Valitsuse 27.10.2016 istungi kommenteeritud päevakord

26.10.2016 | 16:28

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval rahandusminister Sven Sester ning haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduses tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine.

Näiteks laiendatakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul avalikuks muudetavaid andmeid. Nii peavad käibemaksukohustuslase hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning tööandja töötajate arvu.

Seaduse muutmisega muudetakse paindlikumaks maksuvõla ajatamine. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teada olevat eesseisva tähtajaga maksukohustust, on tal võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2017.

 

2. Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga võetakse üle EL maksekontode direktiiv, mille ülevõtmistähtaeg oli 18. september.

Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis tagavad tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavuse. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.

Eelnõu kohaselt võetakse tasude määramisel edaspidi arvesse Eesti elanike sissetuleku taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust.

Teiseks võimaldab eelnõu tarbijal ühe liikmesriigi piires lihtsamini panka või muud makseteenuse pakkujat vahetada. Täpsemalt saab tarbija kõik või mõned oma otse- ja püsikorraldused teise teenusepakkuja juurde üle viia.

Kolmandaks kehtestatakse uued teavitamise nõuded näiteks teenuste hinnakirjale. Pankadel tekib kohustus esitada tarbijale tasuta vähemalt kord aastas ülevaade kõigist kontoga seotud makseteenuste tasudest.

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon eesmärgiga suurendada Riigikogu rolli eelarvestrateegia tegemisel. Kehtiva õiguse järgi kinnitab riigieelarve strateegia valitsus, eelnõu kohaselt muutuks see Riigikogu ülesandeks. Samuti näeb eelnõu ette eelarvestrateegia menetlemist Riigikogus erimenetlusena.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et vastupidiselt eelnõu seletuskirjas toodule on ka praegu Riigikogul sisuline mõju riigi eelarvestrateegia koostamisele. Kui Riigikogu soovib eelarvestrateegiat sisuliselt arutada, siis see mõjutab aastase eelarve koostamise protsessi ja sellega tuleks arvestada stabiilsusprogrammi koostamisel. Muutes vaid riigieelarve strateegia vastuvõtmine Riigikogu otsuseks, kaasnevad uued probleemid, mis on eelnõus lahendamata. Rahandusministeerium on Riigikogu, valitsemisalade ja nullbürokraatia projekti raames saadud ettepanekute alusel valmistamas ette riigieelarve seaduse terviklikku uuendamist.

 

2) Arvamuse andmine Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Vabaerakonna fraktsioon eesmärgiga muuta valimiskorda nii, et valimiskogu presidendi kindlasti ära valiks.

Praegu võidab valimiskogus kandidaat, kes saab hääletamisest osavõtnute  enamuse toetuse. Eelnõuga tehakse ettepanek, et hääletustulemuste kindlakstegemisel ei võetaks arvesse kehtetuid või märgistamata sedeleid ehk kaotataks nö kvooruminõue ja võitjaks osutuks kandidaat, kes saab rohkem hääli. Kehtetuks soovitakse muuta sätted, mis näevad ette valimiste tagasimineku Riigikogusse.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, sest see on põhiseadusega vastuolus. Eelnõu ei võimalda valimistel osalejatel olla oma valikutes vabad, mis hõlmab ühtlasi ka õigust vastavalt oma veendumustele hääletussedelit märgistada või märgistamata jätta.

Koalitsioonierakonnad on moodustanud Riigikogus töörühma, mis arutleb presidendi valimise protsesside muutmise vajalikkuse üle. Töörühma juht on Rait Maruste, liikmed on Lauri Luik, Mart Nutt, Urmas Reinsalu, Andres Anvelt ja Indrek Saar. 

 

4. Ettekanne "Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018" elluviimise kohta 2016. Aastal
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Valitsus esitab Riigikogule hiljemalt iga aasta 1. novembriks ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta. Käesoleval juhul on tegemist justiitsministri viienda ettekandega. Ettekanne keskendub hea õigusloome põhimõtete rakendamisele, uurib, kas õigusloome maht on vähenemas, ja vaatab Eesti eelseisva Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise poole.

