajate Liit, väljendades rahulolematust kutsekvalifikatsioonisüsteemi käivitamise tööprotsessiga, esitas tingimused, alles mille täitmise järel on nad nõus alustama läbirääkimisi kutsenõukogu koosseisus osalemise üle.

Tulenevalt eelnevast esitas haridus- ja teadusministeerium valitsusele kinnitamiseks hariduse kutsenõukogu koosseisu ilma Õpetajate Liidu esindajata, kuid vastavalt kutsenõukogu põhimäärusele on nii Õpetajate Liidul kui ka teistel vastaval kutsealal tegutsevatel institutsioonidel võimalik liituda juba moodustatud kutsenõukogu tööga.

 

24. Hoiuste intresside maksustamise kokkulepete eelnõude heakskiitmine ja volituste andmine  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Ühendkuningriigi viie asumaaga - Anguilla, Kaimanisaarte asumaa, Montserrati asumaa, Briti Neitsisaarte asumaa ning Turksi ja Caicose saarte asumaa - sõlmitavate kokkulepete eelnõud ja volitatakse rahandusminister Taavi Veskimäge neile Eesti Vabariigi nimel alla kirjutama.

Kokkulepetega võtab Eesti kohustuse koguda ja edastada teavet Anguilla, Montserrati, Briti Neitsisaarte ning Turks ja Caicose elanikele makstud intresside kohta. Kaimanisaarte asumaaga sõlmitud kokkuleppega Eesti sisuliselt kohustusi ei võta. Teatud rahaline koormus tuleneb Briti Neitsisaarte ning Turksi ja Caicose kokkulepetes sätestatud kohustusest anda maksukrediiti või tagastada kinnipeetud tulumaks Eesti residendist maksumaksjatele, kellele on maksnud intressi nimetatud territooriumil asuvad intressi maksjad, juhul kui intressidelt on tulumaksu kinni peetud. Sealjuures kantakse 75% kinnipeetud tulumaksust Eestile üle. Kokkuleppe rakendamise rahaline mõju on aga marginaalne ja selle täpset suurust ei ole võimalik hinnata.

Eesti Vabariigi vajadus sõlmida hoiuste intresside maksustamise alased kahepoolsed kokkulepped Anguilla, Kaimanisaarte asumaa, Montserrati asumaa, Briti Neitsisaarte asumaa ning Turksi ja Caicose saarte asumaaga tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta.

 

25. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vahelise salastatud sõjalise teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse vahelise salastatud sõjalise teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu ja volitatakse kaitseministeeriumi kantslerit Lauri Almanni sellele valitsuse nimel alla kirjutama.

Kokkuleppe eesmärk on poolte ja nende asutuste vahel vahetatava või vastastikku loodava salastatud sõjalise teabe kaitsmine. Kokkuleppega ei reguleerita poolte luureteenistuste koostööd ega teabevahetust.

Kokkuleppes määratakse kindlaks poolte vahel vahetatava salastatud sõjalise teabe kaitse tingimused. Salastatud teabe kaitse ja vastastikuse edastamise eest vastutavad ning järelevalvet kokkuleppe täitmise üle teostavad poolte pädevad asutused. Kokkuleppe kohaselt on nii Eestis kui Ungaris pädev asutus riigi julgeoleku volitatud esindajana kaitseministeerium.

Kokkuleppe kohaselt määratakse ungari-, eesti- ja ingliskeelsete salastatud teabe tasemete vastavus, tagamaks edastatud teabe nõuetekohast kaitstust ning sätestatakse kohustus teatada teisele poolele kõikidest salastatuse tasemete või nende ametlike nimetamisviiside muutmisest.

Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Kokkuleppe täitmise kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest.

Riigikaitsealase ja julgeolekukoostööga kaasneb salastatud teabe vahetamise vajadus. Seepärast on kaitsealaste suhete arendamise osaks poolte valitsuste vaheliste kahepoolsete salastatud teabe kaitse kokkulepete sõlmimine. Eesti on juba sõlminud vastavad kokkulepped Ameerika Ühendriikide, Iisraeli, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Taani, T¹ehhi, Türgi, Ukraina, Slovakkia, NATO, Euroopa Liidu ja Lääne-Euroopa Liiduga.

 

26. Kaitseministeeriumi asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine  

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Korralduse eelnõus tehakse ettepanek Margus Hansonil anda kehtestatud korras 22. detsembriks 2004. a üle ja Jaak Jõerüüdil võtta vastu kaitseministeeriumi asjaajamine. Riigikantselei esindajaks üleandmise-vastuvõtmise juurde määrata infosüsteemide ja asjaajamise osakonna asjaajamistalituse juhataja Ulvi Peets.

Vabariigi Valitsuse reglemendi kohaselt annab ministrite vahetumise korral ametist lahkuv minister ministeeriumi asjaajamise üle ühe kuu jooksul uue ministri ametisse astumise päevast arvates. Valitsus nimetab oma korraldusega ministeeriumide asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise juures viibivad Riigikantselei esindajad. Jaak Jõerüüt andis ametivande 22. novembril 2004. a ja seega on asjaajamise üleandmise tähtaeg 22. detsember 2004. a.

 

27. Maa andmine munitsipaalomandisse  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: 2 korralduse eelnõu  


27.1. Maa andmine Põltsamaa valla munitsipaalomandisse (Adavere alevikus Väino maaü

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-