Valitsuse 29.11.2012 istungi kommenteeritud päevakord

28.11.2012 | 15:18

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas, 29. november 2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Anu Adra-Entsik 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Arvamuse andmine \"Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse\" eelnõu (326 SE) kohta
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu eesmärk on muuta politsei ja piirivalve seaduse alusel makstavate pensionite ümberarvutamise kord sarnaseks teiste riiklike pensionite ümberarvutamise põhimõtetega.

Praegu arvutatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel makstavaid pensione ümber pensioni suuruse arvestamise aluseks oleva ametipalga suuruse muutumisel.

Eelnõu kohaselt hakatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel makstavaid pensione nagu teisigi riiklike pensione indekseerima pensioniindeksiga, mille kehtestab valitsus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Enne politsei ja piirivalve seadust kehtinud politseiteenistuse seaduse ja piirivalveteenistuse seaduse alusel määratud politsei- ja piirivalveametnike pensione hakati indekseerima alates 2010. aastast.

Eelnõu algatas Riigikogu Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon 21. novembril 2012.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks siseministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile, kes mõlemad esitatud eelnõu toetavad.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2013.

2. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE) põhimõttelise muudatusega nõustumine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus otsustas 17. mai 2012 istungil algatada „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse“ eelnõu, mille sisuks on vajaduspõhise õppetoetuse loomine kõrghariduse tasemel õppimiseks.

Eelnõu läbis 26. septembril 2012 Riigikogus esimese lugemise, sellele esitati muudatusettepanekud ja Riigikogu kultuurikomisjon kujundas nende osas 19. novembri 2012 istungil oma arvamuse. Kultuurikomisjonis leidis toetust ettepanek muuta sotsiaalhoolekande seadust selliselt, et vajaduspõhist õppetoetust ei arvestata toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka.

Vajaduspõhise õppetoetuse sissetulekute hulka arvestamine või mittearvestamine oli enne valitsuses eelnõu heakskiitmist üheks olulisemaks eriarvamuste põhjuseks, mille vastu olid nii sotsiaalministeerium kui ka rahandusministeerium printsiibi tõttu, et kõik tulud peaksid arvestuse sisse minema. Samas muudaks see printsiip võimatuks õppetoetuste diferentseerimise, kus kõige vaesemad saaks rohkem ja vähem vaesemad väiksemas mahus õppetoetust.

Kultuurikomisjon otsustas seadustada ka diferentseerimise ning hetkel on toimetulekutoetuste korra muutmisega nõustunud kõik ministeeriumid.

Kultuurikomisjoni ettepanekul diferentseeritakse toetust järgmiselt: kui sissetulek pereliikme kohta ei olnud suurem kui 70 eurot kuus, siis on toetuseks 220 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta jäi vahemikku 70,01-140 eurot, siis toetuseks 135 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta oli vahemikus 140,01-280 eurot kuus, siis on toetuseks 75 eurot kuus. Üle 280 eurot sissetulekuga toetust ei saa. Tudeng seotakse perekonnaga kuni 24. eluaastani.

Vabariigi Valitsuse reglemendi kohaselt esitab eelnõu esindav minister eelnõus Riigikogu menetluse käigus tehtavad põhimõttelise tähtsusega muudatused seisukoha kujundamiseks valitsusele. Sellest tulenevalt esitab haridus- ja teadusminister kultuurikomisjonis heakskiidetud muudatuse sotsiaalhoolekande seaduse muutmise osas valitsusele seisukoha kujundamiseks.

Eelnõu teine lugemine on Riigikogus kavandatud 5. detsembril 2012.

3. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määruse nr 208 \"Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis\" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse muutmine tuleneb praktikas ilmnenud Euroopa Liidu õiguse ning Eesti siseriiklike nõuete erinevusest mõõtetulemuste ja mõõtühikute abil väljendavate suuruste esitamisele.

Eelnõuga muudetakse ja sõnastatakse ümber määruse nõudeid mõõtetulemuste ja mõõtühikute abil väljendatavate suuruste esitamiseks juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuga. Kehtivas määruses toodud nõuetele vastavalt võib esitada mõõtetulemusi ja mõõtühikute abil väljendatud suurusi lisaks kohustuslikele SI ühikutele ka mõõtühikutes, mida käesolev määrus ei sisalda, kuid need peavad olema märgitud sulgudes kohustuslikes mõõtühikutes esitatud väärtuste järel. Selline nõue ei ole kooskõlas Nõukogu direktiiviga, mis käib mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja on Eesti õigussüsteemi üle võetud muudetava määruse sätetega. Direktiivi kohaselt ei tohi olla täiendavates mõõtühikutes väljendatud suurusnäidud suuremad ega muul moel rõhutatult esile toodud võrreldes kohustuslikes mõõtühikutes väljendatud suurustega. Visuaalselt suurema ja muul moel rõhutatult esiletoomise all on silmas peetud muuhulgas näiteks visuaalset numbri- ja tähemärkide suuruse erinevust, nende arvulist ülekaalu SI ühiku suhtes jms.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulusid ega tulusid.

Määrus jõustub üldises korras.

4. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni moodustamine ja selle koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Aastateks 2010-2012 moodustatud keeleauhinna komisjoni volitused on lõppenud, seetõttu moodustatakse eelnõu kohaselt aastateks 2013–2015 uus komisjon. Komisjon on 9-liikmeline, kusjuures üks ja sama isik ei tohi olla komisjoni liige rohkem kui kuus aastat järjest. Komisjoni ülesanne on igal aastal teha valitsusele ettepanek F.J. Wiedemanni keeleauhinna määramiseks.

Eelnõu kohaselt saavad uuteks komisjoni liikmeteks Martin Ehala, Margit Langemets, Tõnu Seilenthal ja Jüri Valge.

Komisjoni esimees on haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Eelmisest koosseisust jätkavad Toomas Kiho, Irma Sild, Helle Metslang ja Anna Verschik.

5. Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisega seonduvate Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine
1) Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisega seonduvate Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine (Sumitomo Corporation)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisega seonduvat valitsuse kahte korraldust seoses uute objektide lisamisega reservvahendite kasutamise eesmärgil ja abikõlbulikkuse perioodi pikendamisega. Muudatuste tegemiseks on eelneva nõusoleku andnud ostja Sumitomo Corporation.

Esimese kokkuleppe korraldusse lisatakse kuus täiendavat objekti: Lääne-Viru rakenduskõrgkooli katlamaja, Rahvusooper Estonia hoone, politsei- ja piirivalveameti hoone Rahumäe teel Tallinnas, AS Hoolekandeteenused Koluvere kodu hooned, patendiameti hoone ning maksu- ja tolliameti Narva hoone.

Teise kokkuleppe korraldusse lisatakse neli uut objekti: Sipa lasteaia hoone, Valtu spordimaja hoone, Kuressaare raekoda ning Ulila keskuse hoone.

Pärast korralduste muutmist muudetakse ka rahandusministri määrusi, millega uutele objektidele sätestatakse abikõlblikkuse periood 2013. aasta lõpuni, lepingu sõlmimise tähtaeg ja investeeringute kava esitamise ning kinnitamise tähtajad.

Kohustuste täitmisega kaasnevad täiendavad haldus- ja auditeerimiskulud (nt kontroll toetuse saajate tegevuse üle, aruannete koostamine) kaetakse kokkuleppe alusel saadavatest finantsvahenditest vastavalt kokkuleppes sätestatud ulatusele. 2013. aastal ning 2014. aastal aruannete koostamisega seonduvad kulud katab rahandusministeerium oma eelarveliste vahendite arvelt.

2) Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisega seonduvate Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine (Mitsubishi Corporation)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse kolme riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisega seonduvat valitsuse korraldust seoses uute objektide lisamisega reservvahendite kasutamise eesmärgil ja abikõlbulikkuse perioodi pikendamisega. Eelneva nõusoleku lepingu muudatuste sõlmimiseks on Mitsubishi Corporation andnud.

Esimese kokkuleppe korraldusse lisatakse kümme uut objekti: Eesti Draamateatri hoone, Võru kohtumaja, Põlva kohtu- ja politseihoone, justiitsministeeriumi hoone, Võru politseimaja, maksu- ja tolliameti Viljandi hoone, õiguskantsleri kantselei hoone, AS Hoolekandeteenuste Sillamäe kodu ja Vägeva turvakodu ning Tallinna Vangla.

Teise kokkuleppe korraldusse lisatakse kaks uut objekti: politsei- ja piirivalveameti korrakaitseosakonna hooned ning Riigikantselei hooned.

Kolmanda kokkuleppe korraldusse lisatakse kaks uut objekti: Ahula lasteaed-algkool ja Raeküla vanakooli keskus Pärnu linnas.

Pärast korralduste muutmist muudetakse ka rahandusministri määrusi, millega uutele objektidele sätestatakse abikõlblikkuse periood 2013. aasta lõpuni, lepingu sõlmimise tähtaeg ja investeeringute kava esitamise ning kinnitamise tähtajad.

Kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega kaasnevad täiendavad halduskulud (nt kontroll toetuse saajate tegevuse üle, aruannete koostamine) ja auditeerimisega seotud kulud. Need kulud kaetakse kokkuleppe alusel saadavatest finantsvahenditest vastavalt kokkuleppes sätestatud ulatusele, sh 2014. aastal.

6. “Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Ministrite Nõukogu vahelise Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse Ukrainas paiknemise tingimusi ja Ukraina diplomaatilise esinduse Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitleva kokkuleppe” eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks \"Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina Ministrite Nõukogu vaheline Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse Ukrainas paiknemise tingimusi ja Ukraina diplomaatilise esinduse Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitleva kokkuleppe” eelnõu. Kokkuleppele kirjutab alla välisminister Urmas Paet.

Kokkuleppe kohaselt seatakse õiguslik alus Eesti Vabariigi suursaatkonna paiknemiseks Kiievis ning Ukraina suursaatkonna paiknemiseks Tallinnas. Kokkuleppe alusel annavad pooled teineteise omandisse krundid diplomaatilise esinduse rajamiseks.

Kokkuleppe rakendamiseks vajalikud kulutused kaetakse välisministeeriumi eelarvest. Kokkulepe jõustub 30. päeval alates viimasest diplomaatiliste kanalite kaudu saadetud teatisest, et lepingupooled on täitnud kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed protseduurid. Kokkulepe sõlmitakse 49 aastaks.

7. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu rahvusvahelisel telekommunikatsiooni konverentsil osalemiseks ja volituse andmine ning Eesti seisukohad konverentsil arutusele tulevate Eesti jaoks olulisemate teemade kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt on moodustatakse valitsusdelegatsioon 3.-14. detsembrini 2012 Araabia Ühendemiraatides Dubais toimuval Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu rahvusvahelise telekommunikatsiooni konverentsil osalemiseks. Samuti antakse volitused delegatsiooni juhile, tema äraolekul delegatsiooni juhi asetäitjale konverentsi lõppdokumendile allakirjutamiseks.

Konverentsil on kavas vastu võtta uus rahvusvahelise telekommunikatsiooni eeskiri, mis sätestab olulised põhimõtted riikidevaheliseks koostööks infoühiskonna arendamisel. Pärast eeskirja allakirjutamist ja tõlkimist esitatakse see Riigikogule ratifitseerimiseks.

Uus eeskiri on vajalik, sest kehtiv 1988. aastast pärit rahvusvahelise telekommunikatsiooni eeskiri on aegunud. Kehtiv eeskiri reguleerib põhiliselt sõlmimise ajal tehnoloogilisele tasemele vastavate telekommunikatsioonivõrkude, mis sel ajal olid reeglina riikide omanduses, rahvusvahelist koostoimet. Kaasajal on enamus maailma riikides telekommunikatsiooniteenused ja -võrgud erakätes ning riikidevaheliste lepingute asemel on ärilised lepingud. Juurde on tekkinud uus infoedastustehnoloogia (pakettside) ja uued võimalused (internet) ning ohud (küberkuritegevus).

Konverentsil osalemise kulud kaetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tehnilise järelevalve ameti eelarvest.

8. Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku anda erandkorras diplomaatiline pass Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rahvusvähemuste ülemvoliniku juures Lõuna-Kaukaasia alal töötavale vanemnõunik Kaupo Kändile.

Eesti seisukohalt on sellel ametikohal töötamine nii Eesti riigi kui ka Euroopa Liidu huvides, panustades Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE), Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP), Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) ja Lõuna-Kaukaasia poliitika kujundamisse.

Diplomaatilise pass olemasolu sellel ametikohal on vajalik liikumise hõlbustamiseks ametiülesannete täitmisel Euroopa Liidust väljaspool, samuti lisajulgeoleku faktoriks ametiülesannete täitmisel Lõuna- ja Põhja-Kaukaasia keerulistes julgeolekukeskkondades.

9. Eesti seisukohad Euroopa Kohtu eelotsusetaotluse C-396/12 (A.M. van der Ham) suhtes
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Hollandi kohus on Euroopa Kohtule esitanud eelotsusetaotluse, mille keskmes on küsimus, kuidas põllumajandusvaldkonnas tõlgendada maaelu arengu toetuste ja otsetoetustega seotud vähendamiste ja väljaarvamiste kontekstis mõistet tahtlik rikkumine.

Eesti esitab Euroopa Kohtule asjas oma seisukoha, mille kohaselt ei piisa rikkumise tahtlikuks lugemiseks üksnes objektiivsete asjaolude esinemisest (näiteks, et rikutud nõue on kehtinud pikka aega), vaid arvesse tuleb võtta ka subjektiivset külge.

Eesti seisukoha Euroopa Kohtule esitamise tähtaeg on 10. detsember 2012.

10. Eesti seisukohad komisjoni määruse, mis käsitleb kasvuhoonegaaside saastekvootide perioodi 2013-2020 enampakkumiste koguseid, eelnõu suhtes
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Perioodil 2008-2012 on ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis (EL HKS) tekkinud suur lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) ülejääk, mis hoiab LHÜ hinda madalal vähemalt kuni aastani 2020 ning häirib EL HKS-i toimimist.

Sellega seoses on Euroopa Komisjon esitanud määruse muudatuse eelnõu, millega soovitakse perioodi 2013-2020 algaastail ajutiselt EL HKS-i LHÜ-de turult eemaldada 900 miljonit ühikut ning tagastada sama kogus turule perioodi lõpuaastail.

Antud meede on ajutine turu mõjutamise vahend, millega tahetakse pidurdada LHÜ-de hinnalangust, eelkõige järgneval kolmel aastal. Komisjon on ühtlasi koostanud ka heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise aruande, milles pakutakse arutluseks välja kuus meedet, mis võimaldaksid läbi viia HKS süsteemis põhjalikumad muudatused.

Eesti peab ajutiste meetmete asemel vajalikuks Euroopa Komisjonil põhjalikumalt analüüsida ja kiiremas korras esitada liikmesriikidele kaalumiseks püsivad ja jätkusuutlikud struktuursed meetmed Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi korrastamiseks, arvestades nende mõju kliimapoliitika eesmärkidele ning Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõimele maailmaturul.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad eurogrupi 3. detsembri 2012. a kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 4. detsembri 2012. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eurogrupi kohtumisel on kavas Kreekale teise väljamakse tegemise otsus, samuti on kohtumisel kavas anda ülevaated Portugali laenuprogrammi vahehindamisest ning läbirääkimistest Küprose abiprogrammi üle. Kohtumisel arutatakse ka 13.-14. detsembri ülemkogu ettevalmistust ja tutvustatakse Eurogrupi 2013 I poolaasta programmi.

Ecofinil annab eesistuja ülevaate läbirääkimistest Euroopa Parlamendiga eelarvekavade seire ja eelarve järelevalve tugevdamise määrustes (nn 2-pakk) ning kapitalinõuete direktiivis ja määruses.

Arutatakse ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi loomist, edasiminekut finantstehingute maksustamise tõhustatud koostööga ja käibemaksupettuste vastast kiirreageerimismehhanismi eelnõud.

Samuti tutvustab Euroopa Komisjon iga-aastast majanduskasvu analüüsi 2012. aastaks, makrotasakaalustamatuse aruannet ning Euroopa Kontrollikoja 2011. eelarveaasta aastaaruannet.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 6. ja 7. detsembri 2012. a istungil
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel on üheks keskseks teemaks Euroopa poolaasta 2013. aasta tegevuste ettevalmistamine, lähtudes Euroopa Ülemkogu oktoobri kohtumisel kinnitatud järeldustest. Lisaks leiab aset suunav arutelu lähetatud töötajate õiguste direktiivi jõustamist käsitleva direktiivi eelnõu üle.

Terviseministrid kinnitavad üldise lähenemise määruse kohta, millega kaasajastatakse teatud toiduaineid käsitlevaid direktiive, võtavad teadmiseks tõsiste piiriüleste terviseohtude otsuse eelnõu menetlust kajastava eduaruande ning võtavad vastu järeldused elundidoonorluse ja hea tervise juures vananemise teemadel.

12. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 19. novembri 2012. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Ministrid arutasid kohtumisel Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduvat piiratud formaadis.

Lõunanaabruse all käsitleti Süüriat, põgusalt peatuti ka Egiptusel ning Liibüal. Samuti arutati Ukrainaga seonduvat, mille puhul leiti, et paika on vaja panna teetähised Ukrainale, mille täitmisel on võimalik liikuda edasi assotsiatsioonileppe allkirjastamise ja võimaliku osalise rakendamise protsessiga.

Olukorra osas Kongo Demokraatlikus Vabariigis leiti, et see halveneb ning oluline on Euroopa Liidu toetus ÜROle tekkinud kriisiga tegelemisel.

Nõukogu hinnangul võiks alustada protsessi Kuubaga kahepoolse lepingu sõlmimiseks, seni aga jääb kehtima 1996. aastal vastu võetud ühispositsioon.

Lõunalauas arutati olukorda Malis. Leiti, et kriis Malis vajab terviklikku lahendust. Samuti tervitati Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitatud Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjalise missiooni kriisiohjamiskontseptsiooni, millega jätkatakse tööd, et see detsembris toimuval nõukogul heaks kiita.

2) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 20. novembri 2012. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Nõukogu kiitis heaks ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) õigusaktide paketi neljanda osalise üldise lähenemisviisi osad – ühise strateegilise raamistiku ja finantsjuhtimise teemadel.

Euroopa Komisjon esitles nõukogu koosolekul oma 2013. aasta tööprogrammi. Eesti sõnavõtus said mainitud peamised ootused siseturu ja digitaalse ühtse turu algatuste rakendamise osas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-