 

5. Aidu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga korrigeeritakse Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas asuva Aidu looduskaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja piiri. Aidu kaitseala ja Natura võrgustikku kuuluva Aidu loodusala kaitse-eesmärkidest jäetakse välja metsise kaitse ning muudetakse kaitsekorda, et tagada alal esinevate metsaelupaigatüüpide kaitse.

Aidu looduskaitseala pindala on 315,7 hektarit. Kaitseala suureneb 3,6 hektarit riigimaal asuva üleujutusala võrra Pikknurme jõge ümbritseval alal, et parandada muidu kuivenduse mõjul kiiresti kahaneva arvukusega kahepaiksete olukorda ja säilitada must-toonekure toidubaasi. Kaitseala oli enne ja jääb ka edaspidi kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse.

Alates 2002. aastast kaitse all oleval alal kaitstakse suure loodusväärtusega vanu metsa- ja lammikooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike nagu rohunditerikkad kuusikud ja kaunis kuldkinga ning nende elupaiku.

 

6. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2017. Aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse iga-aastased kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2017. aastaks. Kutselise kalapüügi võimalused käesoleva aastaga võrreldes ei muutu, kuna varude seis on teadlaste hinnangul jäänud üldiselt samaks. Seoses uue kalapüügieeskirja jõustumisega järgmisest aastast ühtlustatakse või täpsustatakse eelnõus püügivahendite nimetusi.

 

7. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määruse nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ muutmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt lisatakse politsei valvatavate objektide loetellu president Toomas Hendrik Ilvese elukoht. Muudatus on seotud president Toomas Hendrik Ilvese ametivolituste lõppemisega.

Kehtiva korra kohaselt on presidendi elukoht politsei valvatavate objektide loetelus. Presidendi ametivolituste ajal kaitseb presidenti ning tagab tema perekonna ja elukoha turvalisuse politsei- ja piirivalveamet. Pärast presidendi ametivolituste lõppemist jätkatakse presidendi kaitset Vabariigi Presidendi Kantselei taotlusel lähtuvalt politsei-ja piirivalveameti koostatud ohuhinnangust.

2009. aastal vastu võetud määruses on loetletud 26 politsei valvatavat objekti, nende hulgas on näiteks Vabariigi Presidendi elu- ja haldushooned, Riigikogu, siseministeeriumi ja välisministeeriumi hooned. Samuti president Lennart Mere lese ning president Arnold Rüütli elukohad.

 

8. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ muutmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on lihtsustada meremeeste maale lubamise korda laeva Eestis sadamas viibimise ajaks. Seni lähtutakse laevapere liikmete maale lubamisel tunnustatud reisidokumendi olemasolust ning laeva lipuriigist. Eelnõuga kavandatud muudatusega tekib laevapere liikmetel võimalus tulla ajutiselt Eestis maale Eesti Vabariigi tunnustatud meremehe dokumendi või kodaniku passi alusel, sõltumata laeva lipuriigist.

 

9. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Ajakohastatakse välisministeeriumi põhimäärust.  Ühe olulisema muudatusena kaotatakse sellest asekantslerite ametikohanimetused, mis viitavad teemavaldkonnale. Suurema paindlikkuse huvides sätestatakse põhimääruses, et ministeeriumi koosseisus on kuni viis asekantsleri ametikohta, kelle vastutusvaldkonnad määrab minister. See võimaldab asekantslerite vastutusvaldkondi vajadusel ümber korraldada. Asekantslerite arv ministeeriumi koosseisus ei suurene.

Põhimäärusesse lisatakse viide, et välisministeerium tegeleb ka Eesti seisukohtade kaitsmisega Euroopa Liidu üldasjade nõukogus ja välisasjade nõukogus. Samuti ajakohastatakse ministeeriumi valitsemisala puudutavas sättes viiteid vaidluste lahendamise rahvusvahelistele institutsioonidele, kus Eestit esindab Välisministeerium.  Lisaks sätestatakse, et ministeeriumi valitsemisalas on rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise koordineerimine. Seoses ministeeriumi funktsioonide ja valdkondade ülevaatamisega kaasajastatakse eelnõuga ka osakondade struktuuri. Eelnõuga tehakse ka muid, peamiselt tehnilist laadi muudatusi.

Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. detsembril 2016.

 

10. Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2005. a määruse nr 34 „Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on kohandada soolise võrdõiguslikkuse nõukogu töökorraldust sujuvamaks. Nõukogu muutub otsustusvõimeliseks, kui koosolekust võtab osa üle poole selle liikmetest. Praegu sätestab põhimäärus, et nõukogu koosolek on otsustusvõimeline kui osa võtab 2/3 nõukogu liikmetest.

Lisaks nähakse ette võimalus, et nõukogu koosolekut võib juhtida ka kohapeal valitud koosoleku juhataja, kui nõukogu esimees ja aseesimees ei saa koosolekust osa võtta ning koosoleku ärajätmine ei ole võimalik või mõistlik.

 

11. Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2013. a korralduse nr 456 „Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Nõukogu uus juht on TTÜ innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise õppetooli juhataja prof Rainer Kattel, kuna Ivi Anna Masso loobus sellest kohast. Tulenevalt 2015. aasta Riigikogu valimistest, mille tulemusel lisandus parlamenti kaks uut fraktsiooni, on nõukogu uued liikmed Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindajad, ning et nõukogus oleks esindatud rakendusliku kõrghariduse valdkond, siis ka Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindaja.

 

12. Perioodi 2014–2020 riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava
Esitaja: haridus- ja teadusminister Maris Lauri
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitab valitsus teadustaristu investeeringute kava, mis näeb ette ligi 19,1 miljonit eurot riikliku tähtsusega teadustaristu väljaarendamiseks. Toetust saavad 13 projekti, mis parandavad teadustöö keskkonda ning soodustavad koostööd ülikoolide, teadusasutuste, riigiasutuste ja ettevõtete vahel. Paljud projektid panustavad IKT alasesse teadus- ja arendustegevusse ning lähtuvad nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade vajadustest.

Suurim investeering 3 miljonit eurot on suunatud Eesti osalemiseks Euroopa Neutronkiirgusallika rajamisel. Tegemist on 17 Euroopa riigi ühisprojektiga, mille eesmärk on rajada Rootsis, Lundis uue põlvkonna neutronkiirgusallikas. Teadusprojekti andmehalduskeskus rajatakse Kopenhaagenis. Neutronallika esimene käivitamine on planeeritud aastaks 2019.  

Mahult järgmine investeering on 2,14 miljonit eurot kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamiseks. Sellise üksuse väljaarendamine võimaldab rakendada innovaatilisi lahendusi kliinilises praktikas ning toetab patsiendikeskse haiguste käsitlemise kaudu personaalmeditsiini arendamist.

Suuruselt kolmas investeering 1,82 miljonit eurot on seotud Eesti Genoomikakeskusega, mis hõlmab nii populatsioonipõhist biopanka, genoomiuuringuteks vajalikku taristut kui ka bioinformaatika ja statistika alast teaduslikku kompetentsi.

 

13. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Puurmani valla munitsipaalomandisse (Jäätmejaama maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Jõgeva maakonnas antakse Puurmani valla munitsipaalomandisse Puurmani alevikus asuv Jäätmejaama maa.  Maaüksuse pindala on 0,54 hektarit ning see antakse vallale Puurmani keskkonnajaama kogumispunkti maaks.
 

2) Maa andmine Lohusuu valla munitsipaalomandisse (Vahemetsa tee 1a, Jõe tn 30 ja Tiiriku maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Ida-Viru maakonnas antakse Lohusuu vallale kaks maaüksust puurkaevu rajamiseks Lohusuu alevikus ja Vilusi külas. Lisaks antakse Lohusuu alevikus vallale maad jäätmepunkti rajamiseks.

 

3) Maa andmine Rae valla munitsipaalomandisse (Hoidla tee 12 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Harju maakonnas antakse Rae valla munitsipaalomandisse Vaida alevikus asuv maa (Hoidla tee 12) jäätmepunkti ning liikluskorralduse lahendamiseks tee rajamiseks.

 

4) Maa andmine Haapsalu linna munitsipaalomandisse (Lihula mnt 14 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haapsalu linnale antakse maa veetorni rajamiseks. Maaüksus suurusega 1666 m² asub Lihula mnt 14.

 

14. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Rae vallale (Kindluse tee L4 ja Järveküla-Jüri tee L13 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Rae vallale tasuta üle maad kohalikuks teeks ja kergliiklusteeks. Rajatav kergliiklustee on osa Tallinna linnapiirkonna Rae küla - Jüri kergliiklusteest. Tee ehitust toetatakse EASi linnapiirkondade jätkusuutliku arengu vahenditest.

 

15. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2016. a korralduse nr 22 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2016. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2016. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2016. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektilise liigenduse muudatused on seotud asutuste ja objektide vaheliste ümbertõstmistega ning kulude jaotuse täpsustamisega majandamiskulude ja investeeringute vahel ning riigiasutuste ümberkorraldamistega.

 

16. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile Euroopa Komisjonile Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi nelja-aastaste võlgnevuste hüvitamiseks

Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 49 358 eurot Euroopa Komisjonile Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi nelja-aastaste võlgnevuste 50% hüvitamise katteks. Varasematel aastatel on Euroopa Komisjonile võlgnevuste hüvitamise katteks vahendid planeeritud PRIA majandamiskulude eelarves (2015. aastal 0,9 mln eurot). Alates 2016. aastast on tagasimakseteks vajalikud vahendid kavandatud valituse reservis tulenevalt nende vahendite täpse vajaduse keerulisest prognoosimisest. Reservi vahendites on 2016. aastal arvestatud 7,9 mln eurot Euroopa Komisjonile tagasinõueteks. Seni ei ole reservist Euroopa Komisjoni tagasinõuete rahuldamiseks vahendeid taotletud.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile (2016. aasta juunis toimunud tulekahjude erakorraliste päästetööde kulude katteks)
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist siseministeeriumile 97, 5 tuhat eurot 2016. aasta juunis toimunud ulatuslikel metsa- ja maastikutulekahjudel ning kemikaalimahuti põlengul erakorraliste päästetööde läbiviimisest tingitud kulude katteks.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile 2016. aasta eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemiseks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumile 1, 3 miljonit eurot 2016. aasta eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemiseks tulenevalt Riigikohtu 28. oktoobri 2014. otsusest.

Erakooliseaduse kohaselt osaleb riik alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019 eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises. Toetuse suuruse aluseks võetakse 75 protsenti 2016. aasta erakooli asukoha omavalitsuse õppekoha tegevuskulu keskmine maksumus ühe õpilase kohta kuus. Toetuse suuruse ülempiiriks on valitsuse 2016. aastaks kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta – 87 eurot kuus.

Riigieelarvest eraldatakse 1. jaanuari 2017. a seisuga tegutsevate hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks eraldatakse toetust kuni 31. detsembrini 2023, lähtudes eelnimetatud koolis õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste arvust ja selle kooli õppekoha tegevuskulu arvestuslikust maksumusest ühe haridusliku erivajadusega õpilase kohta.

 

17. Raamatupidamise Toimkonna liikmete nimetamine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse Raamatupidamise Toimkonna liikmed järgmiseks kolmeks aastaks. Võrreldes kehtiva korraldusega on toimkonna koosseisus Tiina Mõisa asemel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajana Ene Rammo.

 

18. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2016. a
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

30. septembri seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht hinnatuna turuväärtuses 406,1 miljonit eurot. 2016. aasta algusest on reservi laekunud 7,5 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2015. aasta kasumieraldis. Madalate intressimäärade keskkonnas oli stabiliseerimisreservi III kvartali tulusus -0,12% ja tulusus aasta algusest 0,03%.

Stabiliseerimisreservi tulusus aasta algusest on plussis, kuna lõppenud investeeringud on teeninud kasumit. Tänases negatiivsete intressimäärade keskkonnas positiivse tootluse teenimise võimalused vähenevad, eesmärk on minimeerida varade haldamise kulu.

Pikaajaliste võlakirjade hinnad liikusid III kvartalis kitsas hinnavahemikus, jäädes kvartali kokkuvõttes kergesse plussi. Riigikassa investeerimisreeglitesse sobivate euroala riikide võlakirjade tootlused on kuni 10-aastase tähtajani negatiivsed, negatiivsed on ka euroala krediidiasutuste hoiuste ja võlakirjade lühiajalised intressimäärad.

 

19. Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse rakendamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse kohaselt on pärast ametivolituste lõppemist presidendil õigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest. Eelnõuga otsustatakse ametist lahkunud presidendile seadusega võimaldatavate ametihüvede kohaldamine.

 

20. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (28 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 28 inimesele.

Eelnõus nimetatud inimestest on 1 India, 1 Valgevene, 3 Armeenia, 6 Ukraina ja 17 Venemaa kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud kolm väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda taotlejale Eesti kodakondsus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Viimase kuue aasta jooksul ei ole taotleja ühtegi õigusrikkumist toime pannud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus inimesele, keda on kolmel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud seitse väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda taotlejale kodakondsus, kuna tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 14 aastat ja viimase väärteo toimepanemisest peaaegu kuus aastat.

 

21. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning 16 korral väärtegude eest, millest kaheksa eest määratud trahvid on isikul seni tasumata. Samuti pole kustunud inimese karistatus.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2002–2014 on toime pannud üheksa väärtegu. Inimese karistatus on kustunud, kuid sellest on möödunud liialt vähe aega.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (T. B.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2013–2016 on toime pannud 11 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

22. Eesti Vabariigi valitsuse ja Türgi Vabariigi valitsuse vahelise diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ülalpeetavate töötamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

2014. aastal tegi Türgi Eestile ettepaneku sõlmida kokkulepe, mis annab nii Eesti kui ka Türgi diplomaatilisse esindusse, konsulaarasutusse või rahvusvahelise organisatsiooni juures asuvasse alalisse esindusse lähetatud töötaja abikaasale õiguse asukohariigis töötada.

Kahepoolse kokkuleppe sõlmimine on vajalik, sest diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni kohaselt ei ole lähetajariigi diplomaadi abikaasal või elukaaslasel õiguslikku alust asukohariigis töötada.

Eesti on varem sõlminud samalaadsed kokkulepped Hollandi, Taani ja USAga.

Kokkuleppe allakirjutamine on plaanis neljapäeval, 27. oktoobril Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu Eesti visiidi käigus.

 

23. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine ja suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister esitab valitsusele ettepanekud Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamise ning erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamise kohta.

 

24. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Ülevaade

 

Rahandusministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi nr 2014/92/EL, mis puudutab eelkõige tarbijate maksekontosid ja nendega seotud makseteenuste teostamist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 18. september 2016.

Direktiiv võetakse üle võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu on esitatud heakskiitmiseks valitsuse istungile.

 

25. Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse, millega antakse luba alustada ja pidada läbirääkimisi Aserbaidžaani Vabariigiga sõlmitava laiaulatusliku lepingu üle, eelnõude kohta
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Komisjon ja Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja saavad volituse pidada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks Aserbaidžaaniga ka küsimustes, mis ei kuulu täielikult ELi ainupädevusse.

Läbirääkimiste käigus soovitakse ajakohastada ja asendada seni kehtiv 1999. a sõlmitud partnerlus- ja koostööleping. Laiaulatusliku lepingu kavand ja läbirääkimiste suunised määravad lepingu üldstruktuuri ja valdkondade loetelu, lepingu täpne sõnastus selgub läbirääkimiste käigus ning seejärel edastatakse lepingu lõplik tekst heakskiitmiseks valitsusele.

Poliitiliselt on lepingu sõlmimine Aserbaidžaaniga oluline, kuna see kajastab selgelt ELi korduvalt väljendatud pühendumust idapartneritega suhete arendamiseks. 2015. a märtsis kinnitas Euroopa Ülemkogu, et kõigi kuue idapartneriga tihendab EL suhteid, arvestades iga riigi eripära. Idapartnerluse 21.-22. mail 2015. a Riias toimunud tippkohtumisel toetati ELi-Aserbaidžaani edusamme uue kahepoolsete suhete lepingu sõlmimiseks kõigis vastastikust huvi pakkuvates valdkondades. Eesti toetab aktiivselt ELi idapartnerluse poliitikat ja ka uue lepingu läbirääkimiste alustamist Aserbaidžaaniga.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-