Valitsuse 27. mai istungi kommenteeritud päevakord

26.05.2021 | 19:24

Valitsuse istung algab homme kell 10 Stenbocki majas, kuid sellel on võimalus osaleda ka videoühenduse kaudu. Kell 12 algav pressikonverents leiab aset ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Plaani järgi osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallase kõrval tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja keskkonnaminister Tõnis Mölder.
    • Jaga

1. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn digitaalse sisu direktiiv (2019/770) ja uus tarbijalemüügi direktiiv (2019/771), direktiivide ülevõtmistähtaeg on 1. juuli 2021. Samuti võetakse üle tarbijaõiguste moderniseerimise direktiiv (tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL muutmist puudutav osa).

Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ja teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne.

Edaspidi käsitletakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus.

Samuti täpsustatakse juba olemasolevaid reegleid, seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Edaspidi on selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitness käevõru digitaalse elemendi osas. Näiteks ostes poest nutika spordikella, on tarbija ootuseks, et tal on võimalik sellega kasutada erinevaid treeningrežiime, ühildada seda teiste seadmetega jne. Eelnõu kohaselt vastutab müüja ka kella digitaalse elemendi puuduste eest ning seda ka juhul kui digitaalset sisu või teenust pakub tarbijale kolmas isik, näiteks Apple.

Ettevõtjate jaoks on oluline, et kaotatakse mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustatakse õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust.

Kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Digitaalse sisu direktiiviga täidetakse see lünk EL õiguses ja tagatakse tarbijakaitse ka selles uudses valdkonnas.

 

2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kaotatakse eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Intresse pole enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata 2023. aastast esitatavates deklaratsioonides 2022. aasta kohta.

Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kaotatakse, kuna see ei täida enam oma eesmärki vähendada kõrgete laenuintresside mõju kodulaenude lihtsamaks saamiseks ja maksuvabastused saavad kasu eelkõige suuremate tuludega leibkonnad. Muudatust on soovitanud Eestile ka OECD.

Eelnõuga ei muudeta üldist maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäära ja selleks jääb 1200 eurot. Maksumaksjal on võimalus varasema eluasemelaenu intressi mahaarvamise ulatuses maha arvata näiteks koolituskulusid ja tehtud annetusi, kui need mahaarvamised jäid seni piirmäära tõttu kasutamata. Kuna eluasemelaenu intressi mahaarvamine on piiratud 300 euroga, on muudatuse maksimaalne mõju maksumaksjale 60 eurot aastas.

Muudatuse mõju riigieelarvele on 6 miljonit eurot aastatel 2023 ja 2024 ning 6,2 miljonit eurot aastal 2025.

 

3. Töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muudatustega luuakse võimalus sõlmida jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis sõlmitud Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust, mis tingib vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Eelnõu kohaselt luuakse jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, mille sisuks on mõlemale poolele sobiv täiendav fikseeritud minimaalne töökoormus ja paindlik tööajavahemik.

Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.

Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.

Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad.

Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt 6 töötajat.

Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab enne perioodi lõppu selle mõjusid hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.

 

4. Arvamuse andmine Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon eesmärgiga kaotada piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga soovitakse anda neile võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse (kohalik omavalitsus) elu korraldamisel.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse esitamisest.

 

5. Aruanne „Kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020“ täitmise kohta
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikogus 2014. aasta 12. veebruaril vastu võetud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ehk Kultuur 2020 on olnud aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020. Aruanne hõlmab kogu põhialuste elluviimise perioodi 2014-2020.

Kokkuvõtlikult saab perioodist 2014-2020 öelda, et Eesti kultuur on elujõuline ja kultuuri kättesaadavus hea. Vaatamata eesti keele- ja kultuuriruumi väiksusele on meie kultuurimaastik mitmekesine ja kõrgetasemeline ning kultuur on Eesti inimestele oluline. Aastate jooksul on suurenenud kultuuris osalemine, nii oli näiteks 2019. aasta teatrite, kinode ja muuseumide külastatavuse poolest läbi aegade edukaim.

2020. aasta kevadel alanud ülemaailmne COVID-19 pandeemia mõjutas Eesti kultuurielu väga raskelt. Seetõttu peab kultuuriministeerium järgnevatel aastatel väga oluliseks kultuuri- ja loomemajanduse sektori taaskäivitumise toetamist.

Kultuuriminister Anneli Ott peab 2. juunil Riigikogus kultuuripoliitika aastakõne, mis tugineb Kultuur 2020 aruandele.

