Valitsuse 27.2.20 istungi kommenteeritud päevakord

26.02.2020 | 17:58

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Peaminister Jüri Ratase asemel on valitsusjuhi ülesannetes siseminister Mart Helme. Kava kohaselt osalevad tema kõrval kell 12 toimuval pressikonverentsil riigihalduse minister Jaak Aab ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

 

1. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Elektrituruseaduses muudetakse siseriiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks korraldatavate taastuvenergia tootmise vähempakkumiste regulatsioone paindlikumaks ja tulemuslikumaks.

Seaduse muudatuse tulemusel luuakse majanduslikud eeldused kasutada elektritootmisel põlevkivi kõrval senisest enam biomassi. Siiani on puidujäätmeid kasutatud keskmiselt 100 GWh elektrienergia tootmiseks, muudatus võimaldab puidujäätmeid potentsiaalselt kasutada täiendavalt 500 GWh tootmiseks.

Selle tulemusel on prognoositav taastuvenergia tasude suurenemine aastas 5 miljont euro. 2020. aastal on prognoositav taastuvenergia tasu üle 90 miljoni euro. Muudatus suurendab energiajulgeolekut ning elektrienergia varustuskindlust. Valitsusele nähakse ette kohustus teha 1.jaanuariks 2025. eelnõu sätete järelhindamine ja vajadusel Riigikogule ettepanek tõhusa koostootmise režiimil teatud vähempakkumise sätete kehtetuks tunnistamiseks.

Lisaks nähakse seadusega ette võimalus kehtestada suurema kui 1 MW tootmisseadmetega vähempakkumisel osalejatele tagatise maksmise kohustus. Sellega luuakse vahend, mis tagab tootja võetud taastuvenergia tootmise kohustuse täitmise.

Seadus on kavandatud jõustuma üldkorras, välja arvatud muudatused, milleks on vajalik Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamiseks. Asjakohased sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast Euroopa Komisjoni vastava otsuse tegemisest.

 

2. Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduses laiendatakse isikute ja olukordade ringi, millal esineb vabastus kutseliste autojuhtide ametikoolituse nõudest. Näiteks ei laiene ametikoolituse läbimise nõue tulevikus D kategooria sõidukite hooldamisega tegelevale isikule, kes viib reisijateta sõiduki vedaja tegevuskoha läheduses asuvasse sõidukite hoiukohta.

Euroopa Liidu uue autode ja nende haagiste tüübikinnituse raammääruse rakendamiseks täpsustatakse tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise aluseid. Selle kohaselt võib maanteeamet tüübikinnituse kehtetuks tunnistada senisest laiematel alustel, sh ka turujärelevalve käigus esitatud valeandmete korral.

Kehtestatakse ka sõiduki omanikele kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui need ei vasta tüübikinnituse nõuetele. Kohustus sõidukid nõuetele vastavusse viia on valmistajatel ning parandusmeetmed on sõidukiomanikele tasuta, kuid liiklusohutuse ja keskkonnakaitse seisukohalt on oluline, et sõidukiomanikud ka võimaldaks valmistajal oma kohustusi täita. Eelnõu kohaselt pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia sõiduk nõuetele vastavaks. Sõidukid, mis ei vasta nõuetele, ei saa tulevikus läbida tehnoülevaatust.

Seadus on kavandatud jõusuma põhiosas 23. mail 2020.a, mil saabub üle võetava direktiivi rakendamise kohustus. Tüübikinnitust ja parandusmeetmeid puudutavad sätted jõustuvad koos otsekohalduva määrusega, s.o 1.septembril 2020.

 

3. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega.

Seaduse kohaselt on lähetatud töötaja Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist Eestisse lähetatud isik, kes tavaliselt töötab nimetatud riikides töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Eelnõu kohaselt muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Muudatuse tulemusel tuleb töötasu alammäära asemel (584 eurot) lähetatud töötajale maksta töötasu (näiteks töötasu alammäär ning lisaks lisatasu öötöö ja riigipühal töötamise eest). Praegu tuleb tööandjal tagada vähemalt töötasu alammäära maksmine. Lisaks nähakse ette uus reegel, et töötajale tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud.

Samuti kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist kohaldada kogu Eesti tööõigust. Kehtiv kord näeb ette minimaalsed töötingimused (näiteks miinimumtasu, tööaeg, puhkeaeg), mille kohaldamisele ajalist piirangut ei ole seatud. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja.

Eestisse lähetatud töötajate arv on kasvavas trendis. Aastal 2017 esitati Tööinspektsioonile 332 lähetamise teadet 1229 lähetatud töötaja kohta, 2018. aastal esitati 602 lähetamise teadet 2581 lähetatud töötaja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on Tööinspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 lähetatud töötaja kohta. 2019. aasta andmete alusel on kõige rohkem lähetatud töötajaid pärit Lätist (597 töötajat), Suurbritanniast ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist (444 töötajat), Poolast (437 töötajat) ja Leedust (309 töötajat). Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Ülejäänud tegevusaladel töötab juba vähem lähetatud töötajaid. Näiteks veidi üle kümnendiku kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, kümnendik finants ja kindlustustegevuse tegevusalal ning pea kümnendik elektrienergia tegevusalal. Tööinspektsiooni statistika näitab, et kõige rohkem saadetakse töötajaid lähetusse 2–90 päevaks.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (138 SE) kohta

Esitaja: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu algatas Riigikogu riigikaitsekomisjon. Elektroonilise side seadust täiendatakse normiga, mis võimaldab valitsusel kehtestada ettevõtetele nõue kooskõlastada sidevõrkudes kasutatavat tehnoloogiat. Tehnoloogia kooskõlastamise nõue on vajalik sidevõrkude turvalisuse tagamiseks.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastab sidevõrgu riist- ja tarkvara, kui see vastab avaliku korra ja riigi julgeoleku huvidele.

 

2) Arvamuse andmine ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkuti ja Helmen Küti 30. jaanuaril algatatud seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on kaasa aidata apteegireformi läbiviimisele ja vähendada riski, et teatud asustuspunktid võiksid jääda 1. aprillil 2020. a apteegiteenuseta.

1. aprillil jõustuv ravimiseadus peab nõuetele vastavaks sellist apteeki, milles üks proviisor omab vähemalt 51% osadest või aktsiatest ja valitsev mõju peab kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Tegelikkuses on olukordi, kus mitu proviisorit on üldapteegi asutanud ühiselt, kuid ühelgi neist ei ole enamusosalust. Seetõttu loetakse eelnõu kohaselt proviisoromandi nõue täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte omanikuks on mitu proviisorit ühiselt, kui neile kuulub enam kui 80% osadest või aktsiatest ja valitsev mõju ning vähemalt üks neist töötab sama apteegi juhatajana.

Lisaks nähakse eelnõuga ette vastutus tegevusloa omamisega seotud piirangute rikkumise eest.

Lisaks antakse Ravimiametile õigus erandina pikendada nii proviisoromandi kui ka vertikaalse integratsiooni keelu rakendumist neile üldapteekidele, mis töötavad asustusüksustes, kuhu ei jää tegevusloa uutele nõuetele vastavat apteeki.

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu eesmärke, kuid ei toeta eelnõu esitatud kujul.
 

5. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks OÜ-le VKG Kaevandused (Kohtla-Järve tööstuspark 3 kinnistust 15 ha)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas asuvast Kohtla-Järve tööstuspark 3 kinnistust 15 ha suuruse ala otsustuskorras tasu eest kasutada andmiseks viieks aastaks OÜ-le VKG Kaevandused ladustatud peenpõlevkivi kasutamiseks. OÜ VKG Kaevandused tasub kasutamise eest harilikule väärtusele vastava kasutusõiguse aastatasu 12 700 eurot, mis on 5 protsenti lepinguobjekti turuväärtusest.

 

6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Viru Keemia Grupp AS-le (Kohtla-Järve linnas Keemia vkt 5t ja Keemia vkt 2t kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas asuvast Keemia vkt 5t kinnistust 20,77 ha suuruse ala ja Keemia vkt 2t kinnistust 2,59 ha suuruse ala otsustuskorras tasu eest kasutada andmiseks 10 aastaks Viru Keemia Grupp AS-le ohtlike jäätmete prügila rajamiseks, käitamiseks ja sulgemiseks. Kasutusõiguse aastatasu on 5% lepinguobjektide turuväärtusest (Keemia vkt 5t kinnistul 10 153 eurot ja Keemia vkt 2t kinnistul 2022 eurot), millele lisanduvad varaga seonduvad maksud.

 

7. Vabariigi Valitsuse riigireformi koordinatsioonikogu moodustamine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul moodustatakse Riigireformi tegevuskava 2019-2023 tegevuste elluviimiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse riigireformi koordinatsioonikogu. Koordinatsioonikogu esimees on riigihalduse minister ja liikmeteks kõikide ministeeriumide kantslerid.

 

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile maareformi läbiviimisega seotud tööjõukulude katmiseks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumi taotlusel eraldatakse Maa-ametile Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist 592 467 eurot maareformi läbiviimisega seotud tööjõukulude katmiseks. Eelkõige on need seotud viimastel aastatel lisandunud maa munitsipaalomandisse andmise ülesannetega ja maa erastamise korraldaja ning hoonestusõiguse ja kasutusvalduse seadja ülesannetega, kuid ka muude Maa-ameti maareformi alaste ülesannetega.

 

9. Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2015.a korralduse nr 165 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul pikendatakse maa-ametile eraldatud 546 095,19 euro kasutamise tähtaega kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. See on ette nähtud  maareformi käigus maade riigi omandisse jätmise toimingute, katastrimõõdistamise ja maareformi toimikute arhiveerimisega seotud kulude katmiseks.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite 4. ja 5. märtsi 2020. a mitteametlikul kohtumisel
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

4. ja 5. märtsil toimub Zagrebis, Horvaatias Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite mitteametlik kohtumine. Kaitseministrite kohtumise päevakorras on: liikmesriikide panustamine operatsioonidesse; ELi kaitsevaldkonna prioriteedid; alalise struktureeritud koostöö (PESCO) ülevaatus ning „strateegiline kompass“.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 5. ja 6. märtsi 2020. a mitteametlikul kohtumisel (Gymnich)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Välisministeerium määratakse riigi liikmeõiguste teostajaks asutatavas Euroopa Tsiviilkriisiohje Oivakeskuses (European Centre of Excellence (CoE) for Civilian Crisis Management) ning volitatakse välisministrit tegema vajalikud toimingud oivakeskuse liikmeks saamiseks.

Valitsuse pressikonverents

-