Valitsuse 27.10.2005 istungi kommenteeritud päevakord

27.10.2005 | 12:20

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 27. oktoobril 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Martin Ja¹ko 6935770, Üve Maloverjan 693 5719.


1. "Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: seaduse eelnõu

Kalandusturu korraldamise seadust soovitakse täiendada riigiabi, grupierandiga hõlmatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitega ning abi üle arvestuse pidamise ja aruandluse korraga. Samuti soovitakse reguleerida sihtasutuse kaudu antavate kalamajanduslike toetuste, laenude ja tagatiste andmist ning lisada seadusse kalandusturu korraldamise nõudeid.

Seaduseelnõuga nähakse ette nõuded tarbija teavitamiseks, millega soovitakse muuta valdkonna õiguslik regulatsioon arusaadavamaks.

Põllumajandusministrile antakse õigus kehtestada vajaduse korral määrusi küsimustes, mille üle otsustamine on vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele liikmesriigi pädevuses.

Kalandusturu korraldamise abinõudeks loetakse täiendavalt ka vähese tähtsusega kalamajanduslik abi ja sätestatakse kalamajanduslik riigiabi.

Seaduseelnõu kohaselt vähese tähtsusega kalamajanduslikku abi riigieelarve vahenditest annab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA), samuti võivad vähese tähtsusega abi anda riigiabi andvad sihtasutused. Vähese tähtsusega abi andmise korra kehtestab põllumajandusminister.

Riigiabi andjal on kohustus kontrollida antud abi sihipärast kasutamist.

Kavandatavad muudatused annavad võimaluse kehtestada õigusakte kalamajandusliku vähese tähtsusega abi kohta, mille jaoks ei ole vaja Euroopa Komisjonilt eelnevalt küsida abi andmise luba, kuid mille andmed registreeritakse, säilitatakse ja edastatakse komisjonile.

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud 2005. aastal kaetakse ministeeriumitele eraldatud vahenditest. Tervisekaitseinspektsiooni planeeritavad kulud 2006. aastal on 2 887 781 krooni.


2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Ravikindlustuse seaduse täiendamise ja tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (742 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Jaak Aab, rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt algatatud eelnõuga soovitakse luua juurde uus täiendav ravihüvitise liik isikutele, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension, ning vähemalt 63-aastastele kindlustatud isikutele.

Neile hüvitab haigekassa lisaks juba seaduses olevatele täiendavatele ravikindlustuse liikidele 1000 krooni kalendriaasta jooksul isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetelusse kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ja tõendatult tasutud summast.

Nimetatud kulutused nähakse ette riigieelarves sihtotstarbelise eraldisena haigekassale.

Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu muudatustega soovitakse loobuda tulumaksualandusest, sätestades tulumaksumääraks 24%, ning maksumäärade edasisest alandamisest, fikseerides need 2005. aasta tasemel.

Eelnõu algataja arvates oleks aastase riigieelarvelise eraldise suurus haigekassale tasumaks hüvitisi, mida makstakse sõltuvalt kindlustatud isiku vanusest või pensionikindlustatusest, 371 miljonit krooni.

Eelnõu algataja meelest saaks nimetatud väljaminekud katta tuludest, mis tekiksid tulumaksualandusest loobumisest. Tulumaksumäära vähendamata jätmise tõttu suurenevad valitsussektori prognoositud maksutulud 2006. aastal 400 miljonit krooni.

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2006. a.


2) Arvamuse andmine "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse" eelnõu (744 SE) kohta Esitajad: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikogu liige Peeter Kreitzberg soovib muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, et tagada stabiilsus koolijuhi ametikohale sobivatele inimestele juhul, kui nende sobivuse on heaks kiitnud pädev komisjon.

Kehtiva korra kohaselt sõlmitakse kooli direktoriga tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt kuulutatakse seejärel direktori vaba ametikoha täitmiseks välja uus avalik konkurss, kui töölepingu lõppemiseni on jäänud vähem kui kolm kuud.

Kavandatava muudatuse kohaselt viiakse esmalt läbi ametis oleva kooli direktori atesteerimine ning juhul, kui ta loetakse atesteerituks, sõlmitakse temaga uus tähtajaline tööleping avalikku konkurssi kuulutamata.