 

6. Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri, et viia kaitsekord kooskõlla kehtivate õigusaktidega ning kaitseala piirijoon vastavusse uuenenud kaardimaterjaliga. Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi linnas ja Vardja külas.

Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada Sakala kõrgustiku Viljandi ürgoru iseloomulikku maastikku ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Lisaks rohketoiteliste järvede elupaigatüüpidele kaitstakse ka saarma, vingerja ning hingu elupaiku. Kaitse all on ka Viljandi lossipark ja kaitsealale jäävad looduse üksikobjektid.

Välispiiri korrigeerimise tulemusena väheneb kaitseala pindala 2,3 ha võrra. Kaitseala korrigeeritud pindala on 364,5 ha. Kaitsealal asub 56,2 ha eramaad, 295,3 ha munitsipaalmaad ja 13 ha riigimaad. Ala on tsoneeritud kahte piiranguvööndisse. Lossipargi piiranguvööndisse, 17,5 ha, jääb ajalooline Viljandi lossipark ning selle koosseisus ka kaitsealune üksikobjekt Lossimägede paljand. Viljandi piiranguvöönd, 347 ha, sinna kuuluvad kõik alad, mis ei ole Lossimägede piiranguvööndis.

Eelnõu kohaselt on Viljandi piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud turberaie kuni 1 ha ja hall-lepikutes lageraie kuni 0,5 ha suuruse langina. Maastikuilme ja metsa elustiku mitmekesisuse ning rekreatsioonilise üldilme säilimiseks on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud üle 120-aastaste okaspuude ning üle 80 aastaste lehtpuude raie, välja arvatud kuivanud ja külastajatele ohtlikud puud. Kaitseala valitseja nõusolekul on Lossipargi piiranguvööndis lubatud puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja puittaimestiku raie.

Kaitsealal on ka edaspidi lubatud ujuvvahendiga sõitmine. Eelnõuga täpsustatakse, et kaitseala valitseja nõusolekut on vaja mootoriga ujuvvahendiga sõitmiseks 15. märtsist kuni 30. juunini Viljandi järve Orika otsas 700 m kauguseni Raudna jõe lähtest. Piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel. Mootorpaatidega sõitmise piirang on vajalik veelindude pesitsusedukuse tagamiseks. Viljandi maastikukaitseala Viljandi järve lõunaosa on oluline veelindude pesitsuspiirkond.

 

7. Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas kaitse alt välja 12 uuendamata kaitsekorraga kaitseala, kuna nende kaitsmine riikliku kaitsealana ei ole otstarbekas. Samas tunnistatakse kehtetuks otsused, millega võeti kaitsealad kaitse alla. Alade looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse aladel kehtinud looduskaitselised piirangud.

Jõgeva maakonnas arvatakse välja kuus kaitseala: Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi. Tartu maakonnas viis kaitseala: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv. Viljandi maakonnas üks kaitseala – Närska botaaniline mikrokaitseala. Alade kogupindala on 67,6 ha, millest 38,2 ha eraomandis, 18,8 ha munitsipaalomandis, 10,6 ha riigiomandis.

Edaspidi rakendatakse Närska botaanilise mikrokaitseala ja Õvi kivikülvi territooriumile jäävate liikide kaitseks isendikaitse regulatsiooni. Muinsuskaitse tagab Kabelimäe ning Kassinurme, Linnutaja, Reastvere ja Vilina linnamägede arheoloogia ja kultuuriväärtuste säilimise. Kuremaa järve äärse puhkeala väärtuslike alade kaitse on tagatud läbi muu seadusandluse, näiteks järve kaitsevööndi.

Vastavalt looduskaitseseadusele tuleb 1. maiks 2023 üle vaadata kõik vana kaitsekorraga alad ja otsustada, kas kaitse jätkamine on otstarbekas ning kaitse jätkamisel kehtestada tähtajaks kaitsekorrad looduskaitseseaduse alusel.

 

8. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muutub riigikantselei struktuur. Seni valitsuskommunikatsiooni büroo koosseisus tegutsenud strateegilise kommunikatsiooni üksus muudetakse strateegilise kommunikatsiooni osakonnaks, mis allub otse riigisekretärile.

Muudatuse eesmärk on luua paremad eeldused ennekõike strateegilise kommunikatsiooni valdkonna, aga ka valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni korraldamiseks. Kuna strateegilise kommunikatsiooni üksus tegeleb põhiliselt riigikaitse arengukavast tulenevate eesmärkide ja ülesannete täitmisega, on selle tegevusvaldkonna arendamine paremini tagatud iseseisva ja riigisekretäri otsealluvuses töötava osakonnana. Osakonna oluliseks ülesandeks jääb valitsuse ja valitsusasutuste kriisikommunikatsiooni suutlikkuse edendamine.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo ülesanneteks jääb valitsuse ja peaministri eesmärkidest ja tegevustest avalikkuse teavitamine, valitsuse ja peaministri avalike suhete korraldamine, Euroopa Liiduga seotud riigisisese teavitustegevuse korraldamine, samuti valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste koostöö koordineerimine ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduva korraldamine.

Määrus jõustub 1. juunil 2021.

 

9. Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse rakendusakt, millega kehtestatakse korrakaitseorgani kaasamise reeglid terviseameti ülesannete täitmisse.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt võib terviseamet korrakaitseorgani kaasata oma ülesannete täitmiseks hädaolukorras või selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras, mis on seotud nakkushaiguse epideemiaga. Teise korrakaitseorgani saab kaasata ainult sel juhul ja niikaua, kui terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.

Eelnõu kohaselt esitab terviseamet kaasamiseks teisele korrakaitseorganile kirjaliku ettepaneku, millele tuleb kaasataval korrakaitseorganil terviseameti määratud tähtaja jooksul vastata. Terviseamet teavitab kaasamise ettepanekust ka puudutatud ministeeriume, et oleks võimalik üle vaadata rahalised ressursid ning hinnata ka avalikku huvi kaasamiseks. Kui kaasatav korrakaitseorgan nõustub terviseameti ettepanekuga, siis esitab tervise- ja tööminister kaasamise otsustamiseks valitsusele. Eelnõus nähakse ette asjaolud, mille kohta valitsus peab otsuse tegema, näiteks ülesanded, mille täitmisse korrakitseorgan kaasatakse, ülesannetega seotud volitused, kaasamisega seotud juhtimis- ja töökorraldus. Kaasamise korral ei anna terviseamet oma ülesandeid teisele asutusele, vaid teine korrakaitseorgan hõlmatakse terviseameti tegevusse. Samuti nähakse eelnõuga ette terviseameti kohustused, näiteks peab tagama kaasatud ametnike ja töötajate juhendamise kaasamisega seotud isikuandmete ja juurdepääsupiiranguga teabe töötlemisel, kaasamise kulude hüvitamise korraldamine.

COVID-19 haigusest tingitud kriisi olukorras on seni suurimaks tõhusa koostöö takistuseks olnud kaasamise regulatsiooni puudumine. Seni on terviseamet kriisi lahendamisse kaasanud teisi asutusi ametiabi korras, mis ei ole efektiivne ega paindlik viis pikaajalise kriisi lahendamisel. Eelnõuga kehtestatav kord võimaldab kasutada riigi ressursse tõhusalt ja võimaldab epideemia ajal teiste korrakaitseorganite ressurssi kaasata selliselt, et nad saaksid ajutiselt täita terviseameti pädevuses olevaid ülesandeid ja teostada avalikku võimu terviseameti volituste ulatuses. Kaasamine on protsess, kus valitsuse korraldusega määratakse kaastavale asutusele lisaülesanne, et asutused saaksid selle põhjal tööd planeerida ning ka haldusvälistele isikutele oleks arusaadav, mis ülesandeid kaasatav asutus täidab ja millised õigused tal selle juures on.

Määrus jõustub üldises korras.

 

10. Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks MTÜ-le Tuleviku Tehnoloogiaharidus (Sillamäel Tallinna mnt 13 ja Rakveres Rohuaia tn 12 kinnistutel asuvad hooned)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeerium annab MTÜ-le Tuleviku Tehnoloogiaharidus kasutada Sillamäel Tallinna mnt 13 asuva koolihoone ja Rakveres Rohuaia tn 12 asuva õppehoone-ühiselamu kuni 30. juunini 2022 õppetöö korraldamiseks ja sellega seonduvate tegevuste läbiviimiseks.

MTÜ Tuleviku Tehnoloogiaharidus, kes on loomas Jõhvi tehnoloogiakooli, vajab ca 200 õppijale õppetööks kohta kuni koolihoone valmimiseni 2022 märtsis. MTÜ eelistab kasutamiseks võtta Sillamäel asuvat hoonet, kuid arvestades koroonatingimusi võib olla vajalik ka Rakveres asuva hoone kasutamine hajutamise korraldamiseks. Kooli rajamist rahastatakse Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamise toetusmeetmest.

Jõhvi tehnoloogiakool on 2021. aasta septembris Jõhvi linnas avatav uudne täiend- ning ümberõppe fookusega rahvusvaheline programmeerimiskool täiskasvanutele, kust tuleb alates 2023. aastast igal aastal tööturule 200 uut IT-spetsialisti. Koolis õppemaksu ei ole. Kooli asukohaks valiti Jõhvi, mis on kooskõlas regionaalse arengukavaga.

 

11. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Haapsalu linnale (Haapsalu linnas asuv kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras võõrandada kinnistu Haapsalu linnale 65 protsendi ees selle harilikust väärtusest, see on 22 100 euro eest. Haapsalu linn soovib kinnistut spetsialistidele kahe nelja korteriga üürimaja ehitamiseks. Linn tasub 22 100 eurot ühekordse maksena enne võõrandamislepingu sõlmimist. 2021 aprillis valmis naaberkinnistul Niine tn 49 20 korteriga üürimaja toimetuleku raskustega isikutele.

Kinnistu alla hariliku väärtuse võõrandamisega saab Haapsalu linn eelise, kuna turuhinnaga ostmiseks peaks ta kasutama omavahendeid, mistõttu on tegemist riigiabiga. Spetsialistidele üürimajade ehitamine ei ole otseselt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenev ülesanne. Ka on Euroopa Komisjon seisukohal, et kinnisvaraäri on avatud Euroopa Liidu kaubandusele ja investeeringutele, mistõttu võib maade alla hariliku väärtuse võõrandamine mõjutada kaubandust ja moonutada konkurentsi. Kuna kinnistu võõrandatakse Haapsalu linnale müügihinnaga 65% selle harilikust väärtusest, moodustab riigiabi müügihinnast 35% ehk 11 900 eurot. Haapsalu linn ei ole viimase 3 aasta jooksul abi saanud, seega on võimalik talle nimetatud ulatuses abi anda. Linn on sellega nõus ja teadlik asjaolust, et riigiabi registrisse tehakse vastav kanne.

 

12. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldus kehtestatakse tulenevalt valitsuskabineti 25. mai 2021. a nõupidamisel otsustatust. Eelnõu on koostamisel.

 

13. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Transpordiametile (2021. aastal jäämurdeteenuse kulude katteks)
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse reservist eraldatakse 686 617 eurot transpordiametile tänavuse aasta talvise navigatsiooni jäämurdeteenuse osutamisega seotud kulude katteks.

Jäämurdetöödeks on transpordiametile eraldatud majanduskuludes 5,6 miljonit eurot, mis on piisav nn väga pehme talve oludega, mil jäämurdmist ei toimu või toimub vähesel määral vaid Pärnu ja Liivi lahel. Selle aasta külm ja jäärohke talv põhjustas jäämurdetöödega seotud kütusekulu suurenemise. Jäämurdetöödega alustati Pärnu ja Liivi lahel 17. jaanuaril ning Soome lahel 9. veebruaril, jäämurdmise vajadus kestis ka märtsis.

Viimane külm talv oli 2018. aastal, kui talvise navigatsiooni tagamiseks eraldati täiendavalt ligikaudu 2,8 miljonit eurot.

14. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumised
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud 13 väärtegu. Kahe kriminaalkaristuse andmed on kustutamata.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud neli väärtegu. Isiku karistatus on käesolevaks ajaks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

15. ASi Hoolekandeteenused aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Narvas Sepa põik 1 kinnistu)
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Korralduse eelnõu

ASile Hoolekandeteenused antakse üle sotsiaalministeeriumile mittevajalik Ida-Viru maakonnas Narva linnas Sepa põik 1 asuv kinnistu, et sellele ehitada nelja korteriga elamu ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks 24 inimesele.

Elamu ehitatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames, mille eesmärk on luua 2023. aastaks vähemalt 1700 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta, millest 568 on kogukondlikud teenuskohad, senise 1200 ööpäevaringse suurtes hooldekodudes oleva teenusekoha asemel. AS Hoolekandeteenused reorganiseerib 984 erihoolekande teenuskohta, millest 344 on kogukondlikud teenuskohad.

Aastatel 2017-2020 on selleks ASile Hoolekandeteenused aktsiakapitali üle antud kolm kinnistut Tallinnas, kaks Pärnus, üks Põltsamaal ja Keilas. 31. märtsi 2021. a seisuga on valminud 1175 erihoolekande teenuskohta, neist 688 (s.h 218 kogukondlikku teenuskohta) on rajanud AS Hoolekandeteenused. AS Hoolekandeteenused soovib veel erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimiseks Põlvas Kaasiku tn 9 ja Tartus Kase tn 6 ning Tallinnas Laevastiku tn 20, Paldiski mnt 84A ja Süsta 13 asuvaid kinnistuid.

