Valitsuse 29. juuli istungi kommenteeritud päevakord

28.07.2021 | 17:11

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

1. Valitsuse 25. mai 2017 määruse nr 88 "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused" muutmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse muudatus on ajendatud 1. aprillil 2019 jõustunud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muudatustest, millega anti statistikaametile ülesanne koordineerida riigi infosüsteemis andmehalduse valdkonda. Ühtlasi lisati seadusesse volitusnorm, mis annab valitsusele ülesande kehtestada andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused.

Eelnõu eesmärk on parandada olukorda, kus õiguses ei ole reguleeritud andmekirjeldusele ja andmete kvaliteedile esitatavaid konkreetseid nõudeid. Senisest selgemate andmehalduse nõuete rakendamine ja seekaudu andmekvaliteedi parandamine võimaldab osutada kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning vahetada andmekogude vahel andmeid sujuvalt ja vähemate vigadega. Ühtlasi saab andmekvaliteedi paranemisel teha täpsemat ja kvaliteetsemat riiklikku statistikat, paranevad andmete leitavus ja andmete taaskasutamise võimalused.

Eelnõuga luuakse õigusselgus statistikaametile andmehalduse nõuete täitmist puudutava järelevalvepädevuse suhtes. Statistikaametil on küll andmehalduse nõuete järgimise üle järelevalvepädevus, kuid ükski õigusakt ei sisalda andmehalduse nõudeid, mis oleksid piisavalt konkreetsed, et nende järgimise üle oleks võimalik teha järelevalvet.

2. Valitsuse 30. juuli 2004 määruse nr 264 "Maaeluministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: määruse eelnõu

Maaeluministeeriumi põhimääruse muutmise eesmärk on korrastada maaeluministeeriumi struktuuri ja tõhustada ministeeriumi juhtimist. Eelnõu kohaselt tehakse põhimääruses kaks suuremat muudatust.

Esimese muudatuse kohaselt kehtestab minister hankekorra ja volitab kantslerit või ministeeriumi ametnikku või töötajat tegema riigihangetega seotud toiminguid ning sõlmima hankelepinguid. Minister otsustab hankekorra kehtestamisega ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumusmenetluse korraldamise. Ühtlasi nähakse muudatusega ette, et minister võib kantsleri töökoormuse vähendamise võimaldamiseks volitada tegema riigihangetega seotud toiminguid ning sõlmima hankelepinguid ministeeriumi ametnikku või töötajat.

Teise suurema muudatuse kohaselt korraldatakse ümber üldosakonna töö ja moodustatakse personalitöö tõhusamaks korraldamiseks ja ressursside optimeerimiseks personaliosakond. Üldosakonna põhiülesandest jäetakse välja need tegevused, mis antakse üle moodustatavale personaliosakonnale. Samas täpsustatakse üldosakonna põhiülesande sõnastust.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril.

3. Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu on seotud 1. juulil jõustunud hädaolukorra seaduse muudatustega, millega anti siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle valitsusele ja riigikantseleile. Senised siseministri kehtestatud hädaolukorra seaduse rakendusaktid kaotasid kehtivuse.

Senise siseministri määruse sisu kehtestatakse valitsuse määrusena ning seejuures tehakse eelnõuga mõned jooksvad muudatused. Riskianalüüsi ja plaani koostamise juhiseid lihtsustades ja selgemaks muutes on võimalik paremini hinnata elutähtsate teenuste toimepidevuse riske ning nendeks valmistuda. Viimane omakorda suurendab elutähtsate teenuste toimepidevust ja ühiskonna valmisolekut kriisideks.

Määrus jõustub üldises korras.

4. Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu on seotud 1. juulil jõustunud hädaolukorra seaduse muudatustega, millega anti siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle valitsusele ja riigikantseleile. Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded peab kehtestama siseministri asemel valitsus.

Valitsus hakkab korraldama kahe või enama hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamist tingiva hädaolukorra lahendamist hõlmavat kriisireguleerimisõppust. Õppusi korraldatakse senise sagedusega ehk vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.

Eelnõu muudab osaliselt kuni 1. juulini kehtinud õppuse korraldamise ja läbiviimise korda, täpsustades õppuste ettevalmistamise ja õppusejärgsete tegevuste korraldust. Eelnõuga lihtsustatakse õppuste läbiviimise ja dokumentatsiooni koostamise nõudeid. Muid sisulisi muudatusi seni kehtinud nõuetes ei tehta.

Määrus jõustub üldises korras.

5. Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu on seotud 1. juulil jõustunud hädaolukorra seaduse muudatustega, millega anti siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle valitsusele ja riigikantseleile.

Valitsus kehtestab määruse, mis sätestab loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs. Samuti nimetatakse selles asutused, kes juhivad riskianalüüsi koostamist, ning reguleeritakse riskianalüüsi koostamise protsessi, mis oli kuni 1. juulini reguleeritud siseministri määrusega. Riskianalüüsi koostavad asutused ja sündmused, mille kohta riskianalüüs koostatakse, ei muutu, samuti ei muutu sisuliselt riskianalüüsi koostamise põhimõtted. Riskianalüüsi dokumentatsiooni lihtsustatakse ja detailsed juhised annab edaspidi riigikantselei.

Osaliselt muudetakse seni kehtinud riskianalüüsi ülevaatamise sagedust. Plaani koostamist juhtiv asutus peab hindama kord aastas, kas analüüs on endiselt asjakohane, ning vajaduse korral algatama analüüsi muutmise. Seni kehtinud sõnastus kohustas asutust riskianalüüsi uuendama iga kahe aasta tagant või algatama uuendamise kohe, kui on selgunud uued asjaolud. Seega muudetakse regulatsioon rakendajatele selgemaks.

Määrus jõustub üldises korras.

6. Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu on seotud 1. juulil jõustunud hädaolukorra seaduse muudatustega, millega anti siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle valitsusele ja riigikantseleile.

Varem kehtinud samasisulise määrusega võrreldes reguleeritakse uue määrusega ka hädaolukorra lahendamise plaani nõudeid ja korda, kuivõrd 1. juulil jõustunud seadusemuudatuste kohaselt peab plaani nõuded ja korra kehtestama siseministri asemel valitsus. Osaliselt muutuvad plaani nõuded ja koostamise kord, täpsustuvad riigikantselei ja teiste asutuste rollid ning lihtsustub plaani koostamise korraldus.

Määrus jõustub üldises korras.

7. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. juuni 2021
Esitaja: justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

30. juuni seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht hinnatuna turuväärtuses 431,5 miljonit eurot. Tänavu teise kvartali jooksul laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamiku moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis. Stabiliseerimisreservi teise kvartali tulusus oli -0,55 protsenti ja tulusus aasta algusest juuni lõpu seisuga -0,57 protsenti.

Stabiliseerimisreservi vahendid on paigutatud kuni viieaastase tähtajaga võlakirjadesse, mille tootlused tõusid teises kvartalis olenevalt tähtajast 3-11 baaspunkti. Tänases negatiivsete intressimäärade keskkonnas positiivse tulususe teenimise võimalused peaaegu puuduvad, eesmärk on minimeerida varade haldamise kulu.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal, reservi on sissemakseid tehtud peamiselt Eesti Panga kasumieraldiste ja riigi rahavoolise ülejäägi arvel. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu. Reservi kasutatakse ka sotsiaalmajanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra lahendamiseks, finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.

8. Valitsuse 21. jaanuari 2016 korralduse nr 36 "Piiriesindajate määramine" muutmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muutub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel riigipiiril Eesti piiriesindaja. Eelnõu järgi nimetatakse alates 1. septembrist Eesti-Vene riigipiiri Eesti piiriesindajaks politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna piirihaldusbüroo politseinõunik politseikolonelleitnant Üllar Kustala.

Eesti piiriesindajad korraldavad naaberriikidega piirialast koostööd ja lahendavad piirivahejuhtumeid.

9. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Ülemaailmse Postiliidu 27. kongressil osalemiseks ja volituse andmine ning Eesti seisukohad
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus moodustab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning ASi Eesti Post esindajatest valitsusdelegatsiooni Ülemaailmse Postiliidu 27. kongressil osalemiseks. Kongress toimub 9.-27. augustini Abidjanis Elevandiluurannikul. Kongressil võetakse vastu liidu põhikirja ja konventsiooni muudatused ning valitakse peadirektor, tema asetäitja ja oluliste organite liikmed.

10. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus