Valitsuse 27.11.2001 istungi kommenteeritud päevakord.

26.11.2001 | 00:00

Uudis
    • Jaga

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

Algus kell 10:00 Stenbocki maja27.11.2001

Vabariigi Valitsuseistungi kommenteeritud päevakorrapunktid on mõeldud eelnevakstaustainformatsiooniks eelkõige ajakirjanikele aga ka laiemale avalikkusele.Valitsuse pressibüroo poolt kirjutatud istungi eelinfo kasutamisel peabarvestama, et istungi käigus võib Vabariigi Valitsus teha otsuse, mis erinebkäesolevast eelinformatsioonist. Vabariigi Valitsus võib otsuste eelnõusidistungi algul päevakorrast välja arvata, otsustada päevakorrapunktide aruteluedasi lükata, viia läbi eelnõude esimese lugemise, samuti arutada täiendavaidpäevakorrapunkte. Seepärast tuleb enne Vabariigi Valitsuse istungitoimumist avaldada käesolevat istungimaterjali eelinfona ja arvestada, et needon ministeeriumide poolt valitsusele esitatud eelnõud ning ei pruugi ollalõplikud. Vabariigi Valitsuse OTSUSTEST annab valitsuse pressibüroo teadajooksvalt istungi ajal läbi interneti aadressil www.riik.ee/press rubriigis OTSE VALITSUSEISTUNGILT või e-postiga.

 

Info: Valitsuse pressibüroost TexVertmann 693 5714 tex.vertmann@riik.eeja Priit Põiklik 693 5792 priit.poiklik@riik.ee

 

1. ""Euroopa Ühenduse jaEesti Vabariigi vahel kirjade vahetamise teel sõlmitava kokkuleppe, mis lõpetabEuroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vaheliseassotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) protokolli nr 1 tekstiili- ja rõivatoodetekaubanduse kohta" ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: seaduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab saata Riigikokku ratifitseerimiseks EuroopaÜhenduse ja Eesti Vabariigi vahel kirjade vahetamise teel sõlmitava kokkuleppe,mis lõpetab Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigivahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) protokolli nr 1 tekstiili- jarõivatoodete kaubanduse kohta. Kokkuleppe kohaselt lõpetatakse Euroopa lepinguprotokoll nr 1, kus on toodud Eesti päritoluga tekstiili- ja rõivatoodetekaubandusele rakendatavad erimeetmed. Eesti tekstiili- ja rõivatoodete eksportEuroopa Ühenduse turule on kvoodi- ja tollivaba, samas kehtestab Euroopalepingu protokoll nr 1 nimetatud toodetele ühenduse turule pääsemisekskvantitatiivsete tõketega samaväärse mõjuga tekstiiliekspordi kahepoolselitsentsimise. Protokolli kohaselt tuleb pärast ekspordilitsentsi väljastamistoodata Euroopa Ühenduselt impordiluba, mille saamise järel võib tooteidühenduse territooriumile eksportida. Ekspordilitsents ja impordilubamoodustavad üheskoos nn topeltkontrolli, mis peab ühenduse kriteeriumidekohaselt garanteerima tekstiilikaubanduse jälgimise. Eelnõu jõustumisetulemusena lihtsustub Eesti ja Euroopa Ühenduse vaheline tekstiili- jarõivatoodete kaubavahetusrethiim, kuna tühistatakse nimetatud toodetele kehtinudtopeltkontroll. Euroopa Komisjoni ettepanek kaotada nimetatud protokollistoodud topeltkontrollisüsteem ja sellega seotud litsentsimine 1. jaanuarist2001 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2000 korraldusega nr1078-k, mille pealkiri on Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning EestiVabariigi vahelise assotsieerumislepingu protokollis nr 1 toodudtopeltkontrollisüsteemi ja sellega seotud litsentsimise kaotamiseheakskiitmine. Seletuskirja kohaselt ei võta Eesti Vabariik eelnõuga endalerahalisi kohustusi.