 

16. Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni 1999. aastal koostatud ja 2012. aastal muudetud hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolli VII lisa muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse kohaselt anti volitused Vabariigi Valitsusele otsustada nimetatud protokolli lisade muudatuste heakskiitmine.

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitevorgani otsusega 2019/23 muudeti hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolli (Göteborgi protokoll, ka protokoll) lisa VII. Sellega pikendati Kesk Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riikidele suunatud paindlikkusmehhanismide kehtivust aasta 2019 asemel kuni 2024. aasta lõpuni, et soodustada ja lihtsustada EECCA riikide liitumist protokolliga kogu ÜRO Majanduskomisjoni piirkonna õhukvaliteedi parendamiseks. Protokolli lisades IV kuni XI tehakse muudatusi konsensuslikult täitevorgani istungitel. Vastavalt protokollile jõustub muudatus protokolli lisas VII protokolli osalistele, kes pole ühe aasta jooksul muudatust puudutavast ametlikust teavitusest esitanud kohast teavitust muudatusega mittenõustumise kohta. Otsus jõutub 15. juuli 2021. a.

Göteborgi protokolli eesmärk on hoida kontrolli all ja vähendada viie saasteaine (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, ammoniaak, inimtegevusest põhjustatud lenduvad orgaanilised ühendid, v.a metaan, ja eriti peened osakesed) heitkoguseid, mis võivad atmosfääri kaudu piiriülese kauglevi tagajärjel esineva hapestumise, eutrofeerumise või troposfääriosooni moodustumise tõttu tõenäoliselt kahjulikult mõjutada inimese tervist, looduslikke ökosüsteeme, materjale või põllukultuure.

 

17. COVID-19 kriisiga seoses antavaid sporditoetusi käsitleva ministri määruse eelnõu heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Ministri eelnõuga luuakse või täpsustatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks kolme toetusmeetme tingimusi, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel.

Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvoorust saavad toetust taotleda võistkondlike sportmängude Eesti meistriliigade spordiklubid; spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusest spordialaliidud ja liikumisharrastuste ürituste toetuse meetmest suuremate liikumisharrastuse ürituste korraldajad.

Toetusmeetmetest kompenseeritakse spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on COVID-19 piirangutest tulenevalt oluliselt vähenenud. Meetmetest on võimalik toetust taotleda umbes 120 spordiorganisatsioonil. 

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmose tööstuse vahel“ kohta
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Komisjoni tegevuskava peamine eesmärk on parandada Euroopa Liidu tehnoloogilist võimekust kaitse- tsiviil- ja kosmosetööstuse sektorites. Rõhuasetus on olemasolevate vahendite ja võimaluste paremal kombineerimisel, et tulemusi parandada.

Selleks näeb komisjon ette 3 suunda: 1) suurendada 3 sektori ELi programmide omavahelist sidusust, et parandada investeeringute efektiivsust; 2) soodustada ELi toetusel loodud teadus- ja arendustulemuste (sealhulgas kaitse- ja kosmosevaldkonnas) laiemat majanduslikku ja tehnoloogilist kasu ELi kodanikele; 3) hõlbustada tsiviilinnovatsiooni kasutamist Euroopa kaitsekoostööprojektides.

Eesti toetab tegevuskava.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb impordi ja teatavate tarnete maksuvabastust seoses avalikes huvides võetavate liidu meetmetega
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitas 12. aprillil 2021 Euroopa Liidu Nõukogule menetlemiseks nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb impordi ja teatavate tarnete maksuvabastust seoses avalikes huvides võetavate liidu meetmetega COM(2021) 181.

Komisjoni kogemused COVID-19 pandeemia ajal erakorraliste meetmete võtmisel on näidanud, et käibemaksukohustus koormab piiratud eelarvet ja vähendab selliste kaupade ja teenuste mahtu, mida komisjon hangib varude loomiseks või koheseks jaotamiseks liikmesriikidele. Samuti muudab käibemaksukohustus kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks võetavate meetmete rakendamise keerukamaks ja aeglustab seda. Lisaks suurendavad nõuete täitmisega seotud kulud EL-i kaupu ja teenuseid tarnivate ettevõtjate koormust, pidades eelkõige silmas vajadust end registreerida käibemaksukohustuslaseks mitmes liikmesriigis.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus