Valitsuse 26.11.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

25.11.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 26. novembril2002. aastal

 

Palume arvestada, et tegemist oneelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisandudatäiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann 693 57141 jaHanna Hinrikus 693 5792.

1. "Maaparandusseaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu peamiseks eesmärgiks on reguleerida maaparandussüsteemi ehitamineja korrashoid ning sätestada maaparandusalal tegutsevate isikutele esitatavadnõuded ja kehtestada riikliku järelevalve teostamise alused ja kord maaparandusseadusenõuete täitmise üle. Kehtiv maaparandusseadus sätestab eelkõigemaaparandussüsteemi rajamise, kasutamise ja hoiu, kuid ei reguleeri sedapiisavalt. Näiteks ei reguleeri seadus maaparandussüsteemiprojekteerimistingimuste ja ehituslubade väljaandmist ning maaparandusevahekorda keskkonnakaitsega. Seaduse vastuvõtmisest möödunud aastate jooksul onselle kohaldamise käigus esile kerkinud küsimusi ja probleeme, millelahendamiseks on vaja kehtivat maaparandusseadust muuta. Selle aja jooksul onvastu võetud ka mitmed uued seadused (haldusmenetluse seadus, ehitusseadus ja väärteomenetluseseadustik), mis omakorda tingivad maaparandusseaduse muutmise. Seletuskirjakohaselt maaparandusseaduse täiemahuliseks rakendamiseks 2003. aastal onvajalikud järgmised kulutused: maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjateriikliku registri loomiseks 200 000 krooni, maaparandussüsteemide riiklikuregistri loomiseks 250 000 krooni, nimetatud registrite pidamiseks ligikaudu190 000 krooni aastas, Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibürootäiendava infotehnoloogi töökoha loomiseks 160 000 krooni. Põllumajandusministeeriumiskäesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlemiseks kahetöökoha loomiseks 790 000 krooni, sealhulgas personalikulud 303 000 krooni,majandamiskulud 167 000 ja investeeringud 320 000 krooni. Riigi pooltkorrashoitavate ühiseesvoolude korrashoidmiseks vajalikud vahendid on 43 000000 krooni aastas. Maaparandushoiukavade koostamiseks vajalikud kulutused, misseisnevad reguleeriva võrgu kaardile kandmises, on 1 miljon krooni. Eelnõus onkavandatud seaduse jõustumise tähtpäevaks 1. jaanuar 2003, välja arvatudseaduseelnõu 5. peatükk, mis jõustuks 1. juulil 2004. (5. peatüki tähtpäevamääramisel on arvestatud maaparandussüsteemide registri käivitamiseks kuluvataega.)

2. "Turvaseaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: seaduse eelnõu
Kehtiv turvateenistuse seadus võeti Riigikogus vastu 1993. a, selle redaktsioonon aegunud ja vajab uuendamist. Seoses turumajanduslike suhete arenemisegamuutub pidevalt ka tsiviilõigussuhete reguleerimine. Muutuvad seadused, misreguleerivad üht või teist õigusharu ja tuleb juurde seadusi, mis seletavad majandussuhteiduuel viisil. Turvateenistuse seaduse jõustumisest alates on muutunud teenuseosutamist reguleerivad teised seadused sedavõrd, et kaasajastamist ja nendegakooskõlla viimist vajavad ka turvateenust reguleerivad õigusaktid. Eelnõu onvõrreldes kehtiva seadusega sisult regulatiivsem, selle eesmärk on turvateenuseja sisevalve tegevuse õiguslik reguleerimine läbi teenuse kvaliteedi jaturvatöötaja kvalifikatsiooni tõstmise ning seeläbi korrastada turvaettevõtluseturgu, tagades kodanikele garantiid turvateenuse tellimisel. Eelnõugasätestatakse seaduse reguleerimisala, mõisted ja turvalisuse tagamiseerinõuded, turvateenused, mida võib osutada vaid turvaettevõtja ja avataksenende sisu. Eelnõu sätestab turvateenust osutava turvaettevõtja tegevusetingimused ja korra; turvatöötaja õigused, kohustused ja tagatised; sisevalvekorraldamise tingimused ja korra ning turvaettevõtja ja sisevalve vastutusening riikliku järelevalve alused ja korra turvaettevõtja ning sisevalvetegevuse üle. Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2004. a, etanda turvaturul tegutsevatele ettevõtjatele piisavalt aega viia oma tegevuseelnõuga vastavusse ning võtta vastu vastavad rakendusaktid. Vt lähemalt: http://www.sisemin.gov.ee/atp/index.html?id=2700

3. Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Riigikogu valimise seaduse §-de 6, 7, 8, 21, 22, 50,51, 60 ja 63 muutmise seaduse" eelnõu (1205 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, siseminister Ain Seppik
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Evelyn Sepa ja Toivo Tootseni poolt 4. novembril2002. a algatatud riigikogu valimise seaduse §-de 6, 7, 8, 21, 22, 50, 51, 60ja 63 muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023100005&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
2) Seisukoha andmine "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 muutmiseseaduse" eelnõu (1213 SE) kohta
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani algatatud põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023090027&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
3) Seisukoha andmine "Eesti Vabariigi seaduse Riigikogu liikmeteametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta muutmise seaduse"eelnõu (1216 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, sotsiaalminister Siiri Oviir,rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigiseaduse Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsetegarantiide kohta muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt:  http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023110012&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
4) Seisukoha andmine "Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse"eelnõu (1217 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Mõõdukate fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seadusemuutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023110014&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
5) Seisukoha andmine "Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse"eelnõu (1218 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Valitsus arutab Riigikogu liikme Enn Tarto poolt 6. novembril 2002. a algatatudpühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023110016&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
6) Seisukoha andmine "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-de 30 ja35 muutmise seaduse" eelnõu (1219 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, siseminister Ain Seppik
Valitsus arutab Riigikogu õiguskomisjoni poolt 6. novembril 2002. a algatatud kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse §-de 30 ja 35 muutmise seaduse eelnõu. Vtlähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023110018&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
7) Seisukoha andmine "Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse"eelnõu (1221 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, siseminister Ain Seppik, rahandusministerHarri Õunapuu
Valitsus arutab korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks moodustatudRiigikogu erikomisjoni poolt 7. novembril 2002. a algatatud korruptsioonivastaseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023110022&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
8) Seisukoha andmine "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseseaduse" eelnõu (1223 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Siiri Oviir, rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Tõnu Kauba ja Toomas Vilosiuse algatatud tervishoiuteenustekorraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt:  
http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023110026&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
9) Seisukoha andmine "Hasartmänguseaduse muutmise seaduse" eelnõu(1220 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, siseminister Ain Seppik
Valitsus arutab Riigikogu liikme Mart Siimanni algatatud hasartmänguseadusemuutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023110020&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
10) Seisukoha andmine "Käibemaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu(1225 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Toomas Vareku ja Toomas Vilosiuse algatatud käibemaksuseadusemuutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023160012&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

4. Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetukstunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavatetõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigireisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu on vajalik välismaalaste seaduse ja pagulaste seaduserakendamiseks ning sätestab elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise,pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja tähtajad ning elamisloa jatööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloaandmete välisriigi reisidokumenti kandmise ja välismaalase Eestisteemalviibimise registreerimise korra. Määruses sätestatuga ei panda, võrreldeskehtiva regulatsiooniga, suuremaid kohustusi välismaalasele, kes taotlebelamisloa ja tööloa andmist või pikendamist, elamisloa ja tööloa andmetekandmist välisriigi reisidokumenti või oma Eestist eemalviibimiseregistreerimist.

5. Volitatud valitsusasutuste määramine
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse välismaalaste seadusest ja pagulaste seadusesttulenevaid toiminguid sooritavateks valitsusasutusteks Kodakondsus- jaMigratsiooniamet, Tööturuameti kohalikud asutused, Siseministeerium,Piirivalveamet ja tema kohalike asutustena piirivalvepiirkonnad ningVälisministeeriumi struktuuriüksustena välisesindused. Nimetatudvalitsusasutuse vanem- või kõrgem ametnik võib valitsusasutuse juhi vastavalvolitusel käskkirja alusel või valitsusasutuse juhi kinnitatud ametijuhendikohaselt teha valitsusasutuse nimel valitsusasutuse pädevusse kuuluvaidtoiminguid ja otsuseid. Täna on vastavad Vabariigi Valitsuse volitatudvalitsusasutused määratud Vabariigi Valitsuse 1999. a määrusega. Tulenevaltvajadusest kehtestada haldusmenetluse üldtunnustatud põhimõtteid arvestavelamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise kord, onotstarbekas kehtestada uus Vabariigi Valitsuse määrus volitatudvalitsusasutuste määramiseks.

6. Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise eritingimused
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu käsitleb keskkonnakaitse investeeringuteks suunatud riigiabi lubatavaidkulusid ja osakaalu, saastatud keskkonnaga tööstusalade puhastamiseks suunatudriigiabi lubatavaid kulusid ja osakaalu, ettevõtete ümberpaigutamisekskeskkonnakaitselisel eesmärgil suunatud riigiabi lubatavaid kulusid jaosakaalu, riigiabi andmist tegevuskulude katmiseks, tegevusabi andmistjäätmekäitluseks, tegevusabi andmist taastuvenergia tootmiseks või soojuse jaelektri koostootmiseks, tegevusabi andmist maksu või tasu maksmisest osalisevõi täieliku vabastamise vormis ning keskkonnakaitseabi osakaalu arvutamist. Vtlähemalt: http://www.fin.ee/index.html?id=1448
 
7. Valitsusdelegatsiooni moodustamine "Rahvusvahelise konventsiooniinimelude ohutusest merel" (SOLAS 1974) osalisriikide konverentsil jaRahvusvahelise Mereorganisatsiooni mereohutuse komitee 76. istungil osalemiseks
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- ja kommunikatsiooniministerLiina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Londonis toimub käesoleva aasta 9.-13. detsembrini konventsiooni osalisriikidekonverents ja 2.-13. detsembrini Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni mereohutusekomitee 76. istung. Seletuskirja kohaselt on konventsiooni osalisriikidekonverentsi eesmärk täiendada konventsiooni peatükke V (navigatsiooniohutus) jaXI (erimeetmed mereohutuse tõhustamiseks) laevade ja sadamate turvalisusttagavate uute nõuetega (nimetatud peatükid on avaldatud Riigi Teatajas inglisekeeles). IMO mereohutuse komitee 76. istungil tulevad põhiliste küsimustenaarutlusele inimfaktori tähtsus, piraatlus ja röövkallaletungid laevadele ningalakomiteede istungite aruanded. Eelnõu kohaselt on nimetatud konverentsil jaistungil osalemiseks moodustatava valitsusdelegatsiooni juht Veeteede Ametimeresõiduohutuse teenistuse juhataja kohusetäitja Rene Sirol ja delegatsiooniliige Veeteede Ameti välissuhete ja info osakonna juhataja kohusetäitja TarmoOts. 1. novembril 1974. a Londonis koostatud rahvusvahelise konventsioonigainimelude ohutusest merel ühines Eesti Vabariik 19. novembril 1991. a.Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liige on Eesti alates 1992. aastast.

8. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a korralduse nr 23-k"Valitsusdelegatsiooni moodustamine läbirääkimiste pidamiseks "EestiVabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise kokkuleppe Venemaaterritooriumil asuvate Eesti sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaikade ningEesti territooriumil asuvate Vene sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaikadestaatusest" üle" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Korraldust muudetakse, kuna läbirääkimiste käigus on ilmnenud vajadus täiendadavalitsusdelegatsiooni koosseisu Kultuuriministeeriumi, Eesti Punase Risti jaRahvusarhiivi esindajaga. Samuti on muutunud mitmete delegatsiooni liikmeteametikohad või ametinimetused. Eelnõu kohaselt arvatakse delegatsioonist väljaValdo Helmelaid ja Kirke Kraav ning nimetatakse delegatsiooni liikmeteks EestiPunase Risti peasekretär Riina Kabi, Välisministeeriumi III poliitikaosakonna5. büroo II sekretär Ivo Parmas, Riigiarhiivi nõunik Peep Pillak,Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn ja Välisministeeriumi juriidiliseosakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktor Jaan Salulaid. Sõlmitava kokkuleppeeesmärgiks on tagada Venemaa territooriumil asuvate Eesti sõjaväelaste jatsiviilisikute matmispaikade ning Eesti territooriumil asuvate Venesõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaikade korrashoid ja säilitamine.

9. Raamatukoguhoidjate kutsenõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: korralduse eelnõu
Seletuskirja kohaselt on tulnud algatus raamatukoguhoidjate kutsenõukogumoodustamiseks Kultuuriministeeriumilt, Riiklikult Eksami- jaKvalifikatsioonikeskuselt, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult, TallinnaPedagoogikaülikoolilt, Eesti Rahvusraamatukogult, Harju Maakonnaraamatukogult,Eesti Akadeemiliselt Raamatukogult, Võrumaa Keskraamatukogult, Tartu ÜlikooliRaamatukogult, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledthi Raamatukogult ja Tallinna LaagnaGümnaasiumilt. Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate,kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan, mille koosseisuesitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sotsiaalminister. Kutsenõukogukoosseisu moodustamisel lähtub sotsiaalminister vastaval kutsealal tegutsevatetöötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajateettepanekutest ja tagab kõigi eelloetute esindatuse kutsenõukogus. Kutsenõukogutegevuse eesmärgiks on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalikekutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamisesüsteemi väljatöötamine, rakendamine ja uuendamine.

10. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2001. a korralduse nr 403-k "Riigiteaduspreemiate komisjoni moodustamine ja selle koosseisu kinnitamine ningVabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a korralduse nr 813-k "Riigiteaduspreemiate komisjoni moodustamine" kehtetuks tunnistamine"muutmine
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: korralduse eelnõu
Riigi teaduspreemiate komisjonist arvatakse surma tõttu välja Henn Elmet ningkomisjoni liikmeks arvatakse Eesti Põllumajandusülikooli AgronoomiateaduskonnaTaimekaitse Instituudi juhataja, professor Anne Luik.

11. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Anton Frei on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamisetingimused ja tema suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alusedEesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus kokku 204 isikule.  
3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Eelnõus nimetatud 32 isikut on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsusesaamise tingimused ja nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatudalused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

12. Alalise elamisloa andmine
1) Alalise elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Ain Seppik
Siseministeerium teeb ettepaneku anda Tatiana Chernyatinale (sünd. 1930) alalineelamisluba. Tatiana Chernyatina  onkantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe VeneFöderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes EestiVabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja ja ta onkaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt erru läinud välismaalaselesk. Ta ei ole kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud, sealtreservi arvatud või erru läinud välismaalane ega välisriigi relvajõududeskaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase abikaasa ega alaealine laps. TatianaChernyatina puhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eestiriigi julgeolekule.
 
2) Alalise elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Ain Seppik
Siseministeerium teeb ettepaneku anda Nina Sokolovale (sünd.1917) alalineelamisluba. Nina Sokolova  on kantud"Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsioonirelvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigiterritooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja ja ta onkaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt erru läinudvälismaalase lesk. Ta ei ole kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududesteeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud välismaalane ega välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase abikaasa ega alaealinelaps. Nina Sokolova puhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mida käsitletakse ohunaEesti riigi julgeolekule.

13. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga antakse Põllumajandusministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva,Tartu maakonnas Tähtvere vallas Vorbuse külas asuva Briti kinnistu avalikuenampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusegakoormamiseks aktsiaseltsi Tartu Agro kasuks tähtajaga 36 aastat. Kinnistupindala on 5,18 ha, sihtotstarve - põllumajanduslike tootmishoonete maa. ASTartu Agro soovib hoonestusõigusega koormatavale riigimaale ehitada lauda koosabihoonete ja sõnnikuhoidlatega. Tulenevalt sõnnikukäitluse euronõuetest onvajalik uue lauda ehitamine, et tagada nõuetekohane tootmine, sest Tiigikinnistul, kus asub praegune Vorbuse farm, puudub uue lauda kompleksi ehituseksvaba maa. AS Tartu Agro kasutab käesoleval ajal eelpool nimetatud riigimaakatastriüksust rendilepingu alusel, kuid seoses hoonete püstitamise vajadusegaon tarvilik hoonestusõiguse seadmine.

14. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile"Eesti rahvastikuregistri" volitatud töötleja ASi Andmevaratäiendavate kulude katmiseks seoses rahvastikuregistri "Rahvastikuregistriseadusest" tulenevate nõuetega vastavusse viimisega
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Siseministeeriumile 2 620 000 krooni eraldamist Eestirahvastikuregistri volitatud töötleja ASi Andmevara täiendavate kulude katteksseoses rahvastikuregistri seadusest tulenevate nõuetega vastavusse viimisega. Rahvastikuregistriseaduse järgi on rahvastikuregistri vastutava töötleja õiguste teostajaSiseministeerium. Vabariigi Valitsuse 24.10.2000. a korraldusega määratirahvastikuregistri volitatud töötlejaks AS Andmevara. Rahvastikuregistriinfosüsteemide kasutamiseks ja andmete saamiseks on AS-ga Andmevara lepingusõlminud üle 300 avaliku sektori asutuse, kasutajaid on kokku üle 4000.Siseministeerium on 2002. aastaks sõlminud AS-ga Andmevara rahvastikuregistrivolitatud töötlemise lepingu mahus 4 miljonit krooni, kuid seletuskirjakohaselt ei kata see sel aastal tehtud kulusid töötlemiskeskkonna vastavusseviimiseks rahvastikuregistri seadusest tulenevate nõuetega. AS Andmevara onteinud rahvastikuregistri kui tervikliku infosüsteemi toimimiskindluse jaturvalisuse tõstmiseks hädavajalikke lisainvesteeringuid.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Rahandusministeeriumile seosespankrotistunud RASi Ookean täitmata kohustustega Eesti Vabariigi vastu suunatudnõuete menetlemisega kaasnevate kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Rahandusministeeriumile 180 000 krooni eraldamist seoses pankrotistunudRASi Ookean täitmata kohustustega Eesti Vabariigi vastu suunatud nõuetemenetlemisega kaasnevate kulude katmiseks. Seletuskirja kohaselt onRahandusministeeriumis menetlemisel umbes 100 vaidlust, kus üheks osapooleks onEesti Vabariik. Suure osa nõuetest moodustab Eesti Vabariigi vastu esitatudkahjunõuded, lepingute tühiseks tunnistamise nõuded. Üheks suuremaksmenetletavaks asjaks on Eesti Vabariigi vastu suunatud nõue seosespankrotistunud RASi Ookean täitmata kohustustega. Rahandusministeerium on omaseletuskirja kohaselt prognoosinud pankrotistunud RASi Ookean täitmatakohustustega seotud menetluses kulusid kokku 180 000 krooni ulatuses, millestkuni 115 000 krooni moodustaksid õigusabikulud, kuni 20 000 krooni tõlkekuludning kuni 45 000 krooni lähetuskulud.

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile PärnuHaigla lisakulude katteks seoses Pärnu maakonna elanike metanoolimürgistuseraviga 2001. aasta septembris
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Sotsiaalministeeriumile 1 078 400 krooni eraldamist PärnuHaigla lisakulude katteks seoses Pärnu maakonna elanike metanoolimürgistuseraviga 2001. aasta septembris. Metanoolimürgistuse tõttu oli Pärnu Haiglapersonal sunnitud töötama erakorralisel rethiimil, mistõttu kutsuti tööle kaneid töötajaid, kellel oli graafiku järgi vaba päev. Sotsiaalministeeriumiesitatud materjalidest nähtub, et 1271 tundi töötati graafiku järgi ja 8450tundi ületunnitööna. Lisakulud seondusidki töötamisega puhkepäevadel, õhtu-ning öötundidel, mida tasustati kehtestatud eritariifide alusel. Rahandusministeeriumon lisanud eriarvamuse, milles märgib, et Sotsiaalministeeriumi esitatudmaterjalide hulgas ei ole SA Pärnu Haigla taotluskirja, esitatud on kuludeloetelu ja ületundide arv töötajate lõikes. Kulude kohta ei ole aga lisatudselgeid arvestusi. Tulenevalt ülaltoodust peab Rahandusministeerium võimalikukseraldada metanoolimürgistuse ravimisega seotud lisakulude katteks 700 000krooni.

4)Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile viisakleebistetellimiseks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Välisministeeriumile 1 170 450 krooni eraldamist viisakleebistetellimiseks. Liitumisel Euroopa Liiduga peab Eesti hakkama väljastama omavälisesindustes viisasid uutele, Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ühtlustatudning kasutatavatele viisakleebistele, mille spetsifikatsioonid antakse Eestileüle mitte varem kui 2003. aasta kevadel. See tähendab, et Eesti peab viisasidvähemalt ühe aasta väljastama kehtiva viisakleebise vormi alusel. Seletuskirjakohaselt väljastatakse Eesti välisesindustes aastas umbes 87-89 tuhat viisat. Arvestadesolemasolevaid varusid ja prognoosi aastaks 2003, on vajalik juurde tellida 85000 viisakleebist. Ühe kleebise valmistamine maksab 13,77 krooni, millesttulenevalt 85 000 kleebise hinnaks kujuneb seega 1 170 450 krooni.

5) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile EuroopaLiiduga peetavate läbirääkimiste delegatsioonide töögruppide lähetuskuludeks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Välisministeeriumile 400 000 krooni eraldamist Euroopa Liidugapeetavate läbirääkimiste delegatsioonide töögruppide lähetuskuludeks. Seosesaasta lõpul Euroopa Liidu liitumisprotsessi intensiivistumisega ning sellesttingitud vajadusega lähetada läbirääkimiste delegatsiooni töögruppide ekspertekonsultatsioonidele ning ekspertkohtumistele Euroopa Liidu KomisjonigaBrüsselis taotleb Välisministeerium Vabariigi Valitsuse reservist 400 000krooni täiendavateks lähetuskuludeks. Kokku töögruppide liikmete lähetuskuludevajadus 1. novembrist kuni 11. detsembrini moodustab 481 500 krooni, millest 81500 krooni kaetakse olemasolevate vahendite arvel.

15. Eestikodakondsuse andmine eriliste teenete eest
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse siseminister Ain Seppiku ettepanekul Eesti kodakondsuseriliste teenete eest Eduard Mäetagasele (sünd.1937), tunnustades tema panusteesti keele ja kultuuri arendamisel. Eduard Mäetagas töötas aastatel 1962- 2000Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis (Kilingi-Nõmme Keskkoolis) eesti keele ja kirjanduseõpetajana. Aastate jooksul on ta õpetanud eesti keelt ja kirjandust isikutele,kellest on hilisemas elus saanud oma eriala asjatundjad. Tänu heale hariduseleon Eduard Mäetagase õpilased saanud tuntuks nii Eestis kui välisriikides jatõstnud Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil.

16. Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise tähtajadning tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise taotlemiselesitatavate tõendite ja andmete loetelu. Tagasipöördumistunnistuse vorm,tehniline kirjeldus ja tagasipöördumistunnistusele kantavate andmete loetelu.Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määruse nr 230 "Tagasipöördumise loa vormja tehniline kirjeldus ning tagasipöördumise loale kantavate andmete loetelu" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: 3 määruse eelnõu
Eelnõud on välja töötatud tulenevalt haldusmenetluse seadusest ja 1. detsembril2002. a jõustuvatest muudatustest isikut tõendavate dokumentide seaduses.
Tagasipöördumistunnistus ja tagasipöördumise luba on isikut tõendavaddokumendid. Tulenevalt isikut tõendavate dokumentide seadusest kehtestabVabariigi Valitsus määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavatetõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad. Erinevalt senikehtivatest määrustest on ühte uude määrusesse koondatud niitagasipöördumistunnistuse (väljastatakse Eesti kodanikule) kui katagasipöördumise loa (väljastatakse elamisloa alusel Eestis elavalevälismaalasele) väljaandmise tähtajad ning nende dokumentide väljaandmisetaotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu. Eraldi uue määrusegakehtestatakse tagasipöördumistunnistuse vorm, selle tehniline kirjeldus jatunnistusele kantavate andmete loetelu. Tagasipöördumise loa vorm onkehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrusega, millesse viiaksetulenevalt muudatustest isikut tõendavate dokumentide seaduses sisse vastavadparandused.

17. "Sõjaaja riigikaitse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse,riigieelarve seaduse, Eesti Vabariigile välislaenude võtmise javälislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmise seaduse"eelnõu
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest luua mehhanism kaitseväe kiireksja operatiivseks mobiliseerimiseks Eestit ähvardava ohu tõrjumiseks ning Eestiriigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Käesoleva seaduse eelnõuväljatöötamise tingis Kaitseministeeriumi poolt ettevalmistatud VabariigiValitsuse määruse "Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimisekord ning sõjalise valmisoleku astmed" eelnõu ettevalmistamise käigus tõusetunudprobleemid.
Sõjaaja riigikaitse seaduses antakse uus mobilisatsiooni mõiste sõnastus, millekohaselt viiakse riigi militaar- ja tsiviilstruktuurid rahuaja seisundistsõjaaja seisundisse ning nähakse ette, et reservväelased kutsutaksetegevteenistusse seaduses sätestatud korras. Mobilisatsiooni konkreetse ulatuseotsustab sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Samuti nähakse ette mobilisatsioonigaseotud ülesannete mõningast ümberjagamist tsiviil- ja militaarstruktuuridevahel. Eelnõu laiendab Vabariigi Valitsuse pädevust sõjaajal riigikaitse alal,sealhulgas riigieelarve või lisaeelarve rakendamise, vajadusel riigilaenuvõtmise või riigile muu varaliste kohustuste võtmise osas kuni Riigikogu pooltküsimuse otsustamiseni. Vastavalt muudetakse ka riigieelarve seadust ja EestiVabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiideandmise seadust. Rahuaja riigikaitse seaduses tehtavate muudatuste kohaseltantakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega mobilisatsiooni ettevalmistamiseja läbiviimise kord. Eelnõu kohaselt koostab Kaitseministeerium koostööskaitseväega mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra ningkorraldab riigikaitseliste sundkoormiste määramist ja nende täitmist rahuajal,samuti korraldab oma valitsemisalas kutsealuste kutsumist ajateenistusse jakaitseväekohustuslaste üle keskse arvestuse pidamist. Kaitseministeeriumiülesandeks jääb koordineerida ka mobilisatsiooni ettevalmistamist üldiseltasandil.

18. "Kaitseväeteenistuse seaduse, riigikaitseliste sundkoormisteseaduse, riigireservi seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõus nähakse ette, et kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikregister on mobilisatsiooni riikliku keskregistri osa. Nimetatud keskregisterasutatakse Vabariigi Valitsuse poolt ning selles peetakse arvestustkaitseväekohustuslaste, sõjaaja üksuste isikkoosseisuga komplekteerituse jamobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku materiaalse ressursi üle. Muudatus ontingitud vajadusest koondada mobilisatsiooni läbiviimiseks vajalikud andmedühtsesse keskregistrisse, mille tulemusel luuakse kõikehõlmav ülevaade riigivõimalikul mobiliseerimisel kasutada olevast materiaalsest ning inimressursistning selle jaotusest, mis aitab võimalikult täpselt planeerida ressursijaotustning -vajadust. Eelnõuga jäetakse riigikaitseosakonna pädevusest väljareservväelaste õppekogunemisele kutsumine, kaadrikaitseväelastetegevteenistusse võtmine ja kaitseväelaste tegevteenistusse kutsuminemobilisatsiooni korral. Nimetatud muudatus on tingitud mobilisatsiooniga seotudülesannete ümberjagamisega tsiviil- ja militaarstruktuuride vahel. Kaitseministeeriumihallata olevate riigikaitseosakondade ülesandeks jääb kutsealustega tegeleminening kaitseväeteenistuskohustuslaste üle arvestuse pidamine. Eelnõugamuudetakse kehtiva seaduse sätet, mille kohaselt seni valla- võilinnavalitsusele pandud ülesandeid hakkab täitma riigikaitseosakond. Antudmuudatus on tingitud asjaolust, et senine süsteem pole ennast piisavalt õigustanud,mistõttu tuleks jätta kutsealustega tegelemine Kaitseministeeriumi hallatavateriigiasutustena tegutsevate riigikaitseosakondade ainupädevusse. Riigikaitselistesundkoormiste seadust täiendatakse ja nähakse ette, et sundkoormiste täitminevõidakse ette näha ka sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooniläbiviimisel. Eelnõu kohaselt sundkoormiste üle peetakse arvestustmobilisatsiooni riiklikus keskkregistris, sundkoormisi saab rakendada karahuajal. Töökohustuse üle otsustamine antakse valla- ja linnavalitsuseltkaitseväe ülemjuhataja või talle alluvate ülemate alluvusse, mis on tingitudvajadusest anda sundkoormiste rakendamise otsustamine sõjaajalmilitaarstruktuuridele. Riigireservi seaduses tehtavad muudatused käsitlevadmobilisatsioonivaruga seonduvaid küsimusi. Kaitseministrile antakse volituskehtestada määrusega mobilisatsioonivaru hoidmise ja uuendamise kord ningmobilisatsioonivaru võetakse kasutusele Vabariigi Valitsuse korraldusega. Riigivaraseadusestehtavad muudatused käsitlevad sõjalise valmisoleku tõstmisel võimobilisatsiooni läbiviimisel kaitseväe aktiviseerimiseks kaasatava materiaalseressursiga seonduvaid küsimusi. Eelnõu kohaselt Kaitseliidu valdusesse tasutaantud riigivara üleandmisel ei kohaldata operatiivsuse huvides riigivaraseadusessätestatud riigivara üleandmise korda, vaid see toimub kaitseväe juhataja käsualusel.

19. Isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu,välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi võimeresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmeteloetelu ning väljaandmise tähtajad
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on viia isikut tõendavate dokumentide seaduse aluselVabariigi Valitsuse poolt kehtestatud rakendusaktid kooskõlla isikut tõendavatedokumentide seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud volitusnormiga. Võrreldeskäesoleval ajal kehtiva regulatsiooniga ei sätesta eelnõu muudatusi isikuttõendava dokumendi taotlusele esitatavate nõuete osas. Täiendavalt nähakseeelnõus ette isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse esitamise võimaluselektrooniliselt. Samuti on eelnõuga täpsustatult sätestatud, et pagulasereisidokumendi taotlemisel ei pea taotlusele lisama alaealise pagulasesünnitunnistust ja tema seadusjärgse esindaja esindusõigust tõendavatdokumenti, kui isikul seda ei ole ja tal ei ole võimalik seda saada. Erisus tulenebasjaolust, et varjupaigataotleja dokumendid on sageli hävinud või kaotsiläinud.

20. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelisepensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe" ning "Eesti Vabariigivalitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamisealase koostöökokkuleppe (25.06.1993) muutmise protokolli" ratifitseerimiseseaduse eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: seaduse eelnõu
Kokkuleppe kohaselt maksab Vene Föderatsioon Eestisse välja pensione VenemaaltEestisse elama asunud isikutele, kellele on määratud pension Vene Föderatsiooniseaduste alusel, ent kellel Eesti seaduste kohaselt (ka Vene Föderatsiooniterritooriumil omandatud staathi arvesse võtmisel) siin õigust pensionile eiteki. Seejuures võetakse pensioni määramisel arvesse Eesti Vabariigis pärast1991. a omandatud staathi. Samamoodi on Eesti Vabariigil kohustus makstaVenemaale välja pensione Eestist Venemaale elama asunud isikutele, kellele onpension määratud Eesti seaduste alusel, ent kellel Vene Föderatsiooni seadustekohaselt (ka Eesti territooriumil omandatud staathi arvesse võtmisel) sealõigust pensionile ei teki. Pensioni määramisel võetakse arvesse staathi endiseNSV Liidu territooriumil kuni 1991. aastani ning Vene Föderatsiooniterritooriumil pärast 1991. aastat. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. akorraldusega anti volitused tolleaegsele sotsiaalministrile M. LauristinileVabariigi Valitsuse nimel "Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsioonivalitsuse vahelisele pensionilise kindlustamise alasele koostöökokkuleppele"allakirjutamiseks. Kokkuleppele kirjutati alla 25. juunil 1993.a Tallinnas.Vene pool ratifitseeris kokkuleppe 1996. aastal, Eesti kokkulepet eiratifitseerinud. Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2001. a korraldusega kiidetiheaks koostöökokkuleppe muutmise protokolli ja kokkuleppe rakendusleppeeelnõud. Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a korraldusega kiideti heaks EestiVabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilisekindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolli eelnõu uusredaktsioon ja ühtlasi tunnistati kehtetuks 6. märtsi 2001. a korraldus.Protokollile ja kokkuleppe rakendusleppele kirjutati alla 5. novembril 2002. aTallinnas.

21. Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelisetavaga ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Kaido Kroon´ile, atadeelepõllumajandusküsimustes Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juuresBrüsselis kuni 31. detsembrini 2004. a.

 

22. "EestiVabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahel nootide vahetamise teelsõlmitava ""Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisekokkuleppe piiripunktidest" muutmise kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepepiiripunktidest sõlmiti 10. juulil 1996. a Riias. Kokkuleppe eesmärgiks onmääratleda piiripunktid riigipiiri ületamiseks. Kokkuleppes on sätestatud rahvusvahelisedpiiripunktid (riigipiiri ületamiseks kõikidele isikutele) ning piiripunktidriigipiiri ületamiseks vaid Eesti ja Läti elanikele. Rahvusvahelistepiiripunktide sulgemine või töörethiimi muutmine ning uute piiripunktide avaminetoimub osapoolte vahelise kokkuleppe alusel diplomaatiliste nootide vahetuseteel. Sõlmitava kokkuleppe eesmärgiks on muuta Valga 3-Valka 1 piiripunkt, mispraegu on riigipiiri ületamiseks vaid Eesti ja Läti elanikele, rahvusvahelisekspiiripunktiks.

 

23. EestiVabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

24. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu




Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-