Valitsuse 28.9 erakorralise istungi kommenteeritud päevakord

28.09.2021 | 15:29

Istungi päevakord koosneb 2022. aasta riigieelarvega seotud seaduse eelnõudest.
    • Jaga

1. Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist Eesti sadamate kaudu ja võimalusel motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu varasema 50 protsendi asemel 25 protsendi võrra.

2. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse üle EL direktiivid ülevõtmistähtaegadega 31. detsember 2021 ja 1. juuli 2022.

1. jaanuarist 2022 nähakse eelnõu kohaselt ette käibemaksuvabastus Euroopa Komisjoni ja EL õiguse alusel asutatud ametite või asutuste poolt imporditavale kaubale ning soetatavale kaubale ja teenusele, mida kasutatakse käimasolevale COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. EL ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse EL privileegide ja immuniteetide protokolli. Maksuvabastus on näiteks olukorras, kus EL asutus või amet ostab kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale ja sellised ostud tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või kolmandatele isikutele.

1. juulist 2022 nähakse eelnõu kohaselt ette Euroopa-Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on ette nähtud Põhja- Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele. NATO kaitsetegevus on olnud käibemaksudirektiiviga hõlmatud alates 1977. aastast. Siiani pole direktiivis olnud aga maksusoodustust EL kaitsetegevusega seotud kauba võõrandamisele või importimisele või teenuste osutamisele.

Lisaks nähakse 1. juulist 2022 ette, et maksuvabastus ei kohaldu enam meenemüntidele, seal hulgas investeeringumüntidele, välja arvatud investeeringukuld. Meenemünte soetavate füüsiliste isikute jaoks on edaspidi meenemündi hind käibemaksu võrra kallim.

Samuti täiendatakse 1. juulist 2022 seadust ja tuuakse välja, et kauba eksportimiseks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale.

Samuti muudetakse 1. juulist 2022 kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra alusel maksukohustuse tekkimise põhimõtet. Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, siis erinevalt kehtivast korrast ei tule tal selliselt käibelt käibemaksu deklareerida ega tasuda. Samas pole maksukohustuslasel, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata, õigus selliselt tehingult kuni arve tasumiseni sisendkäibemaksu maha arvata. Seega erikorda rakendavale isikule ei teki maksukohustust kauba võõrandamine ja teenuse osutamine, kui nende eest ei ole tasutud.

3. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse üle EL aktsiisiala direktiivid, mille ülevõtmise tähtaeg on 31. detsember 2021.

Aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad peamised muudatused on seotud EL ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada EMCSis elektrooniline saateleht.

EMCS on EL-i ülene saatelehtede elektrooniline süsteem, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. EL laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise liikmesriiki. Täna kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, tulevikus tuleb hakata tegema saatelehe menetlust EMCSis.

Sujuvaks eksportimiseks saab lisaks ekspordi tolliprotseduurile kasutada edaspidi ka välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist EL aktsiisiterritooriumilt. Muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist, see tähendab juba enne seda, kui  kaup on füüsiliselt EL aktsiisiterritooriumilt välja toimetatud. Selline muudatus võimaldab ettevõtjal kokku hoida ressurssi aktsiisitagatiste arvelt. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi.

Alkoholi spetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatustest tulenevalt kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ning kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana.

Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega, mis on u 200 000 eurot. IT-arenduse kulud kaetakse maksu- ja tolliameti 2022. aasta eelarvest ja iga-aastased hoolduskulud ca 20 000 eurot taotletakse kuludele eelneva aasta riigi eelarvestrateegia raames.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2022. Aktsiisi maksmise üldise korraldusega seotud sätted jõustuvad vastavalt EL direktiivile veebruaris 2023.

4. Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Kehtiva hasartmängumaksu seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile, milleks on: sotsiaalministeerium, kultuuriministeerium, haridus- ja teadusministeerium ja rahandusministeerium.

Eelnõu kohaselt ei sätesta seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Need sätted võetakse seadusest välja. Hasartmängumaksu tulu laekub edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääb paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.

Vastavalt riigi eelarvestrateegia 2022-2025 raames tehtud otsusele jäävad aastateks 2022-2025 ministeeriumidele riigieelarve alusel eraldatavad vahendid 2021. aasta kevadprognoosis fikseeritud tasemele ja ei muutu automaatselt maksulaekumise suurenemise või vähenemisega.

Eelnõu kohaselt täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022.

5. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks langetati 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022 elektri- ja teatud kütuste, näiteks vedelgaasi, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse, kerge ja raske kütteõli, põlevkivikütteõli, maagaasi jne aktsiisimäärasid. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra, nii et need kehtivad 30. aprillini 2023. Seega jääb kuni 30. aprillini 2023 diislikütuse aktsiisimääraks ka praegu kehtiv 372 eurot 1000 liitri kohta.

Lisaks kehtestatakse alates 1. maist 2023 nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside ühtlane tõstmine kriisieelsele tasemele. Eelnõu kohaselt tõuseb näiteks diislikütuse aktsiisimäär alates 1. maist 2023. a 399 euroni 1000 liitri kohta, 1. maist 2024. a 428 euroni 1000 liitri kohta, 1. maist 2025. a 459 euroni 1000 liitri kohta ning 1. maist 2026. a 493 euroni 1000 liitrit kohta. Ajutiselt langetatud aktsiisimäära astmeline taastamine võimaldab ettevõtetel ja tarbijatel aegsasti hinnatõusuga kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 30. aprilli 2022 asemel 30. aprillini 2023. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaenduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2022.

 6. Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Seaduse eelnõu

Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise eesmärk on suurendada liiklusohutust seekaudu, et kohalikud omavalitsused (KOV-id) saavad võimaluse paigaldada koostöös riigiga oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme. Nendega tuvastatud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50 protsenti kantakse KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga saab KOV katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud või soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Eelnõu järgi suureneb lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav summa seniselt kolmelt eurolt viiele eurole. Lähtudes sellest muudatusest suurendatakse väärteomenetluse seadustikus maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. 

Lisaks nähakse eelnõuga ette muudatused väärteomenetluse seadustikus ja maksukorralduse seaduses, et luua maksu- ja tolliametile tõhusamad võimalused nõuda sisse 2019. aasta 1. jaanuarist rakendatava lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahvid. Muudatus võimaldab maksu- ja tolliameti määratud mõjutustrahvid sisse nõuda ilma kohtutäiturita.

Seadus on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. märtsil.

 7. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus haigushüvitise tasumisel tekib alates kuuendast haigestumise päevast.

Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Kavandatud muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänud kulud katab Eesti Haigekassa omavahenditest.

Seadus on kavandatud jõustada tähtajaliselt 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus