Valitsuse 28.10 istungi kommenteeritud päevakord

27.10.2021 | 18:57

Valitsuse istung algab homme kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVID tõend ja pressikonverentsi väikest ruumi arvestades kanda kohapeal kaitsemaski. Auditooriumi vajadusi arvestades esinejad maske ei kanna.
    • Jaga

1. "Riigi eelarvestrateegia 2022–2025 ja stabiilsusprogrammi 2021“ täiendamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus täiendab erandkorras riigi eelarvestrateegiat, et suunata kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadav ülelaekuv tulu erakorralise energiahinna tõusu leevendamiseks suunatud meetme rahastamiseks vähemkindlustatud leibkondadele.

 

2. Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ajakohastatakse lennundusseaduse sätteid maapealse teeninduse, lennutegevuse, seal hulgas mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni kohta. Muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka riigilõivuseadust.

Eelnõuga võetakse täielikult üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu on vajalik, et valmistada ette pagasi ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas.

Seadust täiendatakse peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, seal hulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse EL-i nõuetega.

Lisaks on seaduse muutmise eesmärk lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni, arvestades EL-i uusi taustakontrolli nõudeid.

 

3. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud eelnõu eesmärk on jätta ära elektriaktsiisi tõus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toob välja, et valitsus on teinud ettepaneku pikendada langetatud aktsiisimäärade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 30. aprillini 2023. Lisaks kehtestatakse alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Vastav eelnõu on Riigikogu menetluses.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Eelnõu koostaja ei ole hinnanud mõju elektriaktsiisi laekumisele alates 2023. aastast. Elektrienergia hinna prognoosimine pika perioodi peale on suure veamääraga ning praegu ei ole õige eeldada, et kõrged elektrienergia hinnad jäävad aastateks püsima. Eelmise valitsuse ajal vähendati ajavahemikuks 1. mai 2020 – 30. aprill 2022. a elektrienergia- ja kütuseaktsiise. Aktsiisilangetused olid kavandatud ajutisena ning ei saanud eeldada nende määrade lõplikku püsimajäämist.

 

4. Arvamuse andmine Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks eelnõu (462 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine

Põhiseadusse muutmise seaduse eelnõu algatasid 45 Riigikogu liiget eesmärgiga viia Eestis sisse Vabariigi Presidendi otsevalmine.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda seisukoha kujundamisest.

 

5. Arvamuse andmine keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepneri, Helir-Valdor Seederi, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Mihhail Lotmani ja Sven Sesteri algatatud keeleseaduse muutmise eesmärk on autorite sõnul parandada keeleseaduse täitmist. Selleks soovitakse tõsta seaduse nõuete rikkumise lõpetamiseks tehtud ettekirjutuste täitmata jätmisel rakenduvat sunniraha.

Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku esitatud eelnõu mitte toetada. Eelnõust ei selgu, kuidas ette nähtud sunniraha ülemmäärani on jõutud. Samas toetab ministeerium mõtet, et keeleseaduses võiks olla võimalus kohaliku omavalitsuse asutuste, nende hallatavate asutuste, äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul rakendada praegusest suuremat sunniraha. Justiitsministeerium ei näe praegu vajadust muuta regulatsiooni riikliku sunni osas, kuna keeleamet täidab piisavalt efektiivselt temale pandud ülesandeid isikute ja asutuste nõustamisel keeleoskust ning keelekasutust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.

 

6. Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 "Riigihangete registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

Põhimäärus viiakse kooskõlla riigihangete seaduse muudatustega, millega võimaldati riigihangete registrit peale hankijate kasutada ka toetuse saajatel toetuse saaja ostude läbiviimiseks ning muudeti riigihangete registri põhimääruse andmete säilitamisega seonduvat.

Põhimääruse muudatused on tehnilise iseloomuga.

Määrus jõustub üldises korras.

 

7. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a korralduse nr 304 "Eesti Maaülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti Maaülikooli nõukogu koosseisust arvatakse välja Alar Karis seoses Eesti Vabariigi presidendiks valimisega ning nõukogu uueks liikmeks nimetatakse Anu Hellenurme.

 

8. Riigile kuuluvate Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus aktsiate võõrandamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuministrile antakse nõusolek võõrandada riigile kuuluvad 10 554 ASi Teede Tehnokeskus 100-eurose nimiväärtusega aktsiat avalikul enampakkumisel.

AS Teede Tehnokeskus tellis võõrandamise ettevalmistamiseks 2021. aasta suvel ettevõtte hariliku väärtuse hindamise analüüsi, mis võimaldab omanikul ja tulevastel potentsiaalsetel ostjatel hinnata äriühingu väärtust ning äriühinguga seotud finantsriske. Riigivara võõrandamisel tuleb lähtuda printsiibist, et seda tehakse riigile kõige kasumlikumal viisil. Kuivõrd tänaseks on äriühingu moodustamise ajendid ja riigi osalemise eesmärgid valdavas osas ära langenud, siis on kõige mõistlikum äriühingu aktsiate võõrandamine koos kehtivate vabaturutingimustes sõlmitud lepingutega.

Pärast valitsuse otsust kaasatakse tehingu müüginõustaja, kelle olulisemad ülesanded on senise ainuaktsionäri nõustamine, aktsiate hariliku väärtuse uuendamine 2021. aasta auditeeritud majandusaasta andmete alusel, aktsiate avaliku enampakkumise infomaterjali koostamine ja aktsiate avaliku enampakkumise läbiviimine.

AS Teede Tehnokeskus on insener-tehnilisi konsultatsioone osutav äriühing, kelle missioon on luua teadmist ja pakkuda uusi lahendusi teetaristu haldamisel ja arendamisel ja visioon on saada mainekaks teedealase ekspertiisi- ja innovatsioonikeskus Baltikumis ja lähiregioonis. Äriühing tegutseb täielikult avatud konkurentsi tingimustes ja riigile otselepingutega teenuseid ei osuta.

 

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele tulumaksuseaduse muudatuste rakendamiseks tehtavateks IT-investeeringuteks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse reservist eraldatakse 800 000 eurot ja 2023. aastaks sihtotstarbelisest reservist kuni 400 000 eurot rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele IT-investeeringuteks, mis on vajalikud tulumaksuseaduse muudatuste rakendamisega kaasnevateks arendusteks maksu- ja tolliameti infosüsteemides. Tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt saavad vanaduspensioniealised maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses.

 

10. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

11. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus Euroopa Liidu metsastrateegia aastani 2030“ kohta
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Liidu 2013. a metsastrateegia kestis aastani 2020 ning Euroopa Liidu Nõukogu nägi oma 2019. aasta aprilli järeldustes vajadust uue Euroopa Liidu metsastrateegia järele. Euroopa Liidu uus metsastrateegia aastani 2030 on üks Euroopa rohelise kokkuleppe juhtalgatusi, mis põhineb Euroopa Liidu elurikkuse strateegial aastani 2030 ja milles käsitletakse metsade multifunktsionaalseid rolle.

Strateegia eesmärk on tagada terved ja vastupanuvõimelised metsad, mis suurendavad elurikkust, panustavad kliimaeesmärkide saavutamisse, parandavad inimeste toimetulekut ning toetavad ring- ja biomajandust. Strateegia aitab muuhulgas saavutada Euroopa Liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% ja saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning täita Euroopa Liidu võetud kohustust suurendada kasvuhoonegaaside sidumist looduslikes neeldajates, nagu on ette nähtud kliimamääruses. Strateegiale on lisatud tegevuskava, mille alusel on kavas istutada Euroopa Liidus 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit lisapuud, järgides hoolikalt ökoloogilisi põhimõtteid.

Strateegias on esitatud peamised poliitikasuunad ja Euroopa Komisjoni kavandatud meetmed (ca 69 väga erineval tasemel tegevust), mis on mõningatel (9) juhtudel ka tähtaegadega. Algatuste kohta koostatakse  Eesti detailsemad seisukohad vastavalt vajadusele koos vastavate mõjuhinnangutega pärast seda, kui komisjon on esitanud aastate 2021-2024 jooksul kavandatavad õigusaktide eelnõud.

Algatustest kõige olulisem on kavandatav uus seadusandlik ettepanek Euroopa Liidu metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise kohta, mille osana peavad liikmesriigid koostama 2023. aasta esimeseks kvartaliks metsade ja metsandussektori kohta strateegilised kavad.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo