Valitsuse 30.10.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

29.10.2003 | 00:00

Uudis

Algus kell 10.00 Stenbocki majas neljapäeval, 30. oktoobril2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann693 5714  ja Hanna Hinrikus 693 5792.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe 30. oktoobrilalates kl 10.00 lähemalt briifinguruumist alateema "otse valitsuse istungilt"alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogiliseohutuse protokolli ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: seaduse eelnõu
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuseprotokolli eesmärk on reguleerida nüüdisbiotehnoloogia abil saadud muundatudelusorganismi (edaspidi GMO) piiriülest vedu ning tagada, et GMO ei avaldakskahjulikku mõju elustiku mitmekesisusele, säästlikule kasutamisele ning inimesetervisele. GMO käitlemise, kasutamise ja teisaldamise ohutuse tagamiseks onvajalik pidev infovahetus. Cartagena protokoll sätestab riikidevaheliseinfovahetuse kohustuse. Selleks moodustatakse ühine teabevõrgustik, kus teaveGMO kasutamise ja piiriülese veo kohta on kõigile kättesaadav. Kui Eesti onprotokolli ratifitseerinud, avaneb meil seletuskirja kohaselt ka võimalustaotleda ÜRO-lt raha biotehnoloogiasektori arendamiseks, seadmete ostmiseks jageenitehnoloogiauuringute tegemiseks. Protokollist tulenevad kohustused ei tookaasa märkimisväärseid lisakulutusi. Protokolli ratifitseerimise seaduserakendamise seaduse väljatöötamist rahastab ÜRO Keskkonnaprogramm 15 000dollariga, mis kulub õigusaktide väljatöötamiseks, ministeeriumidevahelisetöögrupi nõupidamisteks ja teabevoldiku valmistamiseks. Protokolli jõustuminetoob lisakohustusi ja -kulutusi põhiliselt keskkonnaministeeriumile, kesvastutab andmete sisestamise eest bioloogilise ohutuse teabevõrgustikku jasuhtleb sekretariaadiga. Need kulutused kaetakse riigieelarvest. Bioloogiliseohutuse teabevõrgustiku loomise ja ülalpidamise kulutused katab ÜROKeskkonnaprogramm. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil.Konventsiooni eesmärk on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, tagada loodusvaradesäästev kasutamine ning sellest saadava tulu õiglane jaotamine. Konventsioonjõustus 29. detsembril 1993. a, Eesti ratifitseeris konventsiooni 11. mail1994. a. Konventsiooni artiklis 19 on kirjas eeldus geneetiliselt muundatudorganismi turvalist käitlemist, kasutamist ja vedu käsitleva protokollikoostamiseks. Bioloogilise ohutuse protokolli töögrupp moodustatikonventsiooniosaliste teisel konverentsil Jakartas. Cartagena bioloogiliseohutuse protokoll kiideti heaks 29. jaanuaril 2000. a Kanadas ja avatiallkirjastamiseks samal aastal konventsiooniosaliste viiendal konverentsilKeenias.

2. "Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse"eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu eesmärk on tagada teenuste osutamiseks välisriigist Eestisselähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse osutamisega tegelevatetööandjate aus konkurents. Oluline on see, et Eestis kehtestatud minimaalsekaitse tagamise kohustuslikud reeglid ei tohi takistada töötajate jaokssoodsamate töötingimuste kohaldamist. See tähendab, et kui koduriigi seadusegaon garantiid soodsamad, siis kohaldatakse neid, mitte Eesti omasid. Samuti onoluline aspekt see, et lähetatud töötajale ei kohaldata kõiki töötingimusi, miskehtivad Eesti töötajatele, kuna see võiks piirata välisriigis asutatudettevõtte teenuse osutamise vabadust. Seadust plaanitakse kohaldada tööandjapoolt lähetatud töötaja töötamisele Eestis järgmistel juhtudel:
1) töötamine tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile ninglepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eesti residendist tellija vahel;
2) töötamine tööandja filiaalis või temaga samasse kontserni kuuluvasäriühingus;
3) töötamine Eesti ettevõttes kui tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendavjuriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
Käesolevat eelnõu kohaldatakse nii Euroopa Liidu riikidest kui ka kolmandatestriikidest Eestisse lähetatud töötajatele. Seadust ei kohaldata merekaubaveoettevõtjate kaubalaeva laevapere liikme suhtes. Seaduseelnõus määratletakseEestisse lähetatud töötajatele kohaldatavad töötingimused, sealhulgastööajanorm, puhkuseaeg, piirangud ületunnitööle, palgamäärad, iga-aastasepuhkuse kestus, puhkusetasu suurus jm. Ühtlasi sätestatakse erandidtöötingimuste kohaldamise suhtes. Eelnõus sätestatakse informatsiooni andmineja riikliku järelevalve teostamine Tööinspektsiooni poolt. Seletuskirjakohaselt on selleks ette nähtud ühe uue töökoha loomine Tööinspektsioonis.Vaidluste lahendamisel on lähetatud töötajal eelnõu kohaselt tagatud õigustekaitseks õigus pöörduda Eesti Vabariigi kohtusse. See ei piira tema õigustpöörduda oma nõudega välisriigi kohtusse, kui selline õigus tulenebvälislepingust. Eelnõust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on neli kuud arvatespäevast, mis järgnes päevale, mil lähetatud töötaja sai teada või oleks pidanudteada saama oma õiguste rikkumisest. Seadus jõustub Euroopa Liiduga liitumiseleraldi seadusega.

3. "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsioonikohtulikult karistatud isikute üleandmise lepingu ratifitseerimiseseaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kohtulikult karistatud isikute üleandmiseleping valmistati ette ja parafeeriti 1997. a ning kirjutati alla 5. novembril2002. a Tallinnas. Lepingu kohaselt kohustub lepingupool teise lepingupooletaotlusel üle andma karistuse kandmiseks kodumaal isikud, kellele on mõistetudvabadusekaotuslik karistus ühe lepingupoole territooriumil ja kes on teiselepingupoole kodanikud, järelejäänud karistuse kandmiseks kodumaal. Lepingutkohaldatakse olenemata kodakondsusest samuti nende isikute suhtes, kellel onalaline elukoht lepingupoolte territooriumil. Lepingu kohaselt võib karistatudisiku karistuse kandmiseks üle anda karistava riigi või elukohariigiettepanekul. Kohtulikult karistatud isikute üleandmist karistuse kandmisejätkamiseks elukohariigis reguleerib Euroopas kohtulikult karistatud isikuteüleandmise Euroopa konventsioon, mille Eesti Vabariik ratifitseeris 26.veebruaril 1997. a. Vene Föderatsioon ei ole nimetatud konventsiooni osaline,mistõttu oli vaja sõlmida kahepoolne leping, mis võimaldaks Eesti kodanikeltaotleda karistuse kandmise jätkamist Eestis ning Vene Föderatsiooni kodanikelVene Föderatsioonis. Seletuskirja kohaselt viibib Vene Föderatsioonikinnipidamisasutustes mitmeid Vene Föderatsiooni kodanikke, kes on avaldanud soovijätkata karistuse kandmist kodumaal. Lepingu rakendamine ei too endaga kaasatäiendavaid kulutusi, kuna Vene Föderatsioon toimetab kõik lepingu aluselüleantavad isikud Narva-Ivangorodi piiripunkti, kus nad antakse üle Eestikonvoile. Konvoi kulud kaetakse justiitsministeeriumi eelarvelistestvahenditest.

4. Seisukoha andmine "Tulumaksuseaduse täiendamise seaduse" eelnõu(151 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, haridus- ja teadusminister ToivoMaimets, kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Isamaaliidu fraktsiooni poolt 9. oktoobril 2003. a algatatudtulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032820009&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

5. "Narkomaania ennetamise riikliku strateegia aastani 2012"heakskiitmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Seletuskirja kohaselt on viimastel aastatel Eestis uimastite tarvitamine järsultkasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Narkootikumide tarvitamise tagajärjeksei ole ainult tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsusetase ning nakkushaiguste, sealhulgas HIV-viiruse levik ühiskonnas. 2000. aastalhindasid eksperdid, et Eestis võib olla kuni 15 000 opiaadisõltlast, kellelelisanduvad sünteetiliste ning teiste niinimetatud "kergete" narkootikumide(sealhulgas kanepi) tarvitajad. Eesti uimastipoliitika hakkas kujunema 1997.aastal. Vabariigi Valitsus kiitis heaks 25.11.1997 kaks olulist dokumenti,millega pandi alus ühtse uimastipoliitika kujundamisele. Nendeks dokumentidekson "Narkomaania ennetamise ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika(uimastipoliitika) põhimõtted aastateks 1997-2007" ning "Alkoholismija narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007". "Narkomaaniaennetamise riiklik strateegia aastani 2012" põhieesmärgiks on kujundadaühtne uimastipoliitika, mille rakendamise tulemusena luuakse eeldused vähendadanarkootikumide pakkumist ja nõudlust ning narkosõltlastele toimiva ravi jarehabilitatsiooni süsteemi loomiseks. Strateegias märgitakse, et igaühiskonnaliige on õigustatud saama igakülgset abi ka narkootikumide ja alkoholitarvitamisest tekkinud probleemide puhul. Strateegias peetakse silmas vajadustkaitsta lapsi ja noori prioriteetse sihtgrupina psühhoaktiivsete ainetekuritarvitamise alustamise eest ning rõhutatakse paikkondlikku eripäraerinevates regioonides uimastivaba keskkonna loomisel. Märgitakse, etuimastisõltuvuse ennetamine ja ravi on ühiskonnale oluliselt odavamad kuielamine koos uimastisõltuvuses ühiskonnaliikmetega. Seletuskirja kohaseltstrateegia rakendamiseks kehtestatakse iga-aastased rakenduskavad, milleskajastatakse tegevuste maksumus, vastutavad institutsioonid ning tulemuslikkuseindikaatorid. Strateegia rakendamist koordineerib sotsiaalministeerium.Koostöös teiste ministeeriumidega koostab sotsiaalministeerium iga-aastasedkokkuvõtted uimastiolukorrast Eestis ning esitab need aruteluks valitsuse pooltmoodustatud ministrite komisjonile. Strateegia rakendamiseks vajalikudressursid kajastatakse detailselt iga-aastastes rakenduskavades.

6. Ülevaade õigusaktidest, mis vajavad muutmist ja/või vastuvõtmisttulenevalt Eesti ühinemisest NATOga liitumisega kaasnevate lepingutega
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ülevaates tuuakse välja lepingud, millega Eesti ühineb seoses NATOgaliitumisega, ning kirjeldatakse analüüsi valmimise protsessi. Põhja-Atlandilepingu analüüsi tulemusel selgunud õigusaktide muutmise vajadused võetivastavalt seletuskirjale arvesse rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse eelnõukoostamisel. Sellest tulenevalt ei ole ülevaates Põhja-Atlandi lepingutpikemalt käsitletud. Kaitseministeerium on analüüsinud Põhja-Atlandi lepinguosalisriikide vahelist teabekaitselepingut ning ülevaates on ära toodud sellelepingu analüüsi tulemusel selgunud vajadused õigusaktide muutmise osas. Teisteteabekaitselepingute analüüs on viibinud seoses probleemidega lepingutekstidekättesaadavuse osas. Teabekaitselepingute täielik analüüs ning ülevaadevajalikest muudatustest õigusaktides valmib 2004. a II kvartalis.

7. Ülevaade kultuurivaldkonna riiklikest programmidest
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riiklike programmidena on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tänasekskaks programmi, milleks on "Eesti mõisakool: mõisakoolide kultuuriloolisekompleksi säilitamine ja arendamine tänapäevaseks õpikeskkonnaks" ja"Pühakodade säilitamine ja areng". Programmi "Eesti mõisakool: mõisakoolidekultuuriloolise kompleksi säilitamine ja arendamine tänapäevaseksõpikeskkonnaks" 2003. a eelarve on 7 miljonit krooni, koos programmis osalevateomavalitsuste kaasfinantseeringutega 10,8 miljonit krooni. Programmist onrahastatud 2003. a 17 mõisakooli uurimis-, projekteerimis- ja renoveerimistöid- kokku hõlmates 1/3 kõigist mõisakoolidest. Kultuuriministeeriumis on valminud"Arhitektuurivaldkonna tegevuskava 2004-2008", mis lähiajal saadetakse kooskõlastamiseksning millest osa käsitleb ka Eesti arhitektuuripärandi säilimist.Koalitsioonilepingu kultuuripoliitika osas märgitud ülejäänud riiklikudprogrammid toimivad või on ettevalmistamisel hetkel kultuuriministeeriumiprogrammidena. 2002. aastal töötas kultuuriministeeriumis Paul-Eerik Rummojuhtimisel asjatundjate komisjon, kes koostas ettepaneku Vabariigi Valitsuseleriikliku programmi "Eesti kirjandusklassika" algatamiseks. Programmiväljatöötamise kavatsuse kooskõlastamisel asjaomaste institutsioonidega eijõutud kindla veendumuseni programmi kinnitamise vajaduses Vabariigi Valitsusepoolt, seega on tänaseni programm elluviidud kultuuriministeeriumi programmina.
Koalitsioonilepingus väljendatakse vajadust valmistada ette riiklik programm"Rahvusliku mäluvaramu talletamiseks digitaalsetel infokandjatel". 27.jaanuaril 2003. a moodustati kultuuriministri käskkirjaga töörühm, kesvalmistas ette eelnõu "Eesti kultuuripärandi digitaalse säilitamise strateegiaaastateks 2003-2007" ning saatis selle kooskõlastamiseks asjaomasteleinstitutsioonidele. Käesoleva aasta novembriks töötatakse välja meetmedprogrammi käivitamiseks, mille abil muuta muuseumid nüüdisaegseteks kodulooliseja teadusliku uurimistöö keskusteks ning atraktiivseks teabekolleteks noorsoole.Eesti lähiajaloo uurimiseks koostatava programmi põhitegevuste lähtekohadvalmivad 2004. aastal. Programm "Kino tuleb tagasi" on kavandatud kolmeosalisetegevusena: toetused väärtfilmi levile; kinovõrgu taastamine; väärtfilmikeskuserajamine.

8. Kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2004. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Kalapüügiseadus sätestab, et kutseline kalapüügiõigus on tasuline. Tasu ei võiületada nelja protsenti väljapüütava kalakoguse harilikust väärtusest, väljaarvatud siseveekogudes, kus riik on teinud kulutusi angerja taastootmiseks jasilmupüügil, kus määratakse püügiõiguse tasu nende liikide püügiks kasutatavatepüügivahendite kohta. Käesoleva määrusega kehtestatakse kalapüügiõiguse tasu kaugpüügilLoode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Teravmägede ja Edela-Atlandipüügipiirkondades), samuti Läänemerel ning siseveekogudel kalapüügil kalurikalapüügiloa alusel. Eelnõu ei määra püügiõiguse tasusid kalapüügilKirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) püügipiirkonnas, kuna need ei olnudeelnõu esitamise ajaks veel selgunud. NEAFC aastakoosolek, kus määratakseliikmesriikide järgmise aasta väljapüügimahud, toimub 10.-14. novembril 2003.a. Eestile eraldatav püügivõimalus kinnitatakse pärast aastakoosoleku toimumistning siis määratakse ka püügiõiguse tasu. Kalapüügiõiguse tasu merel onkehtestatud aastaks. Kalapüügiõiguse tasu määrad kalapüügil kalalaevakalapüügiloa alusel merel on jäänud samaks, mis eelmisel aastal. Läänemerelmäärab riikide väljapüügimahud Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon(IBSFC), kelle viimane aastakoosolek toimus 29.09.- 3.10.2003 Berliinis.Aastaks 2004 eraldati Eestile kilu, räime, tursa ja lõhe püügivõimalus. Nendeliikide, samuti lesta, püügiõiguse tasu on jäänud samaks kui varasematelaastatel. Kalapüügiõiguse tasu määrad kalapüügil kaluri kalapüügiloa aluselLäänemerel ei ole kõigis maakondades ühesuurused, sest arvesse on võetuderinevust saakides, mis tuleneb vete erinevast kalarikkusest. Kogu rannikumere ulatusesei ole võimalik ühtset hinda kehtestada, sest saagi liigiline koosseis ja seegaka väärtus erineb piirkonniti suuresti. Määruse koostamisel on silmas peetudseda, et ühiseid kalavarusid kasutavates piirkondades hinnad oluliselt eierineks. Merel on 3 peamist piirkonda, mille kaupa toimub kalapüügireguleerimine ning kus kalavaru seisund on enam-vähem ühtlane: Lääne, Saare,Hiiu maakond; Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa; Pärnumaa. Arvestadesteadlaste hinnangut kalavarude kohta ja seda, et kalaliikide esmakokkuostu hindei ole oluliselt muutunud, on eelnõus enamiku püügivahendite tasu määradvõrreldes 2003. aastaga samaks jäänud. Vähendatud on räimepüügiks kasutatavatepüügivahendite tasu määrasid, kuna räimevaru on madalseisus ja räime esmakokkuostuhind on langenud. Võrreldes 2003. aastaga on eelnõus muutunud kalapüügiõigusetasu arvestamise alus agarikupüügil Saare ja Hiiu maakonnas Läänemerel. Seni onpunavetika varude kaitseks piiratud püügikoormust agarikupüügil kasutadalubatud püügivahendite piirarvu määramisega ning aastane väljapüük on olnudligikaudu 600 tonni. Möödunud aastal viidi läbi suurem vetikavaru uuring.Vastavalt uuringu tulemustele võiks Kassari lahest maksimaalselt välja püüdapunavetikamassi kuni 10 000 tonni märgkaalus.
Vastavalt teadlaste poolt läbi viidud uuringule oleks võimalik punavetikalubatud väljapüügimaht määrata tonnides, mistõttu eelnõus kasutataksegipüügitasu määra 5 krooni tonni kohta. Siseveekogudes on, erinevalt merest,kehtestatud tasu ka aastast lühemaks perioodiks, tuginedes konkreetse maakonnakeskkonnateenistuse ettepanekule ning seal välja kujunenud praktikale. Lühemaperioodi hind võimaldab püüdjal valida kõige soodsamad püügikuud ja on seetõttuproportsionaalselt kõrgem, kui pikema perioodi hind. Kalapüügil kalurikalapüügiloa alusel siseveekogudel on, nagu ka merel, püügiõiguse tasud jäänudsamaks 2003. aastaga. Muutunud ei ole eelnõus ka püügiõiguse tasu silmupüügikskasutatavate püügivahendite kohta. Kalapüügiseaduses nimetatud siseveekogudes,kus riik on teinud kulutusi angerja taastootmiseks, on püügivahendite, millegapüütakse angerjat, hind määratud arvestades eelmisel kolmel aastaltaastootmiseks tehtud keskmist kulutust ja lubatud püügivahendite arvu. Eelnõukohaselt on Võrtsjärvel püügiõiguse tasu määr kalapüügil kaluri kalapüügiloaalusel üle 1 m suukõrgusega mõrdadega püügil 4700 krooni mõrra kohta ehk tõusebvõrreldes 2003. aastaga 100 krooni võrra.
Kalapüügiõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.

9. Piiratud kalapüügiõiguse tasu määrad 2004. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Kutseline kalapüügiõigus on tasuline. Tasu ei või ületada nelja protsentiväljapüütava kalakoguse harilikust väärtusest, välja arvatud siseveekogudes,kus riik on teinud kulutusi angerja taastootmiseks ja silmupüügil, kusmääratakse püügiõiguse tasu nende liikide püügiks kasutatavate püügivahenditekohta. Eelnõuga kehtestatakse kalapüügiõiguse tasu kalapüügil piiratudkalapüügiloa alusel Läänemerel ning siseveekogudel. Eelnõu on koostatudpeamiselt teadusasutustest laekunud ettepanekute alusel. Püügiõiguse tasu eiole kõigis maakondades ühesuurune, sest arvesse on võetud erinevust saakides,mis tuleneb vete erinevast kalarikkusest. Piirkonniti ei ole võimalikkehtestada võrdset tasumäära, sest saagi liigiline koosseis ja seega ka väärtuserineb piirkonniti suuresti. Samas on määruse koostamisel peetud silmas seda,et ühiseid kalavarusid kasutavates piirkondades hinnad oluliselt ei erineks.Merel on 3 peamist piirkonda, mille kaupa toimub kalapüügi reguleerimine ningkus kalavaru seisund on enam-vähem ühtlane: Lääne, Saare, Hiiu maakond;Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa; Pärnumaa. Eelnõuga kehtestatavadtasumäärad on võrreldes eelmise aastaga jäetud samale tasemele, sest nii rannikumerekui ka sisevete kalavarude olukord pole oluliselt muutunud. Muutunud ei ole kakalapüügiõiguse tasu määrad kalapüügil piiratud kalapüügiloa aluselVõrtsjärvel. Erinevalt kutselisest kalapüügist kehtestatakse piiratudkalapüügiõiguse tasud kuude kaupa, kuna piiratud kalapüügiloa alusel püüdjapuhul on sisuliselt tegu harrastajaga, kes ei võta luba välja terveks aastaks.Maakonniti on siseveekogudel ning teatud määral ka merel ajalooliselt väljakujunenud kalapüügi korraldamise praktika, millest tulenevad ka erinevusedpüügivahendite spetsifitseerimises, hinna kehtestamise ajas jne.Kalapüügiõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.

10. Rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide lubatud väljapüügimaht javäljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatudpüügivõimalused 2004. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu määrab Eesti püügivõimaluse kalaliikide kaupa Loode-AtlandiKalandusorganisatsiooni (NAFO) reguleeritaval alal, krevetipüügil ka püügilviibivate Eesti lipudokumentidega kalalaevade lubatud arvu. Kuna mõnedekalaliikide osas on püügivõimalused NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina, eiole võimalik eraldi määratleda Eesti püügivõimalusi. Eelnõu määrab ka Eestilepüügipäevade arvu (377 päeva) ja üheaegselt krevetipüügil viibida lubatud Eestilipudokumendiga kalalaevade arvu (3 laeva) Teravmägede püügipiirkonnas ningvastavalt seletuskirjale püügivõimalused võrreldes 2003. aastaga ei olemuutunud. Eelnõuga kehtestatakse Eesti püügivõimalus Edela-Atlandi avamerepüügipiirkonnas 2004. aastal ning määratakse nimetatud püügipiirkonna ulatus.Seletuskirja kohaselt kalavarusid ei halda Edela-Atlandi avamere osas ükskikalandusorganisatsioon ega komisjon, kuid on alust arvata, et lähima paariaasta jooksul luuakse antud piirkonda kalandust reguleeriv organisatsioon.Riigid, kes on viimaste aastate jooksul antud piirkonnas püüdnud, võivad astudaloodava organisatsiooni liikmeteks ning ajalugu näitab, et kvoodijaotusealuseks on ajalooline püük. Seega, mida rohkem Eesti laevad seal püüavad enneorganisatsiooni loomist, seda suurem tõenäosus on saada tulevikus suurematkvooti. Eelnõu ei määra Eesti püügivõimalusi Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni(NEAFC) püügipiirkonnas, kuna NEAFC aastakoosolek, kus määratakse liikmesriikidejärgmise aasta väljapüügimahud, toimub 10.-14. novembril 2003. a. Samuti eimäära eelnõu Eesti püügivõimalust Läänemerel, kuna eelnõu esitamise ajaks eiolnud toimunud püügivõimaluste vahetamise läbirääkimised Euroopa Liidu jaLätiga. Püügivõimaluste selgumisel täiendatakse püügivõimalusi kehtestavatmäärust.

11. Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjeldus ja eraldusmärgid
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga sätestatakse Veeteede Ameti ametnike vormiriietuse liigid ja esemedning sätestatakse vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid ja antakse nendekirjeldus.
Võrreldes hetkel kehtiva määrusega on muutused vormiriietuses jaeraldusmärkides väikesed.

12. Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamine ja koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Teaduskompetentsi Nõukogu liikmeteks on omal alal tunnustatud teadlased.Nõukogu liikmeteks ei saa olla teadus- ja arendusasutuste rahaliste vahenditekasutamise eest vastutavad isikud. Nõukogu on 9-liikmeline. Nõukogu liikmeteksnimetatakse: Tartu Ülikooli professor Mati Erelt; Eesti Põllumajandusülikooliagronoomiateaduskonna taimekaitse instituudi juhataja, professor Anne Luik;Tallinna Tehnikaülikooli Materjaliteaduse Instituudi direktor, professor EnnMellikov; Tartu Ülikooli professor Andres Metspalu; Tallinna Tehnikaülikoolimajandusteaduskonna dekaan, professor Alari Purju; Tartu Ülikooli biokeemiainstituudi juhataja, professor Mihkel Zilmer; Tartu Ülikooli botaanika jaökoloogia instituudi juhataja, professor Martin Zobel; Tallinna TehnikaülikooliGeoloogia Instituudi isotoop-paleoklimatoloogia laboratooriumi juhataja ReinVaikmäe; Tartu Observatrooriumi teadusdirektor, vanemteadur Tõnu Viik.Teaduskompetentsi Nõukogu koosseis kinnitatakse kolmeks aastaks.Teaduskompetentsi Nõukogu on haridus- ja teadusministri nõuandev organ, kes:töötab välja teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimise põhimõtted jastrateegia; teeb ettepanekuid teadus- ja arendusasutuste teadusteemadesihtfinantseerimise avamise, muutmise ja lõpetamise kohta; annab hinnanguidteadus- ja arendusasutuste teadustöö sihtfinantseerimise tulemuslikkuse jateadustöö tulemuste rahvusvahelisele tasemele vastavuse kohta; teeb ettepanekuidteadus- ja arendustegevuse evalveerimise tulemuste kinnitamiseks; teeb,tulenevalt evalveerimise tulemustest, ettepanekuid riigi teadus- jaarendusasutuste moodustamise, nende ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamisekohta; teeb ettepanekuid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalassekuuluvate teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulude katmise kohta; annabHaridus- ja Teadusministeeriumi eelarve projekti koostamisel soovitusi teadus-ja arendustegevuse finantseerimise kohta; annab soovitusi doktoriõppega seotudteadustöö finantseerimise kohta; esitab vähemalt kord kolme aasta jooksul omategevuse aruande haridus- ja teadusministrile ning Teadus- ja Arendusnõukogule;täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

13. Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a korralduse nr 367-k"Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt nimetatakse komisjoni esimeheks rahandusminister TaaviVeskimägi ja liikmeks Kaitsepolitseiameti peadirektor Aldis Alus ning väljaarvatakse Tõnis Palts, Jüri Pihl ja Aivar Sõerd. Nimetatud komisjon moodustatikäibemaksu- ja aktsiisipettuste tõkestamise abinõude väljatöötamiseks ja nenderakendamiseks ning komisjoni ülesandeks on käibemaksu- ja aktsiisipettusteärahoidmise abinõude väljatöötamine käibemaksu ja aktsiiside laekumiselaialdase kontrollimise tulemuste analüüsi alusel.

14. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Eduard Vlassenko (sünd.1975) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 26. novembril 2001. EduardVlassenko on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt eivõi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Vastavaltkodakondsuse seadusele kinnitab Eesti kodakondsust saada sooviv isikkirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aastamöödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, etta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab kodakondsuse seadusessätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatudsenisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsusesaamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Eduard Vlassenko esitasVenemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et EduardVlassenko vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui temasuhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodudkodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Kuna EduardVlassenko on täitnud ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks teebsiseministeerium ettepaneku anda Eduard Vlassenkole Eesti kodakondsus.Korraldus jõustub Eduard Vlassenko Venemaa Föderatsiooni kodakondsusestvabastamisele järgneval päeval tingimusel, et Eduard Vlassenko esitabKodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis tõendab tema vabastamistVenemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Vladimir Martõdtdenko (sünd.1957) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseksvõeti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 7. septembril 2001. a.Vladimir Martõdtdenko on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seadusekohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses.Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsusepoolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsusesaamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saadaEesti kodakondsust ning vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele,ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest võivabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatudkodakondsuseta isikuks. Vladimir Martõdtdenko esitas Venemaa FöderatsiooniSuursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et Vladimir Martõdtdenkovabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes eituvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusestvabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Kuna Vladimir Martõdtdenkoon täitnud ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks teebsiseministeerium ettepaneku anda Vladimir Martõdtdenkole Eesti kodakondsus.Korraldus jõustub Vladimir Martõdtdenko Venemaa Föderatsiooni kodakondsusestvabastamisele järgneval päeval tingimusel, et Vladimir Martõdtdenko esitabKodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis tõendab tema vabastamistVenemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Irina Ivanova (sünd.1983) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetiKodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 22. märtsil 2002. a. IrinaIvanova on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei võiEesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsustsaada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellestseoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.Irina Ivanova esitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milleskinnitatakse, et Irina Ivanova vabastatakse Venemaa Föderatsioonikodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsioonikodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Kuna Irina Ivanova on täitnud kodakondsuse seadusesettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks teeb siseministeeriumettepaneku anda Irina Ivanovale Eesti kodakondsus.

4) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus kokku 101 isikule. Siseministeeriumteeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele,kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamisetingimused ja nende suhtes puuduvad alused Eesti kodakondsuse andmisestkeeldumiseks. Siseministeeriumi andmete kohaselt on 30. septembri 2003. aseisuga Vabariigi Valitsuse otsusega Eesti kodakondsus antud 123 650 taotlejale.Varem kehtinud 1938. a kodakondsuse seaduse alusel on Eesti kodakondsus antud86 299 taotlejale. Neist: 36 270 - eesti keele oskuse tõendi alusel; 25 293 -eesti soost isikud; 24 102 - Eesti Kodanike Komiteede taotlejakaardi alusel ja634 - eriliste teenete eest. Kehtiva kodakondsuse seaduse alusel on Eestikodakondsus antud kokku 37 351 taotlejale. Neist: 23 677 - alla 15- aastased;68 - eriliste teenete eest; 12 465 - eesti keele oskuse tunnistuse alusel; 309- puudega isikud; 1 - taastatud kodakondsus; 831 - alusetult Eesti kodanikupassi saanud isikud, kelle avaldus Eesti kodaniku passi saamiseks loetakseEesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks.

15. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Türi linna munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Eelnõus tehakse ettepanek anda kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseksja arenguks vajaliku maana Türi linna munitsipaalomandisse Türi Linnavolikogu
29. mai 2003. a otsuse alusel taotletav, Türil Viljandi 17b asuv maaüksus(pindala 2 740 m^2, sihtotstarve - jäätmehoidla maa). Maaüksus on vajalik Türilinna taaskasutatavate jäätmete kogumise jaama rajamiseks. Munitsipaalomandissetaotletav maaüksus koosneb 1940. aasta 16. juuni seisuga Eesti Vabariigilekuulunud maast, mille kohta ei ole esitatud maa erastamise ega ka maa riigiomandisse jätmise taotlusi. Järva maavanema kohusetäitja Tähve Milt toetab Türilinnas Viljandi 17b asuva maaüksuse Türi linna munitsipaalomandisse andmist.

2) Maa andmine Põltsamaa valla munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Eelnõus tehakse ettepanek anda sotsiaalmaana Põltsamaa vallamunitsipaalomandisse Põltsamaa Vallavolikogu 16. märtsi 2000. a otsuse aluseltaotletav, Põltsamaa vallas Kuningamäe külas asuv Mäenõlva maaüksus (pindala24,95 ha, sihtotstarve - sotsiaalmaa), mis on vallale vajalik puhke- jasportimisvõimaluste loomiseks.
Munitsipaalomandisse taotletava maa kohta ei ole esitatud maa erastamise egamaa riigi omandisse jätmise taotlusi. Munitsipaalomandisse taotletav maaüksuskoosneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud Metsanurga A-63 kinnistunr 6070 maast, haarates seda osaliselt, mis on õigustatud subjektile tervesulatuses kompenseeritud vastavalt Põltsamaa Vallavalitsuse 01.07.1994.akorraldusele nr 71. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse koosseisu jääbveel järgmiste endiste kinnistute maad, mis kuulusid Viljandimaa omavalitsusele(endine Loomaarsti A-29), Eesti Tarvitajate Ühistute Keskühisusele (endineEriotstarbe krunt A-30 ja Vana-Põltsamaa viljapuuaia krunt A-62), Kaitseliidule(endine krunt A-226) ja Vana-Põltsamaa vallaomavalitsusele (endine KooliA-150), mille suhtes õigustatud subjektid puuduvad. Jõgeva maavanem leiab, etmaa taotlemine munitsipaalomandisse on põhjendatud.

3) Maa andmine Põltsamaa valla munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Korralduse eelnõus tehakse ettepanek anda sotsiaalmaana Põltsamaa vallamunitsipaalomandisse Põltsamaa Vallavolikogu 23. detsembri 2002. a otsusealusel taotletav, Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas asuv Kääru maaüksus(pindala 3,14 ha, sihtotstarve - sotsiaalmaa). Kääru maaüksus, mis hõlmabPõltsamaa jõe saart, paikneb üldplaneeringu kohasel puhkeotstarbelisel maal.Valla üldplaneeringus ja arengukavas on taotletav maa-ala välja toodudperspektiivse laagripaigana veematkajatele. Taotluses toodud põhjendusekohaselt vajab Põltsamaa vald taotletavat Kääru maaüksust elanikelepuhkevõimaluste loomiseks. Munitsipaalomandisse taotletava maa kohta ei oleesitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi.Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus koosneb enne 1940. aasta 16. juuniteraomandis olnud Kaasiku A-54 (pindala 24,25 ha, kinnistu nr 2269) maast,haarates seda osaliselt. Endise Kaasiku A-54 maa suhtes on vastavaltõigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgevamaakonnakomisjoni 07.09.1995. a otsusele nr 108-6 tunnistatud 1/2 maa osasõigustatud subjektiks Helle Kaldre ning 1/2 maa osas Heino Laisaar. VastavaltPõltsamaa Vallavalitsuse 27.11.1995.a. korraldusele nr 403 on Heino Laisaarelemaa tema nõudeõiguse ulatuses kompenseeritud. Lähtudes Põltsamaa Vallavalitsuse19.02.1999.a korraldusest nr 30 on Helle Kaldrele õigusvastaselt võõrandatudmaa tagastatud osaliselt 5,85 ha ulatuses ning tagasi mittesoovitud maa eest onmääratud kompensatsioon vastavalt Põltsamaa Vallavalitsuse 19.02.1999.akorraldusele nr 38. Seega on munitsipaalomandisse taotletava Kääru maaüksusepuhul tegemist maaga, mis on õigustatud subjektidele kompenseeritud. Jõgeva maavanemleiab, et maa taotlemine munitsipaalomandisse on põhjendatud.

