Valitsuse 29.10.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

28.10.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 29.oktoobril  2002. aastal

 

Palume arvestada, et tegemist oneelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisandudatäiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann  693 57141 ja Hanna Hinrikus  693 5792.

2. "Eesti Vabariigi seaduse Riigikogu liikmeteametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõuga reguleeritakse Riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel Riigikoguliikme ametipalga ja parlamendiliikme vanaduspensioni ning töövõimetuspensioniüheaegse maksmise küsimust. Seletuskirja kohaselt ei ole kehtivas seaduses seeküsimus selgelt reguleeritud. Seaduse muudatusega sätestatakse selge kord, etRiigikogu liikmele ei maksta parlamendiliikme vanadus- ega töövõimetuspensioniajal, kui talle Riigikogu liikme volituste lõppemisel säilitatakse Riigikoguliikme ametipalk. Muudatusega tagatakse selgem kord Riigikogu liikmeteleettenähtud sotsiaalsete garantiide kohaldamisel.

3. "Vangistusseaduse, tervishoiuteenustekorraldamise seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõus toodud olulisemad muudatused on seotud kinnipeetavate hariduse jatervishoiu korraldamise ja finantseerimisega, samuti vangla haldusülesandefüüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmisereguleerimisega. Eelnõu kohaselt luuakse kinnipeetavale võimalus kutsealasekseelkoolituseks, mille eesmärgiks on kutsevalikuks ettevalmistamine ninghariduse omandamise kinnipeetava jaoks atraktiivsemaks muutmine. Eelnõugamuudetakse tervishoiu korraldamist vanglas. Vangla struktuurist kaob arstiametikoht ja tervishoiuteenust hakatakse sisse ostma vastavalttervishoiuteenuste korraldamise seadusele. Olulisema muudatusena nähakseeelnõuga ette vanglate tervishoiu finantseerimine riikliku ravikindlustuseeelarvest ning selleks muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust jasotsiaalmaksuseadust . Kinnipeetava eest hakkab sotsiaalmaksu maksma riikeelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, makstava sotsiaalmaksumäär on 13%. Eelnõu kohaselt võib vangla haldusülesande üle anda füüsiliselevõi eraõiguslikule juriidilisele isikule tema ja riigi vahel sõlmitudhalduslepingu alusel, kui haldusülesande üleandmine on majanduslikultpõhjendatud, üleandmine ei kahjusta haldusülesande täitmise kvaliteeti jasellega ei kahjustata isikute õigusi, kelle suhtes üleantavat vanglahaldusülesannet teostatakse. Vangla haldusülesande üleandmise otsustabjustiitsminister. Täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesandeüleandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haridus-, sotsiaal- jatervishoiuülesannete täitmise üle erialase järelevalve teostamise üleandmiseotsustab vastavalt haridusminister või sotsiaalminister kooskõlastatultjustiitsministriga. Eelnõu kohaselt kaotatakse vanglateenistuses ametijärkudesüsteem. Vastavalt seletuskirjale on seaduse rakendamisel lähima kolme aastajooksul klassiruumide remondiks ja uusehitusteks vaja 10 654 000 krooni.Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusest suureneb riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa 5 214 300krooni võrra aastas. Vastavalt seletuskirjale vajatakse kavandatavaksvanglaametnike palgafondi suurendamiseks täiendavaid vahendeid 74 188 600krooni, kui ei rakendata ametikoha iseloomust tulenevat palgamääradediferentseerimist 20% ulatuses ning 137 020 700 krooni, kui palgamäärasiddiferentseeritakse. Seaduse jõustumine on ette nähtud 1. jaanuaril 2003. a.Paragrahvi, mis reguleerib vangla haldusülesannete täitmist eraõigusliku isikupoolt, jõustumine on ette nähtud halduskorralduse seaduse jõustumisel.Sotsiaalministeerium esitatud eelnõu ei kooskõlasta. Samuti ei toeta eelnõuEesti Ametiühingute Keskliit.

4. "Muuseumiseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Margus Allikmaa
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu eesmärk on võimaldada riigimuuseumi (maakonna- ja keskmuuseumid)ülesannete delegeerimine lepingu alusel eramuuseumile tingimusel, et seetegutseb riigi poolt või riigi osalemisel asutatud sihtasutusena. Seadusemuudatus tagaks hetkel riigile kuuluvate muuseumikogude püsimise riigi omandis,andes sealjuures sihtasutusena tegutsevatele eramuuseumidele võimaluse nendekogude kasutamiseks ja täiendamiseks. Samas jääb riik kui asutaja või üksasutajatest vastutavaks seesuguste sihtasutuste eest. Keskmuuseumi funktsiooniüleandmise sihtasutusena tegutsevale eramuuseumile otsustab Vabariigi Valitsuskultuuriministri ettepanekul ja maakonnamuuseumi funktsiooni üleandmisesihtasutusena tegutsevale eramuuseumile otsustab kultuuriminister maavanemaettepanekul ning lepingud sõlmib vastavalt kultuuriminister või maavanem.Lepingus esitatakse muuseumikogu kasutamise tingimused ning kord, kogu kasutamisetähtaeg ja muud vajalikud tingimused. Eelnõuga antakse kultuuriministrilevolitused kehtestada muuseumikogude üle järelevalve teostamise kord.Seletuskirjas märgitakse, et seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaidkulutusi riigieelarvest. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2003.a.

5. "Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: seaduse eelnõu
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt hinnatakse teadus- jaarendustegevuse valdkondi kord seitsme aasta jooksul. Seaduseelnõus tehakseettepanek pikendada hindamisperioodi seitsmelt aastalt kaheksale aastale jalugeda 2004. aasta 1. jaanuarini positiivselt hinnatuks ka nendeHaridusministeeriumis registreeritud teadus- ja arendusasutuste teadus- jaarendustegevus, mis läbisid Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia hindamise1991.aastal või Teadus- ja Arendusnõukogu hindamise 1995. aastal. Seletuskirjasmärgitakse, et muudatus on vajalik seetõttu, et finantseerimise ja tööjõunappuse tõttu ei jõuta mitmetes valdkondades hindamist 2002. aastal läbi viia.Hindamata on veel 12 eriala, kogu humanitaarteaduste ja suurem osapõllumajandus- ja arstiteaduse valdkonnast. Hindamata valdkonnad jääksidsihtfinantseerimisest ilma, sest sihtfinantseerida saab ainult hinnatud teadus-ja arendusasutusi. Hindamisperioodi pikendamine 2003. aasta lõpuni võimaldakssellist olukorda vältida.

6. "Ravikindlustuse seadusega seonduvate seaduste muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: seaduse eelnõu
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu ettevalmistamine on tingitudravikindlustuse seaduse jõustumisest 1. oktoobril 2002. a. Maksukorralduseseaduses ning elundite ja kudede siirdamise seaduses asendatakse viide Eesti Vabariigiravikindlustusseadusele viitega ravikindlustuse seadusele ning vastavaltasendatakse ka seaduste avaldamismärked. Analoogiline muudatus tehakse kakaitseväeteenistuse seaduses. Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmiseseaduses muudetakse § 6, sätestades, et töövõimetusest tulenev kahjuhüvitatakse ravikindlustuse seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäevakeskmisest tulust lähtuvalt. Seaduse § 28 täiendatakse lõikega 3, millekohaselt hüvitatakse töövõimetusest tulenev kahju kuni ravikindlustuse seaduse§ 55 jõustumiseni 1. aprillil 2003. a sama seaduse § 88 alusel arvutatud ühekalendripäeva keskmisest tulust lähtuvalt.

7. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse suurendamine ja sellekasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselrahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2003. a Eesti kaitseväeüksuse kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõududekoosseisus 24 kuu võrra, suurendades Eesti üksuste võimalikku koosseisu 150kaitseväelaseni. Eesti kaitseväe üksused on osalenud NATO poolt juhitavalrahutagamisoperatsioonil Bosnia-Hertsegoviinas (edaspidi SFOR) Põhjamaade jaPoola Lahingugrupi Taani kontingendi koosseisus alates 1996. aasta aprillist.Riigikogu on pikendanud otsust Eesti kaitseväelaste osalemise jätkamiseksSFOR-i koosseisus neljal korral. Kuna NATO poolt juhitud rahutagamisoperatsioonBosnia-Hertsegoviinas on suutnud saavutada julgeolekukeskkonna, mis võimaldabjõudude koondamist, on võimalik suunata enam tähelepanu naaberpiirkondaKosovos. Seletuskirja kohaselt teatas Taani Kaitseministeerium 25. juulil 2002.a oma soovist lõpetada Taani osalus SFOR-is ning paigutada kontingent ümberNATO poolt juhitavale rahutagamisoperatsioonile Kosovos (edaspidi KFOR). Eestilpaluti jätkata Taani kontingendi koosseisus ning suunata osalus ümberKosovosse, kus jälgitaks SFOR-is kasutatud Eesti, Läti, Leedu ja Taani vahelistrotatsiooni- ja käsuliinistruktuuri. Vastavalt seletuskirjale Eestirahutagamisüksuse missioonieelsed ja missioonil viibimisega seotud kuludkaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest.

8. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse"eelnõu (1178 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Siiri Oviir, justiitsminister Märt Rask
Valitsus arutab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud kollektiivlepinguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022690039&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1Sotsiaalministeerium leiab, et kuna tegemist on eelkõige tööandjaid jaametiühinguid puudutava sättega, siis peaksid nad nimetatud regulatsiooniseelnevalt omavahel kokku leppima. Sotsiaalministeerium toetab põhimõtteliseltideed, et kollektiivlepingute laiendamisel võiks olla piirav kriteerium.  Samas ei nõustu ministeerium agaseisukohaga, et selleks kriteeriumiks peaks olema üle viiekümne protsendilinetööandjate esindatus vastavas liidus või ühingus. Eesti oludes ei ole nii suurprotsentuaalne näitaja reaalne, leiab sotsiaalministeerium.Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks eelnõu puhul kaaluda, kas selles valitudlahendused ei vajaks täpsustamist nende detailides. Eelkõige võiks ollaküsitav, kas vastava majandusharu tööandjate ühingu representatiivsust tulekshinnata üksnes lähtuvalt sellesse koondunud tööandjate arvust või tuleksvastavat kategooriat kombineerida ka muude kriteeriumitega, nt sellega, mitmeprotsendi vastava majandusharu töötajate tööandjaks on vastavaettevõtlusorganisatsiooni liikmed.

2) Seisukoha andmine "Eesti Vabariigi seaduse Riigikogu liikmeteametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta muutmiseseaduse" eelnõu (1183 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, rahandusminister Harri Õunapuu,sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Mõõdukate fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi seaduseRiigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohtamuutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022810010&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1Rahandusministeerium nõustub
ettepanekugasiduda Riigikogu liikme palk lahti keskmisest palgast. Rahandusministeeriumteeb siiski ettepaneku kaaluda palkade omavahelist suhestatust ja soovitabtäpsustada, kuidas Riigikogu liikme palk täpselt kujuneb.

3) Seisukoha andmine "Eesti Vabariigi seaduse Riigikogu liikmeteametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta muutmiseseaduse" eelnõu (1184 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, rahandusminister Harri Õunapuu,sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigiseaduse Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsetegarantiide kohta muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022810012&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1  Justiitsministeerium toetab põhimõtteliseltRahvaliidu algatatud eelnõu. Sotsiaalministeerium ei pea korrektseks sekkudaRiigikogu liikmete palgavaidlusesse. Rahandusministeerium eelnõu esitatud kujulei toeta, kuna Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsetegarantiide seadus vajaks veelgi süsteemsemat ülevaatamist, kui antud eelnõuette näeb.

4) Seisukoha andmine "Ravikindlustuse seaduse § 44 muutmise seaduse"eelnõu (1185 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu algatatudravikindlustuse seaduse § 44 muutmise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022810014&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1Sotsiaalministeerium ei toeta algatatud eelnõu. Praegu kehtiv põhimõtesoodustada ravimeid diagnoosipõhiselt sunnib arste enam mõtlema ka ravimimääramise põhjendatusele, leiab sotsiaalministeerium. Ministeeriumi hinnangulesitatud eelnõu aga soodustab nn üleravimise sündroomi kui ka sagedast japõhjendamatut ravimivahetust, millede tagajärjed võivad olla raskemad kuilühiajaline haigestumus ise.

9. "Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopakonventsiooni" teise lisaprotokolli heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
20. aprillil 1959. a Strasbourg'is koostatud kriminaalasjades vastastikuseabistamise Euroopa konventsiooni kohaselt kohustuvad lepingupooled võimaldamaüksteisele ulatuslikku vastastikust abi kriminaalasjades, milles karistamineabi taotlemise ajal kuulub taotleva poole õigusasutuste pädevusse.Konventsiooni lisaprotokoll, millega konventsiooni täiendati 17. märtsil 1978.a, võimaldab esitada ja menetleda ka rahandusasjadega seonduvaid taotlusi,milline võimalus konventsiooni kohaselt varem puudus. Kriminaalasjadesvastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokolliratifitseeris Eesti 19. veebruaril 1997. a. Euroopa Nõukogu võttis 8. novembril2001. a vastu nimetatud konventsiooni teise lisaprotokolli. Lisaprotokolligamuudetakse mitut konventsiooni artiklit, muudatuste eesmärgiks on sõnaselgeltkonventsiooni sisse kirjutada osalisriikide kohustus anda vastastikust abiviivitamata; täpsustada vahi all viibiva isiku ajutist üleviimist taotluse esitanudriiki; anda võimalus edastada taotlus kasutades kas keskasutusi või teatudjuhtudel õigusasutuste vahel otse; sätestada taotluste täitmisega seotudkulude, eelkõige uute mooduste - telefoni ja videokonverentsi teelülekuulamistega seotud kulude hüvitamine; anda võimalus deklareerida, milliseidasutusi peetakse konventsiooni tähenduses õigusasutuseks ning muuta esitatuddeklaratsiooni mistahes ajal. Seletuskirja kohaselt võimaldab lisaprotokollirakendamine pärast selle ratifitseerimist Eesti õigusasutustel tunduvaltlaiemapinnalisemalt esitada välisriikidele õigusabitaotlusi kriminaalasjades,samuti täita välisriikidest saabunud taotlusi, kasutades vajadusel kaasaegseidkommunikatsioonivahendeid ja uurimismeetodeid. Vastavalt seletuskirjaleotsustatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul lisaprotokolliratifitseerimiseks ettevalmistamise käigus ka deklaratsioonide ningreservatsioonide tegemise vajadus. Korralduse eelnõuga antakse volitused EestiVabariigi alalisele esindajale Euroopa Nõukogu juures suursaadik Ants Froschilelisaprotokollile allakirjutamiseks.

10. Vabariigi Valitsuse 9. augusti 1999. a määruse nr 237"Sissesõidukeeldude riikliku registri asutamine" muutmine
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: määruse eelnõu
Vastavalt seletuskirjale on eelnõu väljatöötamise eesmärgiks muutasissesõidukeeldude riikliku registri pidamist käsitlev regulatsioonefektiivsemaks, viies selle vastavusse tegelike vajadustega. Eelnõusselisatakse sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse kantavate andmete alusdokumentideloetelule siseministri otsused sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise jasissesõidukeelu kehtivusaja muutmise kohta. Eelnõuga laiendatakse registrissekantavate andmete koosseisu, samuti lisatakse vajadusel lisaandmed isiku jadokumendi kohta. Muudatustega põhimääruses luuakse andmete töötlemisele kaõiguslik alus.

11. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Santiagos toimuval "Looduslikuloomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubandusekonventsiooni" osapoolte 12. konverentsil osalemiseks
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
3. - 15. novembrini Tdiili Vabariigis Santiagos toimuval konventsiooniosapoolte 12. konverentsil arutatakse nii konventsiooni praktilise rakendamiseja täitmisega seotud küsimusi kui ka vaadatakse üle ja tehakse parandusikonventsiooni lisadesse kantud liikide nimekirjades. Eelnõu kohaselt onnimetatud konverentsil osalemiseks moodustatava valitsusdelegatsiooni juhtKeskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Hanno Zingel ja liikmedKeskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi ningTallinna Loomaaia teadussekretär Tiit Maran. Loodusliku loomastiku jataimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooniratifitseeris Eesti 20. oktoobril 1993. a. Konventsiooni eesmärgiks on kaitstaohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku ja ka muuleesmärgil toimuvat vedu ühest riigist teise.

12. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2000. a korralduse nr 137-k"Delegatsiooni moodustamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)riigihankelepinguga ühinemise läbirääkimiste pidamiseks" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati Maailma Kaubandusorganisatsiooni(WTO) riigihankelepinguga ühinemise läbirääkimiste pidamiseksvalitsusdelegatsioon, kuhu kuuluvad Välisministeeriumi, Majandusministeeriumija Riigihangete Ameti esindajad. Korralduse muutmise vajadus on tingitud seosespersonalialaste muudatustega Välisministeeriumis. Korralduse eelnõu kohaseltarvatakse delegatsiooni koosseisust välja Jana Vanaveski ning nimetataksedelegatsiooni juhiks Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna I büroodirektor Kersti Alt. Senise liikme Hene Lehe uueks ametinimetuseks loetakseEesti Vabariigi alalise esinduse ÜRO peakorteri ja teiste rahvusvahelisteorganisatsioonide juures Genfis III sekretär.

13. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a korralduse nr 1001-k"Asjatundjate komisjoni moodustamine" muutmine
Esitaja: minister Toivo Asmer
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek arvata Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 korraldusegaEesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu sõlmimisegaseonduvate Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks moodustatudVabariigi Valitsuse asjatundjate komisjoni koosseisust välja Margus Allikmaa jaDeiw Rahumägi ning nimetada komisjoni liikmeteks Kultuuriministeeriumiasekantsler Anton Pärn ja Teede- ja Sideministeeriumi asekantsler Urmas Kukk.

14. Nõusoleku andmine Saksamaa Liitvabariigile Eesti Vabariigi kodanikutäiendavaks süüdistamiseks
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Saksamaa Liitvabariigile nõusolek Eesti Vabariigikodaniku Egert Niilo (sünd 1973), keda kahtlustatakse seitsme pangaröövitoimepanemises aastatel 1999-2001, täiendavaks süüdistamiseks. VabariigiValitsuse 25. septembri 2001. a korraldusega otsustati anda SaksamaaLiitvabariigile välja Eesti Vabariigi kodanik Egert Niilo süüdistatunapangarööve toime pannud kuritegelikku ühendusse kuulumises ja pangaröövidetoimepanemises. Seletuskirja kohaselt süüdistati E. Niilot 19. aprillil 2001. atoimepandud pangaröövi korraldamises. E. Niilo anti Saksamaa Liitvabariigileüle 9. oktoobril 2001.a. Saksamaal läbi viidud eeluurimise kõigus selgus, et E.Niilot on alust süüdistada aastatel 1999-2001 seitsme pangaröövi korraldamises.Saksamaa Liitvabariigi Föderaaljustiitsministeerium esitas 13. augustil 2002. atäiendava taotluse E. Niilo süüdistamiseks. Väljaandmise Euroopa konventsioonsätestab, et väljaantud isiku vastu ei algatata kohtuprotsessi, teda eikaristata kohtulikult ega peeta kinni kohtuotsuse või kinnipidamiskorraldusetäideviimiseks enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest, välja arvatud selleeest, millega seoses ta on välja antud. Tema isiklikku vabadust võib piirataainult isiku välja andnud poole nõusolekul. Tallinna Linnakohus toetas oma 25.septembri 2002. a määrusega E. Niilo väljaandmist Saksamaa Liitvabariigileseoses tema süüdistamisega Saksamaa Liitvabariigis aastatel 1999-2001toimepandud pangaröövides.

15. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures lähetatud atadeepõllumajandusküsimustes Kaido Kroon´i abikaasale Annika Kroon´ile, kes viibibBelgia Kuningriigis kuni 31. detsembrini 2004. a, ühekordseks kasutamiseksdiplomaatiline pass.
 
