Valitsuse 26.8 istungi kommenteeritud päevakord

25.08.2021 | 18:28

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning välisminister Eva-Maria Liimets. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsile tulevatel ajakirjanikel olla valmis esitama COVID tõendit.
    • Jaga

1. Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmise eesmärk on teha selgemaks ja paindlikumaks etendustegevusega seotud seadusandlust. Etendusasutuste seadus praegusel kujul on tekitanud ebaselgust teatrite rahastamisel ja eelnõu kohaselt lähebki etendusasutuste riigipoolse rahastamise korraldus muutmisele, et see oleks selgem, paindlikum ja tekitaks vähem kohtuvaidlusi. Lisaks kaasajastatakse vastavalt senisele praktikale etendusasutuste tööprotsesse. Eelnõu kohaselt väheneb etendusasutuste bürokraatiakohustus ja halduskoormus. Samas lisandub kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavust puudutav teave, mis toetab erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist.

Muudatused annavad senisest parema võimaluse toetada valdkondlikku mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse muutmine mõjutab Eestis kõiki etendusasutusi, keda on umbes 50. Nende hulka ei arvata selle eelnõu kontekstis erahuvides kontserdikorraldajaid. Statistikaameti andmetel külastas teatrit 2020. aastal vähemalt üks kord 398 500 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, kontserdil käijaid oli 424 500.

Värskeima avaldatud statistika kohaselt tuli 2019. aastal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt 14,85 eurot.  Samal aastal oli Eesti keskmine netokuupalk umbes 1162 eurot. Taskukohaseks peetakse piletihinda, mis jääb suurusjärku 1 protsent keskmisest kuupalgast. 2019. aastal moodustas keskmine teatripileti hind keskmisest kuupalgast 1,28 protsenti. Et tasakaal piletihinna ja elanike sissetulekute vahel ei väheneks, jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul.

2. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.

Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb ja eelnõu kohaselt sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses.

Kinnitatud põhimõtete järgi seati suund, et riik osaleb ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisaeesmärk. Edaspidi uuendatakse riigi osaluspoliitikat regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel. See tähendab, et uuesti peab valitsus riigi osaluspoliitika põhimõtted kinnitama 2024. aastal.

Osaluspoliitika põhimõtetest lähtuvad muudatused puudutavad äriühingutes osalemise põhimõtteid, osaluste valitsemise strateegilist korraldust, erinevate rollide täitmis- ja juhtimispõhimõtteid, äriühingu jätkusuutlikkust ja läbipaistvust ning aruandlusmehhanismi uuendamist.

Olulisemaks eelnõu muudatuseks on riigi kui omaniku ootuste kehtestamise kohustuslikuks muutmine ja selle regulaarne uuendamine iga kolme aasta tagant. Riigi äriühingutes osalemise vajaduse hindamise regulaarsust muudetakse ja iga-aastase seisukoha kujundamise asemel rakendatakse edaspidi kolme aastast intervalli, sest riiklikest arengukavades tulenevad eesmärgid on tavaliselt pikemaajalised. Muudetakse riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste aruandluspõhimõtteid ja prognooside esitamine sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga.

Eelnõu kohaselt viiakse ainult tulu saamise eesmärgil omatavate osaluste säilitamise otsustamine ministeeriumi tasandilt valitsuse tasandile, kuid vähemoluliste osaluste puhul, kus osalus pole suurem kui 10 protsenti, antakse otsustusõigus ministeeriumile.

Eelnõu kohaselt konsolideeritakse riigi sihtasutuste arvestusteenused Riigi Tugiteenustes Keskusesse, mis on plaanitud etapiviisiliselt eesmärgiga 2023. a protsessiga lõpule jõuda.

Uus regulatsioon puudutab kõikide ministeeriumide tegevust ning 28 äriühingut ja 65 jätkuvalt tegutsevat sihtasutust, mille omanikuks või (kaas)asutajaks riik 2021. juuni seisuga on. Nende äriühingute ja sihtasutuste varade maht 2020. aasta lõpu seisuga oli vastavalt 7,8 miljardit eurot ja 2,2 miljardit eurot, tulude maht 1,7 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot ning töötajate arv ca 12000 ja 13700.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022.

3. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks ELA USA, Inc. vs Eesti Vabariigi vahel toimuvas Alalise Vahekohtu arbitraažimenetluses
Esitaja: justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus eraldab reservist 601 280 eurot justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks ELA USA, Inc. vs Eesti Vabariigi vahel toimuvas Alalise Vahekohtu arbitraažimenetluses nr 2018-42.

4. Eesti kodakondsuse andmine (11 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 11 inimesele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikutest 10 on praegu Venemaa ja 1 Leedu kodanik.

5. Eesti kodakondsuse andmine (29 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 29 inimesele, tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on praegu Valgevene, 1 Venezuela, 2 India ja 25 Venemaa kodanikud.

6. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 2. ja 3. septembri 2021. a mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) ning informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

2.-3. septembril 2021. aastal toimub Kranjis Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine (Gymnich). Kohtumisel käsitletakse Afganistani olukorda, Euroopa Liidu lähenemist Pärsia lahe regioonile ning Euroopa Liidu ja Hiina suhteid. Seoses Valgevene korraldatud Euroopa Liidu vastase hübriidrünnakuga, on tõenäoline, et tuleb aruteluks ka Valgevene. Lisaks toimub mitteametlik kohtumine India välisministri Dr. Subrahmanyam Jaishankariga. Eesti delegatsiooni kohtumisel juhib välisminister Eva-Maria Liimets.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus