Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja riigihalduse minister Jaak Aab.
Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580
1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse (digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg) eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat.
Enne 2018. aasta 1. märtsi välja antud kehtiva digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks loetakse viis aastat dokumendi väljaandmise kuupäevast alates. Teisisõnu väljastatakse igale enne 2018. aasta 1. märtsi välja antud 3-aastase kehtivusajaga kehtivale digitaalsele isikutunnistusele lisasertifikaadid kehtivusajaga 2 aastat. Teiseks, alates 2018. aasta 1. märtsist hakatakse digitaalset isikutunnistust välja andma kehtivusajaga kuni viis aastat.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2018.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4a81d51-04ee-4ea5-a3f2-252531523947#2bvev8Wo
2. Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eesmärk on ühineda Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga. Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.
Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.
Konventsiooniga ühinemine ei too Eesti riigile kaasa täiendavaid kulusid. Liikmemakse peavad tasuma assotsieerunud liikmed ja toetajaliikmed. Liikmesriikidel ei ole rahalisi kohustusi, aga nad võivad teha vabatahtlike annetusi. Nõukogu istungitest osavõtu kulud katab keskkonnaministeerium.
Konventsioon tuleb ratifitseerida Riigikogus, kuna konventsiooni kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Metsainstituudiga, mis on rahvusvaheline organisatsioon.
Euroopa Metsainstituudi konventsioon koostati 28. augustil 2003. aastal Soomes, Joensuus ning see jõustus rahvusvaheliselt 4. septembril 2005. aastal. 2017. detsembri seisuga on konventsioonil 28 lepinguosalist.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56dc18ed-6f27-44fd-850e-e17fbcfce436#iJdQKRKs
3. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse haridus- ja teadusministeeriumi põhimääruse uus terviktekst. Eelnõu eesmärk on muuta ministeeriumi juhtimist ja sisemist töökorraldust paindlikumaks.
Põhimääruses on loobutud detailsetest regulatsioonidest, deklaratiivsetest ja teistes õigusaktides olemasolevatest sätetest, näiteks ministeeriumi dokumentide vormistamise nõuetest, ministri õigusaktide ja kantsleri käskkirjadega seonduvast.
Ministri ja kantsleri seniseid ülesandeid ei muudeta. Eelnõu järgi on nimetatud ministeeriumi üheksateist osakonda, kuid võrreldes kehtiva põhimäärusega loobutakse osakondade pädevuse ja nende alluvuse sätestamisest. Eelnõu järgi tagavad osakonnad ministeeriumi põhiülesannete täitmise vastavalt poliitikavaldkondadele ning neid ja ministeeriumi tegevust toetavatele planeerimis-, korraldus-, arendus- ja kontrollitegevustele. Osakondade koosseisu võivad eelnõu järgi kuuluda talitused ja bürood, mis ei asu ministeeriumi asukohas. Osakondade põhimäärused kinnitab minister.
Põhimääruse kehtestamisel jaotatakse senise noorte ja välissuhete asekantsleri ülesanded teiste asekantslerite ja kantsleri vahel. Osakondade koosseisus on kavas personaliosakonna ja üldosakonna dokumendihalduse osa alusel moodustada personali- ja dokumendihalduse osakond. Üldosakonna halduse osa tegevus jätkub haldusosakonnas ning kavas on moodustada Tartu ja Tallinna bürood, mis osutavad ministeeriumile haldusteenust. Õpetajaosakond ja üldharidusosakond ühendatakse üldharidusosakonnaks. Uue põhimääruse järgi ei tooda eraldi välja ka enam koolivõrgu juhi ametikohta. Koolivõrgu juhi ametikoht viiakse üle ühe asekantsleri alluvusse nõuniku staatuses.
Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ac4664a-b2cd-4414-b3af-2e0625f23eb8#B0HAotBX
4. Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks ASile Emajõe Veevärk (Luua külas kaks kinnistut)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu
Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek anda Jõgeva vallas Luua külas asuvad kinnistud AS-ile Emajõe Veevärk harilikule väärtusele vastava tasu (3320 eurot) eest. Tegemist on Metsakooli puurkaevu ja Puhasti kinnistutega.
Metsakooli puurkaevu kinnistul paikneva puurkaev-pumpla ning Puhasti kinnistul paiknevate settetiikide kaudu korraldab Luua Metsanduskool Luua külas umbes 540 tarbijale vee- ja kanalisatsiooniteenust.
5. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääne-Harju vallale (Kulna külas Keila-Lehola kergliiklustee L11 ja L13 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek anda tasuta Lääne-Harju vallale Kulna külas asuvad Keila-Lehola kergliiklustee L11 ja L13 kinnistud. Kergliiklustee ehitus algab aprillis 2018 ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusest.
2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Kakumäe tee T27 ja T28 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda tasuta Tallinnale Kakumäe tee T27 ja T28 kinnistud kergliiklusteeks. Kergliiklustee on valmis.
3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Tabasalu alevikus asuv Harku-Rannamõisa kergliiklustee L47 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda tasuta Harku vallale Tabasalu alevikus asuv Harku-Rannamõisa kergliiklustee L47 kinnistu. Kergliiklustee on kavas ehitada 2018. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahendite kaasabil EASi programmist "Linnaliste piirkondade jätkusuutlik areng".
4) Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani kogudusele (Tallinnas Vabaduse väljak 1 kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Rahandusministeerium saab nõusolek tasuta võõrandada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani kogudusele Tallinnas Vabaduse väljak 1 asuv kinnistu. Tegemist on Tallinna Jaani kiriku aluse maaga. Harju maavanema 9. mai 2016. a korraldusega seati sellele hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse kasuks.
6. "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja" kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri uues sõnastuses.
Rakenduskava muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni poolt Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite mahule kohaldatud tehnilisest kohendusest ehk vahendite vähendamisest 35,4 miljoni euro võrra. Muudetud on ka mõõdikute sihttasemeid ja projektide maksumusi.
7. 2018. aasta riigieelarve täiendav liigendamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt liigendatakse 2018. aasta riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2018. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus sisaldab kõiki kokkuleppeid riigikantselei ja ministeeriumidega, milleni jõuti 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbirääkimistel ning muudatusi, mis tehti eelarve menetlemise käigus Riigikogus.
8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist (Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse siseministeeriumile tagastamatu toetusena vahendid toetuse andmiseks Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.
2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile (EELK-le sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest eraldatakse vahendid rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.
9. Eesti kodakondsuse andmine (29 inimest)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus otsustab Eesti kodakondsuse andmise 29-le eelnõus nimetatud inimesele. Taotlejad on täitnud kodakondsuse saamise tingimused ja nende suhtes puuduvad alused kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
10. Välisministri asendamine üldasjade nõukogus kuni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumiseni
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu järgi kiidetakse heaks välisministri asendamine üldasjade nõukogus seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega.
11. „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ rakendusplaani aastateks 2018–2021 heakskiitmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu
Riigikaitse arengukava rakendusplaani koostamisel lähtuti riigikaitse arengukava põhidokumendist ja riigikaitse laiast käsitusest. Riigikaitse tegevussuunad on riigi ja ühiskonna toimepidevus, rahvusvaheline tegevus, strateegiline kommunikatsioon, sisejulgeolek, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ning sõjaline kaitse. Nimetatud jaotusest lähtuti ka rakendusplaani koostamisel.
Rakendusplaani elluviimisega suurendatakse Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning tõstetakse valitsusasutuste vastupanuvõimet kriisideks. Samuti arendatakse sisejulgeoleku üksuste kiirreageerimisevõimet, riigi strateegilist olukorrateadlikkust, Eesti välisesinduste turvalisust ning riigi strateegilist kommunikatsiooni.