 

2. ""Protokolli 26. jaanuaril1993. a sõlmitud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabija õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades"juurde" ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask
Tüüp: seaduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse otsustab saata Riigikokku ratifitseerimiseks protokolli,mis kuulub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepinguõigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades juurde.Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohtatsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades sõlmiti 26. jaanuaril 1993. aastalMoskvas. Leping jõustus 19. märtsil 1995. aastal. Lepingu eesmärk on võimaldadamõlema lepingupoole füüsilistel ja juriidilistel isikutel pöörduda vabalt jatakistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri, notarite ning muudeasutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- jakriminaalasjad. Lepingu alusel esitatud taotluste menetlemisel tekkinudprobleeme arvestades valmistati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniekspertide poolt ette lepingu muudatused ja täiendused, mis vormistatiprotokollina. Lisaks keelelistele täpsustustele on protokollis laiendatudõigusabi valdkonda ka haldusasjadele, täpsustatud taotlustele jalisadokumentidele esitatavaid keelenõudeid ning taotluste lahendamiseks onantud konkreetsemad ajalised piirid. Oluliseks täienduseks on notariaalsetõestuse nõue dokumentidele, millised võimaldavad tehinguid materiaalseteväärtustega. Täpsustatud on samuti täitmise loa taotlustele lisatavatedokumentide loetelu. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. aasta korraldusega nr479-k kiideti protokolli eelnõu heaks ja sellele kirjutati alla 3. oktoobril2001.a Moskvas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni justiitsministrite poolt.Nüüd otsustab valitsus nimetatud protokolli saatmise Riigikokkuratifitseerimiseks. Seletuskirja kohaselt ei too protokolli ratifitseeriminekaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.

 

3. Seisukoha andmine
Tüüp: seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine ""Tulumaksuseaduse" muutmise seaduse eelnõu(899 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Riigikogu rahanduskomisjon esitas Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseksRiigikogu liikme Edgar Savisaare algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduseeelnõu (899 SE).

 

2) Seisukoha andmine""Käibemaksuseaduse" § 40 muutmise seaduse" eelnõu (904 SE)kohta
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Riigikogu rahanduskomisjon esitas Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseksEestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduseeelnõu (904 SE).

 

3) Seisukoha andmine""Liikluskindlustuse seaduse" muutmise seaduse" eelnõu (907SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

 

4. Isikutunnistuse vormi, tehnilisekirjelduse, isikutunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamine jaisikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määramine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab alates kinnitada isikutunnistuse vormi,tehnilise kirjelduse, kehtestada isikutunnistusele kantavate andmete loetelu jamäärata isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja. Määrusekehtivuse alguseks on planeeritud 1. jaanuarit 2002. aastat. Isikut tõendavatedokumentide seaduse kohaselt on isikutunnistus nii Eesti kodanikule kui kaEestis viibivale välismaalasele kohustuslik. Digitaalselt kantakseisikutunnistusele isiku sertifikaat digitaalseks tuvastamiseks, isikusertifikaat digitaalseks allkirjastamiseks ja nendes sertifikaatidessisalduvatele avalikele võtmetele üheselt vastavad isiklikud võtmed ningandmefail, mis sisaldab isikutunnistusele kantavaid, visuaalselt nähtavaidandmeid. Isiku soovi korral kantakse sertifikaati digitaalseks tuvastamiseksisiku elektronposti aadress. Vastavalt seletuskirjale määruse eelnõurakendamisega kaasnevad kulutused kaetakse riigieelarvest eraldatavatestvahenditest. Nimetatud määruse vastuvõtmise aluseks Vabariigi Valitsusele onisikut tõendavate dokumentide seadus ning otsus on kooskõlas digitaalallkirjaseadusega.

 

5. Sundvõõrandamisele kuuluva relva jalaskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise kord
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: määruse eelnõu
K: 1. jaanuarist 2002. aastast jõustub uus relvaseadus, millega tunnistataksekehtetuks hetkel kehtiv Relvaseadus. Sellest tulenevalt muutub kehtetuks kaseni antud valdkonda reguleeriv Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1996. aastamäärus riigile üleläinud relva ja laskemoona arvelevõtmise ja hindamise ningsundvõõrandatud relva ja laskemoona eest hüvitise arvestamise ning maksmisekord. Valitsuses arutuse all olev määrus reguleerib relvaseaduse aluselsundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitisearvestamist ja maksmist. Hüvitise arvestamiseks, selle suuruse määramiseks jamaksmiseks määrab politseiprefektuur talle hoiule antud sundvõõrandamiselekuuluva relva või laskemoona hariliku väärtuse asjaõigusseaduse § 29tähenduses. Kunsti- või ajaloolist väärtust või konstruktsioonilist eripäraomavale relvale määrab hüvitise suuruse politseiameti moodustatudekspertkomisjon.

 

6. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo üleviimine Justiitsministeeriumivalitsemisalasse
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo üleviimisesotsiaalministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse.Otsusega jääb Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus siseministeeriumivalitsemisalasse. Korralduse eelnõu on välja töötatud lähtudes 1. jaanuaril2002. aastal jõustuvast tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, millekohaselt kohtuarstlikku ekspertiisi rahastatakse riigieelarvestjustiitsministeeriumi kaudu. Plaani kohaselt viiakse Eesti KohtuarstlikEkspertiisibüroo justiitsministeeriumi valitsemisalasse üle alates 1.jaanuarist 2002.

7. Riiklike ekspertiisiasutuste nimekiri
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus kinnitab kohtuekspertiisiseaduse alusel riiklikeekspertiisiasutuste nimekirja. Nimekirja on arvatud senised kohtuekspertiisigategelevad riigiasutused - Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo ningPolitseiseaduse alusel ka Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus. Määrusejõustumine on kavandatud 01. jaanuarile 2002. aastal.

8. Volituste andmine"Kohtuekspertiisiseadusest" tulenevate õigusaktide kehtestamiseks
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
K:  Valitsus otsustab, et seoses EestiKohtuarstliku Ekspertiisibüroo kavandatava üleviimisega sotsiaalministeeriumivalitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse saab nimetatudekspertiiside loeteluga seonduv justiitsministeeriumi valitsemisala küsimuseksja ekspertiiside loetelu kehtestamise pädevust ei jäeta enamsotsiaalministrile. Samuti on seletuskirja kohaselt otstarbekas kehtestada riiklikulttunnustatud ekspertide nimekirja pidamise kord justiitsministri, mitteVabariigi Valitsuse määrusega, kuna avalduste esitamine riiklikult tunnustatudekspertide nimekirja kandmiseks, avalduste menetlemine, ekspertide nimekirjaavalikustamine ja muutmine on kohtuekspertiisiseaduses reguleeritud,kehtestatav kord vaid täpsustaks seda. Vastavate rakendusaktide kavandid onjuba valmis kirjutatud. Seletuskirja kohaselt ei too käesoleva määruse eelnõuvastuvõtmine kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.

 

9. Riiklike ekspertiisiasutusteekspertide palgaastmed
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
K: Kohtuekspertiisiseadusele tuginedes kinnitab Vabariigi Valitsus riiklikesekspertiisiasutustes töötavate ekspertide palgaastmed. Vastavalt seletuskirjaleon palgaastmete määramisel lähtutud riiklikes ekspertiisiasutustes töötavateekspertide ja asutuste juhtide töötasustamisest 2001 aastal, mistõttu määrusekehtestamine iseenesest täiendavaid kulutusi kaasa ei too. Samas jäetaksemäärusega võimalus nimetatud asutuste eelarveliste vahendite suurenemiselvõrreldes 2001. aastaga maksta ekspertidele kõrgemat töötasu.

 

10. Asendustäitmise kulude arvutamisekord ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmääradning tasu maksmise ja tasaarvelduse kord
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab kehtestada asendustäitmise kulude arvutamise korra jaasendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ningtasu maksmise ja tasaarvelduse korra. Määrus on üles ehitatud neljas osas.Esimesena käsitletakse määruses asendustäitmise käigus tehtud kulude arvutamisekorda, andes loetelu asendustäitmise kulude hulka arvatavatest kulutustest.Teiseks käsitleb määrus tasu maksmist juhtumil, kui asendustäitmise viis läbikolmas isik. Kolmandana tuuakse määruses asendustäitmise käigus isikuleõiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise kord, kuna asendustäitmise jasunniraha seaduse kohaselt kuulub asendustäitmise kulude hulka ka hüvitis isikule,kellele on õiguspäraselt asendustäitmist rakendades kahju tekitatud. Lõpetusekssätestatakse määruses asendustäitmise eeldatavate kulude ettemaksunasissenõudmise ja vajadusel tasaarveldamise kord. Seletuskirjas märgitakse, etmääruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi. Määrus onplaanis jõustada 1. jaanuaril 2002, samaaegselt asendustäitmise ja sunniraha seaduse jõustumisega.

 

11. Tunnistajale või eksperdile rahaväljamaksmise kord ja väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevaleeksperdile või tunnistajale makstava sõidu-, korteri- ja päevaraha suurus
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab kiita heaks tunnistajale või eksperdile raha väljamaksmisekorra ja väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile võitunnistajale makstava sõidu-, korteri- ja päevaraha suuruse. Määrus ei laieneeksperdile, kes täidab oma kohustusi ametiülesandena. Määrusega sätestatakse,et väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile võitunnistajale makstakse sõidu-, korteri- ja päevaraha Vabariigi Valitsuse22.12.2000. a määrusega nr 453 töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määradning nende maksmise tingimused ja kord kehtestatud määrades, tingimustel jakorras. Määruse eelnõu kohaselt tunnistaja või eksperdi kaasamise kulud kannabisik või haldusorgan, kelle taotlusel tunnistaja või ekspert menetlussekaasati. Seletuskirja kohaselt määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaidotseseid rahalisi kulutusi. Määrus on plaanis jõustada 1. jaanuaril 2002,samaaegselt haldusmenetluse seaduse jõustumisega.

12. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 149 "Majandusministeeriumipõhimäärus" muutmine
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse otsustab muuta majandusministeeriumi põhimäärust, etviia ministeeriumi põhimäärus kooskõlla hädaolukorraks valmisoleku seadusega,mille kohaselt on majandusministeeriumi ülesandeks hädaolukorraks valmisolekukskorraldada energeetikasüsteemi toimimist ja esmatarbekaupadega varustamist.Muudetakse majandusministeeriumi põhimäärust, täpsustades majandusarenguosakonna, tööstusosakonna, kaubandusosakonna ja energeetikaosakonna pädevust jaülesandeid, kusjuures kahele viimasele pannakse ülesanded seoses hädaolukorraga.Samuti täiendatakse majandusministeeriumi tegevusvaldkondade ja ülesanneteosa  kolme punktiga - majandusarengutoetamisele suunatud välisabi kasutamise ja selle üle järelevalve korraldamine;majandusanalüüsi- ja prognoosi tegemine ettevõtluse, tööstuse, väliskaubanduse,sisekaubanduse, turismi, ehituse, elamumajanduse ja energeetika valdkonnas;majandusarengu ja ettevõtluse arengu toetamisele suunatud poliitika kujundamineja koordineerimine.

13. Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri1999. a määruse nr 304 "Asutuste, ettevõtete ja isikute nimekirja, kellesõidukid, ujuvvahendid, õhusõidukid ja muu vara ei kuulu või kuuluvad piiratudhulgal sõjaseisukorra ajal sundvõõrandamisele või sundkasutusele võtmisele,kinnitamine" muutmine
Esitaja: kitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab muuta asutuste, ettevõtete ja isikute nimekirja, kellesõidukid, ujuvvahendid, õhusõidukid ja muu vara ei kuulu või kuuluvad piiratudhulgal sõjaseisukorra ajal sundvõõrandamisele või sundkasutusele võtmisele.Määrus võetakse vastu Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel.Julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on julgeolekuasutused kaitsepolitseiamet jateabeamet. Vabariigi Valitsuse 14.10.1999 määrusega nr 304 kinnitatud asutuste,ettevõtete ja isikute nimekirjaga, kelle sõidukid, ujuvvahendid, õhusõidukid jamuu vara ei kuulu või kuuluvad piiratud hulgal sõjaseisukorra ajalsundvõõrandamisele või sundkasutusele võtmisele on kaitsepolitseiameti varasundvõõrandamine või sundkasutusele võtmine sõjaseisukorra ajal välistatud.Määrusega täiendatakse nimekirjas sisalduvat loetelu alapunktiga, millegavälistatakse ka teabeameti vara sundvõõrandamine või sundkasutusele võtminesõjaseisukorra ajal.

 

14. Vabariigi Valitsuse 28. septembri1999. a määruse nr 280 "Strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ningtransiidi kontrolli komisjoni moodustamine ning selle põhimäärusekinnitamine" muutmine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse otsustab muuta määrust, millega moodustati strateegilisekauba sisse- ja väljaveo ning transiidi kontrolli komisjoni ning kinnitatiselle põhimäärus. Muudatustega arvatakse strateegilise kauba sisse- ja väljaveoning transiidi kontrolli komisjonist välja komisjoni liige Aleksei Dressenseoses tema tööülesannete muutumisega ja komisjoni liikmeks nimetataksekaitsepolitseiameti politseidirektor Fatislav Keivsar, kelle töövaldkonnaks onstrateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi korraldamise küsimusedkaitsepolitseiametis.

 

15. Looduskaitsealade kaitse alla võtmine ja looduskaitsealadekaitse-eeskirjad
1) Maruoru looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Maruoru looduskaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel otsustab valitsus võtta kaitsealla Maruoru looduskaitseala ja kehtestada Maruoru looduskaitsealakaitse-eeskiri. Maruoru looduskaitseala moodustatakse Põlva maakonnas Kanepivallas I kategooria kaitsealuse liigi must-toonekure püsielupaiga jaürgmetsailmelise puistu kaitseks. Kinnitatava Maruoru looduskaitsealaligikaudne pindala on 36 ha. Määruse jõustumisele peab järgnema selle määrusegakehtestatavatest majanduspiirangutest tulenevate erinevate maamaksumääradekinnitamine, millega korrigeeritakse ühtlasi kohaliku omavalitsuse eelarvesselaekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Eelnõukohaselt on moodustatava looduskaitseala valitsejaks keskkonnaministeeriumiPõlvamaa keskkonnateenistus. Maruoru looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu jaselle eksperthinnangu kohta on esitanud positiivsed arvamused Põlva Maavalitsusja Kanepi vald.

2) Veski looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Veski looduskaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel otsustab valitsus võtta kaitsealla Veski looduskaitseala ja kehtestada Veski looduskaitseala kaitse-eeskiri.Veski looduskaitseala moodustatakse Põlva maakonnas Kõlleste vallas Ikategooria kaitsealuse liigi must-toonekure püsielupaiga ja ürgmetsailmelisepuistu kaitseks. Kinnitatava Veski looduskaitseala ligikaudne pindala on 59 ha.Määruse jõustumisele peab järgnema selle määrusega kehtestatavatestmajanduspiirangutest tulenevate erinevate maamaksumäärade kinnitamine, millegakorrigeeritakse ühtlasi kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva ja riigieelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Otsuse kohaselt onmoodustatava looduskaitseala valitsejaks keskkonnaministeeriumi Põlvamaakeskkonnateenistus. Veski looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ja selleeksperthinnangu kohta on esitanud positiivsed arvamused Põlva Maavalitsus jaKõlleste Vallavalitsus.

16. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsusekoostöökokkuleppe hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku tagamise janende tagajärgede likvideerimise kohta" eelnõu heakskiitmine ja volitusteandmine
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus kiidab välissuhtlemisseaduse alusel heaks Eesti Vabariigivalitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse koostöökokkuleppe hädaolukordadeennetamise, nendeks valmisoleku tagamise ja nende tagajärgede likvideerimisekohta ja annab volitused siseminister Tarmo Loodusele Vabariigi Valitsuse nimelkoostöökokkuleppele allakirjutamiseks. Vabariigi Valitsuse 30. mai 2001. akorraldusega nr 355-k valitsusdelegatsiooni moodustamine läbirääkimistepidamiseks Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelisehädaolukordade ennetamise, valmisoleku ja reageerimise alase koostöökokkuleppeüle moodustati nimetatud kokkuleppe üle läbirääkimiste pidamiseksvalitsusdelegatsioon. Kokkuleppe eesmärgiks on edendada kahe riigi vahelistkoostööd kaitsmaks asjakohaste ennetusmeetmete abil inimesi, keskkonda,kultuuripärandit ja muud vara loodus-, tehnogeensete ja kiirgusõnnetuste ningnende mõjude eest. Koostöökokkulepe ei laiene merepäästealasele koostööle.Kokkuleppe kohase koostöö tegelikuks elluviimiseks, sealhulgas abi palumise jaabi andmise otsustamise lahendamiseks määrab vastavalt kokkuleppe eelnõuartiklile 10 Eesti Vabariik pädevaks ametiasutuseks päästeameti. Seletuskirjakohaselt ei kaasne kokkuleppe sõlmimisega Eestile täiendavaid eelarvelisikulusid.

17. "Eesti Vabariigi valitsuse ning Antigua ja Barbuda valitsusekokkuleppe STCW konventsiooni eeskirja I/10 alusel antavate meresõidudiplomitetunnustamise kohta" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, teede- ja sideminister ToivoJürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse kiidab välissuhtlemisseaduse alusel heaks EestiVabariigi valitsuse ning Antigua ja Barbuda valitsuse kokkuleppe STCWkonventsiooni eeskirja I/10 alusel antavate meresõidudiplomite tunnustamisekohta ja annab volitused teede- ja sideministeeriumi merendusosakonnajuhatajale Margit Markusele kokkuleppele allakirjutamiseks. Vabariigi Valitsuse15.08.1995 määrusega nr 292 ühines Eesti meremeeste väljaõppe, diplomeerimiseja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga (InternationalConvention on Standards of Training, Certification and Watchkeeping forSeafarers, edaspidi STCW konventsioon). Konventsiooni eeskirja I/10 kohaseltsõlmivad konventsiooniga ühinenud riikide valitsused kahe- või mitmepoolsedkokkulepped meresõidudiplomite tunnustamise kohta. Nimetatud kokkulepetesõlmimisega luuakse õiguslik alus Eesti Vabariigis toimuva meremeeste väljaõppeja diplomeerimise tunnustamisele lepinguosaliste riikide poolt. Seletuskirjakohaselt ei too kokkuleppe rakendamine Eestile kaasa mingeid lisakulutusi.Vabariigi Valitsus on 16. oktoobril 2001. aastal korraldusega nr 702-k kiitnudsamalaadse kokkuleppe heaks Madalmaade valitsusega.

18. Alalise elamisloa andmine
1) Alalise elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Tarmo Loodus
K: Vabariigi Valitsuse otsustab alalise elamisloa andmise Svetlana Kordunovale(sünd 23.09.1957). Valitsuse otsus tugineb välismaalaste seadusele ja onkooskõlas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kokkuleppele VeneFöderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes EestiVabariigi territooriumil.

2)Alalise elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Tarmo Loodus
K: Vabariigi Valitsuse otsustab alalise elamisloa andmise Irina Petrovale (sünd7.09.1982) ja Elena Popkovale (sünd 20.01.1983). Valitsuse otsus tuginebvälismaalaste seadusele ja on kooskõlas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahelisele kokkuleppele Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil.

3)Alalise elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Tarmo Loodus
K: : Vabariigi Valitsuse otsustab alalise elamisloa andmise Aleksandra Frolovale(sünd 5.06.1924) ja Inna Pikul'ile (sünd 28.03.1934). Valitsuse otsus tuginebvälismaalaste seadusele ja on kooskõlas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonivahelisele kokkuleppele Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil.

19. Alalise elamisloa andmisestkeeldumine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse otsustab keelduda alalise elamisloa andmisest EvaldPernile.
Valitsuse otsus lähtub Välismaalaste seadusest ja on kooskõlas Eesti Vabariigija Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppega Vene Föderatsiooni relvajõududepensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil,samuti Vabariigi Valitsuse 23.11.1999 määrusega nr 362 kinnitatud Elamisloa jatööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise kord. Valitsus ei annaega pikenda elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasenavälisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Evald Pern(sünd 20.09.1927) on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes jasealt erru läinud alampolkovniku auastmes. Ta on kantud Eesti Vabariigi ja VeneFöderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridesotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja.Komisjon, läbi vaadanud Evald Perni alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsuseleettepaneku talle alalist elamisluba mitte anda.

 

20. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuseeelarvevälisest omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumileõigusjärgsetele omanikele tagastatud hoonetest Eesti Rahva Muuseumi ümberpaigutamisegaseotud kulude katteks
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, kultuuriminister Signe Kivi
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus kaalub 11 741 000 krooni eraldamist eelarvevälisest omandireformireservfondist kultuuriministeeriumile, sellest tagastamatu toetusena 5 741 000krooni ja tagastatava eraldisena 6 000 000 krooni Eesti Rahva Muuseumiümberpaigutamiseks õigusjärgsetele omanikele tagastatud hoonetest. Tagastataveraldis kuulub tagastamisele Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformireservfondi 1. märtsiks 2004. aastal. Eesti Rahva Muuseumi fondid asuvad EestiApostlik-Õigeusu Kirikule tagastatud hoones Tartus Sõbra 19A ja EestiLuterlikule Kirikule tagastatud hoones Riia mnt 27A, mis tuleb vabastada 2005.aastal. Fondide ümberpaigutamiseks on otsustatud renoveerida ruumid Raadimõisakompleksi kuuluvas majandushoones. Plaanitav maksumus on 65 miljonitkrooni (hoidlate projekteerimine, ehitamine ja haljastus), millele lisanduvadveel kulud hoidlamööblile. Eesti Rahva Muuseumi fondihoidlate rajamist Raadimõisakompleksi, et vabastada kirikutele tagastatud hooned, ning selleksVabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist tagastamatutoetusena raha eraldamist on toetanud oma kirjaga Tartu Linnavolikogu, TartuLinnavalitsus ja Tartu Maavalitsus. Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2000.akorraldusega nr 288-k eraldati Vabariigi Valitsuse eelarvevälisestomandireformi reservfondist 11 050 000 krooni tagastamatu toetusena Eesti RahvaMuuseumi ümberpaigutamisega seotud kulude katteks (muuseumi fondihoidlateehitustöödeks Raadil). Rahandusministeeriumi andmetel on alates 1996. aastastEesti Rahva Muuseumile eraldatud 19 578 834 krooni Vabariigi Valitsuseeelarvevälisest omandireformi reservfondist õigusjärgsetele omanikele tagastatudhoonetest ümberpaigutamise kulude katteks ning sellest on üle kantud 15 213 318krooni.

 

2) Raha eraldamine VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumileja Majandusministeeriumile Eesti Erastamisagentuuri lõpetamisel vara, õigusteja kohustuste üleandmisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Vabariigi Valitsus eraldab eelarvevälisest omandireformi reservfondistrahandusministeeriumile ja majandusministeeriumile tagastamatu toetusena 2 300000 krooni Eesti Erastamisagentuuri lõpetamisel vara, õiguste ja kohustusteüleandmisega seotud kulude katteks. Valitsuse otsuse aluseks on erastamisestlaekuva raha kasutamise seadus ja erastamisseadus ning otsus on kooskõlasVabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise jakasutamise kord.

 

21. Teenistuslik järelevalve maavanemakorralduste üle
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Keskkonnaministeerium esitas valitsusele korralduse eelnõu, milles tehakseettepanek tunnistada teenistusliku järelevalve korras osaliselt kehtetuksViljandi maavanema 23.11.1998 korraldus nr 2751 Maa ostueesõigusega erastamineostueesõigusega erastatud maaüksus II 45,6 ha osas, kuna selle erastamine onvastuolus maareformi seadusega. Seletuskirjas märgitakse, et Valma-Allmajamaaüksuse asukohaga Vanaveski küla Kõpu vald Viljandimaa ostueesõigusegaerastamise alusdokumentideks olevad Viljandi maavanema 23.11.1998 korraldus nr2751 ja Kõpu Vallavalitsuse 15.12.1997 korraldus nr 261 rikuvad Eesti Vabariigiõigusi ja on seadusega vastuolus lähtudes alljärgnevast. Nimetatud korraldustekohaselt on erastatava maa suuruseks 48,8 ha. Korralduste väljaandmisel onjäetud arvestamata, et 45,6 ha osas on tegemist riigimetsamaaga, mis oli kuni23.07.1940 riigimetsamaana Kõpu metskonna Kõpu metsandiku koosseisuskvartalitel 169 ja 170 ega kuulu metsaseaduse kohaselt erastamisele. Vastavaltmaareformi seadusele kuulub erastamisele maa, mida sama seaduse alusel eitagastata ning mida ei jäeta riigi omandisse. Eeltoodust tulenevalt onkeskkonnaministeerium olnud kogu aeg seisukohal, et juhul kui ostueesõigusegaerastamiseks taotletav maa on korraldatud metsamaaks ja see kuulus 23.07.1940Eesti Vabariigile riigimetsamaana, siis maareformi seaduse mõttes on tegemistriigi omandisse jäetava riigimetsamaaga. Nimetatud seisukohast onkeskkonnaminister teavitanud maavalitsusi ka oma 15.12.1998.a kirjaga nr 3402/1-1.Seletuskirjas märgitakse samuti, et Kõpu Vallavalitsuse ja ViljandiMaavalitsuse korraldused rikuvad Eesti Vabariigi õigusi ja on seadusegavastuolus ka seoses sellega, et nad on välja antud enne keskkonnaministriseisukoha väljaselgitamist selle kohta, kas maa jäetakse riigi omandisse võimitte. Eespool nimetatud vaidlust on arutatud Viljandi Maakohtus. TartuRingkonnakohtus ja Riigikohtu halduskolleegiumis. Riigikohtu halduskolleegium20.03.2001 otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohtu ja Viljandi Maakohtu otsusedning lõpetati asja menetlus. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, etriigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseksmenetluseks. Kui selles menetluses tekivad eriarvamused, tuleb need lahendadakohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte agahalduskohtumenetluses. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi peab valitsus valvamamaavalitsuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ning sama seadusejärgi tunnistab ta kehtetuks maavanema korraldusi, mis ei ole vastavusespõhiseaduse ja muude seadustega ning Vabariigi Valitsuse määruste jakorraldustega.

 

22. Volituste andmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab anda volitused rahandusminister Siim Kallasele(edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsidesRaudtee Erastamise Rahva ASi kaebuse lahendamisel Eesti ErastamisagentuuriNõukogu 13. detsembri 2000.a koosoleku protokollilise otsuse nr 10päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse täieliku tühistamise nõudes. Erastamisseadusekohaselt lõpetati Eesti Erastamisagentuuri tegevus 1. novembrist 2001. a. EestiErastamisagentuuri funktsioonid, vara, õigused ja kohustused jagati VabariigiValitsuse ning erinevate valitsusasutuste vahel. Erastamisagentuuri Nõukoguülesanded riigivara erastamise korraldamisel läksid üle Vabariigi Valitsusele.Raudtee Erastamise Rahva AS esitas 12. jaanuaril 2001. a halduskohtule kaebuseEesti Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. a koosoleku protokolli nr10 päevakorrapunktis nr 1 tehtud otsuse täieliku tühistamise nõudes. Seegavaidlustati Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu haldusakt. Erastamisseadusest einähtu, millisele valitsusasutusele läheb üle Eesti Vabariigi kohtus esindamiseõigus Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu haldusaktile esitatud kaebuselahendamisel. Kuna riigi esindamise õigus konkreetses õigussuhtes ei tuleneotseselt ühestki seadusest ning et Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu ülesandedriigivara erastamise korraldamisel läksid üle Vabariigi Valitsusele, peabrahandusministeerium otstarbekas riigi esindaja määramise Vabariigi Valitsusekorraldusega. Kuna Eesti Erastamisagentuur on oma tegevuse lõpetamisel andnudkõnealuse halduskohtu asjaga seotud dokumendid üle rahandusministeeriumile, peabrahandusministeerium otstarbekas volitada antud asjas riiki esindamarahandusminister Siim Kallast.

23. Vabariigi Valitsuse 4. juuni 1997. a korralduse nr430-k "Delegatsiooni moodustamine" muutmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse otsustab muuta Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vaheliselepingu täitmiseks Eesti ja EFTA riikide ühiskomitee Eesti-poolse delegatsioonkoosseisu. 7. detsembril 1995. aastal alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja EFTAriikide vahelisse lepingu artikli 26 kohaselt teostab lepingu üle järelevalvetja juhtimist ühiskomitee. Kuna senistest ühiskomitee liikmetest on mitmedasunud uutele ametikohtadele, on tekkinud vajadus selle koosseisu muuta.Valitsus otsustab arvata delegatsiooni koosseisust välja Kersti Alt, HeleKarilaid, Priit Pallum ja Marje Sotnik ning nimetada delegatsiooni liikmeteksAnne Härmaste, Kirke Kraav, Viljar Lubi ja Jana Vanaveski välisministeeriumistning Marge Niit rahandusministeeriumist. Korralduses sõnastatakse ümberdelegatsiooni liikmete Paul Elbergi, Tauno Lukase ja Rasmus Lumiametinimetused. Ühiskomitee järgmine istung toimub 27. novembril 2001. aastal.

24. Asjatundjate komisjoni moodustamine laevaavariidejuurdluse korraldamiseks
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus moodustab asjatundjate komisjoni laevaavariide juurdlusekorraldamiseks, et uurida mootorpaadiga 31. oktoobri 2001. aasta varahommikulLiivi lahel toimunud ja paadiga samal päeval Peipsi järvel toimunudinimohvritega lõppenud õnnetusi. Komisjoni töö eest vastutab eelnõu kohaseltteede- ja sideminister Toivo Jürgenson.

25. Riigi äriühingute ja äriühingute, kus riigil onenamusotsustusõigus või otsustusõigus, dividendimäära kinnitamine 2002. aastaks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus kinnitab riigi äriühingute ja äriühingute, kus riigil onenamusotsustusõigus või otsustusõigus dividendimäära 2002. aastaks. Kavakohaselt peavad nimetatud äriühingud maksma 2002. aasta riigieelarvessedividendidena 70% äriühingu 2001. majandusaasta puhaskasumist, millest on mahaarvatud eelmiste aastate katmata kahjum.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-