16. "Okupatsioonirethiimide poolt represseeritud isiku seaduse"eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu eesmärgiks on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt
17. juunist 1940 kuni 20. augustini 1991 õigusvastastelt represseeritudisikutele tekitatud ülekohut. Eelnõus tehakse ettepanek sätestadaõigusvastaselt represseeritud isiku mõiste, õigusvastaselt represseeritudisikutele laienevad soodustused ja toetused. Eelnõu reguleerimisalasse ei kuuluvara õigusvastane võõrandamine ega sellega kaasnenud tagajärgede leevendamine.Eelnõu kohaselt on õigusvastaselt represseeritud isik, kes repressiooni ajaloli Eesti Vabariigi kodanik või 16. juuni 1940 seisuga Eestis õiguspäraseltasunud mittekodanikust alaline elanik, välja arvatud Eesti Vabariigi ja NSVLiidu vahel 28. septembril 1939. aastal sõlmitud lepingu (nn baasidelepingu) jasellest tulenevate aktide alusel Eestisse tulnud või toodud isik.Represseerituks loetakse ka represseeritu laps, kes sündis vanema asumisel võikinnipidamiskohas oleku ajal või peale vanema vabanemist kuni ajani, milvanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Eelnõu kohaseltrepresseerituga võrdsustatud isik on Eesti Vabariigi kodanik, kes välisriigiltei saa ega ole saanud kompensatsiooni, kui ta invaliidistus alates IImaailmasõja algusest Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest peetudrelvastatud võitluses või invaliidistus mobiliseerituna või ajateenijana NSVLiidu sõjaväes. Eelnõu sätestab represseeritutele näiteks järgmisedsoodustused: õigus hambaraviteenuse kõrgendatud hüvitisele jasanatooriumituusikule; kohalik omavalitsus võib represseeritud isiku vabastadamaamaksust, represseeritu saab tasuta külastada üldlaulu- ja tantsupidu ningriigimuuseume. Samuti annab eelnõu õiguse tasuta sõidule riigisisesel liiniveolühistranspordiseaduses sätestatud korras. Represseeritule või represseeritugavõrdsustatud isikule antakse Murtud Rukkilille märk koos tunnistusega. Seletuskirjakohaselt eelnõus hõlmatud isikute arv on hinnanguliselt 24 500-25 000, kellestSiberis sündinud inimesi on umbes 1700 ja pensionil olevaid represseerituidumbes 19 000 ning umbes 4000 inimest on mittepensionäridest õigusvastasterepressioonide all kannatanud inimesed. Sanatooriumituusikutele kulub 2004.aastal hinnanguliselt 1 900 000 krooni. Retseptiravimite soodustuseks kulubaastas hinnanguliselt 3 100 000 krooni ning eriarstiabi tervishoiuteenuseosutajatele tasutud visiiditasu hüvitamisele kulub 1 200 000 krooni,abivahendite ostmise toetustele kulub 200 000 krooni. Märgitakse. et vastavadsummad on planeeritud 2004. aasta riigieelarvesse. Seaduse rakendamiseks kulubkokku hinnanguliselt 10 000 000 krooni aastas.

17. "Mahepõllumajanduse seaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on tagada mahepõllumajandusele viitavalt märgistatudpõllumajandussaaduste ja -toodete tootmise, käitlemise ja turustamise säästevmõju inimese kui tarbija elule ja tervisele, looma tervisele ja keskkonnale,samuti mahepõllumajanduse kui tegevusvaldkonna läbipaistvus ja avatus tarbijalening Eesti riigi usaldusväärsus mahepõllumajandusele viitavalt märgistatudpõllumajandussaaduste ja -toodete tootmise, käitlemise ja turustamisevaldkonnas, mis on üheks Euroopa Liidu turul konkureerimise eelduseks. Lisakson eelnõu ülesandeks kõrvaldada kehtiva seaduse kohaldamisel ilmnenud puudused.
Seaduseelnõus sätestatakse nõuded mahepõllumajandusliku tootmisviisigategelemiseks ning selliste nõuete alusel kasvatatud põllumajandussaadustekäitlemiseks ja turustamiseks. Mahepõllumajanduslik tootmine seaduseelnõutähenduses on selline tootmine, mille põhieesmärgiks ei ole üksnes tulusaamine, vaid ka keskkonnasäästlik ja loodussõbralik majandamine. Seaduseelnõukeelab geneetiliselt muundatud organismide või neid sisaldavate toodete jaioniseeriva kiirguse kasutamise mahepõllumajanduslikus tootmises, käitlemisesja turustamises.

18. Välislepingute lõpetamine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu

Korralduseeelnõu eesmärk on lõpetada ühepoolselt Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaksneed Eesti kaubanduspoliitilise sisuga välislepingud, mis ei ole kooskõlasacquis´ga. Euroopa Liiduga ühinemislepingu ning selle juurde kuuluvaühinemisaktiga kehtestatakse Eesti ja teiste liituvate riikide ELiga ühinemisetingimused. Laienenud ühisturu edukaks toimimiseks on ühinemisakti Eesti jateised liituvad riigid ELiga ühinemise kuupäevaks kohustatud taganema kõikidestkolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest.

19. Politseiprefektuuride ümberkorraldamine ning nende asukoha jatööpiirkonna kehtestamine
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: määruse eelnõu
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga kavandatava politseiprefektuuride arvuvähendamise eesmärgiks on prefektuuri juhtimise strateegilise ja taktikaliserolli koondamine enam prefektuuri tasandile. Praegused politseiprefektid onmultifunktsionaalsed ja nende roll hägustunud. Muudatustega väheneb prefektuurialluvuses asuvate territoriaalsete struktuuriüksuste (politseiosakondade ja-jaoskondade) juhtimises bürokraatia osa ja juhid saavad tegeleda tõhusamaltoperatiivjuhtimise funktsioonidega. Suuremad politseiprefektuuridetööpiirkonnad võimaldavad ressurssi ühtlasemalt ja optimaalsemalt jaotada japarandada infoliikumist. Politseiprefektuuride tööpiirkondade suurendaminevõimaldab vähendada politsei tugiteenistustes (majandus, personal,raamatupidamine, suhtlemine avalikkusega jms) töötajate arvu ja parandada nendetöö kvaliteeti, tugevdada või luua kaasaegsele politseiasutusele vajalikketugiteenuseid (siseaudit, kriminaalanalüüs, koolitus jne), mida senisedväikesed politseiprefektuurid ei võimalda. Samas saab tugevdadakonstaabliteenistust, sest läbi politsei juhtimise optimeerimise vabanevadpolitseiametnike kohad, mida saab kasutada politsei reaalsel tööl. Eelnõustehakse ettepanek korraldada senised 17 politseiprefektuuri ümber neljakspolitseiprefektuuriks: Põhja Politseiprefektuur (asukoht Tallinn), LõunaPolitseiprefektuur (asukoht Tartu linn), Ida Politseiprefektuur (asukoht Jõhvilinn) ja Lääne Politseiprefektuur (asukoht Pärnu linn). Tehakse ettepanekkehtestada politseiprefektuuride tööpiirkonnad järgmiselt: PõhjaPolitseiprefektuuri tööpiirkond on Harju maakond; Lõuna Politseiprefektuuritööpiirkond on Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võru maakond; IdaPolitseiprefektuuri tööpiirkond on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond; LäänePolitseiprefektuuri tööpiirkond on Hiiu-, Lääne-, Järva-, Pärnu-, Rapla- jaSaare maakond. Seletuskirja kohaselt 2003. aastal ümberkorralduseks vajalikudkulutused kaetakse Politseiametile eraldatud eelarvevahenditest.

20. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara võõrandamiseks
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lubatakse Kaitseliidul võõrandada Tallinnas Kaarli pst 8 asuvkinnistu. Kaitseliidul lubati nimetatud kinnistu omandada Vabariigi Valitusekolme aasta taguse korraldusega. Vabariigi Valitsuse 19.02.2002 korraldusegaantud loa alusel koormas Kaitseliit kinnistu avaliku enampakkumise korrashoonestusõigusega 99 aastaks. Kaitseliidu keskkogu otsustas Tallinnas Kaarlipst 8 asuva kinnistu võõrandada 22.01.2003 otsusega. Kinnistu hoonestajaettepanekul ning arvestades asjaolu, et Kaitseliit kõnealust kinnistut eikasuta, otsustas Kaitseliidu keskjuhatus 6.03.2003 korraldada avalikuenampakkumise kinnistu võõrandamiseks. Lähtudes asjaolust, et kinnistuhoonestaja on hoonestusõiguse tasu maksnud ühekordse maksena (8 800 000 krooni,mida Kaitseliit kasutab organisatsiooni infrastruktuuri arendamiseks), ei olevastavalt seletuskirjale võimalik kinnistu väärtuse määramisel kasutadatulumeetodit, võrreldavate objektide puudumise tõttu ka mitte võrdlusmeetoditning Kaitseliidu keskjuhatus otsustas määrata kinnistu alghinnaks 500 000krooni. Kirjaliku enampakkumise võitis kinnistu hoonestaja AS FKSM hinnaga 510000 krooni. Kinnistu võõrandamisest laekuvat tulu kasutatakse Kaitseliidupõhikirjalise tegevuse arendamiseks vastavalt Kaitseliidu keskjuhatuseotsustele.

21. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tallinnas Männiku tee 98a)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tallinna Linnavalitsuse 6. augusti 2003. a korraldusega "Männiku tee 96/Pihlakatn 1, Männiku tee 96d ja 98a kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine"on munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse osas algatatud detailplaneeringukoostamine, millega nähakse ette munitsipaalomandisse antavale maalemunitsipaalelamu püstitamine. Korralduse eelnõus tehakse ettepanek andakohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maanaTallinna linna munitsipaalomandisse Tallinnas Männiku tee 98a asuv maaüksus(pindala 2 348 m^2, sihtotstarve - 50% ärimaa, 50% elamumaa).Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus koosneb enne 16. juunit 1940. a riigiomandis olnud maast, mille kohta ei ole esitatud maa riigi omandisse jätmisetaotlust. Munitsipaalomandisse taotletava maa kohta ei ole esitatud ka maaerastamise taotlusi. Lähtudes asjaolust, et Tallinna Linnavalitsus on algatanuddetailplaneeringu eesmärgiga muuta taotletava krundi praegu kehtiv 50% ärimaaja 50% elamumaa sihtotstarve üksnes elamumaa sihtotstarbeks, ei olekeskkonnaministeeriumil vastuväiteid taotletud maaüksuse Tallinna linnamunitsipaalomandisse andmise kohta. Taotletud maaüksuse munitsipaalomandisseandmise järgselt on juba munitsipaalomandis oleva katastriüksuse sihtotstarvemuudetav vastavalt kehtestatavale detailplaneeringule. Harju maavanem toetabmaaüksuse andmist Tallinna linna munitsipaalomandisse munitsipaalelamu rajamiseeesmärgil.

2) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tallinnas Männiku tee96/Pihlaka 1)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tallinna Linnavalitsuse 6. augusti 2003. a korraldusega "Männiku tee 96/Pihlakatn 1, Männiku tee 96d ja 98a kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine"on munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse osas algatatud detailplaneeringukoostamine, millega nähakse ette munitsipaalomandisse antavale maalemunitsipaalelamu püstitamine. Korralduse eelnõus tehakse ettepanek andakohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maanaTallinna linna munitsipaalomandisse Tallinnas Männiku tee 96/Pihlaka 1 asuvmaaüksus (pindala 2 405 m^2, sihtotstarve - 50% ärimaa, 50% elamumaa).Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus koosneb enne 16. juunit 1940. a riigiomandis olnud maast, mille kohta ei ole esitatud maa riigi omandisse jätmisetaotlust. Munitsipaalomandisse taotletava maa kohta ei ole esitatud ka maaerastamise taotlusi. Lähtudes asjaolust, et Tallinna Linnavalitsus on algatanuddetailplaneeringu eesmärgiga muuta taotletava krundi praegu kehtiv 50% ärimaaja 50% elamumaa sihtotstarve elamumaa ja ühiskondlike hoonete maasihtotstarbeliseks, ei ole keskkonnaministeeriumil vastuväiteid taotletudmaaüksuse Tallinna linna munitsipaalomandisse andmise kohta. Taotletudmaaüksuse munitsipaalomandisse andmise järgselt on juba munitsipaalomandisoleva katastriüksuse sihtotstarve muudetav vastavalt kehtestatavaledetailplaneeringule.
Harju maavanem toetab maaüksuse andmist Tallinna linna munitsipaalomandissemunitsipaalelamu rajamise eesmärgil.

22. "Eesti Euroopa Liiduga ühinemisega seonduvalt seaduste sätetejõustamise, kehtetuks tunnistamise ja muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu koondab sätted, mis tuleb jõustada, kehtetuks tunnistada või mida tulebmuuta, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal. Eelnõu olulisimeesmärk on tagada õigusselguse ja õiguskindluse põhimõte. Seadus peab olemapiisavalt kättesaadav selleks, et inimestel oleks võimalus saada küllaldasiviiteid antud asja suhtes kohaldatavate õigusnormide kohta. Õigusselgusepõhimõte tagab, et üksikisikul on võimalik riigiorganite käitumist teatavatõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Eelnõu koostamisel on järgitudEuroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõtet. EL õiguson siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik ning EL esmane seadusandlus onliikmesriikides vahetult kohaldatav. Liikmesriikidel on kohustus kõrvaldada omariigisisesest õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatavaõigusega.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-