2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures lähetatud atadeepõllumajandusküsimustes Kaido Kroon´i pojale Georg Kroon´ile, kes viibib BelgiaKuningriigis kuni 31. detsembrini 2004. a, ühekordseks kasutamiseksdiplomaatiline pass.
 
3) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse Euroopa Liidu juures lähetatud atadeepõllumajandusküsimustes Kaido Kroon´i tütrele Hanna Kroon´ile, kes viibibBelgia Kuningriigis kuni 31. detsembrini 2004. a, ühekordseks kasutamiseksdiplomaatiline pass.

16. Loa andmine Eesti Põllumajandusülikoolile kinnisvara võõrandamiseks
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga antakse luba Eesti Põllumajandusülikoolile tema omandis olevate,Tartus Rõõmu tee 10a (pindala 1 042 m^2) ja Rõõmu tee 10b (pindala 1 118 m^2)asuvate kinnistute ning Tartu maakonnas Ülenurme vallas Õssu külas asuva Eerikaveehoidla kinnistu (pindala 28 799 m^2) võõrandamiseks. Kinnistutevõõrandamistaotluse aluseks on Eesti Põllumajandusülikooli nõukogu otsus.Eerika veehoidla kinnistut kasutati teaduslike uuringute tegemiseks rohumaadeniisutussüsteemide arendamiseks ja niisutuse mõju uurimiseksrohumaaviljelusele. Seoses uuringute ammendumisega ja niisutussüsteemiamortiseerumisega muutus veehoidla ülikoolile mittevajalikuks, mistõttu ei oleülikoolil otstarbekas teha kulutusi mittevajaliku vara ülalpidamiseks. TartusRõõmu tee 10a ja 10b asuvad kinnistud on Eesti PõllumajandusülikooliAgrobiokeskuse kasutuses. Agrobiokeskus on võtnud suuna mitmesugustepreparaatide katsetootmisele, mis on vähendanud vajadust kontoripinna järele,kuid suurendanud investeeringute vajadust katsetootmispindade laiendamiseks.Seetõttu on ülikoolil plaanis kulutada kinnistute võõrandamisest saadavat rahaolemasolevate katsetootmispindade renoveerimiseks ja laiendamiseks. Ülikooliteised struktuuriüksused võõrandatavaid kinnistuid või nendel asuvaid hooneidei vaja.

17. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine munitsipaalomandisse Torgu vallas Iide külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Torgu Vallavolikogu otsuse alusel esitatud taotlus käsitleb Torgu vallas Iidekülas asuva Torgu kalmistu maaüksuse munitsipaalomandisse andmise taotlemist.
Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 9 376 m^2, sihtotstarve -üldmaa, maa maksustamishind 500 krooni. Torgu kalmistu maaüksuse kohta ei oleesitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. VastavaltTorgu Vallavolikogu taotlusele paikneb munitsipaalomandisse taotletav maaüksusenne 1940. aasta 16. juunit Torgu Apostliku Õigeusu Kogudusele kuulunudkinnistu Surnuaia A-11 maal. Eesti Apostliku Õigeusu Kirik on esitanud TorguVallavalitsusele taotluse kompenseerida neile õigusvastaselt võõrandatudsurnuaia alune maa ning jätta võimaluse korral Torgu surnuaed kohalikuomavalitsuse omandisse. Taotluses toodud põhjenduse kohaselt on Torgu kalmistumaaüksuse munitsipaalomandisse andmine vajalik, kuna Eesti Apostliku Õigeusu Kirikulei ole Torgu vallas enam tegutsevat kogudust, kes Torgu kalmistut korras hoiaksja majandaks. Saare maavanem leiab, et praegu tegutseva Torgu kalmistumaaüksuse Torgu valla munitsipaalomandisse andmine on põhjendatud.

2) Maa andmine munitsipaalomandisse Torgu vallas Sääre külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Torgu Vallavolikogu otsuse alusel esitatud taotlus käsitleb Torgu vallas Säärekülas asuva Sääre tipu maaüksuse munitsipaalomandisse andmise taotlemistsotsiaalmaana. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindala on 7,9 ha,sihtotstarve - üldmaa, maa maksustamishind 19 700 krooni. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus paikneb enne 1940. aasta 16. juunit Eesti Vabariigi VeeteedeAmetile kuulunud Sõrve tuletorni maaüksusel A-58, hõlmates seda osaliselt.Taotletava Sääre tipu maaüksuse kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maariigi omandisse jätmise taotlusi. Vallavolikogu taotluses toodud põhjendusekohaselt on Sõrve Sääre tipp paik, mida külastavad peaaegu kõik Saaremaadkülastavad turistid. Samas puuduvad seal tingimused vaba aja veetmiseks ningkoht ei ole kaitstud võimalike inimtegevuse kahjulike mõjude eest, kunapuuduvad tähistatud ja väljaehitatud parkimiskoht, infotahvlid, käimla jne.Taotleja leiab, et vald on suuteline ning tunneb end lausa kohustatuna niiturismi kui loodushoiu poole pealt olulise tähtsusega maa-ala eest hooltkandma. Kuna taotletav maa asub Vesitükimaa laidude maastikukaitsealal, ontaotlus kooskõlastatud kaitseala valitseja Saaremaa Keskkonnateenistusega, keson nõustunud Sääre tipu maa-ala munitsipaliseerimisega, kuna territooriumisuure külastatavuse tõttu on vajalik infostendi, parkla ja välikäimlaterajamine ning prügimajanduse korraldamine.
Saare maavanem leiab, et Sääre tipu maaüksuse Torgu valla munitsipaalomandisseandmine on põhjendatud.

18. Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2000. a istungi protokolli nr 30päevakorrapunkti nr 24 punkti 3 täitmine
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on lugeda täidetuks Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2000. aistungi protokolli nr 30 päevakorrapunkti nr 24 "Partnerluseesmärkideheakskiitmine" punkt 3, millega kohustati kaitseministrit jariigisekretäri esitama ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele partnerluseesmärkidelahtikirjutused koos ettepanekutega teiste valitsusasutustega nende eesmärkideelluviimisel tehtava koostöö vajaduse kohta. Kaitseministeerium on seisukohal,et kõik partnerluseesmärkides sisalduvad nõuded on integreeritud Eesti NATO-galiitumise aastaprogrammi (Annual National Programme-ANP) keskpika perioodi jaüheaastastesse plaanidesse. Läbi ANP ülesannete planeerimise, elluviimise ningaruandlusprotsessi on tagatud ka kõigi partnerluseesmärkide planeerimine,elluviimine ja aruandlus partnerluseesmärkides sätestatud ülesannete täitmisekohta. Sellega on tagatud ka kõigi asjaomaste valitsusasutuste osaluspartnerluseesmärkide elluviimise protsessis. Vastav ülesannete jaotus on heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2002. a istungil. Lisaks ANP-le onpartnerluseesmärkide elluviimiseks vajalik tööjaotus ning ülesanded erinevatevalitsusasutuste vahel täpsustatud ka Vabariigi Valitsuse 6. septembri 2002. akorraldusega kinnitatud dokumendis "Kaitsejõudude arengueesmärgid kuni aastani2015", mistõttu puudub vajadus eraldi partnerluseesmärkide elluviimisegaseonduvate dokumentide käsitlemiseks Vabariigi Valitsuse tasandil.