Kui direktor loetakse mitteatesteerituks, kuulutatakse välja avalik konkurss kehtiva regulatsiooni järgi. Atesteerimisnõuded kehtestab haridus- ja teadusminister.
Atesteerimiskomisjoni moodustab, tema põhimääruse ja atesteerimise korra kehtestab haridusasutuse omanik.


3. Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a istungi protokolli nr 33 päevakorrapunktis nr 2 märgitud otsuse kohta ("Raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse" eelnõu)
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusministeerium valmistas ette raskeveokimaksu seaduse muudatused ja esitas eelnõu käesoleva aasta suvel valitsusele heakskiitmiseks, olles eelnevalt saanud kooskõlastused justiitsministeeriumilt, Eesti kaubandus-tööstuskojalt, Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioonilt ja autoettevõtete liidult. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovis kehtestada raskeveokimaksu seaduses maksuvabastuse talihoolduse veokitele, millele hiljem lisandus veel soov, et raskeveokimaks peaks laekuma riigieelarvesse sihtotstarbeliselt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei soovi nendest seisukohtadest loobuda.

Rahandusministeerium leiab, et raskeveokimaksu sihtotstarbeline laekumine on vastuolus riigieelarve koostamise põhimõtetega, loob sooduspinnase raha ebaefektiivseks kasutamiseks, on ebaõiglane nende valdkondade suhtes, mis sihtotstarbeliselt raha ei saa ja pole ka legitiimne, kuna Riigikogu selle raha kasutamist sisuliselt otsustada ei saa. Samuti ei toeta rahandusministeerium täiendava maksusoodustuse kehtestamist, kuna selle vajadus on põhjendamata ja seda on keeruline kontrollida.

Kuna kokkulepet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga saavutada ei õnnestu, võtab rahandusministeerium raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusest tagasi. Rahandusministeerium peab otstarbekamaks vaidluse asemel praeguses seisus aeg maha võtta ja eelnõu edasine menetlemine lõpetada.

Kuna praktikas on mõned eelnõus kavandatud muudatused juba rakendatud: näiteks ei maksustata registrist kustutatud veokeid, siis ei oleks eelnõul ka enam esialgset mõju. Eelnõu kohaselt oleks maksuperiood üks kuu senise kvartali asemel. Igakuine maksuperiood oleks paindlikum. Samas saab jätkata ka kvartaliga. Teised muudatused on täpsustavad ja sisuliselt midagi ei muuda.


4. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2003. a määruse nr 278 "Viljandi Kultuuriakadeemia põhimäärus" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Viljandi Kultuuriakadeemia põhimäärus.

Viljandi Kultuuriakadeemia baasil moodustati alates 26. augustist 2005. a Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning õppeasutus hakkab tegutsema Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia põhikirja alusel.


5. Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse taotleja eesti keele ning "Kodakondsuse seaduse" ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt kodakondsuse taotleja võib terviseseisundi tõttu sooritada eesti keele ning kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse tundmise eksamid üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil või vabastatakse ta nende eksamite sooritamisest.

Kodakondsuse saamiseks ettenähtud eksamite sooritamist võimaldava terviseseisundi hindamiseks nähakse ette vastava ekspertkomisjoni moodustamine, kuhu kuuluksid nii eriarstid kui ka eripedagoogid.

Ekspertkomisjoni pöördumiseks peab isik esitama perearsti teatise oma terviseseisundi kohta, mis kinnitab isiku võimetust terviseseisundi tõttu kas täielikult või osaliselt täita nimetatud eksamite nõudeid. Ekspertkomisjon peab hindama isiku terviseseisundist tulenevat õpivõimet.

Isik, kes ei ole võimeline kodakondsuse seaduses sätestatud eksameid sooritama, esitab kodakondsus- ja migratsiooniametile eksamite tunnistuste asemel ekspertkomisjoni otsuse, mis kinnitab, et isik ei ole võimeline nimetatud eksameid sooritama.

Isik, kes suudab teatud ulatuses ja viisil eksameid sooritada, esitab eksamikomisjonile erikorras eksami sooritamiseks ekspertkomisjoni otsuse selle kohta, millises ulatuses ja millisel viisil on ta suuteline eksamit sooritama.


6. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 325 "Kohtus riigi esindamist käsitlevate andmete loetelu ja andmete edastamise kord" muutmine
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse ülalnimetatud määrust kohtus riigi esindamist käsitlevate andmete justiitsministeeriumile esitamise osas.

Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt koostas justiitsministeerium kohtus riigi esindamist kajastava ülevaate kõigi ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei kohta elektroonilise andmebaasi kaudu edastatavate andmete põhjal, siis edaspidi peavad nimetatud asutused oma valitsemis- või haldusala raames kohtus riigi esindamist kajastava ülevaate koostama ise. Valitsusele esitatava koondanalüüsi koostab ja esitab endiselt justiitsministeerium.

Valitsemis- või haldusala raames tehtava analüüsi eesmärk on pöörata tähelepanu kohtuvaidluste sisulistele probleemidele ja tuua välja spetsiifilisi kitsaskohti, mis võimaldab teha järeldusi edaspidiseks ja kasutada riigi esindamiseks ettenähtud eelarvelisi vahendeid otstarbekamalt, samuti selgitada kohtus riiki esindavate ametnike koolitusvajadust.

Vajadus senise korra muutmiseks ilmnes iga-aastase valitsusele esitatava analüüsi koostamisel riigi esindamisest kohtus – selgus, et elektroonilise andmebaasi põhjal ei ole võimalik analüüsida kohtuasjade sisu, kuna teave ei ava kohtuvaidluste tekkimise ja edu või ebaedu põhjuseid.

Määruse vastuvõtmine võimaldab riigi esindamist puudutavaid kohtuasju põhjalikumalt analüüsida ja seega rakendada meetmeid kohtuvaidluste vähendamiseks. Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega otseseid lisatulusid.


7. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 263 "Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord" muutmine
Esitajad: siseminister Kalle Laanet
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu arutati Vabariigi Valitsuse 13.10.2005 istungil, kuid tulenevalt õiguskantsleri ning haridus- ja teadusministri esitatud märkustest ei kiidetud seda heaks ja otsustati küsimust arutada uuesti.

Eelnõuga muudetakse kehtivat korda selliselt, et kriminaalasjades konfiskeeritud arvutisüsteem oleks võimalik maavalitsuste kaudu üle anda kuritegu menetlenud politseiasutusele infotehnoloogiakuritegude menetlejate tehniliseks varustamiseks.

Vastavalt kehtivale redaktsioonile antakse konfiskeeritud arvutisüsteem autoriõiguse seaduse kohaselt tasuta üle haridus- ja teadusministeeriumile, kes kõrvaldab arvutisüsteemi osaks olevast arvutist sinna ilma autori või tema õiguste omaniku loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks Tiigrihüppe sihtprogrammi raames. Seda rakendatakse nii kriminaal- kui ka väärteoasjas konfiskeeritud vara ning asitõendite suhtes.

Väärteoasjades jääb kord endiseks. Ent kriminaalasjades konfiskeeritud arvutisüsteem antakse eelnõu kohaselt üle vara asukohajärgsele maavalitsusele, kes vastavalt riigivaraseadusele on riigivara valitsejad ning kes annavad selle tasuta üle vastavat kuritegu menetlenud politseiasutusele infotehnoloogiakuritegude menetlejate tehniliseks varustamiseks.


8. "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006" meetme 1.3 "Võrdsed võimalused tööturul" tööturuasutuste projektide raames antava toetuse kasutamise kava kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kinnitada “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006“ meetme 1.3 "Võrdsed võimalused tööturul" tööturuasutuste projektide investeeringute kava.

Käesoleva kava alusel toetuse andmise eesmärkideks on töötute ja koondamisteate saanud töötajate kiirem ja ulatuslikum tööturule integreerimine ning riskirühmade toomine tööturule, samuti tööturuteenuste tulemuslikkuse ja kvaliteedi tõstmine. Toetust saavad taotleda üksnes riiklikud tööturuasutused (tööturuamet ja tööhõiveametid).

Investeeringute kava kogumaksumus on 305 032 990 krooni, millest Euroopa Sotsiaalfondi finantseering moodustab 233 643 650 krooni ja Eesti avaliku sektori finantseering 71 389 340 krooni.


9. 2006. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse statistikaameti poolt korraldatavate 2006. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu. Loetelus on esitatud iga vaatluse põhiandmed - vaatluse nimetus ja kood, vaatlusperiood ning kogutavate ja kasutatavate andmete loetelu.

Võrreldes 2005. aasta loeteluga on vaatluste korraldamises tehtud muudatusi, lisatud või ära jäetud näitajad Eurostati nõudeid järgides, samuti Eesti tarbijate ettepanekute alusel.

Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mis on vajalik riigi majanduse ja sotsiaalelu juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning selles toimuvate muutuste hindamiseks.

Riiklikud statistilised vaatlused finantseeritakse riigieelarvest.


10. Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta seisuga 30. september 2005. a
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Aruandes esitatakse ülevaade stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2005. a. Rahandusministeerium esitab stabiliseerimisreservi nõukogule, Riigikontrollile, valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga.

30.09.2005 seisuga oli reservi maht soetusmaksumuses 5 363 120 535 krooni ja turuväärtuses 5 420 917 357 krooni. Reservi maht turuväärtuses on 2005. a III kvartalis suurenenud 1,8% (95 miljonit krooni). Riigieelarve seaduse alusel on aasta algusest laekunud reservi kokku 320 515 499 krooni.

Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse eurotsooni benchmark võlakirjadest ja rahaturu instrumentidest. 2005. aasta III kvartalis oli reservi tulusus 1,88%, mis ületas kehtestatud normportfelli tulusust ligikaudu 0,15% võrra.

Reservi vahendid on peamiselt investeeritud madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, samuti krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 90% ja hoiused 10%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 96% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga emitentidesse.

Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum, mille täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks. Reservi vahendeid võidakse kasutada ka sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks ning eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise korral. Reservi haldamist korraldab ja selle eest vastutab rahandusminister.


11. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2005. a korralduse nr 80 "Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2005. aastaks määratud tegevuskulude jaotus ning materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ulatuslikum jaotus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse korralduses 2005. aastaks ette nähtud investeeringute jaotust haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi osas. Ministeeriumide ettepanekute alusel kavandatakse riigieelarve vahendite ümberpaigutused objektide vahel investeeringute üldmahu piires.

Kuna haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas korraldati Jõhvi Ametikool, Kohtla-Järve Kutsekool ja Kohtla-Järve Polütehnikum ümber Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuseks, siis kantakse Jõhvi Ametikooli õppebaasi investeeringute jääk üle uuele õppeasutusele.
Tartu Emajõe Kooli õpilaskodu fassaadi renoveerimise käigus leiti, et on otstarbekas renoveerida ka hoone aknad, mistõttu täpsustatakse investeeringu sihtotstarvet.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb seoses raudtee eritasandiliste ristmike rekonstrueerimise projekti rahastamisskeemi muutusega ettepaneku vähendada projekti kaasfinantseerimise mahtu 400 000 krooni võrra. Samuti on selgunud, et Hundipea sadama projekt ei ole abikõlbulik Euroopa Liidu struktuuritoetuste taotlemiseks, mistõttu jaotatakse ümber projekteerimiseks kavandatud vahendid summas 2 500 000 krooni.

Kuna jaanuaritorm muutis kasutamiskõlbmatuks veeteede ameti Pärnu navigatsioonimärgistuse talituse tööruumid, suurendatakse veeteede ameti tootmishoonete ja töökodade jaoks ette nähtud summat 2 miljoni krooni võrra tehnilise hoone ehituseks.
Uue objektina lisandub 2004. aastast üle kantud Phare projekt “Turujärelevalve katsebaasi arendamine”, millele lisandus käibemaks ning seetõttu suureneb projekti maksumus 400 000 krooni võrra. Laevaliikluse korraldamise süsteemile ja selle ühele osale – AIS – ettenähtud vahendite osas tehakse ümbertõstmisi artiklite lõikes.

Rahandusministeeriumi osas lisatakse uus objekt maksu- ja tolliameti toodangusüsteemide tööks vajalike tarkvaralitsentside soetamiseks. Vajalikud vahendid saadakse riigitulude vabanemisest tollikontrolli seadmete ja eriotstarbelise tehnika soetamise projekti osalisel finantseerimisel Phare vahenditest. Samuti vabanevad vahendid seoses maksu- ja tolliameti tarkvara arendustööde lükkumisega järgmisesse eelarveaastasse.

Tulenevalt sotsiaalministeeriumi infotehnoloogia tööplaani täpsustamisest, ministeeriumi ruumiprogrammist ja hoone elektri varutoite kommunikatsioonide loomise vajadusest suurenevad ministeeriumi haldushoone renoveerimise kulud 3 280 867 krooni võrra, samuti soetatakse serveriruumi abiseadmeid 1 025 000 krooni eest. Täiendavad vahendid saadakse transpordivahendite soetamise ning infotehnoloogiliste seadmete ja arvutustehnika soetuste vähendamise arvel. Serveriruumi abiseadmete soetuseks saadakse vajalikud vahendid arvutite tarkvara soetamise kulude vähendamisest.


12. Volituste andmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusminister Aivar Sõerdi riigi esindajana hääletama aktsiaseltsi Tarbus aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi Tarbus ühinemise poolt äriühingutega Aktsiaselts Pärnu ATP, Aktsiaselts Rakvere ATP, AS Neomobile, Osaühing Läänemaa Liinid, osaühing Trakmain, Osaühing Tiit Liinid, osaühing Põlva Reisijateveod ja OÜ Go Bus. Kõigi ühendatavate äriühingute ainuaktsionäriks või ainuosanikuks on aktsiaselts Tarbus.

Riigi osalus aktsiaseltsis Tarbus on 0,22%, riigile kuulub 50 aktsiat. Kuna ühendav äriühing (aktsiaselts Tarbus) on kõigi ühendatavate äriühingute ainuomanikuks, siis vastavalt äriseadustikule aktsiaseltsi Tarbus aktsiakapital ei muutu ning riigi osalus ja sellega seonduvad õigused jäävad samaks.

Üldkoosoleku teise päevakorrapunkti raames kavatsetakse aktsiaseltsi põhikirjas muuta äriühingu ärinime, lisada tegevusalasid ja suurendada nõukogu liikmete arvu.

Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a korraldusega otsustati müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinda määramata rahandusministeeriumi valitsemisel olevad, riigile kuuluvad aktsiaseltsi Tarbus 50 (0,45%) nimelist 1000-kroonise nominaalväärtusega aktsiat.
Rahandusministeeriumi andmetel müük ebaõnnestus.

Eelnõu esitatakse rahandusministeeriumi taotlusel kiireloomulisena Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2005. a istungile, kuna aktsiaseltsi Tarbus aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimub 1. novembril 2005. a.

13. Audiitorite kutsekomisjoni moodustamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse audiitorite kutsekomisjon, mille liikmete volitused kehtivad 3. novembrist 2005. a kuni 2. novembrini 2008. a.

Kutsekomisjoni praeguse koosseisu liikmetest ei jätka rahandusministeeriumi esindajad Kaja Tamme ja Virve Vanaveski ning audiitorkogu esindaja Urve Kipper. Nende asemele nimetatakse uuteks liikmeteks rahandusministeeriumi esindajad Kaie Karniol ja Jüri Meidla ning audiitor Mare Rebane.

Audiitorite kutsekomisjoni moodustab Vabariigi Valitsus üheksaliikmelisena kolmeks aastaks audiitorluse asjatundjatest. Kutsekomisjoni kuuluvad Riigikontrolli ja Eesti Panga esindajad, kolm rahandusministri määratud esindajat ning neli audiitorkogu valitud esindajat.

Audiitorite kutsekomisjon eksamineerib audiitori kutse taotlejaid ja audiitorkogu juhatuse poolt täiendavale eksamile suunatud audiitoreid, võtab vastu audiitori ametivande ja väljastab audiitorile kutsetunnistuse, võtab vastu otsuse täiendavale eksamile suunatud audiitori eksami sooritamise või mittesooritamise kohta ning kooskõlastab audiitorkogu juhatuse otsuse audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise või lõpetamise kohta.


14. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2005. a korralduse nr 277 "Innovatsioonipoliitika komisjoni koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse innovatsioonipoliitika komisjoni koosseisust välja Peep Sürje. Komisjoni liikmeks nimetatakse Tallinna Tehnikaülikooli arendusprorektor Andres Keevallik.
Komisjoni liikme Raul Malmsteini ametinimetuseks loetakse Cresco Väärtpaberite aktsiaseltsi juhatuse esimees.

Innovatsioonipoliitika komisjon on majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuandev organ, kes nõustab ministrit TANile arutamiseks esitatavate teemade ettevalmistamisel ning ülesannete täitmisel, teeb ettepanekuid Eesti tehnoloogilist arendustegevust ning innovatsiooni toetava poliitika kujundamiseks, osaleb riigieelarve strateegia väljatöötamisel,
teeb ettepanekuid tehnoloogilist arendustegevust ning innovatsiooni toetavate meetmete rakendamiseks või hindamiseks, teeb koostööd teaduspoliitika komisjoniga teaduspoliitika ja innovatsiooni toetava poliitika koordineerituse tagamisel ning täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.


15. Riigivara valitseja määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega määratakse Järva maakonnas Koeru vallas Vahuküla külas asuva maantee nr 15188 Vahuküla – Väinjärve kinnistu Vahu tee (maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa, pindala 1200 m²) valitsejaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Nimetatud maaüksuse omanik on Eesti Vabariik. Pärast korralduse kehtestamist saab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitada avalduse riigivara valitseja kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.


16. Riigimetsa majandamist korraldavatele isikutele ja riigiasutustele 2006. aastal riigimetsast raiuda lubatud puidu koguste määramine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga määratakse riigimetsa majandamist korraldavatele isikutele ja riigiasutustele maksimaalse uuendusraie, valikraie ja harvendusraiega 2006. aastal riigimetsast raiuda lubatud puidu kogused.

2006. aastaks on aastakasutuse suurus metsamajandamiskavade alusel 2,63 miljonit tihumeetrit (2005. aastal 2,51 miljonit tihumeetrit).

Riigimets, millest metsaseaduse alusel uuendus-, valik- ja harvendusraie korras raiuda lubatud puidu kogus määratakse, on põllumajandusministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi valitsemisel. Teiste ministeeriumide valitsemisel olevale riigimetsale ei ole metsamajandamiskavasid koostatud või ei tehta nendes metsades uuendus-, valik- ja harvendusraiet.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevas riigimetsas korraldab metsa majandamist Riigimetsa Majandamise Keskus.


17. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: 7 korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 231 isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ette nähtud kodakondsuse saamise tingimused ja nende suhtes puuduvad alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Neist 27 isikut saavad kodakondsuse tingimuslikult -- korraldus jõustub iga konkreetse inimese suhtes tema senisest kodakondsusest vabastamisele järgneval päeval tingimusel, et kodakondsus- ja migratsiooniametile esitatakse vastav tõend.

18. Alalise elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Kalle Laanet
Tüüp: 6 korralduse eelnõu

Asjatundjate komisjon teeb ettepaneku anda alaline elamisluba 178 isikule, kes on kantud 26. juulil 1994. a allkirjastatud Eesti-Vene sõjaväepensionäride sotsiaalsete tagatiste alase kokkuleppe nimekirja ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud välismaalased või nende abikaasad, kelle puhul otsustab Vabariigi Valitsus elamisloa andmise.

Neist viis inimest on erusõjaväelaste lesed, ent 173 isikut on endised kaadrisõjaväelased, kelle puhul on elamisloa andmise otsuse tegemisel arvestatud Riigikohtu halduskolleegiumi 24. oktoobri 2002. a ja 3. veebruari 2005. a otsustega, mille kohaselt on võimalik alaline elamisluba anda neile, kes esitasid vastavasisulise taotluse enne 16. jaanuari 2004. a, mil jõustus välismaalaste seaduse uus redaktsioon.
Kõigi nende isikute puhul ei ole tuvastatud välismaalaste seaduses sätestatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule ja nad vastavad alalise elamisloa andmise tingimustele.

19. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2005. a korralduse nr 467 ""Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi salastatud teabe kaitse kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine" muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Vabariigi Valitsus kiitis oma 21. juuli 2005. a korraldusega heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Hispaania Kuningriigi salastatud teabe kaitse kokkuleppe eelnõu, millele allakirjutamiseks anti volitus kaitseminister Jaak Jõerüüdile.

Kuna kokkulepe on käesoleva hetkeni sõlmimata, volitatakse kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simmi nimetatud kokkuleppele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutama. Jaak Jõerüüdile antud volitus tunnistatakse kehtetuks.

20. Eesti-Küprose ühiskomisjoni Eesti-poolse delegatsiooni moodustamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse majandus-, teadus-, tehnika- ja tööstuskoostöökokkuleppe alusel Eesti-Küprose ühiskomisjoni Eesti poolne delegatsioon. Delegatsiooni kuulub neli inimest: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, välisministeeriumi ning Ateenas asuva Eesti saatkonna esindajad.

Vastavalt koostööleppele tuleb ühe lepingupoole nõudel ja kokkuleppe alusel kokku Eesti-Küprose valitsustevaheline komisjon, et kokkulepitud valdkondades koostööd edasi arendada, ning et anda kokkuleppe täitmiseks soovitusi. Soovitused käsitlevad eelkõige meetmete võtmist koostöö toetamiseks, hõlbustamiseks ja edendamiseks ning perioodiliste ülevaadete tegemist edasimineku kajastamiseks.

Komisjoni esimene istung toimub 31.oktoobrist 1.novembrini 2005. a Nicosias.


21. Informatsioon ja Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha ja määruse, millega kehtestatakse piiravad meetmed Usbekistani suhtes, eelnõude kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu, korralduse eelnõu

Korralduse eelnõu kohaselt tuleb siseministeeriumil tagada, et Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha, millega kehtestatakse piiravad meetmed Usbekistani suhtes eelnõu jõustumisel võetakse vajalikud meetmed, et takistada nimekirjas olevate isikute sisenemist Eesti Vabariigi territooriumile või selle läbimist vastavalt ühises seisukohas sätestatule.

Välisministeeriumil tuleb edastada teave nimetatud ühise seisukoha vastuvõtmise ja jõustumise kohta siseministeeriumile.

Euroopa Liidu ühise seisukoha ja selle rakendamiseks vajaliku määruse eelnõusid arutatakse COREPERis 2. või 3. novembril 2005. a ning nende vastuvõtmine Euroopa Liidu Nõukogus toimub eeldatavasti 7. novembril 2005. a.


22. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
22.1. Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 17. oktoobri 2005. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Keskkonnaminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 17. oktoobri 2005. a istungist, kus olid arutlusel sellised teemad:
1. REACH
2. Kliimamuutused
3. Parem õiguslik reguleerimine ja temaatilised strateegiad
4. Komisjoni ettepanek lennundusest tuleneva kliimamuutuse vähendamise kohta – kaasata lennundus heitkogustega kauplemise skeemi.
5. EL säästva arengu strateegia - ülevaatamine jääb ilmselt Austria eesistumisaega.
6. Euroopa väljavaated geneetiliselt muundatud organismide kasutamise kohta tulevikus – ettekandja Taani pakkus praeguse GMOde üle otsustamise mehhanismi ülevaatamist.


22.2. Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 18. oktoobri 2005. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu 18. oktoobril 2005. a toimunud erakorralisest istungist, mille olulisemad tulemused on järgmised:
1. Nõukogu toetas Euroopa Komisjoni jõupingutusi Doha vooru läbirääkimistel ning tõdes vajadust tõhustada komisjoni ja liikmesriikide vahelist infovahetust.
2. Linnugripi osas rõhutas nõukogu ennetustöö, pideva kontrolli, järelevalve ja rahvusvahelise koostöö vajadust.
3. EL jätkab looduskatastroofides kannatada saanud piirkondade abistamist. Lõuna-Aasia maavärina kahjude korvamiseks on kavas eraldada täiendavalt 100 miljonit eurot ja Kesk-Ameerika troopilise tormi piirkonnale 3 miljonit eurot.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-