1. Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on täpsustada maksustamisreegleid olukordades, kus maksukohustuse tekkimine on ebaselge, tekitab maksumaksjale ebaproportsionaalset halduskoormust või moonutab turukonkurentsi.
Muudatustega nähakse ette, et füüsiliste isikute vaheliste teenustasude puhul vabastatakse tasu maksja maksude maksmisest, deklareerimisest ja töötamise registri kohustusest ning maksude tasumise kohustus (sotsiaalmaks, kogumispension ja töötuskindlustus) pannakse tasu saajale.
Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt (kuni 183 päeva) ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht.
Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, samuti erinevatele lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.
2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eesmärk on ajakohastada atmosfääriõhu kaitse seadust. Muudatused tulenevad peamiselt EL uuest õhukvaliteedi direktiivist ning täpsustavad õhukvaliteedi hindamise, seire ja juhtimise süsteemi Eestis.
Muu hulgas täpsustatakse õhukvaliteedi mõisteid ja seiresüsteemi, laiendatakse mõõdetavate saasteainete loetelu ning muudetakse õhukvaliteedi parandamise kavade koostamise ja rakendamise korda. Samuti nähakse ette täpsemad nõuded seiremetoodikale ja arvutusliku hindamise kasutamisele.
Seaduse muudatused puudutavad kohalike omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.
Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis.
Kuna olemasolevatele 1– 5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Seoses sellega tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.
3. Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.07.2023, lk 181–190). Direktiivi eesmärk on tagada, et teenuseosutajad on määranud või nimetanud vastavalt kas ettevõtted või seaduslikud esindajad nende otsuste ja määruste vastuvõtmiseks ja täitmiseks.
Eelnõu eesmärk on tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine.
4. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 "Tervise infosüsteemi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt lisatakse tervise infosüsteemi geneetiline andmestik. See on vajalik, et 1. aprillist jõustuva inimgeeniuuringute seaduse alusel saaks tervishoius hakata kasutama geeniandmeid. Määrusega kehtestatakse reeglid, kuidas geenivaramu andmed jõuavad tervise infosüsteemi.
Geenidoonorite andmeid ei kasutata automaatselt, kuna seni on doonorid nõusoleku andnud vaid teadustööks. Oma geeniandmete kasutamiseks tervishoius, peab inimene andma terviseportaalis eraldi nõusoleku. Terviseportaalis on võimalik ka oma geeniandmete kasutamine igal ajal peatada.
Muudatustega ajakohastatakse tervise infosüsteemi ülesehitust ja luuakse selgemad reeglid geneetiliste andmete kasutamiseks.
Tervishoiuteenuse osutajatel tekib kohustus edastada geneetilised andmed süsteemi kohe pärast uuringu tulemuste kinnitamist. Samuti luuakse õiguslik alus geenivaramu ja tervise infosüsteemi andmevahetuseks ning täpsustatakse andmete kvaliteedi ja turvalisuse nõudeid.
Inimestele annab muudatus rohkem võimalusi oma terviseandmeid kasutada ja jälgida.
Esimese teenusena käivitub rinnavähi riskihindamine, mis aitab tuvastada naisi, kelle risk haigestumiseks on keskmisest kõrgem. 40-aastastele naistele pakutakse võimalust minna sõeluuringule kuni kümme aastat varem. Teenus käivitub juba sel aastal.
5. Vedelkütusevaru kasutuselevõtmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu
11. märtsil leppisid Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency, edaspidi IEA) liikmesriigid kokku leevendada tarnehäireid ja ennetada kütuse puudujäägi süvenemist ning teha riikide strateegilistest varudest ühiselt turule kättesaadavaks 400 miljonit barrelit naftat või naftatooteid.
Eesti ühineb IEA otsusega ja suunab vastavalt IEA esialgses varude jaotamise kavas toodud Eesti osakaalule vastava rahvusvahelise solidaarsusmeetmena turule kokku 253 tuhat barrelit vedelkütust ehk kuni 33 000 tonni vedelkütusevarusid ehk ca 35 900 tonni varusid naftaekvivalendi järgi.
Globaalset naftaturgu mõjutavad Lähis-Ida sõja mõjul tekkinud märkimisväärsed tarneraskused. Vedelkütuse varu kasutusele võtmine aitab leevendada võimalikke kütuse tarneraskuseid, mida kütuse turuosalised ise ei suuda oma jõududega lahendada. IEA on andnud oma suunistega liikmesriikidele varu vabastamiseks paindliku kolmekuulise perioodi ning vabaduse teha valikud nafta ja naftatoodete vahel vastavalt kohalikule või regionaalsele turu nõudlusele. Kokkulepitud paindlikkus võimaldab liikmesriikidel aja jooksul oma otsuseid vastavalt olukorra muutumisele kohandada. Kui kütuse varustamisraskused püsivad pikemalt kui kolm kuud, samuti juhul, kui mõjud ulatuvad otseselt Eesti turule, on võimalik käesolevat korraldust muuta või täiendada.
Kuna Eestis ega Euroopas laiemalt tarneraskuseid hetkel ei täheldata, on otstarbekas pakkuda turule varu eelkõige solidaarsusmeetmena ehk panusena globaalse nõudluse rahuldamiseks.
6. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse uus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri, mis asendab varasema 2025. aastal kinnitatud nimekirja. Uues nimekirjas arvestatakse rakenduskava 2021–2027 muudatusi, sealhulgas korterelamute rekonstrueerimise meetme ülebroneeringut. Muudatused tulenevad peamiselt rakenduskava vaheülevaatusest ning uuest võimalusest suunata vahendeid ka kaitsevõime ja julgeoleku tugevdamisse.
Uues nimekirjas täpsustatakse fondide kasutuse jaotus, toetatavaid tegevusi, vastutavaid asutusi, mõõdikud ja oodatavaid tulemusi. Muudatustega korrigeeritakse mitmete meetmete eelarveid ja sihttasemeid ning suunatakse osa vahendeid uutesse kaitsevaldkonna tegevustesse, sealhulgas kaitsetööstuse arendamisse, kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomisse ja sõjaväelise liikuvuse parandamisse.
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL-poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot, millele lisandub Eesti riigi osalus riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringuna. Varem oli juba võetud 15 miljoni euro suurune ülebroneering Õiglase Ülemineku Fondi projektidele. Nüüd tehakse ettepanek võtta täiendavalt kasutusele 15,61 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimise suure nõudlusega meetmes.
7. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitajad: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsus antakse emale ja tema 2 alaealisele lastele tingimusel, et ema vabastatakse Armeenia kodakondsusest.
8. Eesti kodakondsusest vabastamine (24 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 24 isikut.
Isikutest 20 on täisealised või 15–18-aastased ning 4 on alla 15-aastased, kelle kodakondsusest vabastamist taotlevad nende vanemad. Isikud soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses muu riigi kodakondsuse saamisega ning neist 20 elavad püsivalt välisriigis.
Isikutest on omandanud 1 Itaalia, 1 Norra, 1 Prantsusmaa, 1 Rootsi, 1 Suurbritannia, 6 Hollandi, 7 Soome ja 6 Venemaa kodakondsuse.
9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud ja kes on toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
10. Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse järelhindamise lõpparuanne
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Regionaal- ja põllumajandusminister esitab põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse alusel koostatud seaduse rakendamise mõju ja tulemuslikkuse järelhindamise aruande.
Järelhindamise eesmärk on anda hinnang seaduse sätete rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning seaduse muutmise vajaduse selgumisel ettepanekud konkreetsete sätete muutmise kohta koos põhjenduste, selgituste ja mõjude hinnanguga.
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus on kehtinud alates 1. novembrist 2021. Seadusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Analüüsi läbiviimisse kaasati konkurentsiamet, kes teostab seaduse täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet ja erinevad huvigrupid, nagu Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning tarneahela ettevõtjaid.
Järelhindamine viidi läbi Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ ja AS PricewaterhouseCoopers Advisors koostöös.
Aruanne on avaldatud regionaal- ja põllumajandusministeeriumi veebilehel.
11. Eesti seisukoht rikkumismenetluse 2026/0045 kohta (tarbijakrediidilepingute direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab Eesti seisukoha Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eestile saadetud ametliku kirja kohta.
Eesti sai 30. jaanuaril 2026 Euroopa Komisjonilt (edaspidi komisjon) ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2026/0045. Komisjon leiab, et Eesti ei ole riigisisesesse õigusesse tähtaegselt üle võtnud direktiivi (EL) 2023/2225 tarbijakrediidilepingute kohta (edaspidi direktiiv). Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 20. novembril 2025.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiiv on juba osaliselt üle võetud ja ülejäänud osas võetakse direktiiv üle võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine), mille eelnõu on esitatud kooskõlastusringile.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 30. märtsil 2026.
12. Eesti seisukohad rikkumismenetluse 2025/2226 kohta (seoses energiaharta lepingust taganemisega)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab Eesti seisukoha Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eestile saadetud ametliku kirja kohta.
Euroopa Komisjon saatis Eestile 30. jaanuaril 2026 ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2025/2226. Komisjon leiab, et kuna Eesti on jätkuvalt energiaharta lepingu osaline, ei ole ta täitnud ELi aluslepingutest tulenevaid kohustusi.
Eesti vastab komisjonile, et Eesti kavatseb kõigepealt ratifitseerida energiaharta lepingu ajakohastatud versiooni muudatused ja seejärel taganeb energiaharta lepingust. Energiaharta lepingu ajakohastatud versiooni ratifitseerimise dokumendid on koostamisel ning need on plaanis Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitada hiljemalt kuue kuu jooksul.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 30. märtsil 2026.
