Valitsuse 29.10.2009 istungi kommenteeritud päevakord

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 29. oktoobril 2009. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719
Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava
Algus kell 10:00 Stenbocki maja 29.10.2009

1. "Päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eelnõuga täpsustatakse regulatsiooni päästeteenistujate vanaduspensioni ja staa¾i arvestamiseks ning toetuse määramiseks pensioni ootel olevatele päästeteenistujatele. Ühtlasi kõrvaldatakse eelnõu kohaselt seni kehtiva päästeteenistuse seaduse rakendamisel ilmnenud puudused.

Lisaks sätestab eelnõu korra päästeametniku muule ametikohale nimetamiseks ja määramiseks. See annab võimaluse päästevaldkonna spetsialistide üleviimiseks ajutiselt teistesse valitsusasutustesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Selline võimalus on ette nähtud ka teistes siseministeeriumi valitsemisala asutustes.

2. "Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse rahvusvahelise sanktsiooni rakendajate ja rakendamise tagamise eest vastutavate riigiasutuste kohustusi. Järelevalvet sanktsioonide rakendamise üle peab rahapesu andmebüroo.

Eelnõu kohaselt luuakse ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduses seni puudunud rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamise üksikasjalik regulatsioon. Luuakse seaduslik alus rahvusvahelisest sanktsioonist erandi taotlemiseks. Rahvusvahelistest sanktsioonidest lubatakse teha erandeid näiteks juhul, kui on vaja tagada isikute põhivajaduste rahuldamine. Nähakse ette õiguskaitse võimalused isikutele, kelle suhtes on rakendatud rahvusvahelist finantssanktsiooni. Isik võib taotleda rahapesu andmebüroolt kontrolli tema vastu võetud meetmete õiguspärasuse üle.

Eelnõu on seotud Riigikogule esitatud "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõuga.

3. "Välisteenistuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu seadusena jõustumine hoiaks kokku välisministeeriumi kulusid aastas ligi 5,2 miljonit krooni.

1,2 miljonilise kokkuhoiu annab järgmiseks aastaks sellise korra peatamine, mille kohaselt teenistuja välisesindusse tööle asumisel või välisesindusest tagasi kutsumisel makstakse talle hüvitisena uue või eelmise ametikoha ühe kuu palk.

Eelnõu kohaselt on järgneva kahe eelarveaasta jooksul teenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa tasu igal kuul 1,2-kordne kuu töötasu alammäär. Kehtivas redaktsioonis on abikaasatasu suuruseks kahekordne alampalk. Muudatusest tuleneva kokkuhoiuga säästetakse umbes neli miljonit krooni.

Tasakaalustamaks abikaasatasu ajutist vähenemist tõstetakse 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini abikaasatasu maksmise künnist. Abikaasatasu maksmine sõltub abikaasa ajutise töötamise eest saadud tulust. Kui praegu makstakse välisteenistujale abikaasatasu juhul, kui abikaasa tulu kvartalis ei ületa kahekordset alampalka, siis eelnõu näeb ette abikaasatasu maksmist siis, kui nimetatud tulu kvartalis ei ületa viiekordset 1,2-kordset kuu töötasu alammäära.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2010 koos järgmise aasta riigieelarve seadusega.

4. Arvamuse andmine "Riigilõivuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (604 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu rahanduskomisjon algatas seaduse eelnõu 604 SE, mille kohaselt muudetakse riigilõivu suurust Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtusse pöördumisel.

Muudatus tuleneb Riigikohtu otsusest, mille kohaselt halduskohtu kui esimese astme kohtu välistamine riigihankevaidluste lahendamise menetlusest on põhiseadusega vastuolus. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt esitatakse kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohe ringkonnakohtule ehk teise astme kohtule.

Kui enne nimetatud Riigikohtu lahendi jõustumist tasus hanke vaidlustaja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks ringkonnakohtus riigilõivu 10 000 või 20 000 krooni, siis halduskohtusse pöördumisel on riigilõiv 250 krooni. Hinnanguliselt jääks seadust muutmata riigieelarvesse aasta jooksul laekumata 139 200 – 278 400 krooni (tuginedes 2008. aasta vaidlustuskomisjoni otsuste peale kaebuste esitamise statistikale). Lisaks soodustab madal riigilõiv nii öelda igaks juhuks hagi esitamist.

5. Kutselise kalapüügi võimalused 2010. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse maakondade ja püsiasustusega väikesaarte alalistele elanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa 2010. aasta kalapüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel. Püügivõimaluste määramise aluseks on teadussoovitused ja kalavarude seisund Eesti rannikumeres ja sisevetes.

Rannapüügi võimalused on jäänud üldjoones samaks. Sarnaselt eelmise aastaga on vähendatud angerjarüsade koguarvu 15% tulenevalt nõukogu määrusest, mis kehtestab meetmed Euroopa angerja varude taastamiseks.

Suurematel siseveekogudel – Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel –jäävad püügivõimalused samaks.

Võrreldes 2009. aastaga muutuvad püügivõimalused väikejärvedel.

Väikejärvedel 2009. aastaga võrreldes püügivõimalused muutuvad. Põhjuseks on eelkõige nakkevõrgu püügivõimaluste vastavusse viimine Eesti teadlaste väljatöötatud mudeliga, mis arvestab kalavaru suurust.

Nii vähendatakse Keeri, Kuremaa ja Vagula järvedel nakkevõrkudega püüda lubatavate kalendrikuude arvu. Kuud on määratud vastavalt konkreetsel järvel püüdvate kalurite soovidele. Lisaks on nakke- või raamvõgu kasutamise arvu piiratud Saadjärvel 26-lt 14-le, Kaiavere järvel 8-lt 6-le, Ernistu järvel 12-lt 5-le ning keelatud Pikkjärvel. Angerjapüügi tasuvuse tõstmiseks suurendatakse selle püügiks kasutatavate ääremõrdade arvu 6-lt 10-le.

Nakkevõrkude piirarvu vähendamine harrastuspüügil ning kutselise nakkevõrgupüügi lubamine vaid talvisel perioodil tõstab osaliselt ka püügivahendite saagikust.

Koosmõjus angerjapüügivõimaluste suurendamisega kompenseerib see kaluritele nakkevõrgupüügi vähenemisest tuleneva kahju. Kalavarude säästlik ja püügivõimsuse optimaalsel tasemel majandamine lubab juba mõne aasta möödudes saada senisest suuremat tulu ning tagada kalapopulatsioonide jätkusuutlik areng.

Määruse rakendamiseks ei ole vajalik teha täiendavaid kulutusi. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid rahalisi tulusid.

6. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004. a määruse nr 215 “Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise kord” muutmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus Eesti kaitseväe poolt välisriigis tekitatud lepinguvälise kahjunõude kompenseerimist.

Praegu võib erandkorras kaitseväe tekitatud kahju hüvitada kahjustatud isikule või tema omastele kohe kuni 50% ulatuses esialgselt hinnatavast kahjusummast, kuid mitte rohkem kui 50 000 Eesti krooni. Muudatuse kohaselt kaotatakse ära 50% hüvitamise määr. Eesmärk on sätestada võimalus kompenseerida tsiviilisikutele kohe 100% hinnatavast kahjusummast. Jätkuvalt oleks tegemist erandjuhtumiga ning hüvitise ülempiir jääb samaks.

Teise muudatusena lisatakse, et selline erandkorras kohene kahjuhüvitamine on ette nähtud ainult operatsiooni käigus tekitatud kahju korral, kuna raske on ette näha põhjendatud juhtu kohese kahjuhüvitamise vajaduseks teistes olukordades.

Täpsustatud on ka seda, kes otsustab kahju hüvitamise. Kehtiva korra kohaselt on otsustajaks “üksuse ülem” või “üksuse juht”. Eelnõu kohaselt otsustab kahju kohese hüvitamise Eesti kontingendi ülem või Eesti kontingendi vanem rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas.

Muudatus võimaldab erandkorras lihtsustatud ja kiirendatud lepinguväliste kahjunõuete menetlemist ja hüvitamist. Operatsiooni piirkonnas kohalike elanikega heade suhete hoidmiseks ja vaenuliku suhtumise ärahoidmiseks on oluline, et kahjude hüvitamine toimuks võimalikult kiiresti ja võimalusel kohapeal.

Kuna hüvitise piirsummad jäävad praegu kehtiva määrusega võrreldes samaks, siis lisakulutusi määruse muudatus ei too.

7. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2009. a määruse nr 42 “Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste kehtestatud piirhindu ja struktuuri tulenevalt patoloogia, endoskoopia, bronhoskoopia ja radioloogia teenuste tegevuspõhisest kirjeldamisest.

Erialaühenduste poolt esitatud ettepanekute alusel lisatakse uusi tervishoiuteenuseid või muudetakse olemasolevaid ning kehtestatakse piirhindade kohaldamise koefitsient tulenevalt ravikindlustuse eelarve rahalistest võimalustest.

Määrus jõustub 15. novembril 2009.

8. Maa andmine Väike-Maarja valla munitsipaalomandisse (Väike-Maarja vallas Vao külas asuv maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Väike-Maarja valla munitsipaalomandisse Lääne-Viru maakonnas Vao külas asuv maaüksus pindalaga 9019 m². Maaüksuse sihtotstarve on mäetööstusmaa ning vald vajab maaüksust kruusa kaevandamiseks.

Maaüksusel asuv maa-ainese varu võimaldab valla suhteliselt suure teede kilometraa¾i juures teostada järgneval viiel aastal vallateede remonti ja hoolet oluliselt odavamalt ja efektiivsemalt.

Kruusa kaevandamine ei ole seadusega otseselt pandud kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Kohaliku omavalitsuse selgituse kohaselt ei ole antud juhul kaevandamine mitte eesmärk ja põhitegevus, vaid abitegevus materjalide kättesaamiseks maapõuest valla teeremondi ja -ehituse tarbeks. Munitsipaalomandis olev karjäär võimaldab seda teha oluliselt odavamalt kui siis, kui karjäär oleks eraettevõtja kasutuses. Kaevandamisega hakkab tegelema munitsipaalettevõte.

Väike-Maarja vald ei kavanda maaüksuse müüki. Maardla ammendumise korral liidetakse see koos Väike-Maarja valla munitsipaalomandis olevate Liivapõllu ja Meibaumi karjääri maaüksustega üheks puhkealaks.

9. Riigivara tasuta üleandmine Tartu Maavalitsuse valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (2 kinnistut)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab Tartu maavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tasuta üle 2 kinnistut, mis on vajalikud põhimaantee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme lõigu Rõhu-Puhja km 7,2-23,6 remondiks.

Üleantavate kinnistute valitsema volitatud asutuseks määratakse maanteeameti hallatav riigiasutus Lõuna Teedekeskus.

Põhimaantee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme lõigu Rõhu-Puhja km 7,2-23,6 remondi tehnilises projektis olid ette nähtud Tartu maavalitsuse valitsemisel olevate Kalmi ja Asusilla kinnistute maa-äralõiked teeremondi teostamiseks. Kõnesolevate kinnistute jagamise teostas Tartu maavalitsuse volitusel maanteeamet.

10. Volituste andmine Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus asutamiseks
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrit asutama riigi osalusega aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus. Aktsiaseltsi loomise eesmärk on suurendada tagatisskeemi riskide võtmise võimet, tagada eksportijatele stabiilsus eksporditagatiste pakkumise osas ning võimaldada turuolukorra muutustest tulenevalt paindlikkust erinevate kindlustusteenuste pakkumisel.

Eraõigusliku krediidikindlustusseltsi asutamisega luuakse lisaks ametlikult riigi poolt tagatava krediidikindlustuse väljastamisele võimalused lühiajaliste eksporditehingute tagamiseks ka Euroopa Liidu ja OECD riikide suunal (nn turukõlblikud riigid) ning pakutakse siseriiklikku krediidikindlustust. Viimasele kahele tootele riiklik tagatis ei laiene ja tegemist on ärilistest põhimõtetest lähtuva tegevusega.

Kuni krediidikindlustusseltsile tegevusloa saamiseni väljastab tagatisi KredEx, seejärel suunatakse kogu ekspordialane tegevus krediidikindlustusseltsi.

Täna pakub eksportijatele riiklikke ekspordigarantiisid Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx. Ettevõtjatele korvatakse kokkulepitud ulatuses eksportimisel poliitilistest või kommertsriskide realiseerumisest tulenevad kahjud. Tulenevalt Euroopa Liidu kehtivatest riigiabi reeglitest saab KredEx momendil garanteerida eksporttehinguid peamiselt vaid kolmandate riikide suunal, see tähendab väljaspoole ELi ja OECD riike.

Olemasolev ekspordigarantiide süsteem küll toimib, aga ei täida oma eesmärki – tehingute mahud on liigselt piiratud, üksikute suurte riskide realiseerumine võib kaasa tuua garantiide pakkumise lõpetamise. Lisaks puudub võimalus operatiivselt reageerida turunõudluse muutustele, näiteks pakkuda garantiisid ELi riikide suunal, kuigi vajadus taolise toote järele on olemas.

Ekspordi riikliku tagamise seadusega, mis on läbinud Riigikogus esimese lugemise, kehtestatakse uued alused ekspordi riiklikul tagamisel ning sätestatakse uue eraõigusliku krediidikindlustusseltsi asutamine riigi ja sihtasutuse KredEx koostöös ning osalusel.

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustuse aktsiatest 2/3 kuulub riigile ning 1/3 Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx. Aktsiaseltsi asutamine eeldab riigieelarvelist investeeringut majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest mahus 200 miljonit krooni kindlustusseltsi aktsiakapitali. Sellele lisandub 100 miljoni krooni suurune KredExi osalus.

11. Osaühingu Tehnokontrollikeskus osakapitali suurendamine ja volituste andmine põhikirja muutmiseks ning riigivara üleandmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile kui OÜ Tehnokontrollikeskus osalust valitsevale ministrile volitus otsustada äriühingu osakapitali suurendamine ja põhikirjas vastavate muudatuste tegemine. Eelnõu kohaselt antakse OÜ-le Tehnokontrollikeskus üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev, Tallinnas Telliskivi tn 59 asuv kinnistu.

Telliskivi tn 59 kinnistul paikneb elektrilabor, milles asuvad spetsiifilised ning unikaalsed mõõteseadmed, mille ümberpaigutamine on väga kulukas ning võib rikkuda seadmete töökindluse.

OÜ Tehnokontrollikeskus osakapitali on kavas suurendada üleantava kinnisasja väärtuse võrra, mis on 3 240 000 krooni. OÜ Tehnokontrollikeskus hetkel kehtiv põhikiri näeb osakapitali miinimumsuuruseks 60 000 krooni ja maksimumsuuruseks 200 000 krooni. Kuivõrd Telliskivi 59 kinnistu väärtus ületab põhikirjas ettenähtud osakapitali maksimumsuurust, on OÜ Tehnokontrollikeskus osakapitali suurendamiseks antud juhul vaja muuta ka põhikirja osakapitali piirmäärade osas.

Eelnõu kohaselt tehakse lisaks riigivara üleandmisele vajalikke põhikirjalisi muudatusi seoses OÜ Tehnokontrollikeskus tegevusvaldkonna laiendamisega. Täpsustatud on mitmete punktide sõnastust ning lisatud on punktid Euroopa Liidu teavitatud asutusena tegutsemise, omanikujärelevalve ning ehitusprojektide, ehitiste-rajatiste ekspertiiside teostamise õiguse kohta.

12. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevad Jõhvi linnas Keskväljak 9 ja Põlva linnas J. Käisi tn 1a asuvad kinnistud mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Üleantavate kinnistute harilik väärtus on 2,46 mln krooni, mille võrra suurendatakse Riigi Kinnisvara ASi aktsiakapitali.

Nimetatud hoonetes paiknesid maakondlikud tööturuameti keskused. Tööturuameti likvideerimisega käesoleva aasta maikuust on hooned antud töötukassa kasutusse ja kokkuleppe alusel haldab neid Riigi Kinnisvara AS. Sotsiaalministeeriumil ja tema allasutustel pole nimetatud kinnistutele enam rakendust.

Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused koosnevad riigilõivudest, notaritasudest, hindamisaktide koostamiseks vajalikest teenustasudest. Kulutused katab Riigi Kinnisvara AS.

13. Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta seisuga 30. september 2009. a Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Aruanne

30. septembri 2009. aasta seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses 3,9 miljardit krooni ja turuväärtuses 4,0 miljardit krooni. Reservi realiseeritud kasum 2009. aasta septembri lõpu seisuga moodustab 436,2 miljonit krooni ja realiseerimata kasum 101,5 miljonit krooni.

Riigieelarve seaduse alusel laekus 2009. aasta III kvartalis reservi 33,4 miljonit krooni. Riigikogu otsustas 10. juunil 2009. a võtta 2009. aasta 1. augustiks kasutusele stabiliseerimisreservi vahendeid üldmajanduslike riskide vähendamiseks ja katta nende arvel 2009. aasta riigieelarve kulude ja tulude vahe summas 3,5 miljardit krooni. Vastavalt Riigikogu otsusele võeti 30. juulil 2009. a üldmajanduslike riskide vähendamiseks reservist 3,5 miljardit krooni kasutusele.

Rahandusministeerium esitab stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande Vabariigi Valitsusele hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga.

14. Laenu andmine ASile Tallinna Sadam
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse ASile Tallinna Sadam laenu kuni 50 miljonit eurot tähtajaga kuni 15 aastat. Laenuga finantseeritakse Muuga sadama kui riigi jaoks olulise infrastruktuuri objekti suuremahulisi investeeringuid, sealhulgas konteinerite veoks ja käitlemiseks vajaliku infrastruktuuri väljaehitamist. Samuti rahastatakse Muuga tööstuspargi üldkasutatava tagalaala ning raudteepargi ja –viadukti rajamist.

Käesoleval ja järgmisel aastal investeerib ettevõte kokku 1,5 miljardit krooni, millest suur osa läheb Muuga sadama arendamiseks. Investeeringute elluviimiseks vajab AS Tallinna Sadam lisaks ca 800 miljonit krooni laenuvahendeid. Arvestades ASi Tallinna Sadam investeerimisprojektide pika tasuvusajaga, tuleb neil investeeringuteks vajalikku võõrkapitali kaasata ka sarnase tähtajaga.

Pikaajalisi laenusid pakuvad käesoleval hetkel vaid rahvusvahelised finantsinstitutsioonid nagu näiteks Euroopa Investeerimispank ja Põhjamaade Investeerimispank. Kuna nendelt institutsioonidelt on AS Tallinna Sadam juba varasemate investeerimisprojektide jaoks laenuvahendeid kaasanud, ei ole kumbki pank tulenevalt oma rahastamispõhimõtetest huvitatud ettevõttele täiendava laenu andmisest.

ASi Tallinna Sadam poolt kommertspankadest võetud laenupakkumised osutusid kõik lühiajalisteks ning finantsturgude ebakindlusest tingitud refinantseerimise riski vältimiseks soovib AS Tallinna Sadam taotleda pikaajalist laenu riigilt.

Rahandusministeerium on analüüsinud ASi Tallinna Sadam laenu teenindamise võimet ning on seisukohal, et ettevõte suudab taotletavat laenu korrektselt tasuda.

AS Tallinna Sadam on 100% riigile kuuluv Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks, kuhu kuulub viis sadamat. Sadamaid läbib aastas 29 miljonit tonni kaupa ja pisut vähem kui 7 miljonit reisijat. Seetõttu on AS Tallinna Sadam riigi jaoks oluline infrastruktuuriteenuse pakkuja, kes täidab oma tegevusega otseselt avalikke ülesandeid.

15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile Euroopa meistrivõistlustel maastikuratta maratonis meeste eliitklassis kuldmedali võitnud sportlase ja tema treeneri premeerimiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 150 000 krooni Euroopa meistrivõistlustel maastikuratta maratonis meeste eliitklassis kuldmedali võitnud sportlase Allan Orase premeerimiseks 100 000 krooniga ja tema treeneri Harald Osjametsa premeerimiseks 50 000 krooniga.

16. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse välistoetuste ning kaasfinantseerimisega seonduvat kulude administratiivset jaotust ja jaotust majandusliku sisu järgi justiitsministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvetes.

17. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2009. a korralduse nr 14 “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2009. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude objektiline liigendus, sihtotstarbeliste eraldiste põhivara soetamise kulude objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2009. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Muudatused lähtuvad ministeeriumide ettepanekutest kulude sisemise ümbertõstmisega investeeringute objektilises liigenduses ja tegevuskulude jaotuses personali- ja majandamiskulude vahel.

Eelnõu kohaselt muudetakse ministeeriumide ettepanekute alusel osaliselt Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2009. a korralduse nr 14 lisasid 1, 2, 3 ja 4.

18. Eesti kodakondsuse andmine (15 isikut)
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 15 isikule.

13 eelnõus nimetatud isikut on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, 1 Ukraina kodanik ja 1 Gruusia kodanik. Eesti kodakondsus antakse isikutele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
19. Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Migratsioonifond ühinemiseks Integratsiooni Sihtasutusega
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse volitus siseministrile kui SA Eesti Migratsioonifond riigi nimel asutajaõigusi teostavale isikule ning kultuuriministrile kui Integratsiooni Sihtasutuse riigi nimel asutajaõigusi teostavale isikule otsustada Sihtasutuse Eesti Migratsioonifond ühinemine Integratsiooni Sihtasutusega.

Ühendatavaks sihtasutuseks on Sihtasutus Eesti Migratsioonifond ja sihtasutuse uueks nimeks saab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Migratsiooni ja integratsiooni valdkonnas tegutsevad käesoleval ajal kaks sihtasutust, mille põhikirjalistes eesmärkides esineb kattuvusi. Sihtasutuste ühendamise eesmärk on rahaliste ja inimressursside otstarbekam kasutamine ning sellest tuleneva sünergia tekitamine integratsiooni ja migratsiooni valdkonnas.

Sihtasutuste ühendamisel määratakse Euroopa Migratsioonivõrgustikuga seotud küsimustes riiklikuks kontaktpunktiks Sisekaitseakadeemia.

Kahe sihtasutuse ühendamine ei nõua täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Pärast ühinemise jõustumist tõstetakse 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu muudatusega vahendid ümber siseministeeriumilt kultuuriministeeriumile maksimaalselt 2,2 mln krooni ulatuses.

20. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2001. a korralduse nr 457-k „Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse asutamine” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks haridus- ja teadusministeerium sotsiaalministeeriumi asemel.

Sotsiaalministeerium on üks Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse asutajatest. Tänaseks on haridus- ja teadusministeerium ning Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus sõlminud halduslepingu, milles on muuhulgas määratud sihtasutusele pandud ülesanded. Muutunud on finantseerimise põhimõte. Haridus- ja teadusministeerium finantseerib ja korraldab Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse tegevust.

21. Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2002. a korralduse nr 457-k “Eesti Vabariigi esindaja ja tema asendaja määramine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide assambleesse” muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse Eesti esindaja ja tema asendaja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide assambleesse ametikoha järgi. Eesti esindajaks nimetatakse justiitsministeeriumi kantsler ja tema asendajateks Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Madalmaade Kuningriigis ning Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja ÜRO juures (sõltuvalt assamblee toimumiskohast).

Eesmärgiks on kaotada vajadus igakord korraldust muuta seoses esindaja teenistussuhte lõppemise või asendaja roteerimisega välisministeeriumis.

Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2002. a korraldusega määrati assambleesse Eesti esindaja ja tema asendaja nimeliselt. Korraldust on olnud vaja korduvalt muuta. Hetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt on Eesti esindaja assamblees Jüri Pihl (endise ametinimetusega justiitsministeeriumi kantsler) ja asendaja Sven Suursaar (endise ametinimetusega välisministeeriumi juriidilise osakonna 2. sekretär).

1998. a loodud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eesmärgiks on raskeimate rahvusvaheliste kuritegude (genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod) toimepanijate üle õigusemõistmine juhul, kui riigid ei ole ise võimelised seda tegema või ei soovi seda teha. Osalisriikide assamblee koguneb kohtu asukohariigis Hollandis või ÜRO peakorteris vähemalt kord aastas.

22. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Kohtu eelotsuse menetluses C-249/09 Novo Nordisk versus Ravimiamet
Esitaja : välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Tartu Ringkonnakohus on Euroopa Kohtule esitanud eelotsuse taotluse (C-249/09) inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitleva direktiivi 2001/83 artikli 87 lõike 2 tõlgendamise kohta. Eelotsuse küsimused käsitlevad ravimite väljakirjutamise õigusega isikutele (eeskätt arstidele) suunatud ravimireklaamile kehtivaid nõudeid ja piiranguid.

Tegemist on viienda eelotsusetaotlusega Eesti kohtult. Liikmesriik esitab üldjuhul Euroopa Kohtule oma seisukoha alati, kui eelotsust küsivaks kohtuks on liikmesriigi enda kohus.

23. Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu määruse, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, eelnõu kohta
Esitaja : välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad EL õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõuga muudetakse määrust 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses läbiviidud tuumakatsetustega.

ÜRO Julgeolekunõukogu on kehtestanud KRDV suhtes rahvusvahelised sanktsioonid resolutsiooniga 1718 (2006) ja sellele järgnenud resolutsiooniga 1874 (2009). Resolutsioon 1874 (2009) kehtestati vastureaktsioonina 25. mail 2009 KRDV-s läbiviidud tuumakatsetusele, ja sellega tugevdatakse varem kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone – relvamüügi-, ekspordi- ja transiidikeeld, finantspiirangud, KRDV tuumaprogrammiga seotud isikute vahendite külmutamine.

Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõu eesmärk on tagada Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide ühetaoline rakendamine EL-is. Eesti toetab määruse vastuvõtmist ja täiendavate KRDV vastu suunatud piiravate meetmete kehtestamist.

24. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist, eelnõu kohta
Esitaja : sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti Eesti seisukohad EL õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku asendada kehtiv biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist reguleeriv direktiiv määrusega, et ajakohastada valdkonna regulatsiooni ning tagada ühtne kohaldamine kogu Euroopa Liidus.

Eelnõu laiendab reguleerimisala toiduga kokkupuutuvates materjalides sisalduvatele biotsiididele ning biotsiide sisaldavatele toodetele või materjalidele. Samuti muudetakse biotsiidide toimeainete ELi nimekirja kandmise korda, ühtlustatakse biotsiidide turulelaskmise loa andmise menetlust, täpsustatakse lubade vastastikust tunnustamist käsitlevaid sätted, muudetakse andmenõudeid ja andmete jagamist käsitlevaid sätteid, lihtsustatakse andmekaitse-eeskirjasid ning viiakse sisse kombineeritud tasude süsteem. Määrust soovitakse rakendama hakata 2013. aasta algusest.

Biotsiidid on desinfitseerimis-, säilitus-, kahjuritõrjevahendid jmt, mis on vajalikud tervisele kahjulike ning tooteid kahjustavate organismide bioloogiliseks või keemiliseks hävitamiseks või peletamiseks. Biotsiidid võivad ohustada inimesi, loomi ja keskkonda.

Eesti toetab põhimõtteliselt eelnõu, mis ühtlustab biotsiidituru nõuded ja vähendab halduskoormust ning leiab, et muudatused parandavad pikaajalises mõjus tervise- ja keskkonnaohutust. Süsteemi muutmisel saavad edaspidi suurema rolli Euroopa Kemikaaliamet ning kesksed ühenduse menetlused. Eesti peab oluliseks, et eelnõus oleks selgemini määratletud, kuidas Euroopa Kemikaaliamet hüvitab liikmesriikide pädevatele asutustele biotsiidide turustamise lubade taotluste hindamise kulud. Täpsustamist vajab ka biotsiidide turustajatele aastatasude kehtestamine. Põhilised lisanduvad kulud ettevõtjatele on seotud uute märgistamisnõuetega, uute toimeainete ELi nimekirja lisamisega ning uutele biotsiididele lubade taotlemisega.

25. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
25.1. Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 20. oktoobri 2009. a istungist
Esitaja : rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

20. oktoobri 2009. a. majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kohtumisel võeti vastu järeldused fiskaalpoliitika väljumisstrateegiate ja finantsstabiilsuse tagamise parendustegevuste kohta. Kinnitati ajakava finantsstabiilsuse meetmete reformimiseks. Lepiti kokku Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomist käsitlevates õigusaktides. Kompromissi ei saavutatud rahvusvahelise kliimapoliitika rahastamist puudutavate nõukogu järelduste osas. Kokku ei lepitud kolmandate riikidega sõlmitavate maksupettuste vastaste lepingute vallas.

25.2 Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 19. ja 20. oktoobri 2009. a istungist
Esitaja : keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Ülevaade

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 19. ja 20. oktoobri 2009. a. istungil saavutati poliitiline kokkulepe kalanduse kontrollmääruse üle ja võeti enamushäältega vastu järgmise aasta Läänemere kalapüügivõimaluste määrus, mis kehtestab Euroopa Liidu liikmesriikidele järgmise aasta räime, kilu, tursa ja lõhe püügikvoodid ja lubatud püügipäevad. Samuti andsid liikmesriigid komisjonile mandaadi läbirääkimiste alustamiseks Norraga iga-aastastel kalanduskonsultatsioonidel. Komisjon otsustas eraldada 280 miljonit eurot ühise põllumajanduspoliitika eelarvest piimasektori abistamiseks. Geneetliselt muundatud maisiliinide kohta kvalifitseeritud häälteenamust eelnõude vastuvõtmiseks ei saavutatud.

25.3 Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 21. oktoobri 2009. a istungist
Esitaja : keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Ülevaade

21. oktoobri 2009. aasta keskkonnanõukogu istungil võttis nõukogu vastu EL-i ühtsed seisukohad Kopenhaageni kliimakonverentsiks, ökotõhusa majanduse teemal ja Euroopa Liidu strateegia laevade lammutamistavade parandamise kohta. Toimus poliitiline mõttevahetus elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes direktiivide reguleerimisalade teemal.

25.4 Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 23. oktoobri 2009. a istungist
Esitaja : justiitsminister Rein Lang, siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Ülevaade

23. oktoobri 2009. a justiits- ja siseküsimuste nõukogul kiideti heaks A-punktid (dok nr 14762/09 PTS A 46). Muu hulgas võeti vastu järgmised dokumendid ja õigusaktid:
- aruanne nõukogule arutelude kohta, mis käsitlevad komisjoni aruannet nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaldamise kohta;
- nõukogu järeldused Internetis levitatava lapsporno vastase Euroopa finantskoalitsiooni ja vastavate siseriiklike finantskoalitsioonide kohta;
- nõukogu järeldused Euroopa Liidus kuriteo ohvriks langenud isikute õiguste teostamise tagamise ja neile antava abi parandamise strateegia kohta;
- nõukogu raamotsus Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes;
- nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise väljaandmislepingu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse õigusabi osutamise lepingu sõlmimist Euroopa Liidu nimel.