Valitsuse 30.10.2001 istungi kommenteeritud päevakord.

29.10.2001 | 00:00

Uudis
    • Jaga

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 30.oktoober 2001. aastal

 

Vabariigi Valitsuseistungi kommenteeritud päevakorrapunktid on mõeldud eelnevaks taustainformatsioonikseelkõige ajakirjanikele aga ka laiemale avalikkusele. Valitsuse pressibüroopoolt kirjutatud istungi eelinfo kasutamisel peab arvestama, et istungi käigusvõib Vabariigi Valitsus teha otsuse, mis erineb käesolevast eelinformatsioonist.Vabariigi Valitsus võib otsuste eelnõusid istungi algul päevakorrast väljaarvata, otsustada päevakorrapunktide arutelu edasi lükata, viia läbi eelnõudeesimese lugemise, samuti arutada täiendavaid päevakorrapunkte. Seepärasttuleb enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumist avaldada käesolevatistungimaterjali eelinfona ja arvestada, et need on ministeeriumide pooltvalitsusele esitatud eelnõud ning ei pruugi olla lõplikud. Vabariigi ValitsuseOTSUSTEST annab valitsuse pressibüroo teada jooksvalt istungi ajal läbiinterneti aadressil www.riik.ee/pressrubriigis OTSE VALITSUSE ISTUNGILT või e-postiga.

 

Info: Priit Põiklik 693 5792 priit.poiklik@riik.ee ja Tex Vertmann693 5714 tex.vertmann@riik.ee

 

1. "Põhiseaduslikkuse järelevalvekohtumenetluse seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustabPõhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu heaks kiitmise.Eelnõu eesmärk on asendada kehtiva, 5. mail 1993.a vastuvõetud seaduskaasaegsega, kus kõrvaldatakse praktikas esilekerkinud kitsaskohad jasätestatakse terviklik põhiseaduslikkuse järelevalve menetluskord. Onsätestatud menetluskord ametiisikute tunnistamiseks kestvalt võimetuks omaülesandeid täitma, samuti Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesanneteserinevateks toiminguteks nõusoleku andmine ning Riigikogu otsuste vaidlustamineRiigikohtus. Samuti teatud Vabariigi Presidendi otsuste õiguspärasuse kontroll,Riigikogu juhatuse Riigikogu liikme või fraktsiooni õigusi piiravate otsustekontroll, Põhiseaduse kohaselt keelatud erakondade tegevuse lõpetamiseotsustamine ning valimiskaebuste ja valimiste läbiviimist puudutavate kaebustelahendamise Riigikohtus. Eelnõu eesmärk on tõhustada ka Riigikohtus asjadelahendamise protseduuri, sätestades üldise kirjaliku menetluse põhimõtte.Üksikisiku kaebuste läbivaatamisel kohtumenetluste raames tekkinudpõhiseaduslikkuse küsimuste puhul on eelnõus sätestatud üksikisikule soodsamadvõimalused oma õiguste tagamiseks.

 

2. "Soolise võrdõiguslikkuseseaduse" eelnõu ja ""Haldusõiguserikkumiste seadustiku"muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: 2 seaduse eelnõu
K: Valitsus arutab Soolise võrdõiguslikkuse seaduseeelnõu ja Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Soolisevõrdõiguslikkuse seaduse eelnõus esitatakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdsekohtlemise, otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise, seksuaalse ahistamisemõisted, keelustatakse otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, pöörateserilist tähelepanu töösuhetele. Selleks kohustatakse era- ja avaliku sektoritööandjaid, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutusi, haridus- ja teadusinstitutsiooneedendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning nähakse ette seaduse täitmistjälgiva institutsiooni (Soolise võrdõiguslikkuse komisjon) loomine, sätestadesselle ülesanded võrdõiguslikkuse edendamisel ja nõuandva kogu (Soolise võrdõiguslikkusenõukogu) loomine.

Haldusõiguserikkumiste seadustikumuutmise seaduse eelnõuga sätestatakse halduskaristus Soolise võrdõiguslikkuseseaduse rikkumise eest kuni 200 päevapalga ulatuses.

 

3. Riigikogu otsuse "Eestiharidusstrateegia "Õpi-Eesti" heakskiitmine" eelnõu
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus vaeb Eesti haridusstrateegiaÕpi-Eesti heakskiitmine eelnõu. Haridusministeeriumi seletuskirja järgi põhinebnimetatud dokument Haridusministeeriumi ja MTÜ Eesti Haridusfoorum toimkonnakoostöös aastatel 1999-2000 valminud haridussüsteemi arengukontseptsioonimaterjalidel. Dokumendi kontseptuaalsele osale on lisatud rakenduskava, millesesitatakse tegevused strateegia eesmärkide ja põhimõtete saavutamiseks,tulemuslikkuse hindamise indikaatorid, vastutajad ja tegevuste eeldatavmaksumus ning kasutatavate põhimõistete loetelu. Strateegia on alusdokumendikskogu haridusseadustiku uuendamisele eesmärgiga kujundada seadusandlus, misreguleeriks kõiki ühiskonna jaoks olulisi haridussuhteid, rakendaks sarnastevaldkondade reguleerimisel ühtset praktikat ja lähtuks ühtsest mõistetesüsteemist. Haridusministeerium peab vajalikuks üleminekut nn kooli tüübipõhiselt haridusseadusandluselt tasemehariduse põhisele haridusseadusandlusele,kusjuures esmatähtis on hariduse raamseaduse 1992.a. vastu võetud EestiVabariigi haridusseaduse muutmine. Suuremad muutused haridussüsteemis on pikatoimeajaga ja seetõttu on soovitud tulemuste saavutamiseks vaja kavandadamuutusi eesmärgipäraselt pikemaks ajavahemikuks , kusjuures oluline ei oleainult see, milliseid muutusi üldharidussüsteemis teha, vaid kuidas saavutadasoovitud muutused kõigil haridustasemetel, luues igas vanuses inimestelevõimalused õppimiseks.

 

4. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine ""Eesti Vabariigi põhiseaduse" muutmiseseaduse" eelnõu (864 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
K: Valitsus annab oma seisukoha Vabariigi Presidendi poolt8. oktoobril 2001. a. algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduseeelnõu (864 SE) kohta.


2) Seisukoha andmine "Krediidiasutuste seaduse" muutmiseseaduse" eelnõu (871 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Valitsus annab oma seisukoha Riigikogu liikmete KalleJürgensoni ja Kalev Kuke algatatud Krediidiasutuste seaduse muutmise seaduseeelnõu (871 SE) kohta.


3) Seisukoha andmine ""Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse"muutmise seaduse" eelnõu (875 SE) kohta
Esitajad: majandusminister Henrik Hololei, siseminister Tarmo Loodus
 K: Valitsus annabseisukoha Riigikogu keskkonnakomisjoni algatatud Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõule (875 SE).


4) Seisukoha andmine ""Riikliku matusetoetuse seaduse" muutmiseseaduse" eelnõu (874 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
K: Vabariigi Valitsus annab oma seisukoha Riigikogusotsiaalkomisjoni algatatud Riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduseeelnõu (874 SE) kohta.

 

5. Informatsioon Vabariigi Valitsuseministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogudelegatsiooni läbirääkimiste koondprotokolli kohta
Esitaja: minister Toivo Asmer
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus kuulab ära minister Toivo Asmeri, kes esitab InformatsioonVabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja OmavalitsusliitudeKoostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste koondprotokolli kohta eelnõu.

Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni jaOmavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni vahel toimusid läbirääkimisedjärgmistes küsimustes: -maksutulud; - eraldised valla- ja linnaeelarvetele; -tasandamisfondivalemi muutmine; - eraldised hariduskuludeks; - investeeringutoetused; -kavandatavad muudatused kohalike omavalitsusüksuste ülesannetes ja tulubaasiformeerimisel, sh toimetulekutoetuste ja sotsiaaltoetuste üleandmine kohalikeleomavalitsustele. 24.09.2001 allkirjastati kokkuvõte Vabariigi Valitsuseministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogudelegatsiooni läbirääkimiste tulemustest 2002 aasta eelarve osas ningpeaministrile saadeti 26. septembril 2001 vastavasisuline pöördumine. Esitatudkokkuvõte sisaldab kokkuleppeid ja eriarvamusi ning OmavalitsusliitudeKoostöökogu nõudmisi, mis tulenevad läbirääkimiste koondprotokollist.

 

6. Mahepõllumajanduse registriasutamine ja registri pidamise põhimäärus
Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita Mahepõllumajanduse registriasutamine ja registri pidamise põhimääruse eelnõu. Registri asutamise jakasutuselevõtmise eesmärgiks on luua korrastatud andmekogu parandamaksjärelevalvet isikute üle, kes tegelevad mahepõllumajandusliku tootmise,käitlemise või mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud põllumajandussaadustevõi
-toodete sisseveoga, et tagada efektiivne tarbijakaitse. Märgitaksesamuti, et määruse rakendamiseks vajalikud kulutused kaetakse 2002. aastalsihtotstarbeliste summadena põllumajandusministeeriumi eelarverealt. Registrikasutuselevõtmiseks ja peamiselt digitaalse andmekogu väljaarendamiseks on2002. aastal arvestatud kokku 400 000 krooni, mis sisaldab muuhulgas kaTaimetoodangu Inspektsioonis registri pidamisega seotud täiendava töökohaloomisega seotud kulutusi.

7. Julgeolekuasutuste riigivararegistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab Julgeolekuasutuste riigivara registri asutamineja registri pidamise põhimäärus eelnõu heaks kiitmise. Riigivara võetakse Riigivaraseadusekohaselt arvele riiklikus riigivara registris, kui seadusega ei ole sätestatudteisiti - mille kohaselt julgeolekuasutuse valdusse antud kinnisasja egasellega seotud asjaõigust, samuti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatudtingimustele vastavat vallasasja, rahaliselt hinnatavat õigust ega kohustust eikanta riigivara registrisse või need kantakse riigivara registrisse, kasutadesvariandmeid. Julgeolekuasutuse valduses oleva riigivara kohta peetakse eraldiregistrit, mis asub julgeolekuasutuses. Julgeolekuasutusteks on Kaitsepolitseiametja Teabeamet. Eelnõus määratletakse julgeolekuasutuste riigivara registriasutamine ja kasutusele võtmine ning sätestatakse sama registri põhimäärus. Kaitsepolitseiametivõi Teabeameti valdusse antud riigivara kohta peetava registri andmed salajasedning arvestades asjaolu, et tegemist on kahe erineva ministeeriumivalitsemisalas asuva asutusega, on otstarbekas pidada kummagi asutuse valdusesoleva riigivara kohta eraldi registrit ning määrata registri vastutavatekstöötlejateks vastavad ministeeriumid - Kaitsepolitseiameti suhtes siseministeeriumning Teabeameti suhtes kaitseministeerium. Registri volitatud töötlejateksoleks siis vastavalt kas Kaitsepolitseiamet või Teabeamet.

8. Teenistusülesannete käiguspolitseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahjuhüvitamise tingimused, piirmäär ja kord
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita Teenistusülesande täitmise käiguspolitseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahjuhüvitamise tingimused, piirmäär ja kord eelnõu. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb01.03.2001 kehtima hakanud muudatustest Politseiteenistuse seaduses, millekohaselt tuleb lisaks varasemale kahju hüvitamise korrale määratleda ka kahjuhüvitamise piirmäär. Samuti hüvitatakse erinevalt varasemast korrast vaidotsene kahju. Kuna võrreldes varasema määrusega on vahepeal muutunud kaõigustloovatele aktidele esitatavad normitehnika eeskirjad, siis pidasSiseministeerium otstarbekaks tunnistada varem antud valdkonda reguleerinudVabariigi Valitsuse 27.01.1999 määrus nr. 41 kehtetuks ja kehtestada kogu tekstuue määrusena. Määruse eelnõu alusel arvutatakse ja hüvitatakseteenistusülesande täitmise käigus tekkinud otsene varaline kahjupolitseiametnikele, sh ka Kaitsepolitseiametis töötavatele politseiametnikule,ning nende perekonnaliikmetele. Vastavalt Politseiteenistuse seadusele hüvitabpolitseiametniku teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või temaperekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju riik. Varaline kahjuhüvitatakse kannatanu kirjaliku motiveeritud avalduse alusel ning avalduselepeab olema lisatud varalise kahju tekitamist ja vara väärtust tõendavaddokumendid. Politseiametniku perekonnaliige lisab avaldusele kapolitseiametniku perekonda kuulumist tõendava dokumendi. Eelnõu kohaselt esitatakseavaldus asutusele, mille koosseisu kuulus politseiametnik temale või temaperekonnaliikmele varalise kahju tekitamise ajal. Seletuskirja kohaselt võimaldabmäärus hüvitada politseiametnikele ja nende perekonnaliikmetelepolitseiametniku teenistusülesande täitmise käigus tekkinud kahju, tagadesseeläbi politseiametnike jaoks olulise sotsiaalse garantii.

9. Alatskivi-Padakõrve looduskaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab Alatskivi-Padakõrve looduskaitsealakaitse-eeskiri eelnõu heaks kiitmise. Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala onmoodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9.09.1964 otsusega Looduse kaitsestTartu rajoonis kaitse alla võetud Alatskivi metsasipelgate koloonia baasil. Looduskaitsealaasub Tartu maakonnas Alatskivi vallas ja selle ligikaudne pindala on 300 ha. Kaitsealapõhieesmärk on säilitada Eesti suurimat laanekuklase asurkonda ja sealseidmetsakooslusi. Kaitsealuses laanekuklaste asurkonnas asub umbes 2 000 pesa.Suurim asustustihedus on kuni 15 pesa hektaril. Suurimate pesade kõrgusasurkonna tsentris ulatub 150 cm-ni. Eelnõu kohaselt on looduskaitsealavalitsejaks Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistus. Alatskivi-Padakõrvelooduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ja selle keskkonnaekspertiisi kohta onesitanud arvamused Tartu Maavalitsus ja Alatskivi vald.

 

10. Pangodi maastikukaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu heakskiitmise. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSNTäitevkomitee 09.09.1964 otsusega Looduse kaitsest Tartu rajoonis riiklikulooduskaitse alla võetud kohalikku tähtsust omava maastiku üksikelemendi Pangodijärv koos Pikksaare pargi ja Palumägedega ning sama otsusega kohalikutähtsusega pargina kaitse alla võetud Kodijärve pargi baasil. KinnitatavPangodi maastikukaitseala asub Tartu maakonnas Pangodi vallas ja selleligikaudne pindala on 379,2 ha. Kaitseala põhieesmärk on Pangodi järvestikutuumiku (Pangodi järv, Kodijärv ja Väike Kodijärv), neid ümbritseva mõhnastikuning Kodijärve pargi kaitse.
 

11. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri1998. a korraldusega nr 1199-k moodustatud põllumajandusloenduskomisjoni töölõpetamine
Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998.a korraldusega nr1199-k moodustatud põllumajandus-loenduskomisjoni töö lõpetamine eelnõu heakskiitmise. Korralduse eelnõu esitatakse seoses sellega, et põllumajandusloenduson toimunud 15.-29. juulini 2001.a ja põllumajandusloenduskomisjonile nimetatudkorraldusega pandud ülesanded on täidetud.

12. Nõusoleku andmine AktsiaseltsiEesti Metsataim asutamiseks
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab Nõusoleku andmine Aktsiaseltsi Eesti Metsataimasutamiseks eelnõu heaks kiitmise. Korralduse eelnõu kohaselt antakse nõusolekAktsiaseltsi Eesti Metsataim asutamiseks, milles riik osaleb aktsionärina.Eelnõuga kiidab Vabariigi Valitsus heaks aktsiaseltsi asutamislepingu japõhikirja eelnõud, otsustab riigivara üleandmise, määrab aktsiaseltsileüleantava riigivara maksumuse, samuti määrab aktsiaseltsi riigile kuuluvateaktsiate valitseja ja asutajaõiguste teostaja. Ettepaneku kohaselt asutatakseaktsiaselts aktsiakapitaliga 20 000 000 krooni, milles Eesti Vabariigile kuulub60% aktsiatest ja Soome riigitulundusasutusele Metsähallitus kuuluvaleäriühingule Forelia OY 40% aktsiatest. Eesti Vabariigi poolt antakseäriühingule üle kokku 12 000 000 krooni väärtuses vara, sellest
8 000 000 krooni ulatuses riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskuse(RMK) eelarvelisi vahendeid ning 4 000 000 krooni väärtuses RMK kasutusesolevad Marana ja Pärnassaare puukoolide kinnistud, hooned, rajatised ningvallasvara. Forelia OY tasub rahalise sissemaksena 8 000 000 krooni. Seletuskirjakohaselt on eraõiguslikus juriidilises isikus riigi osalemise konkreetsekseesmärgiks metsataimede kasvatamise ning tootmise olulise osa viimine RMK-steraõiguslikule alusele. Tulenevalt eeltoodust väheneb metsataimede turul riigivalitsev seisund. Metsataimede tootmise alal pikaajalist kogemust omava Soomeäriühingu Forelia OY 40% aktsiate omanikuna kaasamise eesmärgiks on uuetehnoloogia rakendamine ja sellest tulenevalt tootmise ning turustamise riskidemaandamine. Riskide maandamine ongi peamiseks põhjuseks, miks alternatiivinakaalutud RMK poolt taimede tootmise tehnoloogia ostmise variandist loobuti. Asutatavaleaktsiaseltsile antakse üle kõikide RMK Marana puukooli töötajate (10 töötajat)töölepingud, mille tulemusena ei vähene kohaliku elanikkonna tööhõive. Metsataimedetootmise üleandmine äriühingule annab riigile vajadusel võimaluse suhteliseltlihtsalt loobuda omandist samal ajal kahjustamata väljakujunenud turusuhteid.

13. Valitsusdelegatsiooni moodustamineLondonis toimuval Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Assamblee 22. istungilosalemiseks
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab heaks kiita Valitsusdelegatsiooni moodustamine Londonistoimuval Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Assamblee 22. istungil osalemisekseelnõu. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) asutati 1948.a Genfikonventsiooniga, Eesti ühines sellega vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu11.02.1992 otsusele. IMO kõrgeima organi Assamblee istungid toimuvad iga kaheaasta tagant.
19.-30. novembrini 2001.a Londonis toimuva IMO Assamblee 22. istungil jasealsel IMO Nõukogu valimisel hääletamisel osalemine eeldavad VabariigiValitsuse kinnitatud volituse olemasolu. Korralduse eelnõu kohaselt kuuluvadmoodustatavasse valitsusdelegatsiooni Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide(delegatsiooni juht) ning Veeteede Ameti välissuhete ja info osakonna juhatajaHeino Jaakula ja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse nõunik OlevLuhtein (delegatsiooni liikmed).
 

14. Käibemaksu erandkorras tagastamine
1) Käibemaksu erandkorras tagastamine Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab käibemaksu erandkorras tagastamise. VabariigiValitsusel on õigus lubada erandkorras Euroopa Liidu abiprogrammide javälisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ningriiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade ja teenuste ostmiselmakstud käibemaksu tagastamist. Euroopa Komisjoni poolt finantseeritavaprojekti Uute funktsionaalsete materjalide, nende disainimise, diagnostika jakasutamise regionaalne teaduse tippkeskus raames on Tartu Ülikooli FüüsikaInstituudile Vabariigi Valitsuse korralduste alusel tagastatud käibemaksu kokku31 668 krooni 62 senti. Kuna Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi suhtes Käibemaksuseadusessätestatud üldises korras rakendatav käibemaksu tagastamise kord riikliku välisabinaantud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel ei laiene, esitabRahandusministeerium valitsusele otsustamiseks erandkorras käibemaksutagastamist puudutava korralduse eelnõu.

2) Käibemaksu erandkorras tagastamine Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Vabariigi Valitsus otsustab käibemaksu erandkorras tagastamise. VabariigiValitsusel on õigus lubada erandkorras Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikideriiklike abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikestvälislaenudest eraldatud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel makstudkäibemaksu tagastamist. Tehingud, mille puhul Eesti Rõiva- ja Tekstiililiitkäibemaksu tagasi taotleb, on teostatud Euroopa Liidu Phare programmi kaudufinantseeritava projekti Valitud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rõiva- jatekstiilialaste erialaliitude reorganiseerimine nende ettevalmistamiseksEuroopa Liiduga liitumiseks raames. Välisabi eest tehtud kulutused on seotudseminari korraldamisega ja bürookaupade soetamisega. Kuna Eesti Rõiva- jaTekstiililiidu suhtes Käibemaksuseaduses sätestatud üldises korras rakendatavkäibemaksu tagastamise kord riikliku välisabina antud raha eest kaupade jateenuste ostmisel ei laiene, esitab Rahandusministeerium valitsuseleotsustamiseks erandkorras käibemaksu tagastamist puudutava korralduse eelnõu.

 

15. Erandina elamisloa andmine
Esitajad: Asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Välismaalaste seaduse (VS) alusel ja kooskõlas EestiVabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppega korralduse eelnõuheakskiitmise tähtajalise elamisloa andmiseks kolmeks aastaks VjatdeslavSapothnikovile (sünd 8.05.1951). Elamisloa tähtaja määramisel on arvesse võetudVjatdeslav Sapothnikovi pikaajalist teenistust välisriigi relvajõududes jaasjaolu, et ta ei ole teatavaks teinud elamisloa soovitavat tähtaega. Kuitaotleja on eelnimetatud kokkuleppes märgitud, täpsustatud ja Eesti pooltaktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise või selle andmisestkeeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Komisjon on eelnõus nimetatudvälismaalase elamisloa taotluse läbi vaadanud ja leidnud, et tema elamisloataotlus ja erandi tegemine on põhjendatud.

 

16. Alalise elamisloa andmine
Esitajad: Asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Tarmo Loodus
K: Valitsus otsustab Välismaalaste seaduse (edaspidi VS) alusel ja kooskõlas EestiVabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppega korralduse eelnõu heakskiitmisealalise elamisloa andmiseks Antonina Zagorskaiale (sünd 28.02.1939). VS kohaseltvõib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajaliseelamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel onEestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks,kui VS ei sätesta teisiti. Eelnõus nimetatud isik vastab alalise elamisloaandmise tingimustele. Ta ei ole kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududesteeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud välismaalane ega välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase abikaasa ega alaealinelaps.

 

17. Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab Maa andmine munitsipaalomandisse eelnõu heakskiitmise. Tartu Linnavolikogu 1. veebruari 2001 otsuse alusel esitatud taotluskäsitleb Tartus Riia 167a asuva maaüksuse munitsipaalomandisse andmistsotsiaalmaana Maareformi seaduse alusel. Munitsipaalomandisse taotletavamaa-ala pindala on 33 773 m2, sihtotstarve
- üldmaa, maamaksustamishind 337 700 krooni. Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus paiknebõigusvastaselt võõrandatud Tähtvere A-III kinnistu nr 12559 maal, mille eest onõigustatud subjektile määratud kompensatsioon. Taotletava maa kohta ei oleesitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. Munitsipaalomandissetaotletav Tartus Riia 167a asuv maaüksus on moodustatud vastavalt TartuLinnavolikogu 15. veebruari 2001 otsusega kehtestatud Riia ja Raja tänavatevahelise ala detailplaneeringule. Taotletav ala on kaetud puittaimestikuga, misplaneeringu kohaselt kuulub säilitamisele. Tartu maavanem toetab taotlust maamunitsipaalomandisse andmiseks.

18. Maa taotlemine munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab Maa munitsipaalomandisse andmisest keeldumist.Kuressaare Linnavolikogu 22. veebruari 2001 otsuse alusel esitatud taotluskäsitleb Kuressaares Tallinna 79 asuva maaüksuse munitsipaliseerimist kohalikuomavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Maareformiseaduse alusel. Munitsipaalomandisse taotletava maa-ala pindala on 6 716 m2,sihtotstarve
- ärimaa, maa maksustamishind 107 500 krooni. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus on moodustatud kooskõlas Kuressaare Linnavolikogu 23. märtsi2000. aasta otsusega kehtestatud Tallinna 79 ja 81 ala detailplaneeringuga.Krundile on ette nähtud rajada teeninduskeskus. Taotletava maa kohta ei oleesitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi.Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus paikneb enne 1940.aasta 16. juunit eraomandisolnud maal, mis on õigustatud subjektidele nende sooviavalduse aluselkompenseeritud. Kuressaare Linnavolikogu põhjendab maa munitsipaliseerimisetaotlust eesmärgiga võtta krunt vastavalt sihtotstarbele võimalikult kiirestikasutusele. Linna eesmärk on müüa enampakkumisel esmalt hoonestusõigus ja pealehoone valmimist ka krunt eraomandisse. Läbi hoonestusõiguse seadmiseenampakkumise tingimuste on linnal ainuvõimalus tagada krundi hoonestus linnapoolt seatud tingimustel ja tähtaegadel. Saare maavanem leiab, et taotletavamaaüksuse munitsipaalomandisse andmine ei ole põhjendatud ja kooskõlas Maareformiseaduses sätestatud eesmärgiga. Toetades Saare maavanema seisukohta, esitab keskkonnaministeeriumVabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt jäetakse KuressaareLinnavolikogu taotlus maa munitsipaalomandisse andmise kohta rahuldamata, kuna keskkonnaministeeriumei leia, et Kuressaare Linnavolikogu taotlus anda linna omandisseteeninduskeskuse ehitamiseks planeeritud ärimaa krunt oleks käsitletav maataotlusena, mille andmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses loetletudomavalitsusüksuse ülesannete täitmise seisukohalt on vajalik ja põhjendatud.

19. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Politseiametile sideohvitseri2001. aasta ülalpidamiskulude katteks Eesti Vabariigi Peakonsulaadis Peterburis
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, siseminister Tarmo Loodus
K: Valitsus otsustab 1 066 000 krooni eraldamise Vabariigi Valitsuse reservistPolitseiametile sideohvitseri 2001.aasta ülalpidamiskulude katteks EestiVabariigi Peakonsulaadis Peterburis. Rahandusministeerium on lisanuderiarvamuse, milles esitab seisukoha, et kulusid ei saa pidadaettenägematuteks, sest juba 2000.aasta Eesti Euroopa Liitu integreerumisetegevuskava politseikoostööd käsitlevas peatükis rõhutati sideohvitserideteistesse riikidesse saatmise vajadust ja kulud oleks tulnud ette nähaPolitseiameti 2001.aasta eelarves. Rahandusministeerium ei aktsepteerinimetatud kulude katmist Vabariigi Valitsuse reservist.


2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Kaitseministeeriumile Kirde Riigikaitse Osakonna õigusjärgseleomanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K:
Valitsus otsustab 2 423 000 krooni eraldamise VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena kaitseministeeriumileKirde Riigikaitse Osakonna õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonestümberasumisega seotud kulude katteks. Kaitseministeerium taotleb 3 230 000krooni eraldamist, et remontida ruumid Rakveres Tuleviku 14a ümberasumiseksKirde Riigikaitse Osakonnale õigusjärgsele omanikule tagastatud majast.Rahandusministeerium teeb ettepaneku, arvestades põhjendatud kulutusi, mis onvajalikud uues asukohas endistele analoogsete töö- ja olmetingimustekindlustamiseks, eraldada 2 423 000 krooni.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsusereservist Piirivalveametile merereostustõrje tehnika soetamiseks
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, siseminister Tarmo Loodus
K:
Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi  Valitsuse reservist Piirivalveametile 4 200000 krooni suuruses summas merereostustõrje tehnika soetamiseks. VabariigiValitsuse 20. septembri 2000.a määrusega anti õigused ja kohustused merereostuseavastamise ja likvideerimise ülesannete täitmisel sise- ja territoriaalmeres,majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel keskkonnainspektsioonilt üle siseministeeriumivalitsemisalas olevale piirivalveametile. Vahetult enne nimetatud määruse vastuvõtmist16. 09.2000.a avastati Jõelähtme vallas Muuga sadamas seisnud tanker Alambrapoolt põhjustatud ulatuslik masuudireostus. Seletuskirja kohaselt muutusreostuse likvideerimisel kasutamiskõlbmatus 10,5 miljoni krooni väärtusesmerereostustõrje tehnikat, mida piirivalveamet seetõttu keskkonnainspektsiooniltüle ei võtnud. Sellest tulenevalt taotleb siseministeerium piirivalveametile 4200 000 krooni eraldamist Vabariigi Valitsuse reservist, et soetadaesmavajalikku merereostustõrje tehnikat. Eelnõule on lisatud rahandusministeeriumieriarvamus, milles ministeerium kordab oma varasemat seisukohta, et 2001.aastal vajaminevate vahendite leidmiseks tehnika osaliseks asendamiseks jaremondiks peavad omavahelisele kokkuleppele jõudma keskkonnaministeerium ja siseministeerium.Merereostustõrje tehnika täiendavaks soetamiseks järgmisel aastal aga olekstulnud vahendid ette näha piirivalveameti 2002. aasta eelarves. Sellesttulenevalt ei aktsepteeri rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse reservist 4200 000 krooni eraldamist piirivalveametile.


4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi digitaalallkirjaga seotudkuludeks määratud vahenditest Rahandusministeeriumile digitaalallkirjarakendamise koordineerimiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservidigitaalallkirjaga seotud kuludeks määratud vahenditest rahandusministeeriumile2 600 000 krooni digitaalallkirja rakendamise koordineerimiseks riigikantseleis,justiitsministeeriumis, siseministeeriumis, teede- ja sideministeeriumi ning rahandusministeeriumis.22.05.2001 sõlmisid justiitsministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium,teede- ja sideministeerium ning riigikantselei koostööleppe digitaalallkirjarakendamise projekti läbiviimiseks, mille eesmärk on välja töötada ja juurutadadigitaalallkirja rakendamise strateegia. rahandusministeeriumi juurde loodijuhtrühm, mille ülesanne on projekti eesmärkide saavutamiseks tehtavate töödekorraldamine. Rahandusministeerium taotleb digitaalallkirja projektifinantseerimiseks raha eraldamist Vabariigi Valitsuse reservidigitaalallkirjaga seotud kuludeks määratud vahenditest.

 

5) Raha eraldamine Vabariigi Valitsusereservist Kaitsepolitseiametile ekspertiisitehnika soetamiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Valitsus otsustab eraldada Vabariigi Valitsuse reservistKaitsepolitseiametile 500 000 krooni ekspertiisitehnika soetamiseks. Siseministeeriumtaotleb raha kaitsepolitseiametile ekspertiisitehnika soetamiseks (analüsaatorIonscan GC). Kaitsepolitseiameti üheks ülesandeks on terroriaktide ninglõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega tapmise ennetamine jatõkestamine ning nimetatud kuritegusid toime pannud isikute kindlakstegemine.Samuti radioaktiivse materjali, tulirelva, lõhkematerjali või laskemoonasalakaubaveo ennetamine, tõkestamine ning nimetatud kuritegusid toime pannudisikute või gruppide kindlakstegemine. Analüsaator Ionscan GC on kohandatudspetsiaalselt laboriuuringuteks erinevate ainete ja materjalide füüsikalise jakeemilise analüüsi teostamisel. Nimetatud analüsaatori kasutuselvõtuga suudaks kaitsepolitseiametparemini kaitsta ühiskonda terrorismiohu eest ning anda vajalik panusrahvusvahelises koostöös terrorismivastaseks võitluseks.

 

20. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi2000. a korralduse nr 186-k "Raha eraldamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2000.a korralduse Rahaeraldamine muutmise. Nimetatud korraldusega eraldati Majandusministeeriumilekokku 33 000 000 krooni, millest tagastamatu toetusena 26 000 000 krooni jatagastatava eraldisena 7 000 000 krooni. Tagastamise tähtajaks oli 30. märts2001.a. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000.a korraldusega muudeti nimetatudkorraldust ja suurendati tagastamatut toetust 3 020 000 krooni võrra ningpikendati tagastatava eraldise tagastamise tähtaega 30. juunini 2001.a,arvestades, et selle tagastamine toimub riigivara erastamisest EttevõtluseArendamise Sihtasutusele laekuva 25% arvelt. Maailmanäituse tegelikud kuludületasid planeeritud näituse eelarve. Majandusministeerium taotleb tagastatavaeraldisena (7 000 000 krooni) saadud summa muutmist tagastamatuks toetuseks,sest ei pea võimalikuks leida vahendeid nimetatud summa tagastamisekseelarvevälisesse omandireformi reservfondi. 

 

21. Riikliku IKT kõrgharidusprogrammi"Tiigriülikool 2002-2004" heakskiitmine
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab Riikliku IKT kõrgharidusprogrammi Tiigriülikool2002-2004 heaks kiitmise. Nimetatud programmi arutati ka valitsuskabineti 17.aprilli 2001.a nõupidamisel, kus seda põhimõtteliselt toetati ningharidusministrile koos majandusministriga tehti ülesandeks arutada võimalusiprogrammi finantseerimise korraldamiseks koostöös Ettevõtluse ArendamiseSihtasutuse koosseisus oleva Eesti Tehnoloogiaagentuuriga ning esitadasellekohased ettepanekud valitsuskabineti nõupidamisele. Programmis märgitakse,et 1996. aastal käivitatud programmi Tiigrihüpe, mis oli suunatudüldhariduskoolidele, ülesanded on tänaseks põhiliselt täidetud ning uue info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskustega noored on jõudnudülikoolidesse. Üldhariduskoolide osas arendatakse saavutatut edasi Valitsuse23. jaanuari 2001.a istungil heaks kiidetud arengukava Tiigrihüpe Pluss. Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti koolis 2001-2005 raames. Tekkinud onvajadus kõrgharidusele suunatud riikliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaprogrammi järele. Esitatakse kolmeaastane programm, mille eesmärgiks on toetadainfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri väljaarendamistkõrgkoolides ning vastava valdkonna õppejõudkonna kujundamist ja kraadiõppe infrastruktuuriväljaarendamist. Programmi kogumaksumuseks on planeeritud 50 miljonit krooni,sellest riigieelarvelisi eraldisi 36 miljonit krooni. Rahandusministeeriummärgib, et ei nõustu programmiga täies mahus ja kooskõlastab programmikogumahuga 40 miljonit krooni, millest riigieelarvelised eraldised moodustavad26 miljonit krooni ning toetuste osa võiks jääda kavandatud tasemele.

22. Riikliku lepitaja ametistvabastamine. Riikliku lepitaja ametisse nimetamine
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: 2 korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita Riikliku lepitaja ametistvabastamine eelnõu ja Riikliku lepitaja ametisse nimetamine eelnõu. Kollektiivsetöötüli lahendamise seaduse kohaselt nimetab riikliku lepitaja ametisseVabariigi Valitsus sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitudeühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. Seoses senise riikliku lepitajaametiaja lõppemisega teeb sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepanekuvabastada riiklik lepitaja Leonard Tammik teenistusest arvates 4. novembrist2001 teenistustähtaja möödumise tõttu ning ettepaneku nimetada riiklikukslepitajaks 4. novembrist 2001.a kuni 3. novembrini 2004.a. Henn Pärn, kelleametisse nimetamise on heaks kiitnud Eesti Ametiühingute Keskliit, TeenistujateAmetiliitude 0rganisatsioon ja Eesti Tööandjate Keskliit.

23. Välislaenude reservi kasutamine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab lubada rahandusministeeriumil kasutadavälislaenude kasutajatelt ennetähtaegselt tagasilaekunud summasid SihtasutuseleArchimedes lühiajalise laenu (arvelduskrediidi) andmiseks eelnõus nimetatudtingimustel. Eelnõuga teeb Rahandusministeerium valitsusele ettepaneku kasutadavälislaenude kasutajatelt ennetähtaegselt tagasilaekunud summasid EuroopaÜhenduse programmide Euroopa Noored ja Socrates raames finantseeritavatetegevuste ajutiseks rahastamiseks olukorras, kus Euroopa Komisjonilt ei olekonkreetse tegevuse jaoks veel raha laekunud. Vabariigi Valitsuse korraldusega EuroopaÜhenduste programmidega ühinemine ühines Eesti Vabariik muuhulgas ka EuroopaÜhenduste programmidega Socrates ja Euroopa Noored. Osalemaks programmideSocrates ja Euroopa Noored teises järgus et, kasutada sellest tulenevaid õigusining kanda kohustusi, kiitis Vabariigi Valitsus oma korraldustega heaksAssotsiatsiooninõukogu otsuste eelnõud, mis näevad Eesti Vabariigile etteteatud rahalised kohustused programmides osalemiseks, kuid võimaldavad samassaada projektidele rahalist toetust. Seoses Assotsiatsiooninõukogu otsustehilinemisega Eesti osalemise kohta programmide Socrates ja Euroopa Nooredteises järgus, on tekkinud olukord, kus programmide finantseerimiseksettenähtud rahad jõuavad Eesti Vabariigile peaaegu aastase hilinemisega. Seetakistab aga programmide normaalset funktsioneerimist ning Eesti Vabariigipoolt endale võetud kohustuste täitmist. Raha laekub erinevate sihtasutuseArchimedes ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud lepingute alusel. Praegu onolukord, kus sajad üliõpilased õpivad välisülikoolides vastavalt ülikoolide jasihtasutuse Archimedes vahel sõlmitud lepingutele, kuid Euroopa Komisjon ei olevastavat rahastamislepingut veel sihtasutusele saatnud. Eesti on omapoolsedkohustused programmi osavõtumaksu tasumisega täitnud. Et tagada programmidesosalemise õigeaegne ja adekvaatne rahastamine, tuleb Eestil leida vahendidajavahemikuks, mil konkreetse programmi jaoks ettenähtud raha ei ole veelEuroopa Komisjonilt laekunud. Eelnõu kohaselt antakse Rahandusministeeriumileluba kasutada välislaenude kasutajatelt ennetähtaegselt laekunud summasidsihtasutusele Archimedes lühiajalise laenu andmiseks kuni käesoleva aastalõpuni kokku kuni 7 000 000 krooni intressiga 6%, limiiditasuga 0,25% javiivisetasuga 36% aastas. Väljamaksed toimuvad Euroopa Komisjoni ja sihtasutuseArchimedes vahel sõlmitud lepingute alusel. Programmide Euroopa Noored jaSocrates eest vastutab Haridusministeerium.

 

24. ""Lepingute jalepinguväliste kohustuste seaduse", "Tsiviilseadustiku üldosaseaduse" ja "Rahvusvahelise eraõiguse seaduse" rakendamiseseaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab heaks kiita Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse,Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduserakendamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu sätestab põhimõtted Lepingute jalepinguväliste kohustuste seaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvaheliseeraõiguse seaduse rakendamiseks ning sisaldab kehtivates seadustes tehtavaidmuudatusi seoses nimetatud seaduste jõustumisega. Seaduse laiemaks eesmärgikson Eesti eraõigussüsteemi üldine korrastamine ning olemasolevate, erinevateseriseadustes sisalduvate eraõiguslike sätete parandamine.
 

25. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari2001. a määruse nr 18 "Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavateriigiasutuste ülalpidamiskulude jaotus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavateriigiasutuste ülalpidamiskulude jaotuse heaks kiitmise. Seaduse 2001. aastariigieelarve sätestab, et valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavateriigiasutuste ülalpidamiskulude jaotuse töötasuks, sotsiaalmaksuks jamajandamiskuludeks kinnitab Vabariigi Valitsus. 19. septembril 2001. võttisRiigikogu vastu Seaduse 2001. aasta riigieelarve muutmise seadus. Tulenevaltsellest ja Riigikantselei, ministeeriumide ja maavalitsuste taotlustest tulebmuuta ka eelnimetatud määrust.
 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-