Valitsuse 26.11 istungi kommenteeritud päevakord

25.11.2020 | 17:19

Uudis

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on kehtestada kaitsemeetmed EL-i loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes ja võrdsustada Eesti residendist füüsilise isiku ja muu lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestus Eestis.

Eelnõuga asendatakse madala maksumääraga territooriumi regulatsioon maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loeteluga (edaspidi ka ELi loetelu). EL loetelu eesmärk on vältida maksudest kõrvalehoidumist ja edendada läbipaistvust ning head maksuhaldustava kogu maailmas. Loetelu uuendatakse kaks korda aastas – veebruaris ja oktoobris. EL loetelu sisaldab hetkel järgmisi riike: Ameerika Samoa, Anguilla, Barbados, Fidži, Guam, Belau, Panama, Samoa, Seišellid, Trinidad ja Tobago, USA Neitsisaared, Vanuatu.

EL liikmesriigid peavad kohaldama vähemalt ühte järgmistest kaitsemeetmetest: kulude mahaarvamise keeld, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad reeglid, kinnipeetava tulumaksu või vabastusmeetodi rakendamise piirangud. Hetkel rakendab Eesti kaitsemeetmeid madala maksumääraga territooriumil asuvate juriidiliste isikute suhtes, täpsemalt rakendatakse kulude mahaarvamise keeldu ning kinnipeetava tulumaksu ja vabastusmeetodi rakendamise piiranguid. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks madala maksumääraga territooriumi regulatsiooni ning asendatakse see EL-i loeteluga. Selle tulemusena rakenduvad kehtivad kaitsemeetmed EL-i loetellu kantud jurisdiktsioonide suhtes.

Samuti muudetakse muu lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestust Eestis. Muudatuse vajaduse tekitas eelkõige piiriüleste töötajate töötasu maksustamine. Lepinguriigi residendid, kes käivad Eestis tööl ja teenivad suurema osa oma tulust Eestist saavad edaspidi jooksvalt oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata. Nagu ka Eesti residentide puhul ei saa tulumaksu mahaarvatav summa olla suurem kui 500. Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2022.

 

2. Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Soome vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu lõpetamine.

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.

Kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval kuupäevast, mil Soome pool saab kätte Eesti poole teate, milles kinnitatakse kokkuleppe jõustumiseks vajalike õiguslike nõuete täitmist. Välisministeerium saadab Soome Vabariigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist.

 

3. Arvamuse andmine sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid eesmärgiga luua alused väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamiseks. Eelnõu kohaselt tuleb juhul kui üldhooldusteenuse osutajaks on kohalik omavalitsus või tema hallatav asutus tagada hooldekodukoht eakale tema pensioni eest.

Eelnõu seletuskirja järgi oli 2019. aastal keskmine vanaduspension 480 eurot, aga keskmine hooldekodukoha maksumus 746-1307 eurot kuus. Uue regulatsiooni kulu riigieelarvele on 40 miljonit eurot.

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu põhimõtet, kuid teeb valitsusele ettepaneku eelnõu esitatud kujul mitte toetada. Eelnõu eesmärgi täitmiseks on sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel ettepanekud hooldajatoetuse põhimõtete ühtlustamiseks ning omastehooldajate tugipaketi väljatöötamiseks. Samuti töötab sotsiaalministeerium 2021. aastal välja terviklikult seaduste muudatused, mille elluviimiseks taotletakse riigieelarvest vahendeid alates 2022. aastast.

Rahandusministeerium leiab, et eelnõus esitatud regulatsioon ei ole rakendatav eelkõige põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksuste kohustusi suurendatakse ja see ei ole reguleeritud seaduse tasemel.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 4. detsembriks Riigikogu sotsiaalkomisjonile.

 

4. Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2018. a määruse nr 34 "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arv ja töökord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus teeb muudatuse rahapesu ja terrorismi tõkestamise komisjoni liikmete loetelus seoses sellega, et alates 1. jaanuarist 2021 kujundatakse seni politsei- ja piirivalveameti struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo rahandusministeeriumi valitsemisalas olevaks valitsusasutuseks.

Eelnõu kohaselt saab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmeks politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo juhi asemel rahapesu andmebüroo juht. Teised liikmed jäävad samaks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.

 

5. Nõusolek Maaeluministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu linnale (Rahinge ja Tüki külas kuus kinnistut)
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maaeluministeeriumile antakse nõusolek tasuta võõrandada Tartu linnale Rahinge ja Tüki külas asuvad kuus kinnistut kergliiklusteeks.

 

6. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. a korralduse nr 4 “Volitatud asutuste määramine kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamiseks” muutmine
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Põllumajandus- ja toiduamet määratakse kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamise volitatud asutuseks. See amet alustab tööd alates 1. jaanuarist 2021 seniste põllumajandusameti ning veterinaar- ja toiduameti asemel.

 

7. Informatsioon peaministri korralduste muudatuste kohta
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: informatsioon

 

Vastavalt valitsuse seadusele tehakse valitsuse istungil teatavaks peaministri kahe korralduse muudatused. Seoses muudatustega valitsuse liikmete hulgas määras peaminister enda kolmandaks asendajaks praeguse haridus- ja teadusministri Jaak Aabi ning neljandaks asendajaks siseminister Alar Lanemani. Peaministri esimene asendaja on rahandusminister Martin Helme ja teine asendaja välisminister Urmas Reinsalu.

 

8. Eesti seisukohad ühtse Euroopa taeva algatuse muudatusettepaneku kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

 

2004. aastal käivitunud „Ühtse Euroopa taeva“ algatuse (Single European Sky, SES) eesmärk on olnud reformida Euroopa Liidu lennujuhtimise ülesehitust, et vastata tulevastele õhuruumi läbilaskevõime- ja ohutusvajadustele, parandades lennuliikluse korraldamist ja aeronavigatsiooniteenust.

Lennuliikluse korraldust on liikmesriikides arendanud ja riiklikul tasandil pakkunud aeronavigatsiooniteenuste osutajad, kellest igaühel on oma protseduurid ja eripärased tugirakendused, mis on viinud olukorrani, kus Euroopa taevas on liikmesriikide piire arvestades killustunud paljudeks sektoriteks. Arvestades lennuliiklusmahtude kiiret kasvu viimastel aastatel (kuni Covid-19 pandeemiani) ning vajadust ajakohastada Euroopa õhuruumi haldamist, esitas Euroopa Komisjon 2013. aastal ettepaneku ühtse Euroopa taeva reformi kiirendamiseks (SES 2+), ent 2015 jäid läbirääkimised nõukogus soiku. Kuna vahepeal on EL võtnud suuna süsinikuneutraalsusele ning Covid-19 tõttu on lennuliiklus järsult vähenenud, mis on näidanud olemasoleva süsteemi kehva paindlikkust, on tekkinud vajadus SES2+ ettepaneku uuendamiseks.

Uue ettepaneku eesmärgid on tugevdada Euroopa võrku ja selle haldamist, vältimaks õhuruumi ülekoormust ja pakkudes optimaalseid lennumarsruute; edendada Euroopa vajalike andmeteenuste turgu lennuliikluse paremaks juhtimiseks; muuta liikmesriikide nimel osutatavate lennuliiklusteenuste majanduslikku reguleerimist sujuvamaks suurema jätkusuutlikkuse ja vastupidavuse tõhustamiseks; koordineerida paremini innovaatiliste lahenduste määratlemist, väljatöötamist ja juurutamist. Ettepaneku elluviimine peaks kehtestama kestlikumad ja tõhusamad lennutrajektoorid, millega oleks võimalik vähendada lennundussektori süsinikuheidet kuni 10% võrra. Eelnõus sisaldub ka eraldi ettepanek Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) alusmääruse muutmise kohta, millega on võimalik luua ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutus EASA koosseisus.

Eesti toetab „Ühtse Euroopa taeva“ reformi kiirendamiseks muudetud ettepaneku üldist eesmärki, millega soovitakse parandada Euroopa õhuruumi korraldamist ja selle haldamise üldist tõhusust. Samas peab Eesti oluliseks, et valdkonna moderniseerimine tagaks jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise liidu äärealadel.

 

9. Eesti seisukoht Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning Euroopa Liidu vahelise partnerluslepingu (Cotonou lepingu) artikli 95 lõike 4 kohaste üleminekumeetmete vastuvõtmise kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Liidu ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide suhete aluseks olev Cotonou leping allkirjastati 2000. aastal ning see kehtis kuni 29. veebruarini 2020. Läbirääkimised uue lepingu üle algasid 2018. aastal, kuid ei ole veel lõppenud. Sellega seoses võeti õigusliku, poliitilise ja institutsioonilise vaakumi vältimiseks Euroopa Liidu Nõukogus vastu Cotonou lepingu üleminekumeetmed (detsembris 2019.a), mida ka Eesti toetas. Need pikendavad Cotonou leppe kehtivust kuni 31. detsembrini 2020.

Arvestades, et ka käesoleval aastal on läbirääkimised nimetatud lepingu üle kulgenud aeglaselt ja pole lõpule jõudnud, sh on läbirääkimisi mõjutanud ka COVID-19, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku nõukogu otsuseks taaskord pikendada üleminekumeetmeid, seda kuni 30. novembrini 2021 või kuni uue leppe jõustumiseni.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-