Valitsuse 29.12.2016 istungi kommenteeritud päevakord

28.12.2016 | 17:02

Uudis

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.


Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56 498 580, [email protected]

 

1. Riigikogu otsuse ""Kliimapoliitika põhialuste aastani 2050" heakskiitmine" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

 

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 paneb paika Eesti kliimapoliitika pikaajalised sihid ja teekonna selle poole liikumisel. Fookuses on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine aastani 2050 energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades.

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on täidetav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul on Eesti koguheide aastal 2050 ligi 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Juhul kui jätkub tänane trend ning riiklikult täiendavaid heidet vähendavaid poliitikaid ja meetmeid ei rakendata, väheneb koguheide praeguselt 21 000 miljonilt tonnilt aastaks 2050 vaid 65 protsenti ja on 14 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

 

2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigikogule arutamiseks esitamine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Arengukava eelnõu

 

Kliimamuutustega kohanemise arengukava eelnõuga selgitatakse välja kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad ja pannakse paika tegevused, millega paraneb Eesti riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutustega toimetulekuks.

Kui seni on Eestis peamiselt tegeletud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgede likvideerimisega, siis tulevikus saab tänu arengukavale kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada. Õigeaegne kliimamuutusega kohanemine vähendab oluliselt rahalisi ja ühiskondlikke riske ning aitab teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste asemel teha pikaajalisi teaduslikult põhjendatud kliimariske arvestavaid otsuseid.

Teadlaste poolt koostatud kliimamuutuste mõjuprognooside alusel töötati välja valdkondlikud kohanemismeetmed perspektiivis aastani kuni 2030 kui ka kaugemaks tulevikus aastani 2050 ja 2100.

Kliimastrenaariumite kohaselt sagenevad aastaks 2100 Eestis üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu ning suurenevad tormikahjustused. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase.

Arengukava meetmed puudutavad pea kõiki valdkondi: tervis ja päästevõimekus; maakasutus ja planeerimine; looduskeskkond; majandus, seal hulgas eraldi biomajandus; ühiskonna teadlikkus; taristu ja ehitised; energeetika ja energia varustuskindlus. Läbivalt on vajadus täiendkoolitusteks ning kavas on suurendada maakasutuse, linnakorralduse ja planeerimise valdkonna spetsialistide teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest.

Arengukava koostamist ja täitmist korraldab keskkonnaministeerium, kuid meetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid.

Eelnõu on ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda ka rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Perioodil 2017-2030 on vajalik rahastus 44 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad riigieelarvelised kulud ning teine pool on kavas taotleda välisvahenditest.

 

3. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestab valitsus 2017. aasta 1. jaanuarist põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1000 eurot kuus ja 1. septembrist 1050 eurot kuus. Käesoleval aastal on õpetaja töötasu alammäär 958 eurot kuus.

Valitsus on võtnud eesmärgiks tõsta 2019. aastaks õpetajate töötasu 120 protsendile Eesti keskmisest palgast. 

 

4. Kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele tulemusrahastusest tegevustoetuse osa määramisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastuse arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigieelarvest kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele tegevustoetuse osa tulemusrahastuse jaotus, selle arvestamise alused ja doktoriõppe tulemustasu määr.

Ülikooliseaduse kohaselt koosneb õppeasutusele eraldatav tegevustoetus vähemalt 80 protsendi ulatuses baasrahastusest ja kuni 20 protsendi ulatuses tulemusrahastusest. Eelnõuga nähakse ette tulemusrahastuse jaotus ja tulemusnäitajate täpsustused koos osakaaludega. Tulemusrahastuse vahendid jaotatakse selliselt, et kuni 17 protsenti vahenditest määratakse tulemusnäitajate saavutamise alusel ning kuni 3 protsenti õppeasutusega sõlmitud halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel. Ülikooliseaduses sätestatud tulemusnäitajaid (õppe läbiviimise kvaliteet, tulemuslikkus ja ühiskonna arengu toetamine) eelnõuga täpsustatakse ja jagatakse need omakorda kokku kuueks näitajaks arvestades neid osakaaludena vahemikus 10-35 protsenti.

Eelnõu kohaselt on kaitstud doktorikraadi eest õppeasutusele makstav doktoriõppe tulemustasu 11 160 eurot.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist. Regulatsioon puudutab eelkõige avalik-õiguslikke ülikoole ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olevaid riigi rakenduskõrgkoole.

 

5. Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord
Esitaja: kaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega kehtestatakse ajateenija ja asendusteenistuja toetuse ning reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ulatus ja maksmise kord uues sõnastuses.

Olulisemad uuendused on, et ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse maksmist hakatakse finantseerima kaitse-eelarvest ning ka toetus tõuseb mõne euro võrra, 50 euroni kuus. Teiseks hakkavad kauemaks kui kaheks nädalaks välislähetusse saadetud  ajateenijad ja reservväelased saama lisatoetust 10 eurot päevas. Samuti on nüüd võimalik kaitseväekohustuslasele ettenähtud toetused välja maksta ka välisriigi krediidiasutuses avatud arvelduskontole.

 

6. Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord. Eelnõu on 1. jaanuaril jõustuva maapõueseaduse rakendusakt. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei tehta.

Muudatused on pigem tehnilist laadi ning täpsustatakse sõnastusi, kuidas toiminguid ka praegu tehakse, kuid mis ei ole seni määruses piisava selgusega reguleeritud.

 

7. Kaitsealade kaitse-eeskirjad
1) Meelva looduskaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt korrigeeritakse olemasoleva Meelva kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda, muudetakse kaitseala tüüpi ning kaitseala piire. Kehtiv kaitse-eeskiri on kinnitatud 1998. aastal ja kaitseala kuulub Meelva linnu- ja loodusalana Natura võrgustikku. Olemasolev kaitseala suureneb ligi 53 hektarit kogupindalani 2136,57 hektarit ja on 100 protsenti riigimaa.

Looduskaitseala kaitstakse metsa- ja sooelupaigatüüpe ning kala- ja merikotkast. Kotkaste pesitsusrahu tagamiseks kehtestatakse Suursoo sihtkaitsevööndis liikumispiirang 15. märtsist 31. augustini ja Haabsaare sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini.

Kaitseala asub Põlva maakonnas Mooste vallas Säkna külas ning Räpina vallas Meelva, Saareküla, Mägiotsa ja Kõnnu külas.

 

2) Vulbi maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse olemasoleva Vulbi maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatusega tagatakse paremini metsaelupaigatüüpide, Vulbi oosi, kaitsealuste liikide ja maastiku kaitse. Olemasolev kaitseala, suureneb ligi 0,4 hektarit, millest 0,1 hektarit on eramaa ja 0,3 hektarit on riigimaa, kaitseala kogupindala 11,1 hektarit. Kehtiv kaitse-eeskiri on 2000. aastast ja kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Vulbi loodusala.

Kaitseala asub Järva maakonnas Albu vallas Peedu külas ja Ambla vallas Sääsküla külas.

 

3) Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt moodustatakse olemasolevate kaitse- ja hoiualade põhjal Uulu-Võiste maastikukaitseala ning kehtestatakse uus kaitsekord. Moodustatav kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluva Uulu-Võiste loodusala. Võrreldes varem kaitse all olnud alaga väheneb kaitsealune pindala umbes 33 hektarit. Kaitseala kogupindala moodustab ligi 690 hektarit. Kaitsealast enamuse moodustab riigimaa. Eramaad jääb kaitsealale 4,7 ha, mis kõik jääb piiranguvööndisse.

Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ja metsastunud luited. Lindudest kaitstakse lõopistrikku, õõnetuvi, vaenukägu, hoburästast, musträhni, nõmmelõokest ja lisaks kivisisaliku elupaiku.

 

4) Kostivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse olemasoleva Kostivere maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda, et tagada karstiala ja elupaigatüüpide kaitse. Kehtiv kaitse-eeskiri on 1999. aastast ja kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Kostivere loodusala. Olemasolev kaitseala, suureneb umbes 14 hektarit, millest eramaa moodustab ligi 4 ja riigimaa 10 hektarit, kaitseala kogupindalaks on 111,7 hektarit.

Kaitseala laienemisega tagatakse kaitse piirneval alal olevatele elupaikadele ning piisav puhvertsoon karstivormide ümber. Kaitseala piiritlemisel arvati kaitsealast välja ala serval asuvad õuealad, üks vana talukoht ja ehitusjäätmete ladustamisplats.

Piirkonnas on vaja kaitsta iseloomulikke karstivorme, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikku ja maastikuilmet ning ohustatud ja haruldasi liike.

Kaitseala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme, Loo ja Parasmäe külas ning Kostivere alevikus.

 

5) Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse olemasoleva Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Olemasolev kaitseala suureneb 1,2 hektarit, kaitseala kogupindala moodustub 241,9 hektarit. Sihtkaitsevööndi pindala väheneb 2 hektarit ja piiranguvööndi pindala suureneb 3,1 hektarit. Smolnitsa maastikukaitsealal on eramaad 74,3 hektarit ja riigimetsamaad 167,6 hektrarit. Kaitseala suurendamine puudutab eeskätt kaitseala välispiiri ühildamist aja jooksul taandunud Peipsi järve rannajoonega.

Kehtiv kaitse-eeskiri on kinnitatud 1996. aastal ja kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Smolnitsa loodusala. Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga lubatakse kaluritel edaspidi lumikatte korral maastikusõidukiga sõita kaardil näidatud rada mööda järveni.

Kaitseala eesmärk on kaitsta Peipsi põhjaranniku luitemaastikku, sellega seotud taimekooslusi ning kaitsealuseid liike, samuti elupaigatüüpidena eelluiteid, valgeid, halle ja  metsastunud luiteid, luidetevahelisi niiskeid nõgusid, vanu loodusmetsasid ning soostuvaid ja soo-lehtmetsasid. 

Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Smolnitsa ja Vasknarva külas.

 

6) Paadrema looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt moodustatakse olemasoleva kaitseala ja hoiuala põhjal Paadrema looduskaitseala, korrigeeritakse kaitseala piiri ja kehtestatakse uus kaitsekord. Praegused alad on kaitse all 2003. ja 2007. aastast. Kaitseala pindala väheneb 2,9 hektarit, kaitseala kogupindala moodustab 1364,4 hektarit. Piiri korrigeerimisega arvatakse kaitseala koosseisust välja kraavikaldad, metsatee- ja sihiservad. 

Kaitseala eesmärk on kaitsta Paadrema soostikku, seda ümbritsevaid soo- ja metsakooslusi ning elustiku mitmekesisust. Kaitse all on elupaigatüübid niiskuslembesed kõrgrohustud, puisniidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Samuti kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga, kaljukotkast ja merikotkast. 

Paadrema looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Paatsalu, Korju ja Tamba külas.

 

8. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine
1) Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine

Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu ja Valga maakonnas, mille käigus moodustub kuue omavalitsusüksuse ühinemisel 14 245 elanikuga Elva vald. Elva vallaks ühinevad: vallavolikogu- ja valitsuse asukohaga Elva linn ning Konguta, Rannu, Rõngu, Puhja ja Palupera vallad.

Teenuskeskused luuakse Konguta, Rannu, Rõngu, Puhja ja Palupera piirkonda. Elva valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 574 300 eurot.

Palupera valla maakondlikku kuuluvust muudetakse Astuvere, Astra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi külade osas arvates need Valga maakonna koosseisust Tartu maakonna koosseisu. 

Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

2) Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas, mille käigus moodustub üheteistkümne omavalitsusüksuse ühinemisel ligi 32 000 elanikuga Saaremaa vald. Saaremaa vallaks ühinevad: Kuressaare linna ning Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu ja Valjala vallad. Valla keskus on Kuressaare linnas ja teenuskeskused luuakse senistesse vallakeskustesse ning Lümandasse ja Kärlasse.

Saaremaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 4 720 600 eurot.

Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

3) Rakvere valla ja Sõmeru valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne-Viru maakonnas, mille käigus moodustub kahe omavalitsusüksuse ühinemisel 5603 elanikuga Rakvere vald. Rakvere senise vallaga ühineb Sõmeru. Uue valla keskus on Sõmeru alevikus ja teenuskeskused Lepna, Lasila ja Veltsi külades.

Rakvere valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 648 400 eurot.

Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

4) Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne-Viru maakonnas, mille käigus moodustub Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemisel uus haldusüksus nimega Tapa vald. Valla keskus asub Tapa linnas ja teeninduskeskused luuakse Tamsallu, Jänedale, Lehtsesse, Moele, Vajangule, Assamallasse ja Porkunisse. Uue valla rahvaarv on 11 405 inimest.

Tapa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 640 500 eurot.

Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

5) Karula valla, Taheva valla, Tõlliste valla, Valga linna ja Õru valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Valga maakonnas, mille käigus moodustub viie omavalitsusüksuse ühinemisel Valga vald. Valga vallaks ühinevad: Valga linn ja Karula, Taheva, Tõlliste ning Õru vallad. Valla keskuseks on ühinemislepingu järgi Valga linn ja teenuskeskused luuakse Lüllemäe külasse, Hargla külasse või Koikküla külasse, Tsirguliina alevikku ning Õru alevikku. Uue valla rahvaarv on 16 837 inimest.

Valga valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 500 000eurot.

Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

6) Kolga-Jaani valla, Tarvastu valla ja Viljandi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Viljandi maakonnas, mille käigus moodustub Kolga-Jaani ja Tarvastu valla liitumisel Viljandi vallaga uue haldusüksus nimega Viljandi vald. Valla halduskeskus asub liitumislepingu järgi Viljandi linnas ning teenuskeskused Kolga-Jaanis ja Mustlas. Uue valla rahvaarv on 14 036 inimest. Viljandi valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 933 100 eurot.

Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.   

 

7) Laekvere valla, Rägavere valla ja Vinni valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne-Viru maakonnas. Määrusega kehtestatakse Laekvere ja Rägavere valla liitumine Vinni vallaga, mille tulemusel tekib uus haldusüksus nimega Vinni vald. Valla halduskeskus asub Pajustis ja teenuskeskused Ulvi külas, Laekvere alevikus, Tudu alevikus, Roela alevikus ning Viru-Jaagupi alevikus. Uue valla rahvaarv on 7069.

Vinni valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 073 300 eurot. 

Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.

 

9. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) põhimääruse uus terviktekst.

Eelnõu on ajendatud 1. jaanuaril 2017 jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mille kohaselt hakkab uuel aastal riigisisese lapsendamise küsimustega maavalitsuste asemel tegelema sotsiaalkindlustusamet. Seoses sellega nähakse eelnõus ette sotsiaalkindlustusameti ülesanded ja täiendatakse STAR-i andmekoosseisu lapsendamise sooviavalduste menetlemisega seotud andmetega.

Samuti on eelnõuga STAR-i põhimäärusesse lisatud kehtivas korras puuduvad registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, registri pidamist abistavad andmed, andmete registrisse kandmise alusdokumendid, andmete registrisse kandmise tähtajad ja andmetele juurdepääsu kord.

Eelnõu kohaselt vähendatakse registri andmete säilitamise tähtaega 110 aastalt 5-75-le aastale olenevalt andmetest.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

 

10. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, milles muudetakse võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste loeteluga kehtivaid piirhindu ja lisatakse uusi raviteenuseid. 

Eelnõuga nähakse ette 1. juulist 2017 üldarstiabi osutavad tervisekeskused ning nende pearaha ehk patsiendi raviraha ja baasraha.

Tervisekeskus on ühtsel taristul üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kus osutab üldarstiabi vähemalt 3 nimistuga perearsti, kelle nimistute suurus on kokku vähemalt 4500 inimest ning on täidetud tervise- ja tööministri kehtestatud ruuminõuded. Tervisekeskuses osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust, füsioteraapiateenust ja võimalusel koduõendusteenust.

Ühe aasta võrra tõuseb sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse vanusepiir kuni 16. eluaastani, kelle hooldaja haiglas viibimise eest haigekassa tasub. 

Näo- ja lõualuukirurgia puhul lubatakse erandina järgmiseks aastaks 23%-list rahalist kasvu, mis võimaldab senisest rohkem teenuseid osutada. Samuti uuendatakse hambaravi loetelu seoses täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise rakendamisega alates 1. juulist 2017. aastal. 

Uue teenusena lisatakse teenuste loetellu trombektoomia (veresoones tekkinud trombi eemaldamine). Samuti laiendatakse kiiritusravi uutele vähipaikmetele. 

Eelnõu kohaselt lisatakse kemoteraapia ravimite loetellu uued rinnakasvaja ja melanoomtõve ravimid. Samuti lisatakse esmakordselt ensüümasendusravi üliharva esineva Pompe tõve raviks.

Tervishoiuteenuste loetelu piirhindades jääb muutmata senine palgakomponent, kuna praeguseks uut tervishoiutöötajate ja Eesti Haiglate Liidu vahelist palgakokkulepet ei ole sõlmitud. 

Uue tervishoiuteenuste loetelu rakendumisega kaasnev lisakulu on kuni 20,9 miljonit eurot, millega on arvestatud haigekassa 2017. aasta eelarve koostamisel. 2017. aastaks kavandatav tervishoiuteenuste eelarve on 785,985 miljonit eurot.

 

11. Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Eesti Kunstiakadeemiale (Tallinnas Kotzebue tn 6 kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusministeerium saab nõusoleku anda Eesti Kunstiakadeemiale tasuta üle Tallinnas Kotzebue tn 6 asuva kinnistu Eesti Kunstiakadeemia parklaks. Üleantava vara väärtus ekspertide hinnangul on 200 000 eurot.

 

12. Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2014. a korralduse nr 71 „Tallinna Ülikooli kuratooriumi liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses Mailis Repsi haridus- ja teadusministriks saamisega nimetatakse tema asemel kuratooriumi liikmeks Marina Kaljurand.

Kuratoorium on ülikooli ning ühiskonda siduv nõuandev kogu, mille liikmed nimetab Vabariigi Valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha.

Tallinna Ülikooli kuratooriumi koosseisu kuuluvad veel Maris Jesse, Toomas Kruusimägi, Taavi Laur, Heldur Meerits, Mart Meri, Liisa-Ly Pakosta, Karl Martin Sinijärv, Raivo Stern, Siim Sukles, Toomas Vitsut.

 

13. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2015. a korralduse nr 395 „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses Mailis Repsi saamisega haridus- ja teadusministriks nimetatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi uueks liikmeks Aadu Must.

Kuratoorium on ülikooli ning ühiskonda siduv nõuandev kogu, mille liikmed nimetab Vabariigi Valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi koosseisu kuuluvad veel Olari Elts, Kristjan Hallik, Hannes Hanso, Armin Karu, Enn Kunila, Ain Lutsepp, Mart Nutt, Rein Oja, Laine Randjärv ja Erkki-Sven Tüür.

 

14. Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kultuuriministeerium annab Eesti Kunstimuuseumile (KUMU) tasuta üle valgusti, infoekraanid ja Kumu aatriumi sisetelevisiooni süsteemi. KUMU asutamisel jäid need asjad ekslikult sihtasutusele üle andmata. Vara väärtus kokku on umbes 23 000 eurot.

 

15. Õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni moodustamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Moodustatakse õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon. Praegu kehtiv korraldus samalaadse komisjoni kohta tunnistatakse kehtetuks. Korralduses uuendatakse siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi esindajate ametinimetusi.

 

16. 2017. aasta riigieelarve täiendav liigendamine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2017. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning 2017. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise vahendite muudatused riigiasutuste vahel.

 

17. Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2015. a korralduse nr 239 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Pikendatakse valitsuse omandireformi reservfondist maanteeametile tagastamatu toetusena antud 689 084 euro kasutamise aega 2017. aastani. Raha eraldati 2015. aastal maanteeametile teeregistrisse kantavate kohalike teede andmete inventeerimiseks ja sellega kaasnevate kulude katmiseks. Ajapikendust on vaja, kuna hankeprotsess vaidlustati riigihangete vaidlustamiskomisjonis ning seejärel kohtus ning tööde teostamise leping allkirjastati alles 1. juunil 2016, mistõttu lükkus tööde ajakava hilisemaks.

Teede numbrite ja nimetustega teeregister on teede osas aadresside alusandmebaasiks. Põhjalik register annab võimaluse hinnata riigi ja omavalitsuste kuluvajadust kohalike teede korrashoiuks ning suunata vahendeid teelõikudele, mis vajavad enim tähelepanu. Registriandmetel loodud kaardimaterjal kindlustab elutähtsate teenuste - päästeteenistuse, politsei ja kiirabi lihtsama ja kindlama jõudmise konkreetse adressaadini. Kohalike teede inventeerimise uuringu korraldajaks ja hanke läbiviijaks on maanteeamet, kaasatud on ka Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit.

Kohalike teede inventuur plaaniti läbi viia 2015. ja 2016. aastal. Vastav hange kuulutati välja pärast raha eraldamist ja töödeks kavandati 14 kuud. Hankeprotsess vaidlustati riigihangete vaidlustamiskomisjonis ning seejärel kohtus. Nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et maanteeamet käitus hankeprotsessis korrektselt. Seejärel sõlmis maanteeamet hanke võitjaga lepingu. Kohtuvaidluse tõttu allkirjastati leping 1. juunil 2016, mis tõi kaasa tööde ajaraamistiku lükkumise hilisemaks ning vajaduse kasutada eraldatud vahendeid ka 2017. aastal.

 

18. Ülevaade 2015. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigihalduse minister esitab ülevaate 2015. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.

2015. aastal toetati ettevõtjaid Eesti riigi ja EL vahenditest kokku 287,8 miljoni euroga, millest suurema osa ehk 86,6 protsenti moodustas riigiabi. 2014. aastal anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 285,2 miljonit eurot, millest riigiabi moodustas 88,9 protsenti. 

2015. aastal suurim abi andja oli AS Elering (24,9 protsenti abi kogumahust), kellele järgnes keskkonnaministeerium (22,3%). Kolmandal kohal oli EAS (18,9%), seejärel PRIA ja KIK (vastavalt 18,8% ja 5,1%). 

Võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 4,1 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti ning osakaal SKP-s vähenes 0,04 protsendipunkti võrra. Toetuse vormis anti 2015. aastal riigiabi 85,2 protsenti ja maksusoodustuse vormis 14,8 protsenti riigiabi kogumahust. Tagatise vormis anti riigiabi 0,02 protsenti, muudes vormides riigiabi 2015. aastal ei antud. Vähese tähtsusega abi kogumaht 2015. aastal kasvas. Kui 2014. aastal oli vähese tähtsusega abi kogumaht 31,7 miljonit eurot, sealhulgas toetuse vormis anti 95,7 protsenti vähese tähtsusega abist, siis 2015. aastal olid samad näitajad 38,4 miljonit eurot ja 95 protsenti.

 

19. Hoiuste intresside maksustamise ja intressidealase teabevahetuse kokkulepete peatamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses üleminekuga OECD üleilmsele standardile peatab Eesti eelnõu järgi hoiuste intresside alased kokkulepped nende jurisdiktsioonide suhtes, kellega hakatakse finantskontode alast teavet vahetama OECD kokkuleppe alusel.

Korraldus ei mõjuta välisriigi maksuresidentidest kontoomanikke, sest jätkatakse sama teabe edastamist teistel alustel. Kontoomanikel puudub vahetu kokkupuude teabevahetusega ning neile lisakohustusi ei panda. Finantsasutused esitavad andmed maksuhaldurile ning maksuhaldur edastab teabe välisriigi maksuhaldurile. Välisriigi maksuresidente arv, kel on Eestis finantskonto, on väike. Samamoodi saab Eesti teise lepingupoole maksuhaldurilt teavet Eesti residentidest kontoomanike kohta nende jurisdiktsioonide finantsasutustelt.

Kokkulepete peatamine jõustub 1. jaanuaril 2017. Kokkulepped on kavas lõpetada 2017. aasta jooksul. Et aga vältida topeltaruandlust, on kohane kokkulepped esimesel võimalusel peatada. Kokkulepete peatamine annab teatud paindlikkuse juhuks, kui uus süsteem mingil põhjusel plaanipäraselt ei käivitu.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-