19. Audiitorite kutsekomisjoni moodustamine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Vastavalt audiitortegevuse seadusele saavad vannutatud audiitorid oma kutsepärast kutseeksami sooritamist. Eksami viib läbi kutsekomisjon. Kutsekomisjoniülesandeks vastavalt on eksamineerida audiitori kutse taotlejaid jaaudiitorkogu juhatuse poolt täiendavale eksamile suunatud audiitoreid, võttavastu audiitori ametivannet, väljastada audiitoritele kutsetunnistusi, võttavastu otsuseid täiendavale eksamile suunatud audiitori eksami sooritamise võimittesooritamise kohta ning kooskõlastada audiitorkogu juhatuse otsuseidaudiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise või lõpetamise kohta.Kutsekomisjoni moodustab Vabariigi Valitsus üheksaliikmelisena kolmeks aastaksaudiitorluse asjatundjatest. Eelnõu kohaselt kuuluvad moodustatavasseaudiitorite kutsekomisjoni Tõnis Saar Riigikontrollist, Helene TrudinaFinantsinspektsioonist, Urve Kipper, Enn Leppik, Andres Root ja SergeiTdistjakov audiitorkogust, Kaja Tamm Maksuametist ning Virve Vanaveski jaValner Lille Rahandusministeeriumist. Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a korraldusegamoodustatud audiitorite kutsekomisjoni liikmete volitused kestavad kuni 2.novembrini 2002. a.

20. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile Eesti tervishoiureformitutvustava seminari korraldamiseks Aserbaidthaani riigiametnikele
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, välisminister Kristiina Ojuland
Valitsus arutab Välisministeeriumile 104 230 krooni eraldamist Eestitervishoiureformi tutvustava seminari korraldamiseks Aserbaidthaaniriigiametnikele. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on seminar kavas läbi viia3.-7. novembrini 2002. a Tallinnas. Seminarist võtab osa 17 Aserbaidthaanitervishoiuspetsialisti. Seminari eesmärgiks on jagada Eesti kogemust sellistesvaldkondades nagu tervishoiu juhtimine ja seadusandlus, rahvatervise olukord jarahvatervisealane tegevus, tervishoiuteenuste korraldus, riiklikravimipoliitika ning Eesti tervishoiuprojekti 2015 eesmärgid ja tegevus.Välisministeerium taotleb seminari korraldamise kulude katmist VabariigiValitsuse reservis humanitaar- ja arenguabiks ettenähtud vahenditest. Taotletavsumma 104 230 krooni sisaldab seminarist osavõtjate majutus-, toitlustus-,transpordi- ja tõlkekulusid.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Politseiametile ekspertiisieest tasumiseks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Politseiametile 368 000 krooni eraldamist ekspertiisi eesttasumiseks. Tallinna Politseiprefektuuri kriminaalosakonnas majanduskuritegudetalituses on menetluses kriminaalasi, mis algatati 9. veebruaril 2000. a AS-iTEA Kirjastus avalduse alusel. Seletuskirja kohaselt algatati kriminaalasiselle kohta, et 1999. a veebruaris andis OÜ Festart turustamise eesmärgil väljainglise-eesti/eesti-inglise sõnaraamatu "Festart Dictionary" CD-ROM kandjal,võttes AS TEA Kirjastuse arvates selle aluseks viimase poolt varem väljaantudsõnaraamatud. TEA Kirjastus kui autoriõiguste valdaja ei ole sellist lubaandnud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et nii OÜ Festart juhatuse esimeeskui ka teised vaidlustatud sõnaraamatu koostamisest osavõtnud isikud väidavad,et sõnaraamatu koostamisel ei ole alusmaterjalina kasutatud ASi TEA Kirjastuseteoseid. Seletuskirja kohaselt on kriminaalasjas vajalik kriminaalvastutuseküsimuse otsustamiseks läbi viia ekspertiis vaidlusaluste sõnaraamatutekattuvuse ulatuse tuvastamiseks ning sellest lähtuvalt teose originaalsusekohta järelduste tegemiseks. Ekspertiisi läbiviija selgitamiseks ja vastavateenuse ostmiseks korraldas Politseiamet avatud pakkumismenetlusega riigihanke.Riigihanke hindamiskomisjon otsustas 12. juulil 2002. a tunnistada edukakspakkujaks Eesti Keele Instituudi pakkumise. Vastavalt Eesti Keele Instituudipakkumisele on nimetatud ekspertiisi läbiviimise maksumuseks 380 000 krooni,mis koosneb töötasust, sotsiaalmaksust, töötuskindlustusmaksest, asutuseüldkulust ja käibemaksust. Seletuskirja kohaselt puuduvad Politseiameti 2002. aeelarves vahendid sellise suuremahulise ekspertiisi eest tasumiseks.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-