Valitsuse 27.11.2014 istungi kommenteeritud päevakord

26.11.2014 | 16:34

Uudis
    • Jaga

Istungi algus on kell 10.00 Stenbocki majas.

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Riina Soobik (693 5714)

Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval kaitseminister Sven Mikser, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, siseminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Maris Lauri.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis.   

 

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2014–2015 täitmisega.

 

Eelnõuga muudetakse valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide pidamiseks eraldatava hariduskulude toetuse kasutamine paindlikumaks, lubades kohaliku omavalitsuse üksustel kasutada investeeringutoetust ka tugispetsialistide (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) tööjõukuludeks, tugispetsialistide teenuse tellimiseks või direktorite, õppealajuhatajate, õpetajate tööjõukuludeks, õppekirjanduseks, täienduskoolituseks või koolilõunaks. Kehtiv kord seda ei võimalda. Investeeringutoetuse kogumahuks on 2015. aastal arvestatud riigieelarvelise toetusena ca 2,6 miljonit eurot.

 

Eelnõuga nähakse ette võimalus anda riigieelarvega täiendavalt munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukulude toetust neile valdadele ja linnadele, kes peavad oma haldusterritooriumil ühte gümnaasiumi või kus koolides rakendatakse õppekeelest tulenevaid erisusi mistõttu on seal erisusi ka gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamisel. Toetuse kogumaht on ca 0,36 miljonit eurot.

 

2. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada ennetavat mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isik täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.

Seaduse eelnõu väljatöötamine tuleneb valitsuse tegevusprogrammist, mille üheks eesmärgiks on sätestada jõulised riikliku sunni meetodid lapse elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

 

Eelnõuga saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kehtivuse kalastuskaardil, relvaloal ja relvasoetamisloal.

 

Õiguste peatamiseks peab võlgnik jätma maksmata vähemalt 3 kuu elatise, mida täituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Avaldus kohtule võlgniku õiguse peatamise kohta esitab kohtutäituri ning selle eelduseks on sissenõudja nõusolek õiguse peatamiseks.

 

Eelnõuga täpsustatakse võlgniku arestitava sissetuleku mõistet ning võimaldatakse sissetuleku arestimisel arvestada selle hulka ka isiku töösuhtega seoses saadud mitterahaliste hüve, kuna Osa võlgnike saab oma tööandjalt isiklikuks otstarbeks ka mitterahalisi hüvesid (nt auto või elukoha tasuta kasutamine).

Eelnõuga ei ole elatise võlgnikul võimalik saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust. Seadusesse lisatakse tingimus, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui isikul on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus.

 

Seaduse muudatusega püütakse kätte saada kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks kolmandatele isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid.

 

Eelnõuga antakse ka kõrgkoolis õppivale täisealisele isikule õigus kuni 21.eluaastani nõuda vanemalt elatist. Kehtiva õiguse kohaselt on täisealisel isikul õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21.eluaastani, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhi-, kesk- või kutsekoolis.

 

Eelnõuga pikeneb lapse elatisnõude aegumistähtaeg kolmelt aastalt kümnele aastale. Praktikas on ilmnenud, et lapse elatisnõuet ei õnnestu alati kolme aastaga sisse nõuda.

 

Seadus jõustub 1. juulil 2015. a, võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamist puudutavad sätted jõustuvad 1. märtsil 2016. a.

 

3. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse eelnõu

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu karmistab nõudeid mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele ning koondab nad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Eelnõu eesmärgiks on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue.

 

Eelnõu kohaselt peab tarbijale krediidi andmiseks või vahendamiseks olema ettevõtjal finantsinspektsiooni poolt antav tegevusluba. Tarbijale krediidi andmisena käsitatakse nii rahasumma laenamist tarbijale, kui ka järelmaksu või liisingu pakkumist, ehk tarbijale igasugust krediidikohustuse pakkumist. Sellest tulenevalt tuleb ettevõtjatel, kes oma toodete müügiks pakuvad tarbijatele järelmaksu, kaaluda endale vastava teenuse osutamiseks finantsjärelevalve alla kuuluva teenuseosutaja leidmist või kujundada oma tegevus vastavaks eelnõus sätestatuga.

 

Eelnõu kohaselt peavad ettevõtja juhid olema laitmatu mainega ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega finantsettevõtja juhtimiseks. Juhid peavad tagama, et töötajad vastaksid seaduses sätestatud nõuetele ning ettevõtjas oleks toimiv sisekontrollisüsteem.

 

Eelnõuga nähakse ette krediidiandja ja –vahendaja hoolsuskohustused laenude pakkumisel. Eelnõuga kehtestatakse ettevõtjate protseduurireeglid, mis tuleb kehtestada tarbija maksevõime hindamiseks. Kui kehtivas võlaõigusseaduses on ettevõtjale ettenähtud kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust, siis eelnõuga nähakse ette nõuded kliendi maksevõime hindamise protsessile.

 

Eelnõu kohaselt tuleb turuosalistel, kes juba tegutsevad krediiditurul, taotleda tegevusluba ning viia oma tegevus eelnõust tulenevate nõuetega vastavusse 21. märtsiks 2016. aastal.

 

Kuna tarbijakrediidiandjaid on turul suurel arvul, on eelnõuga ette nähtud Finantsinspektsioonile tegevuslubade menetlemiseks tavapärasest pikem periood. Seega tuleb turuosalistel esitada oma tegevusloa taotlused Finantsinspektsioonile hiljemalt juulis 2015. a.

 

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu kuulub valitsuse tegevusprogrammist tulenevasse paketti, millega täpsustatakse tarbijale lühiajalise krediidi (nn kiirlaenu) andmise regulatsiooni. Vastava eelnõude paketi raames on justiitsministeerium esitanud valitsusele seaduse muudatuste eelnõud, millega piiratakse tarbijale antavate laenude krediidikulukuse määra, keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel ning reguleeritakse tarbijakrediidilepingutega seotud sissenõudmiskulusid. Sama paketi raames on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitanud seaduse muutmise eelnõu tarbijakrediidi reklaami piiramiseks.

 

 

4. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Seaduse muudatus lihtsustab Eesti ühiskonna arengusse panustavate välismaalaste lühiajalist Eestis viibimist või siia elama asutmist.

2012/2013. aastal töötas Siseministeerium välja välismaalaste seaduse muudatused, et soodustada nende välismaalaste Eestisse saabumist ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Vastavad muudatused välismaalaste seaduses jõustusid 01.09.2013 ja osaliselt 01.01.2014.

 

Käesolev välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu sisaldab neid muudatusi, mida esimeses etapis koostatud eelnõusse ei lisatud, kuna muudatused nõudsid täiendavat arutelu.

 

Eelnõuga kavandatud muudatused loovad paindlikuma võimaluse välismaalase, kes juba Eestis seaduslikult viibib, Eestisse jäämiseks. Selleks nähakse ette 90 päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist (Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengid ja teadlased/õppejõud 183 päeva), mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. See annab välismaalasele võimaluse Eestist lahkumata taotleda uut tähtajaline elamisluba. Lisaks sellele luuakse uus elamisloa andmise alus „tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks“ isikule, kes on elamisloa alusel vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul Eestis elanud ja siin kohanenud. Elamisloa andmiseks peavad olema täidetud ka tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused: elukoht Eestis, legaalne sissetulek ulatuses, et isik ei vajaks toimetulekutoetust, ja kindlustusleping, mis tagaks isiku haigusest või vigastusest tulenevate ravikulude katmise.

 

Samuti kavandatakse eelnõuga muudatusi välismaalaste töötamise regulatsioonides. Struktuurse tööjõupuuduse leevendamiseks võib Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestada loetelu valdkondadest, kus esineb suur tööjõupuudus ning kus Eesti tööjõuturul ei leidu nõutava kvalifikatsiooni, töökogemuse või haridusega tööjõudu.

 

Sellises valdkonnas töötamiseks võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks töötukassa loa nõuet täitmata ning tööandjal on kohustus maksta välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Vabariigi Valitsuse poolt korraldusega nimetatud valdkonna Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga.

 

Teine blokk muudatusi on seotud seaduste täielikku kooskõlla viimisega direktiiviga 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded.

Tööandjal on välismaalase töölevõtmisel kohustus kontrollida välismaalase riigis viibimise alust, säilitama koopiat välismaalase riigis viibimise alusest ning teavitama pädevaid asutusi välismaalase töölevõtmisest, töötamise tingimuste muutmisest ning töötamise lõpetamisest.

 

Kolmas muudatuste blokk on isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused. Tehakse vajalikud muudatused, et isikut tõendava dokumendi saaks väljastada ka esindaja kaudu või posti teel. Eelnõuga täiendatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni, nähes ette õigusliku aluse e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse esitamiseks ja dokumendi väljastamiseks ka välisesindustes ning e-residendi digi-ID taotlemiseks ühe kliendikontaktiga

 

Seadus jõustub suuremas osas 1.01.2016, välisesindustes e-residendi digi-ID väljaandmise võimaldamise ning e-residendi digi-ID taotlemisega ühe kliendikontaktiga seotud muudatused üldises korras.

 

5. Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on korrastada täiskasvanute täienduskoolituse valdkonda, suurendada täienduskoolitusasutuste tegevuse läbipaistvust ning parandada kvaliteetse täiskasvanuhariduse kättesaadavust.

 

Olulisematest muudatustena korraldatakse ümber kehtiv tegevuslubade süsteem. Kehtiva korra kohaselt peab erakoolitaja taotlema tegevusloa tööalase või vabaharidusliku koolituse korraldamiseks, kui ta viib seda koolitust aasta jooksul läbi vähemalt kuue kuu või 120 tunni mahus, riiklikud ja avalik-õiguslikud koolitajad luba taotlema ei pea. Eelnõu kohaselt jäetakse tegevusloa taotlemise kohustus ainult sellisele koolitusele, mille läbiviimiseks on seatud kõrgendatud nõuded ning mille puhul on oluline tagada nõuetele vastavus (nt autokoolid, turvatöötajate õpe).

 

Samuti nähakse ette teavitamiskohustus juhul, kui koolitaja soovib tagada õppijatele täiendavaid hüvesid (nt õppepuhkus, tulumaksu tagastus). Edaspidi on õppijal õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust ning saada tulumaksutagastust ainult juhtumil, kui ta õpib koolitaja juures, kes on oma tegevusest teavitanud.

 

Eelnõuga seatakse täienduskoolitusele nõuded. Täienduskoolitusasutustele, kellel on loakohustus või kes on esitanud majandustegevuse teate, nähakse ette nõue tagada oma tegevuse avalikkus veebilehe pidamise kaudu.

 

Täiskasvanute koolituse seadusest tuleneb ka õppija jaoks oluline õigus õppepuhkusele. Siin on peamine muudatus see, et keskmise palga alusel tasustatud õppepuhkust saab edaspidi võtta vaid tööalaseks enesetäiendamiseks. Muu enesetäiendamise puhul saab endiselt võtta tasustamata õppepuhkust.

 

Lisaks muudetakse täiskasvanute koolitusega seotud eriseadusi. Ravikindlustuse seaduses võimaldatakse ravikindlustus kõigile põhihariduse ning üldkeskhariduse omandajatele sõltumata vanusest. Kehtiva korra kohaselt on ravikindlustus põhihariduse omandamisel 21. eluaastani ja keskhariduse puhul 24. eluaastani.

 

Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust ja nähakse ette õppelaenu võtmise võimalus lisaks kõrgharidusõppes täiskoormusega õppijatele ka osakoormusega õppijatele. Kehtiva õiguse kohaselt on õppelaenu võtmise õigus kõrghariduse omandajatel ja keskharidusega isikutel, kes õpivad kutseõppes. Õppevormi piirang (ainult täiskoormuse puhul saab õppelaenu) kehtib ainult kõrghariduse puhul. Kutseõppe tasemeõppes pole õppelaenu saamise õigust õppevormiga seotud.

 

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. juulil.

 

6. Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu peamine eesmärk on tugevdada riikliku süüdistuse kvaliteeti ja prokuratuuri sõltumatust.

 

Riikliku süüdistuse kvaliteedi tugevdamiseks ning tagamiseks kaotatakse erisus prokuröri abide ja kõrgemalseisvate prokuröride haridusnõuete vahel. Eelnõu kohaselt võib edaspidi võib prokuröri ametisse nimetada isiku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Teisi seaduses ette nähtud prokuröri ametisse nimetamise eeldusi ei muudeta (eesti keele oskuse tase, isikuomadused, vanus, kodakondsus).

 

Haridusnõude muutmine ei mõjuta seaduse jõustumisel prokuröri abi ametis olevaid isikuid, kes saavad jätkata senistel tingimustel abiprokuröri ametikohal. Ühtlasi muudetakse eelnõuga prokuröri abi ametinimetust ja asendatakse see abiprokuröri ametinimetusega, mis on sisuliselt paremini vastavuses prokuröri pädevusega.

 

Eelnõuga laiendatakse ja lihtsustatakse prokuröride võimalusi oma oskusteavet jagada väljaspool prokuratuuri. Selleks nähakse ette võimalus viia prokurör konkursita üle riigikohtu teenistusse. Kehtiva korra kohaselt võib prokuröri üle viia riigiprokuratuuri või justiitsministeeriumi koosseisus ette nähtud ametikohale.

 

Kohtute seadusest jäetakse välja ajaline piirang, mille kohaselt võib kohtuniku riigikohtusse või justiitsministeeriumisse üle viia määratud ajaks kuni kolmeks aastaks. Samuti nähakse ette, et üleviimisel ei korraldata konkurssi. Prokuröride ja kohtunike üleviimise regulatsiooni muudatuste eesmärk on lihtsustada ja täpsustada kehtivat korda ning tõsta ametnike motivatsiooni jagada oma oskusteavet väljaspool senist ametikohta.

 

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. veebruaril.

 

7. Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse vangistusseadust ja kriminaalhooldusseadust. Mõlema seaduse muudatused seonduvad uue ühise andmekogu loomisega kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peetakse kahte eraldi andmekogu: kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu ning andmekogu kriminaalhoolduse teostamiseks.

 

2008. aastal liideti kriminaalhooldus ja vanglad üheks süsteemiks, sest tegemist on karistuse täideviimise ühtse protsessiga ning oli otstarbekas koondada mõlemad ühe asutuse alla. Kuna nii kriminaalhoolduses kui vanglas läbiviidavad tegevused on paljuski sarnased, siis hakati pärast ühendamist tegema ettevalmistusi ühise andmekogu ja infosüsteemi loomiseks. Uus ühtne infosüsteem on tehniliselt valmis ja seetõttu on vaja muuta mõlemas seaduses volitusnorme selliselt, et need kajastaksid ühtse infosüsteemi sisu.

 

Lisaks muudetakse eelnõuga distsiplinaarkaristuste kustumise osa. Selle muudatuse eesmärk on kehtestada igale distsipliinirikkumisele iseseisev kustumise aeg. Sellega ühtlustatakse vangistuse täideviimist puudutav regulatsioon karistusregistri seaduses ette nähtud süütegude eest mõistetud karistuste kustumise regulatsiooniga.

 

8. Kalapüügiseaduse eelnõu

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Kalapüügiseaduse eelnõu on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames. Võrreldes kehtiva seadusega on uues seaduses normid arusaadavuse ja jälgitavuse eesmärgil ümber struktureeritud.

 

Oluliseks muudatuseks eelnõus on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselisel kalapüügil kasutatavatele laevadele kehtestatav nõue kasutada GPS-jälgimissüsteemi. Seni kehtib nõue üksnes põhjanoodaga püüdvatele laevadele. GPS-jälgimissüsteemiga tõhustatakse järelevalvet. GPS- seadmetega varustamise nõue ei too kaluritele kaasa suuri kulutusi, sest tegevust on kavas toetada Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Nõue puudutab umbes 350 alust.

 

Kutselise kalapüügi puhul on oluliseks muudatuseks ka kaaspüügina püütud kalade müügikeelu leevendamine. Edaspidi on kaaspüügina püütud mõõdulise kala müük lubatud. Samuti on lubatud eripüügil ja teatud liikide puhul (tursk ja lõhe) nende kaaspüügil müüa alammõõdulist kala mitteinimtoiduks. See võimaldab efektiivsemalt kasutada püütud kalasaake, mille merre tagasilaskmine ei ole otstarbekas, kuid ei suurenda tahtlikku alammõõdulise kala püüki.

 

Harrastuspüügi puhul nähakse seadusega ette uus püügivahend – kadiska. See on väikese püügivõimsusega ja keskkonnasäästlik lõkspüünis, millest on võimalik elusana vette tagasi lasta nii alammõõdulised kalad kui ka selliste kalaliikide isendid, keda sel ajal püüda ei tohi. Kadiskat saab tulevikus kasutada siseveekogudel näiteks ahvena ja särje püüdmiseks.

 

Eelnõuga laiendatakse kalavarudele tekitatud kahju mõistet. Seni ei hõlma kahju tekitamine näiteks kalakäitlemisettevõtte poolt tõendamata päritoluga kala ostu, müüki ja käitlemist. Selline tegevus on küll karistatav, kuid kalavarudele tekitatud kahju seni ei olnud vaja hüvitada. Lisaks sellele asendatakse senised üldised süüteokoosseisud konkreetsetega ning suurendatakse juriidilise isiku karistuse ülemmäära 3200 eurolt 32 000 euroni. Järelevalvealane statistika on näidanud, et kehtivad trahvimäärad ei mõjuta ettevõtjate käitumist vajalikul määral.

 

Seadus jõustub valdavas osas üldises korras, GPS-jälgimissüsteemi nõue on kavas jõustada alates 2015.a septembrist.

 

9. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu peamine eesmärk on muuta keskkonnamõju hindamise menetlus efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Edaspidi korraldatakse planeeringute keskkonnamõju hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus jääb reguleerima üksnes seda, milliste planeeringute osas tuleb keskkonnamõju hinnata.

 

Seni kasutusel olnud keskse keskkonnamõju hindamise järelevalve süsteem asendatakse tegevusloa andja suurema rolliga keskkonnamõju hindamise menetluses. Tegevusloa andjat (näiteks Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus, Maanteeamet jne) suunatakse erinevates menetlusetappides konsulteerima asjassepuutuvate asutustega mõju hindamise osas.

Näiteks juhul, kui ehitusloa andmisel hinnatakse ka keskkonnamõju, ei otsusta ekspertide koostatud keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist edaspidi Keskkonnaamet. Selle asemel koondab kohalik omavalitsus asjaomaste asutuste arvamused ning kontrollib nende põhjal, kas ekspertide kogutud teave keskkonnamõjude kohta on ehitusloa väljaandmiseks küllaldane.

 

Eelnõuga muudetakse keskkonnamõju hindamise eksperdi regulatsiooni. Edaspidi antakse keskkonnamõju hindamiseks litsents juhteksperdile, kes vajadusel kaasab valdkonnaspetsialistid. Seetõttu kehtestatakse juhteksperdile senisega võrreldes kõrgemad hariduse ja kogemuse nõuded. Näiteks peab litsentsi saamiseks olema läbitud senisest enam koolitusi ja juhteksperdil peab olema sisuline osalemiskogemus eksperdirühma töös.

 

Seadus on põhiosas kavandatud jõustuma koos planeerimisseadusega 1.juulil 2015. a Strateegilise keskkonnamõju hindamise juhteksperti puudutavad muudatused jõustuvad hiljem, 1.veebruaril 2016. a

 

10. Lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi direktiiv 2013/29/EL). Direktiivi mõjul korrigeeritakse lõhkematerjaliseaduses pürotehniliste toodete tootjate, importijate ja müüjate kohustused. Sisulised nõuded pürotehnilistele toodetele ei muutu.

 

Näiteks kohustatakse ettevõtjaid hoidma 10 a jooksul informatsiooni ettevõtja kohta, kes on teda pürotehnilise tootega varustanud või keda ta on pürotehnilise tootega varustanud. Muudatus on vajalik parema jälgitavuse tagamiseks, et nendel juhtudel, kui toode osutub nõuetele mittevastavaks või ohtlikuks, oleks võimalik selline toode üles leida ning vajadusel tarbijaid teavitada või nõuda toode tarbijalt tagasi.

 

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. juulist ning see jõustumiskuupäev tuleneb direktiivist 2013/29/EL.

 

11. Käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõuga jäetakse käibemaksuseadusest välja asjaomased sätted, mis alates 1. jaanuarist 2015. a sätestavad vääriskivide pöördmaksustamise.

 

Pöördmaksustamiseks nimetatakse juhtu, mil käive tekib küll kauba või teenuse müüjal, kuid maksu arvestamise kohustus lasub kauba või teenuse ostjal.

 

21. mail 2014. a võeti riigikogus vastu käibemaksuseaduse muutmise seadus, millega laiendati maksupettuste vältimise eesmärgil pöördmaksustamise kohaldamisala alates 1. juulist 2014. a väärismetallidele ja alates 1. jaanuarist 2015. a vääriskividele. Vääriskivide pöördmaksustamise on kooskõlas EL Nõukogu direktiiviga, kuid vääriskividele pöördmaksustamise kohaldamiseks tuleb EL Nõukogult luba taotleda.

 

Eesti esitas taotluse ning 13. oktoobril 2014. a andis Euroopa Komisjon EL Nõukogule teada, et keeldub Eesti taotluse rahuldamisest. Komisjon leiab, et pöördmaksustamist kohaldatakse erandina juhul, kui tavapäraste meetmete kasutamine mingis sektoris ei ole maksupettustega võitlemisel piisav. Eestis on avastatud vaid üks vääriskivide maksupettuste skeem ja seega on võimalik seda sektorit kontrollida tavapäraste meetmetega.

 

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015. a.

 

12. Maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärgiks on viia riigisisene õigus kooskõlla Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA (rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse; inglise keeles Foreign Account Tax Compliance Act; edaspidi FATCA) rakendamise kokkuleppega.

 

FATCA on 18. märtsil 2010. a USA-s vastu võetud seadus, mille eesmärk on takistada USA maksuresidentide maksudest kõrvalehoidumist. Selleks soovib USA koguda teavet USA maksuresidentide USA-välistes finantsasutustes asuvate kontode kohta.

 

FATCA kokkuleppega võttis Eesti kohustuse koguda USA soovitud teave Eesti finantsasutustelt kokku ja edastada see kogumina USA-le. Vastu saame infot Eesti maksuresidentide kontode kohta USA-s ning kindluse, et USA peab Eesti finantssektorit usaldusväärseks ja Eesti finantsasutustele 30% kinnipidamist ei rakenda. FATCA kokkulepe allkirjastati 11. aprillil 2014. a ja selle ratifitseerimise seadus jõustus 30. juunil 2014. a.

 

Praegu toimub FATCA kokkuleppe täitmine tuginedes põhiseadusele. Riigisisese õiguse kooskõlla viimiseks FATCA kokkuleppega luuakse uus seadus – maksualase teabevahetuse seadus (edaspidi MTVS). MTVS-i koondatakse kogu otseste maksude alase rahvusvahelise automaatse teabevahetuse regulatsioon, et see oleks üheselt arusaadav nii maksumaksjatele, finantsasutustele kui ka järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliametile.

 

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal.

 

13. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu on eelkõige ajendatud vajadusest viia politsei ja piirivalve seadus, päästeseadus ja julgeolekuasutuste seadus kooskõlla 2014. a 1. aprillil jõustunud avaliku teenistuse seaduse sõnastusega. Tegemist on suures osas terminoloogiliste, mitte sisuliste muudatustega.

 

Olulisemad sisulised muudatused on seotud teenistusküsimustega, mis aitavad kaasa politseiasutuste halduskoormuse vähendamisele ja töö efektiivsemale korraldusele.

 

Võrreldes kehtiva politsei ja piirivalve seadusega antakse teenistusküsimuste lahendamise (ametikohale nimetamine, palga määramine jms) pädevus lisaks peadirektorile politsei- ja piirivalveameti põhimääruses nimetatud isikule. Samuti nähakse ette politseiametniku ametivande vastuvõtjate ringi laiendamine. Eelnõu kohaselt võib peadirektor ametivande vastuvõtmise edasi volitada. Muudatus tagab ametivande vastuvõtmise paindlikuma korralduse.

 

Eelnõuga kehtestatakse päästeteenistujate ja politseiametnike töö- ja puhkeaja erisus, mille kohaselt ei kohaldata neile töö- ja puhkeaja piiranguid. Erisuse kohaldamise eelduseks on see, et töötamine ei kahjusta eriteenistuja tervist ja ohutust ning see on sätestatud kollektiivlepingus. Muudatus võimaldab paremini planeerida asutuse tööd ning annab võimaluse paindlikumaks töökorralduseks.

 

Lisaks ajakohastatakse eelnõuga teabe kogumise regulatsiooni, mis puudutab julgeolekuasutuse poolt teostatavat varjatud sisenemist isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi. Selline toiming on tehniliselt sarnane kriminaalmenetluses läbiviidava jälitustoiminguga, mistõttu ühtlustatakse otstarbekuse kaalutlusel julgeolekuasutuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonid.

 

Olulise muudatusena luuakse päästeteenistuse seadusesse ja kaitseväeteenistuse seadusesse täiendav regulatsioon, mis võimaldab demineerimistööga tegelevate päästeametnike daktüloskopeerimise ja nendelt DNA-proovi võtmise. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi praktikas on esinenud juhtumeid, kui sõrmejälje- ja DNA ekspertiiside tegemisel on kohtuekspertidel tekkinud kahtlus, et sündmuskohalt ekspertiisiks esitatud jälg või proov pärineb uurimistoimingul osalenud ametnikult. Muudatus on vajalik, et välistada päästeametniku poolt sündmuskohale või objektile jäetud jälg või proov, kuna need võivad omada kokkupuudet ekspertiisiks esitatud objektiga.

 

Lisaks sätestatakse eelnõuga tänasest selgem regulatsioon julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastamiseks ja töötlemiseks riigiasutustele ja muudele isikutele, kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

 

14. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõuga tehakse riikliku pensionikindlustuse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste "aastakoefitsient" mõistega "kindlustusosak" . Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta.

 

Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast – baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt. Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega.

Asendades mõiste „aastakoefitsient“ uue mõistega „kindlustusosak“ peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus.

 

Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks.

 

15. Arvamuse andmine keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE) kohta

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma

Tüüp: arvamuse andmine

 

Riigikogu keskkonnakomisjoni 17. novembril 2014. a algatatud eelnõu.

 

Eelnõu kohaselt muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse loamenetlust reguleeriva peatüki jõustumise regulatsiooni. Varasemalt 1. jaanuariks 2015. a kavandatud jõustumisaeg ei ole realistlik. Seetõttu on vajalik loamenetlust käsitlevate sätete jõustumine edasi lükata ja reguleerida eraldi seadusega. Vabariigi Valitsus on oma k.a 6. novembri istungil otsustanud Riigikogule esitada samasisulise eelnõu, milles sisaldusid ka kallasrada puudutavad järelevalvesätted. Riigikogu otsustas eelnõuga lahendatavaid küsimusi käsitleda eri kiirusega ja algatas seetõttu loamenetlust reguleeriva peatüki jõustumisaja muutmiseks eraldi eelnõu.

 

Eelnõu käsitletakse juhtivkomisjoni ettepanekul kiireloomulisena.

 

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku toetada eelnõu.

 

16. "Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013" lõpparuanne

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013 lõpparuanne annab ülevaate arengukava eesmärkide täitmisest ning meetmete ja tegevuste elluviimise tulemustest.

 

Olulisemate tulemustena 2007-2013. a eesmärkide lõikes saavutati  see, et valmisid 5-6 aastaste laste arengu hindamise vahendid ja juhendmaterjalid õpetajatele;  muukeelsetes gümnaasiumides jätkati üleminekut osalisele eestikeelsele õppele; uuendati riiklike õppekavasid,  jätkus e-õppe arengukava „Õppiv Tiiger“ rakendamine SA Tiigrihüppe kaudu, 2008. ja 2013. aastal suurendati riigipoolset õpetajate palgavahendite toetust ja tõsteti olulisel määral õpetajate kuutöötasu alammäära, millest tulenevalt tõusis õpetajate keskmise palk, rakendus noore õpetaja lähtetoetus, rakendus üliõpilaste stipendiumi programm õpetajaks õppijatele, jätkus õppeasutuste sisehindamise ja õpitulemuste välishindamise süsteemi arendamine, sh valmistati ette 2014. aastaks uued riigieksamid, koolivõrgu reorganiseerimiseks viidi läbi uuringud 11 maakonnas ja töötati välja esialgsed kriteeriumid koolivõrgu ümberkujundamiseks sh põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks ja riigigümnaasiumide moodustamiseks, alustati riigigümnaasiumide loomisega maakondades, töötati välja ja 2008. aastast alates võeti kasutusele uus üldhariduskoolide rahastamismudel, riigi ja välisvahendite abil alustati hariduslike erivajadustega laste õppeasutuste kaasajastamist.

 

Arengukava elluviimise maksumuseks 2007-2013 kujunes 1,66 miljardit eurot.

 

2014. aastast alates eraldi üldhariduse/üldharidussüsteemi arengukava ei koostata. Üldharidust käsitletakse „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ ühe osana. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 13.02.2014 korraldusega nr 59.

 

17. Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007–2013 lõpparuanne

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma

Tüüp: ülevaade

 

Keskkonnategevuskava lõpparuanne annab ülevaated „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärkide täitmisest perioodil 2007–2013 ja “Riigi jäätmekava 2008–2013” elluviimisest.

 

Praeguseks on suletud kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad, korrastamine jätkub kuni 2015. aasta lõpuni. Tänu liigiti kogumisele on olmejäätmete teke vähenenud võrreldes 2007. aastaga pea poole võrra. 2012. aastal tekkis olmejäätmeid kokku 287 kg ühe elaniku kohta, mis on madalaim kogus Euroopa Liidu riikide seas.

 

Struktuuritoetuste abiga on perioodil 2007–2013 veemajanduse infrastruktuuri arendamist ja parandamist toetatud ligikaudu 470 miljoni euroga, mille tulemusel saab nõuetekohast joogivett 91,4 protsenti elanikkonnast. Enamiku Eesti põhja- ja pinnaveekogumite seisund on heal tasemel, paranenud on ka jõgede veekvaliteet.

 

Aastail 2007–2013 on energiasäästu valdkonna arengut oluliselt mõjutanud vabade lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine turul. Kõige suuremad investeeringud energiasäästu tehakse just AAUde (Assigned Amount Unit ehk lubatud koguse ühik) müügist saadud tuludest. Aastatel 2010−2013 sõlmiti kokku 22 tehingut kogusummas 392,6 miljonit eurot.

 

Edaspidi tuleb põlevkivi kasutamise efektiivsust tõsta põlevkivi väärtustamisega ja pöörata suuremat tähelepanu Ida-Virumaa ning Maardu-Muuga piirkonna õhukvaliteedile.

 

Aruande kohaselt on valdav enamus keskkonnastrateegia valdkondadest erinevate valdkondlike arengukavadega kaetud ja strateegiat viiakse edaspidi ellu nende arengukavade rakendusplaanide kaudu.

 

18. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” muutmine

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma

Tüüp: määruse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse tervikuna uuesti Harju maakonnas Kuusalu vallas asuva Valgejõe hoiuala piir. Määruse muutmine on vajalik, kuna 2014. a suvel hoiuala laiendamisel jäeti ekslikult uuelt kaardilt välja alates 2005. a kaitse all olnud umbes 3 kilomeetri pikkune jõelõik. Muudatuse tulemusel viiakse kehtiv Valgeõje hoiuala kaart vastavusse määruse muutmisel avalikustatud hoiuala piiridega ning kaitse alla võtmise kaalutlustega.

 

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 

19. Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määruse nr 44 „Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse 
Tüüp: määruse eelnõu
 

Eelnõu eesmärk on muuta ja täiendada häirekeskuse, kiirabibrigaadi, haigla ja politsei vahelist koostöökorda lihtsustamaks üleminekut paberkandjal kiirabikaardilt elektroonilisele kiirabikaardile. 

Eelnõuga nähakse ette täiendav võimalus elektrooniliseks infovahetuseks kiirabibrigaadide ja häirekeskuse vahel. Kehtiva korra kohaselt vahetatakse omavahel infot raadio- või telefoni side kaudu. Muudatus on eeldus e-kiirabi teenuse kasutuselevõtuks. Eelnevalt testitakse elektroonilist kiirabikaarti pilootprojekti kaudu. Muudatuse rakendumisel edastab häirekeskus hädaabiteate andmestiku tervise infosüsteemi, kust kiirabibrigaadi juht saab kiirabi mobiilse töökoha kaudu vastavad andmed elektroonilisele kiirabikaardile. Eesmärk on teha hädaabiteate andmed reaalajas elektrooniliselt kättesaadavaks kõikide kiirabi kutsete korral kõikidele kiirabibrigaadidele. 

Eelnõuga täpsustatakse ka politsei ja kiirabibrigaadi vahelise teabevahetuse korda. Kiirabibrigaadile nähakse ette kohustus patsiendi üleandmisel teavitada politseid määrusega ettenähtud ulatuses, muu hulgas tuleb politseid teavitada ka patsiendi terviseseisundist. Politseile väljastatakse kiirabijuhtumi korras andmeid juhul, kui patsient antakse neile üle. Politseil on vaja kinnitust, et isiku tervislik seisund ei takista tema paigutamist kinnisesse asutusse. 

Lisaks tehakse eelnõus ka väiksemaid muudatusi, mis on seotud kiirabibrigaadi poolt patsiendi ja tema asjade haiglale üleandmise dokumenteerimise korraga. Kehtiva õiguse kohaselt on kiirabibrigaad kohustatud märkima kiirabikaardile haiglale üleantavad patsiendiga kaasas olevad dokumendid, väärtesemed ja rahasumma. Eelnõu kohaselt märgib kiirabibrigaadi juht kiirabikaardile haiglale üleantavad patsiendiga kaasasolevad isiklikud asjad. 

20. Riigikaitseks vajalike vahendite soetamine
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

NATO liikmena osaleb Eesti kollektiivses kaitseplaneerimise protsessis, mille raames määratakse riikidele õiglase koorma jagamise põhimõttel eesmärgid väljaarendatavate sõjaliste võimete osas. Eesti peamine kohustus selles kontekstis on professionaalse jalaväepataljoni välja arendamine.

 

Käimasoleva planeerimistsükli detailsed eesmärgid lepiti NATOga kokku 2013. a suvel. Eesmärkide kohaselt peab Eesti välja arendama mehhaniseeritud pataljoni koos toetuselementidega. Selleks, et välja arendatav üksus vastaks NATO nõudmistele ja oleks koostegutsemisvõimeline suurema mitmerahvuselise üksuse raames, lähtub Eesti selle võime loomisel NATO poolt ette antud võimekirjeldusest. 

Võimevajaduse lahendus on "Riigikaitse arengukavas 2013-2022" nimetatud jalaväe lahingumasinate ehk rauterite soetamine, mis on üheks sammuks 1. jalaväebrigaadi relvastamisel ja varustamisel ning on muuhulgas soomusmanöövrivõime esimeseks etapiks. 

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks soovib kaitseministeerium koostöös kaitseväega läbi viia riigihanke rauterite, toetusmasinate Leopard 1 ning nende kasutamist toetava varustuse, varuosade, tööriistade, dokumentatsiooni ja laskemoona soetamiseks Madalmaade Kuningriigilt. Rauterite hankimine riigikaitseks vajalike vahenditena on suuremahuline ja pikaajaline projekt, mis vältab vähemalt neli aastat. Seetõttu rakendataskse rahuaja riigikaitse seadust, mille kohaselt otsustab valitsus erijuhtudel riigikaitseks vajalike vahendite soetamise, kui kaitseminister või siseminister on teinud vastava ettepaneku.


21. Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Niine põik T3, Mardi tänav T2 ja Kakumäe tee T14 maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt antakse omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tallinna linna munitsipaalomandisse Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas asuv Niine põik T3 maaüksus (pindala 341 m², sihtotstarve – transpordimaa), Kesklinna linnaosas asuv Mardi tänav T2 maaüksus (pindala 406 m², sihtotstarve – transpordimaa) ja Haabersti linnaosas asuv Kakumäe tee T14 maaüksus (pindala 783 m², sihtotstarve – transpordimaa). 

Niine põik T3 maaüksus antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava juurdepääsuteena ja Mardi tänav T2 ja Kakumäe tee T14 maaüksused avalikult kasutatava juurdepääsutee ehitamiseks.

22. Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Põlva maakonnas kolm 45 Tartu-Räpina-Värska tee maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele üle Põlvamaal Mooste vallas Jaanimõisa külas asuvad kolm transpordimaa sihtotstarbega 45 Tartu-Räpina-Värska tee maaüksust (0,34 ha, 0,33 ha ja 161 m²) riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska Mooste-Leevaku lõigu km 43,3-54,6 remondiks. Teetööd lõppesid 2014. aasta sügisel.

23. Nõusoleku andmine Kultuuriministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks vahetamise teel Haapsalu linnale (osa Sadama tn 32 kinnistust Sadama tn 32a kinnistu osa vastu)
Esitaja: kultuuriminister Urve Tiidus 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt antakse kultuuriministeeriumile nõusolek võõrandada Haapsalu linnale vahetamise teel kultuuriministeeriumi valitsemisel oleva Sadama tn 32 kinnistust 53 m² suurune osa Haapsalu linna omandis oleva Sadama tn 32a kinnistu 53 m² suuruse osa vastu. 

Maa vahetamine on riigile vajalik, kuna üks Rannarootsi Muuseumi kasutuses olevatest hoonetest ulatub osaliselt Haapsalu linnale kuuluvale Sadama tn 32a krundile. Riigile kuuluvast Sadama tn 32 krundist äralõigatava osa liitmine linnale kuuluva kinnistuga tagab juurdepääsu kallasrajale. Täna pääseb Sadama tänavalt ja parklast kallasrajale vaid üle Rannarootsi Muuseumi kinnistu.

24. Uuendatud „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014–2020“ kinnitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse uuendatud riigimaanteede teehoiukava aastaiks 2014-2020. 

Uus teehoiukava kehtestatakse tulenevalt riigi eelarvestrateegiast 2015-2018 ja valitsuskabineti 3. juuli 2014. a nõupidamise otsusest, mille kohaselt muudetakse TEN-T teede rekonstrueerimise ja ehituse objektide nimekirja.

 

Muudatuse tulemusel lisatakse 2015. aastal teehoiu vahenditele 17 miljonit eurot ühtekuuluvusfondi vahendeid, mille kasutus oli varem kavandatud hilisematele aastatele. Muudatusega leevendatakse teehoiu rahastamismahu langusest tingitud negatiivset mõju majandusele.

25. Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. a korralduse nr 126 "Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse korralduse lisa uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva korraldusega jääb välja projektide lisanimekiri, kuna seal olnud "Põhjaväila ehitus ja Russalka eritasandristmiku rekontsureerimine Tallinnas" projektiks vahendeid ei leitud.

 

Põhinimekirjas olevatest Euroopa Regionaalfondi rahastatavatest projektidest "Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamade koondprojekt" ja "Hundipea sadama rekonstrueerimine" vabanenud vahendid suunati väikesaartega ühenduse pidamiseks vajalike laevade soetamiseks.

 

Põhinimekirjas olevatest ühtekuuluvusfondist rahastatavatest maanteeameti projektidest vabanenud vahendid suunati Tartu läänepoolse ringtee ehituseks.

 

Ülemiste Ülemiste liiklussõlme I etapi rekonstrueerimisest vabanenud vahendid suunati Ülemiste liiklussõlme II etapi ja elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimiseks. Nimetatud raudtee projektiks laekus vahendeid ka Tartu idaringtee ehituse odavnemisest.

26. Purtse jahtsadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt määratakse Purtse jahtsadama akvatooriumi piirid. Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel. 

Purtse jahtsadama puhul on tegemist väikesadamaga, mis on osa rajatavast suuremast Tulivee puhkekompleksist. Rajatava kompleksi üheks osaks oleks ka minimaalselt 10 külaliskaikohaga väikesadam harrastusmeresõitjatele, lisaks kohad kohalikele meresõitjatele. Taotletava akvatooriumi suurus tagab pärast sadama väljaarendamist veesõidukite ohutu sildumise ja manööverdamise. 

Purtse jahtsadama pidaja Trogar OÜ esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse Purtse jahtsadama akvatooriumi piiride määramiseks. Sadama akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

27. Eesti kodakondsuse andmine (100 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 100 isikule, kes ei ole ühegi teise riigi kodanikud.

 

28. Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Korraldusega kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ja volitatakse justiitsministrit kirjutama konventsioonile alla. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2014-2015 näeb ette Istanbuli konventsiooniga liitumist. 

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võttis konventsiooni vastu 7. aprillil 2011 ja see avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011. 2014. aasta 20. novembri seisuga on konventsiooni allkirjastanud 36 riiki ja ratifitseerinud 15 riiki. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. augustil 2014. 

Eesti suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, kui Eesti annab ratifitseerimiskirja hoiule ENi peasekretärile. Pärast konventsiooni heakskiitmist ja allkirjastamist tuleb konventsioon riigikogus ratifitseerida. 

Konventsioon kehtestab rahvusvahelised standardid võitluseks naistevastase vägivalla ja perevägivallaga. Konventsiooni eesmärk on kaitsta naisi kõikide vägivalla vormide eest – nii perevägivalla kui ka väljaspool perekonda toimuva vägivalla eest. Konventsiooniga aidatakse kaasa naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimisele. 

Konventsioon rõhutab ennetustegevuse (teavituskampaaniate, koolituste) ja ohvrite igakülgse abistamise olulisust. Olulisel kohal on spetsialistide koolitamine, infovahetuse tagamine eri institutsioonide vahel, samuti vägivallategude kriminaliseerimine. Konventsiooni ratifitseerimiseks on vajalik Eestis kriminaliseerida konventsioonis kirjeldatud süüteod sealhulgas: ahistav jälitamine, seksuaalne ahistamine.

29. Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine
Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus 
Tüüp: korralduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks valitsuse korraldused, millega rakendati piiravaid meetmeid Slobodan Miloševići ja temaga seotud isikute suhtes. 

Aastatel 1998-1999 kehtestas Euroopa Liit mitmesuguseid sanktsioone Jugoslaavia Liitvabariigi suhtes, sealhulgas ulatuslikud reisikeelud ja rahaliste vahendite külmutamised. 10. novembril 2000. a jäeti kehtima vaid endise president Slobodan Miloševići ja temaga seotud isikute vastu suunatud eripiirangud. Nõukogu 28. oktoobri 2014. a otsusega tunnistati kehtetuks ka Miloševići ja temaga seotud isikute suhtes kehtinud sanktsioonid, kuna isikud ei ohusta enam demokraatia kindlustamist endises Jugoslaavia Liitvabariigis.

30. Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes
 

Algatuse eesmärk on kehtestada Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamiskava, mis sätestab kõnealuste varude säästva kasutamise, loob stabiilsed püügivõimalused ning tagab, et kalavarude majandamine tugineb kõige uuemal teaduslikul teabel, mis puudutab kalavarude omavahelist ja vastastikust mõju ning keskkonnatingimuste muutumist. 

Algatuse erieesmärk on tagada, et Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarusid kasutatakse säästvalt, kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) põhimõttega ja ökosüsteemil põhineva lähenemisviisiga kalavarude majandamisele. Kavaga tahetakse saavutada ühise kalanduspoliitika põhilisi eesmärke nagu MSY saavutamine ja säilitamine, varude kaitse kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, lossimiskohustuse rakendamine.

Eesti toetab mitmeaastase majandamiskava kehtestamist tursale, räimele ja kilule. Tegemist on väga olulise algatusega ning Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015 ühe kauaoodatud prioriteediga.

 

Samas on algatuses mõned Eesti jaoks murettekitavad elemendid. Eesti leiab, et 8-12m laevadele ainult elektroonsel viisil eelteatise esitamise kohustuse seadmine ei ole õigustatud. Lisaks elektroonsele esitamisele võiksid olla lubatud ka muud variandid.

 

Eesti soovib, et varu kaitseks võetavate meetmete ning tehniliste meetmete raamistiku puhul saaksid kaasa rääkida ka liikmesriigid ehk siis lisaks delegeeritud aktidele kasutataks ka rakendusakte, sest tegemist on suure mõjuga küsimustega kalandussektorile. Samuti leiame, et kehtiv kalalaevade mootorivõimsuse piirang (221 kW), mis on tehnilise kohandusena sätestatud Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga, peab esialgu säilima. Nimetatud piirangu kaotamine Liivi lahes vajab täiendavat riigisisest analüüsi.

31. Eesti seisukoht Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (TTE) 3. detsembri 2014. a istungil
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
 

Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 3. detsembri istungil on kavas saavutada üldine lähenemisviis ühtse Euroopa taeva rakendamise määruse ning lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste määruse kohta ning raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasandamise määruse kohta. 

Eduaruanded soovitakse vastu võtta raudtee-reisijateveoteenuste siseturu avamise määruse ning riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise direktiivi kohta. 

Muu kui seadusandliku tegevuse raames on päevakorras nõukogu järelduste vastuvõtmine transpordi infrastruktuuri ja TEN-T võrgustiku kohta. 

Muude küsimuste seas on päevakorras teave eesistujalt maismaatranspordi alal maanteetranspordi küsimustes tehtud edusammudest, teave komisjonilt Galileo ja EGNOS programmide olukorrast, teave komisjonilt Malaysian Airlines᾽i lennul MH17 olnud lennuki allakukkumise järelmeetmetest ning järgmise eesistuja programmi tutvustus. 

Valitsuse seisukoht soovitakse kinnitada ainult nõukogu otsuse eelnõu osas, millega antakse liikmesriikidele õigus allkirjastada ja/või ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1995. aasta rahvusvaheline konventsioon (STCW-F konventsioon), mis käsitleb kalalaevade töötajate väljaõpet, diplomeerimist ja vahiteenistuse aluseid. 

Eesti toetab otsuse peaeesmärki, tagamaks, et kalalaevadel töötav personal oleks kvalifitseeritud ja töövõimeline, nii et potentsiaalsed ohud, mis nende elu ja/või vara või merekeskkonda merelaevade pardal töötamise ajal võiksid ähvardada, oleksid võimalikult väiksed.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-