Valitsuse 28.11.2013 istungi kommenteeritud päevakord

27.11.2013 | 16:14

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 28. novembril 2013. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud sotsiaalminister Taavi Rõivas.

Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu peamiseks eesmärgiks on lihtsustada osaühingu või aktisaseltsi lõpetamist, selleks võimaldatakse osaühingu ja aktsiaseltsi ühinemist oma füüsilisest isikust ainuosaniku või -aktsionäri varaga, mis on lihtsam ja kiirem kui tavapärane lõpetamine. Kui äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimiseks kuluks vähemalt 6-8 kuud, siis eelnõuga sätestatav ühinemismenetlus on võimalik läbi viia umbes 2 kuuga.

Eelnõu kohaselt ei ole ühingu varasse kuuluvate üksikute õiguste ja kohustuste müük ja eraldi üleandmine vajalik. See läheb üle üldises korras õigusjärgluse alusel. Samas kaasneb ühinemisega füüsilise isiku piiramatu isiklik vastutus ühendatava ühingu kohustuste eest.

Loodava seaduse kohaselt ei tohi füüsiline isik olla maksejõuetu. Tulenevalt oma ainuosalusest on võimalik ühineda lihtsustatud korras.

Tulenevalt antud muudatusest täiendatakse tulumaksuseadust, eesmärgiga maksustada ühinemisel saadud tulu sarnaselt ühingu likvideerimisjaotise maksustamisega. Muudatusi tehakse ka notari tasu seaduses ja riigilõivuseaduses.

Lisaks muudetakse ja täiendatakse eelnõuga kohturegistreid puudutavaid seadusi ja tehakse neis väiksemaid registrimenetlust puudutavaid muudatusi.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille üheks eesmärgiks on lihtsustada äriühingute ümberkujundamise ja lõpetamisega seotud reegleid, et soodustada ettevõtlusaktiivsust ja juhtimisoskuste taaskasutamist.

Äriühingute lõpetamise lihtsustatud menetlus jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal, eelnõuga tehtavad väiksemad täpsustused ja parandused jõustuvad osaliselt üldises korras ja osaliselt 1. aprillil 2014. aastal.

2. Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu puudutab juriidilise isiku juhatuse ja kontrollorgani liikmeid ning neid, kes töötavad töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, mis on sõlmitud pikemaks ajaks kui üks kuu. See eelnõu puudutab mh ka loovisikuid.

Eelnõu jõustumisel hakkab neile kiiremini kehtima ravikindlustuskaitse, mis tekib senise kolme kuu asemel 14 päevase ooteajaga. Seda juhul, kui vajalikud dokumendid esitatakse haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul tööleasumisest alates.

Teine oluline punkt eelnõus puudutab ravimite hinnakokkuleppe tingimusi eesmärgiga tagada soodsate hindadega ravimid meie patsientidele. Seni on ravimite hinnakokkulepped pikenenud automaatselt järgmiseks aastaks juhul, kui kumbki pool pole avaldanud soovi kokkulepet muuta. Eelnõu kohaselt algatab sotsiaalministeerium hinnakokkuleppe muutmise, kui ravim on ainus loetelus olev sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ning kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda. Muudatuse mõjul odavneksid ravimid Eestis vastavalt ravimite odavnemisele teistes EL riikides.

3. Meretöö seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla kahe Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga ning Euroopa Nõukogu direktiiviga, mis reguleerivad laevadel, sealhulgas kalalaevadel töötavate isikute töötingimusi.

Konventsioonid ja direktiiv kehtestavad ulatuslikud miinimumnõuded meremeeste töötegevuse peaaegu kõigi tingimuste kohta. Muu hulgas sätestatakse neis nõuded meretöölepingule, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele, elu- ja puhkeruumidele, laeva mehitusele, toitlustamisele, tervise- ja sotsiaalkaitsele, töötervishoiule ja -ohutusele. Direktiiv tuleb üle võtta 2014. aasta 20. augustiks.

Kehtiva õigusega võrreldes on uue seaduse järgi näiteks reederil kohustus maksta haigele või vigastatud laevapere liikmele töötasu laeval viibimise ajal kuni laevapere liikme kojutoomiseni. Töötasu maksmisele on ette nähtud maksimumaeg 16 nädalat alates laevapereliikme haigestumisest. Kohustus maksta töötasu lõpeb, kui laevapere liikmel tekib õigus saada hüvitist töövõimetuse aja eest. Samuti on reederil kohustus omada tagatist laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks;

Seaduseelnõu koostamisel vaadati üle kogu kehtiv meretöösuhete õigustik ning tehti vajadusel muudatusi kogu regulatsiooni kaasajastamiseks ja õigusselguse suurendamiseks. Kuna muudatused on suure mahuga, kehtestatakse uus seaduse terviktekst.

Meretöö seaduse eelnõu on olemuselt töölepingu seaduse eriseadus meretöö valdkonnas, mis reguleerib reederi ja laevapere liikme vahelisi meretöölepingu alusel tekkivaid suhteid. Eelnõu on suunatud uue meretöölepingut reguleeriva normistiku (meretöölepingu sõlmimine, muutmine, lõppemine, poolte õigused ja kohustused) kehtestamisele.

Seadus on planeeritud jõustuma 2014. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks mereteenistuse seadus.

4. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2014. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse 2014. aastal õppekoha tegevuskulu piirmääraks 83 eurot.

Piirmäär on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelisel arveldamisel, kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil elav laps käib teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas koolis. Tegevuskulu arveldamise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusel ka eraüldhariduskooliga. Piirmäär kehtestatakse igal aastal, võttes arvesse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahtu ja õpilaste arvu sellele eelarveaastale eelneval aastal.

2013. aastal oli piirmäär 73 eurot. 2014. aastal piirmäära suurendamine on tingitud nii laste arvu vähenemisest kui tegevuskulude suurenemisest.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on vabariigi valitsusele piirsumma iga-aastane kehtestamine ette nähtud põhjusel, et õppekoha maksumus erineb kohalike omavalitsuste lõikes oluliselt ja sõltub otseselt koolivõrgu korrastamiseks tehtud otsustest. Kokkuleppel võivad kohaliku omavalitsuse üksused lähtuda arveldamisel ka kehtestatavast piirmäärast erinevas määras tegevuskulude katmisest.

5. Ehitustööde riigihanke piirmäära ületavate ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskiri
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu

Määruses loetletakse andmete ja dokumentide koosseis, mis on hankelepingu eseme (tehniline kirjeldus) täpsustamiseks vajalik esitada projekteerimistööde, ehitustööde või projekteerimis-ehitustööde pakkujale. Andmete põhjal saab pakkuja arvutada ja määrata tööde hinda ning projekteerida ja ehitada. Kõnealused loetelud uut normi ei loo ja lisakoormust ei tekita.

Nimekiri tuleneb õigusaktidest ja olemasolevast projekteerimisalasest praktikast ja heast tavast, samas on vajalikud andmed ja dokumendid koondatud ühte loetelusse, mis tagab hankelepingu eseme kirjelduse koostamisel suurema täpsuse. Eeskirja kohaldatakse hoonetele, sealhulgas elamud, hoolekandeasutuste hooned, majutus- ja toitlustushooned, büroo-, teenindus- ja transpordihooned ning terminalid.

Riigihangete seaduse kohaselt nõuab hankija hanketeates pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmeid pakkuja eelnevate ehitustööde kohta. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu määrus annab erinevatele ehitistele viiekohalise koodi. Selleks, et võrdlusobjektidele ei kehtestataks liiga üksikasjalikke nõudeid, esitab hankija eelnõu kohaselt nõuded eelnevate ehitustööde kohta lähtuvalt ehitise koodi mitte rohkem kui kolmest esimesest numbrist. Võrdlusobjektide kategooriast lähtuv kirjeldamine aitab laiendada pakkujate ringi, tekitades suuremat konkurentsi ning võimalust saada sobivamaid pakkumisi.

Eelnõu vastuvõtmine mõjutab nii hankijaid kui pakkujaid. Määruse regulatsioon tagab suurema õigusselguse, professionaalsema projekteerimis- ja ehitushangete hankedokumentatsiooni ettevalmistamise ja hanke korraldamise. Määrus parandab riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse riigihangete korraldust. Parem ettevalmistus aitab kaasa hangete kiiremale läbiviimisele ja eeldatavalt vähendab vaidlustusi. Täiendavaid kulutusi määruse rakendamine riigile, kohalikele omavalitsustele või huvigruppidele kaasa ei too.

Määrus jõustub 1. juulil 2014. aastal. Kui hanketeade on avaldatud enne määruse jõustumist, siis määruse nõudeid ei kohaldata.

6. Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2003. a määruse nr 307 "Kalalaevatunnistuse väljaandmise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kord ning kalalaevatunnistuse vorm" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse muutmine on tingitud vajadusest uuendada viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele ning lahendada määruse rakendamise käigus ilmnenud probleemkohad, mis puudutavad kalalaevatunnistuse duplikaadi väljastamist.

Duplikaadi väljastamise puhul ei ole võimalik kutselise kalapüügiga seonduvate andmete andmekogus lisada duplikaadi blanketinumbrit. Seetõttu antakse tulevikus hävinud, kadunud või kasutuskõlbmatu kalalaevatunnistuse asemel välja uus tunnistus. Praktikas ei ole duplikaate väljastatud, kuna menetluse käigus on tuvastatud ka muude andmete muutumine, mis on tinginud uue kalalaevatunnistuse andmise.

Pikendatakse ka uue kalalaevatunnistuse väljaandmise aega kümne tööpäevani, kuna praegune kolme tööpäevane tähtaeg on osutunud praktikas liiga lühikeseks.

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest.

7. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse töötasu alammäärad aastateks 2014 ja 2015.

Alates 1. jaanuarist 2014. aastal kehtestatakse tunnitasu alammääraks 2,13 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot.

Alates 1. jaanuarist 2015. aastal kehtestatakse tunnitasu alammääraks 2,34 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot.

Kehtiva määruse järgi on töötasu alammääraks tunnis 1,90 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 230 eurot.

Eelnõuga kehtestatakse töötasu alammääraks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga kokkulepitud töötasu alammäär.

8. Töötuskindlustusmakse määrad 2014. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: Määruse eelnõu

Sotsiaalministeerium esitab ettepaneku töötuskindlustusmakse määrade kehtestamiseks 2014. aastal.

Töötuskindlustuse seaduse kohaselt esitab Eesti Töötukassa nõukogu sotsiaalministri kaudu valitsusele ettepaneku töötuskindlustusmakse määrade ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määrade kehtestamiseks. Töötukassa nõukogu ettepanek on kehtestada 2014. aastaks kindlustatu maksemääraks 1,4 protsenti ja tööandja maksemääraks 0,7 protsenti töötasudelt makstavatelt summadelt.

Kehtivaks kindlustatu maksemääraks on 2 protsenti ja tööandja maksemääraks 1 protsent.

Töötuskindlustuse seaduse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.

9. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2014. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: määruse eelnõu

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku kehtestada vastavalt Eesti Töötukassa nõukogu otsusele 2014. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 27 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest ning 27 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest.

Tööturuteenuste osutamiseks on töötukassa kavandatud järgmisel aastal kasutada 36,2 miljonit eurot, millest sihtkapitalist kuluks 33,2 miljonit eurot ja riigieelarvest ligi 3 miljonit eurot. Sihtkapitali üle kantavate vahendite 27 protsendilise määra puhul tagatakse tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks kavandatud vahendite olemasolu 2014. aastaks ja 36 miljoni euro suurune reserv järgmise aasta alguseks.

2013. aastal on tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 17,8 protsenti töötuskindlustushüvitise sihtfondi laekunud kindlustatu töötuskindlustusmaksetest ning 17,8 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud tööandja töötuskindlustusmaksetest.

Töötuskindlustuse seaduse kohaselt esitab Eesti Töötukassa nõukogu sotsiaalministri kaudu valitsusele ettepaneku töötuskindlustusmakse määrade ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määrade kehtestamiseks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määrad järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.

10. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2008. a korralduse nr 281 ““Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringute kava 2007-2015 kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse osade „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringute kava projektide alustamise ja lõpetamise tähtaegu. Tulenevalt tegelikust maksumusest 16 projekti kulusid vähendatakse ja 6 projektil suurendatakse. Hindajate kogu ettepanekul vähendatakse eelnõu kohaselt kümnel projektil Euroopa Liidu toetuse määra 5,75 protsendini.

2009. aastal alanud majanduslanguse tõttu osutusid tegelikud ehitushinnad odavamaks ning seetõttu on meetmes vabanenud Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendeid. Vähesel määral on vabu vahendeid lisandunud ka rakendusüksuse poolt toetuse saajatele tehtud tagasinõuetest. Vabanenud Euroopa Liidu struktuuritoetuste arvelt suurendatakse 5 projekti abikõlbliku toetuse määr 100 protsendini ning Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli projekti „Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine“ toetust 2 200 000 euro võrra.

Meetme eesmärk on tagada kutseõppeasutuste infrastruktuuri ajakohastamine vastavalt rakenduskava eesmärkidele. Meetme alaeesmärkideks on toetada infrastruktuuri arendamisega seotud tegevusi, mis läbi ajakohastatud õppe- ja töökeskkonna ning olmetingimuste tagavad kutseõppe kvaliteedi tõusu ja muudavad selle kättesaadavaks kõigile soovijaile

11. Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester asutamiseks ja nõusoleku andmine riigivara üleandmiseks
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse kultuuriministrit asutama Sihtasutust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tegevus lõpetatakse ja tema funktsioonid võtab üle loodav sihtasutus.

Sihtasutus asutatakse eesmärgiga tõhustada Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tööd muusikakultuuri arendamisel, parandada kollektiivi töötingimusi, pakkuda publikule veelgi laiemat valikut muusikakultuuri paremikust ning esindada Eestit rahvusvahelisel areenil. Sihtasutuse loomisega suureneb ka iseseisva otsustamise õigus ja seega ka vastutus läbi nõukogu ja juhatuse. Paraneb asutajapoolne kontroll läbi nõukogu, on tagatud varade heaperemehelik kasutamine ja laienevad lisarahastuse kaasamise võimalused.

12. Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Kontsert asutamiseks ja nõusoleku andmine riigivara üleandmiseks
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse kultuuriministrit asutama Sihtasutust Eesti Kontsert. Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Kontsert tegevus lõpetatakse ja tema funktsioonid võtab üle loodav sihtasutus.

Sihtasutus asutatakse eesmärgiga tõhustada Eesti Kontserdi tööd muusikakultuuri arendamisel, parandada kollektiivi töötingimusi, pakkuda publikule veelgi laiemat valikut muusikakultuuri paremikust ning esindada Eestit rahvusvahelisel areenil. Sihtasutuse loomisega suureneb ka iseseisva otsustamise õigus ja seega ka vastutus läbi nõukogu ja juhatuse. Paraneb asutajapoolne kontroll läbi nõukogu, on tagatud varade heaperemehelik kasutamine ja laienevad lisarahastuse kaasamise võimalused.

13. Aktsiaseltsi Metrosert aktsiakapitali suurendamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministrit volitatakse osalust valitseva ministrina otsustama aktsiaseltsi Metrosert aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamist 1 808 600 euro võrra suuruseni 1 979 700 eurot, andes välja 18 086 uut aktsiat nimiväärtusega sada eurot aktsia.

AS-i Metrosert investeeringuvajadus on 1 808 600 eurot, millest uute riigietalonide mõõteseadmete ostmiseks on vaja 1 076 020 eurot ja uuel tehnoloogiaplatvormil põhineva mõõtesüsteemi arendamiseks 732 580 eurot.

14. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Keskkonnaministeeriumi kinnistu, hoonestusõigus ja korteriomand)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium annab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle Harju maakonnas Rae vallas Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistu, Tartus Ravila tn 75A kinnistule seatud hoonestusõiguse ja Rõõmu tee 18-15 korteriomandi. Sellega vabaneb keskkonnaministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest.

Korraldusega volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama RKAS aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 867 400 euro võrra 8674 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Riigi poolt omandatavate uute RKAS aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

15. Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2012. a korralduse nr 91 „Välisabi sildfinantseerimine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse keskkonnaministeeriumi riigieelarve vahendite tagastamise tähtpäeva 31. oktoobrilt 2013. a 31. märtsini 2014. a.

Keskkonnaministeeriumile eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti „Good Environmental Status through Regional Coordination and Capacity Building“ („GES-REG“) ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 21 175 euro ulatuses. Sellest tagastada on veel vaja 5 950,80 eurot.

Keskkonnaministeerium esitas vahearuanded tähtaegselt, kuid Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi rahastamine on häiritud Euroopa Komisjoni väljamaksete krediidi puudumise tõttu. Probleemi on asutud lahendama lisaeelarve vastuvõtmisega, et suurendada väljamaksete krediiti, kuid selleks vajatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu heakskiitu.

Projekt on Eesti, Läti, Rootsi ja Soome ühisprojekt. Projekti peamiseks eesmärgiks on harmoniseerida ja koordineerida Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi nõuete täitmist vahetute naabritega, kellega Eestil on ühine mereala.

Projekt sai alguse 2011. aasta juunis ja kestab 2013. aasta detsembrini.

16. Nõusoleku andmine Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kiviõli linnale (Kiviõli linnas 7 korteriomandit)
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel olevate Ida-Viru maakonnas Kiviõli linnas asuvate 7 korteriomandi otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kiviõli linnale. Siseministeerium annab nimetatud riigivara tasuta üle, kuna see ei ole talle vajalik.

17. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus ühele isikule.

18. Eesti kodakondsuse taastamine

18.1 Eesti kodakondsuse taastamine (1 isik)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud isikule.

Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud isikul õigus kodakondsuse taastamiseks. Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis.

Eesti kodakondsus taastatakse isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isik on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik.

18.2 Eesti kodakondsuse taastamine (1 isik)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud isikule.

Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud isikul õigus kodakondsuse taastamiseks. Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis.

Eesti kodakondsus taastatakse isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isik on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik.

19. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

19.1 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (P. B.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras karistatud ja kes on toime pannud 10 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

19.2 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M. M.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning kes on toime pannud 8 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

19.3 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M. A.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on toime pannud viisteist väärtegu. Viimase väärteo karistusandmed ei ole kantud karistusregistri arhiivi.

19.4 Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R. Š.)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo ning 22 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

20. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu eelnõu.

ELi ja Ukraina kahepoolsed suhted tuginevad senini 1998. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingule. Läbirääkimised uue Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja Ukraina vahelise assotsieerimislepingu üle algasid 2007. aasta märtsis. Läbirääkimised kuulutati ametlikult lõppenuks ELi ja Ukraina tippkohtumisel 19. detsembril 2011. a.

Assotsieerimisleping kujutab endast uut etappi ELi ja Ukraina lepinguliste suhete arengus ning selle eesmärk on edendada poliitilist lähenemist ja majanduslikku integratsiooni ning avada tee edasisele positiivsele lõimumisele. Assotsieerimise üldeesmärk on eelkõige poliitilise dialoogi süvendamine, Ukraina lähendamine ELi väärtusruumile, õigusriigi põhimõtete järgimise tagamine, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, rahu ja stabiilsuse säilitamine, majandus- ja kaubandussuhete süvendamine ning tingimuste loomine tihedamaks koostööks muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades – kokku enam kui 30 valdkonnas.

Vabakaubanduspiirkonna loomise peamised eesmärgid on kaotada kõrged tollitariifid, kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked, liberaliseerida teenuste turg, kaitsta ELi geograafilisi tähiseid, avada riigihangete turud, rakendada tööalaseid ja keskkonnakaitse standardeid ning seada sisse tõhusad ja kiired vaidluste lahendamise menetlused. Sealhulgas sisaldab kaubanduse osa keskkonda, säästlikku arengut ning tööjõudu puudutavaid sätteid, mille eesmärgiks on aidata kaasa lepingupoolte majanduste jätkusuutlikule arengule.

Assotsieerimisleping on kavas allkirjastada 29. novembril Vilniuses ja Eesti Vabariigi nimel kirjutab sellele alla peaminister Andrus Ansip.

21. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöölepingu eelnõu Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta.

Euroopa Liidu Nõukogu andis 29. juunil 2010. a Euroopa Komisjonile volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise satelliitnavigatsiooni käsitleva koostöölepingu sõlmimise üle. Komisjon viis läbirääkimised edukalt lõpule ning lepingu eelnõu parafeeriti 6. ja 12. märtsil 2013. a.

Lepingu sõlmimine on oluline Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi GNSS programmide arendamises, kuna Šveits varustab Galileo programmi olulise tehnoloogiaga. Šveits on olnud juba Galileo programmi alguspäevist saadik kolmandate riikide hulgas üks lähimaid ELi koostööpartnereid. Šveits on panustanud Galileo programmi etappidesse poliitiliselt, tehniliselt ja rahaliselt, olles Euroopa Kosmoseagentuuri liige ning olles aastaid mitteametlikult osalenud Galileo programmiga seotud EL juhtimisstruktuurides.

Lepingu heakskiitmise ega rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi lisakulutusi ega -tulusid.

Liikmesriikidele on tehtud võimalus lepingule alla kirjutada 5. detsembril 2013. a toimuva transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikanõukogu istungi raames ja Coreper II istungitel alates 20. novembrist 2013. a.

Korraldusega antakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile volitus Eesti Vabariigi nimel leping allkirjastada.

22. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti seisukohad on koostatud vastusena Euroopa Komisjoni saadetud kolmele ametlikule kirjale ja kahele põhjendatud arvamusele. Üks ametlik kiri ja üks põhjendatud arvamus käsitlevad direktiivide mitteõigeaegset ülevõtmist ja ülejäänud rikkumismenetlused käsitlevad direktiivide mittenõuetekohast ülevõtmist. Eesti esitab paketis vastusena oma seisukohad nimetatud rikkumismenetlustes.

23. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega soovitakse piirata Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamise ulatust seoses lennunduses tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestamise muudatusega
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Lennunduse kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks lisati alates 2012. aastast Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi EL HKS) direktiiviga 2008/101/EÜ lennundus.

Direktiivist tulenevalt kuuluvad alates 1. jaanuarist 2012 EL HKSi kõik Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna lennujaamadesse saabuvad ja väljuvad lennud. 2013. aasta aprillis kiideti heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega jäeti direktiivi ulatusest välja kõik kolmandate riikidega seotud lennud ning direktiiv jäi kehtima vaid ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna sisestele lendudele.

Otsuse eesmärgiks oli aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele lennunduse heitkoguste piiramiseks rahvusvahelisel tasandil. Oktoobris 2013 toimunud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) istungil lepiti kokku, et heitkoguseid hakatakse alates 2020. aastast piirama globaalselt ning konkreetsed meetmed peavad olema välja töötatud aastaks 2016.

Käesoleva direktiivi eelnõuga soovib EL kehtestada vahemeetmena korra, mille järgi arvestataks EL HKSi ELi õhuruumis tekkinud heitkoguseid, kaasa arvatud kolmandate riikide õhusõidukite poolt tekitatud heited. EL HKSist jääksid kuni 2020.a. lõpuni välja Euroopa Majanduspiirkonda sisenevate ja väljuvate lendude väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna õhuruumi tekkinud KHG heitkogused.

Lisaks tehakse eelnõus ettepanek täiendavalt lihtsustada EL HKSi käsitlevat direktiivi selliselt, et meetmeid ei võeta väikeste õhusõidukite käitajate suhtes, kes ei soorita kommertslende ning kelle heide on vähem kui 1 000 tonni CO2 aastas.

Kommertslende sooritavate õhusõidukite käitajad, kelle aastane CO2 heide on alla 25 000 tonni, saavad hakata kasutama lihtsustatud aruandluse metoodikat. Eesti toetab selliste muudatuste sisseviimist eelnõusse, et vähendada nii ettevõtjate kui pädevate asutuste administratiivset koormust.

24. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

24.1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 2. ja 3. detsembri 2013. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Konkurentsivõime nõukogu istungil tulevad arutlusele siseturu ja tööstuse ning kosmosega seotud küsimused.

Siseturu-ja tööstuse ministrite istungil on eesmärgiks leppida kokku üldine lähenemisviis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi suhtes, mis käsitleb elektrooniliste arvete esitamist riigihangete puhul, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi suhtes eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral.

Samuti on arutlusel konkurentsivõime nõukogu panus Euroopa poolaastasse ja eelolevatesse Euroopa Ülemkogu kohtumistesse. Selle raames on kavas kinnitada nõukogu järeldused Euroopa tööstuspoliitika, Euroopa Liidu ühtse turu poliitika ja aruka reguleerimise osas.

Kosmosevaldkonna teemadest on päevakorras üldine lähenemisviis Copernicuse programmi loomise kohta ning eduaruanne kosmose jälgimise ja seire toetusprogrammi kohta. Ministrite lõunalauateemaks on kaitsetööstus.

Teadusministrite kohtumisel kiidetakse heaks üldine lähenemisviis avaliku sektori siseste partnerlussuhete loomise kohta riiklike teadusuuringute programmide ühiseks rakendamiseks ning üldine lähenemisviis avaliku ja erasektori tehnoloogiaalgatuste kohta. Lisaks toimub poliitiline mõttevahetus avaliku sektori innovatsiooni teemal, mille aluseks on 2013. a Euroopa Komisjoni poolt moodustatud ekspertrühma analüüs.

24.2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 3. detsembri 2013. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

3.-6. detsembril 2013 Balil Indoneesias toimuval WTO 9. ministrite konverentsil on kavas heaks kiita kaubanduse hõlbustamise, põllumajandusküsimuste ja vähimarenenud riikide arengu teemaliste kokkulepete pakett. Nimetatud teemade kõikides küsimustes ei ole praeguseks veel kokkulepet saavutatud ning kuigi WTO liikmed pingutavad selle nimel, et enne ministrite konverentsi oleksid läbirääkimised lõpetatud, ei ole siiski välistatud, et mõni küsimus vajab täiendavaid arutelusid.

Nõukogu võtab vastu teemasid käsitlevad järeldused ning otsused, milles toetab WTO arenguriikide toiduga varustamise kindlustamise, tariifikvootide haldamise ja arenguriikide erikohtlemise seiremehhanismi teemaliste otsuste heakskiitmist ning elektroonilise kaubanduse tollimakse ja WTO Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu alusel esitatavate teatud kaebuste suhtes moratooriumide pikendamist järgmise ministrite konverentsini.

24.3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 5. detsembri 2013. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Telekommunikatsiooniministrite istungil on eesistujal kavas esitada eduaruanne võrgu-ja infoturbe direktiivi ning lairiba kulude vähendamise määruse kohta.

Lisaks toimub poliitiline mõttevahetus Euroopa Komisjoni uue elektroonilise side paketi osas. Muude punktide all annab eesistuja nõukogule ülevaate Euroopa ühendamise rahastu telekomi määruse ning eID ja digitaalsete usaldusteenuste määruse hetkeseisu kohta.

Transpordiministrite kohtumisel kiidetakse heaks üldine lähenemisviis alternatiivkütuste direktiivi kohta, kus Eesti jaoks on prioriteetne elektriautode laadimistaristu- ja standarditega seonduv ning LNG tankimisvõimaluste tagamine TEN-T põhivõrgu sadamates (Tallinna Sadam Eestis).

Lisaks võetakse teadmiseks eduaruanded 4. raudteepaketti kuuluva Euroopa Raudteeagentuuri ja lennureisijate õigusi puudutava määruse kohta. Muude küsimuste all toimub arutelu transpordisektori riigiabi teemal. Lisaks kiidetakse heaks otsus alustada uuendatud mandaadi alusel läbirääkimisi lennunduslepingu sõlmimiseks Brasiiliaga.

24.4 Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 5. ja 6. detsembri 2013. a istungil
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Õigusloomelistest justiitsküsimustest on teemaks osalise üldise lähenemisviisi saavutamine isikuandmete kaitse üldmääruse VI peatüki (one-stop-shop mehhanism ehk koondsüsteemi kontseptsioon) osas ning üldise lähenemisviisi saavutamised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise kord ja seoses Euroopa ühtse patendikohtusüsteemi rakendamisega muudetava Brüssel I recast määruse muutmise suhtes.

Samuti toimub ministrite poliitiline mõttevahetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, teemadel ning eesistuja annab teavet Euroopa ühise müügiõiguse määruse eelnõu menetluse kohta.

Nõukogus plaanitakse vastu võtta kolmed järeldused mitteõigusloomelistel justiitsalastel teemadel - Nõukogu järeldused Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti hindamise kohta, Nõukogu järeldused, mis käsitlevad 2013. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta ja Nõukogu järeldused vihakuritegude vastase võitluse kohta. Ühtlasi võetakse vastu strateegia Euroopa e-õiguskeskkonna kohta aastateks 2014–2018.

Komisjon esitab ka ettekande 2014. aasta Euroopa poolaastaga seonduvate justiitsaspektide, sealhulgas õiguskaitse tulemustabeli kohta, millele järgneb arvamustevahetus ministrite poolt.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-