Valitsuse 30.10.2014 istungi kommenteeritud päevakord

29.10.2014 | 15:12

Uudis
    • Jaga


Algus kell 10 Stenbocki majas. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Riina Soobik (693 5714)
Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval majandus- ja taristuminister Urve Palo, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja justiitsminister Andres Anvelt.

 

1. Seadme ohutuse seaduse eelnõu

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eesmärk on kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda potentsiaalselt ohtlike seadmetest ja nende kasutamisest tulenevate ohtude eest. Seaduses sätestatud põhimõtete ja -nõuete järgimine viib seadmest ja seadme kasutamisest ja seadmetöö tegemisest tulenevate ohtude ilmnemise tõenäosuse võimalikult väikeseks ja vähendab võimalike kahjude suurust. Seadme ohutuse seadus ei sisalda uusi nõudeid ning see ei too kaasa tehniliste nõuete muutumist.

Seaduseelnõuga korrastatakse kehtivat õigust, sest seaduses kasutatavad instrumendid on juba hetkel kasutusel ja vastavad antud valdkonna tavadele.

Ohutus saab tagatud olla üksnes kui seade ise, seadme paigaldamine ja kasutamine vastab nõuetele. Samuti eeldab ohutus piisavaid teadmisi ja oskusi nii vahetult kasutajalt kui seadet muutvalt, korras hoidvalt või remontivalt isikult. Seadme omadused muutuvad ajas ning tulenevalt kasutamisest võib esineda ka ohtlikke rikkeid. Seetõttu on oluline seadmete korrashoid ja korrasoleku perioodiline kontrollimine. Esmaselt peab korrasolekut jälgima seadme kasutaja, sageli ei ole korrasoleku tuvastamine aga ilma erialaste teadmisteta või erivahenditeta võimalik. Isegi kui seadme kasutajal on erialased teadmised, ei pruugi ta seadmega seonduvaid riske õigesti ja objektiivselt hinnata. Seetõttu peab seadme kasutaja tagama teatud seadmete puhul sõltumatu pädeva isiku poolse järelevalve ehk auditi (tehniline kontroll).

Seadus on kavandatud jõustuma samaaegselt koos ehitusseadustikuga 1. juulil 2015. a.


2. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

1) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt planeeritakse kasutada kaitseväe kuni 25 tegevväelast 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015. a NATO rahvusvahelise väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support koosseisus Afganistanis.

2014. a lõpeb NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude operatsioon Afganistanis. Juunis 2013. a kiitsid NATO kaitseministrid heaks jätkumissiooni, mille suuruseks kujuneb kuni 12 000 inimest, kes täidavad väljaõppe, nõustamise ja toetamise ülesandeid. Kokku lepiti ka tegevuspiirkonnad - pealinn Kabul ja neli strateegilist regiooni. Missiooni raamriigid on USA (lõuna ja ida), Saksamaa ja Itaalia (põhi ja lääs) ning Türgi (Kabul). Missiooni pikkuseks on planeeritud kaks aastat (2015-2016).

Jätkumissiooni suurima panustajariigi USA teatel lähetavad nad 2015. a Afganistani 9800 inimest, kuid 2016. a vähendatakse kohalolekut ligi poole võrra.

Lahingutegevuses NATO väed ei osale. Väljaõppe-, nõustamis- ja toetamistegevus on suunatud julgeolekuga seotud ministeeriumidele ja teistele riiklikele institutsioonidele. Samuti tehakse koostööd Afganistani julgeolekujõududega, et parandada nende suutlikkust julgeolekuolukorra stabiliseerimisel ja tagamisel, aga ka terrorismiohu tõrjumisel.


2) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös

Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsus annab võimaluse osaleda kuni viie kaitseväe tegevväelasega NATO või Euroopa Liidu juhitava uue sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas oleva muu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015. a. 2014. aastaks andis riigikogu samasuguse mandaadi.

Operatsiooni edukaks käivitamiseks ja tegevuse planeerimiseks on oluline algfaasis suunata operatsioonipiirkonda pädevad staabiohvitserid. Kiire panustamine teeb Eesti rahvusvaheliselt nähtavamaks ja annab võimaluse olla tihedamalt seotud operatsiooni arendamisega, mis omakorda võimaldab paremini planeerida edasist tegevust ja võimalikku panust, kui tekib vajadus panustada kaitseväe üksustega.


3) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus


Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu näeb ette vajadusel kaitseväe kuni 50 tegevväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015. a Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Põhjala lahingugrupi moodustavad Rootsi, Norra, Soome, Iirimaa, Läti, Leedu ja Eesti üksused. Lahingugrupi juhtriik on Rootsi. Eesti on osalenud Põhjala lahingugrupi tegevusvalmiduses 2008. ja 2011. aastal.

2011. a oli Põhjala lahingugrupi koosseisus reageerimisvalmiduses ca 50 tegevväelast, samas suurusjärgus on Eesti planeeritav panus ka 2015. aastal.

Lahingugruppide operatsioonide kestuseks on ette nähtud 30–120 päeva ning nende suurus on ligikaudu 1500 inimest. Eesti allüksused paiknevad valmidusperioodil Eestis.


4) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis

Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2015. a kaitseväe kuni kümne tegevväelase osalemise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ning kuni kümne tegevväelase osalemise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA 31. detsembrini 2015. a.

EUTM Mali moodustati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 2013. a jaanuaris. Missiooni eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et nad oleksid suutelised korraldama sõjalisi operatsioone eesmärgiga taastada ja tagada Mali territoriaalne terviklikkus ning vähendama terrorirühmitustest tulenevat ohtu. Võrreldes 2013. aastaga suurendatakse Eesti kaitseväelaste arvu kaheksalt kümnele.

Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti riigi üks prioriteet on osaleda EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega – Euroopa Liidu juhtriikide sekka kuuluva Prantsusmaa ning Põhjala ja Balti riikidega. Eestiga koos panustab missiooni 28 riiki, sh 23 Euroopa Liidu riiki.

 

2013. a aprillis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga loodud rahuvalvemissiooniga MINUSMA toetatakse Mali piirkonna stabiliseerimist seitsme tegevusega: riigivõimu taastamine kogu riigis, üleminekuperioodi rakendamise toetamine, sh poliitiline dialoog ja valimisprotsess, tsiviilisikute ja ÜRO delegatsioonide kaitsmine, inimõiguste kaitse korraldamine ja edendamine, humanitaarabi andmise toetamine, kultuuriväärtuste säilitamise toetamine ning riigisisese ja rahvusvahelise õiguse rakendamise toetamine.

Septembris 2013 alustas Eesti MINUSMAs ühe staabiohvitseriga ning mais 2014 lisandus ka teine staabiohvitser, kes teenib MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses. 2014. aastaks anti mandaat kuni 2 tegevväelase kasutamiseks.


5) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus

Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu näeb ette vajaduse korral kaitseväe kuni 45 tegevväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015. a NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

2015. a soovib Eesti panustada IRFi koosseisus olevatesse alalistesse mereväeüksustesse ühe miinijahtijaga ja kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonnaga teisel poolaastal ning lisaks kuni viie tegevväelasega, kes on NRF/IRFi valmiduses staapides paiknevate ametikohtade täitmiseks.

NATO reageerimisjõudude loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. a. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF ei ole mõeldud pikaajalisteks operatsioonideks, vaid NATO kiirreageerimisvõime tagamiseks. NRFil on vajaduse korral võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel.

NRFi koosseisus tuleb Eesti mereväealusel osaleda korraldatavais operatsioonides, et tagada näiteks olukorrateadlikkus merel, vähendada meremiinidest või muudest veealustest lõhkekehadest tulenevat riski, näiteks miinitõrjeoperatsioonide ajal laevaliiklusele.


6) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias

Esitajad: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2015. a kaitseväe kuni kuue tegevväelase osalemise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 31. detsembrini 2015. a.

ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO osaleb üle 153 sõjalise vaatleja kokku 22 riigist, sealhulgas 11 NATO liikmesriigist. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida riigid Iisrael, Egiptus, Liibanon ja Süüria.
Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. a esimeses pooles osales Eestist UNTSO missioonil kolm tegevväelast. 2014. a septembris suurendati Eesti panust missioonil kuni kuue tegevväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja või vanemstaabiohvitseri ametikohti. Kuni kuue tegevväelasega jätkatakse ka 2015. aastal.

Sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ja vältida konfliktide eskaleerumist. Samuti toetavad nad teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone.
1948. a loodud UNTSO missioonil osalevad vaatlejad on relvastamata. Seetõttu tagavad UNTSO kontingendi füüsilise väekaitse teised piirkonnas tegutsevad relvastatud ÜRO missioonid. Lisaks on UNTSO julgeoleku tagamine ka asukohamaade ülesanne.

Viimase aasta jooksul on olukord UNTSO missioonipiirkonnas muutunud pingelisemaks Süürias eskaleerunud riigisisese konflikti tõttu. Arvestades julgeolekuolukorda on teatud aladel UNTSO vaatlejate tegevust ajutiselt piiratud.


7) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos

Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 1. jaanuarist 2015. a kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus 31. detsembrini 2015. a.

Eesti on osalenud NATO rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. a, kui missioonile lähetati esimesed 10 tegevväelast. Meie panus operatsiooni tipnes 2004. aastal, kui Kosovos teenis üheaegselt 122 tegevväelast. 2010. aasta veebruaris lõpetas Eesti viimane, rühmasuurune üksus oma tegevuse ja sestpeale on KFORi peakorteris Prištinas teeninud kuni kolm tegevväelast. Eesti vähendas oma panust KFORis seoses operatsiooni üldise ümberkujundamisega, mis põhines NATO hinnangul, et olukord Kosovos on muutunud stabiilsemaks. NATO liikmesriigid on kokku leppinud, et Kosovost lahkumine otsustatakse ja teostatakse ühiselt ning selle ajani on liikmesriikide panus vajalik.

Eesti ja rahvusvaheliste jõudude eesmärk on toetada Kosovo valitsust julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel riigis.

2014. a juulikuu seisuga panustab KFORi operatsiooni 31 riiki kokku ligikaudu 5000 rahutagajaga, et aidata kaasa turvalise keskkonna loomisele ja tagada liikumisvabadus kõigile kodanikele sõltumata nende etnilisest päritolust.


3. „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“ lõpparuanne

Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

„Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“ lõpparuanne kajastab ja annab hinnangu arengukavas määratud tegevustele, saadud tulemusteke ning eesmärkide täitmisele. Samuti antakse ülevaade panustatud rahalistest vahenditest.

Strateegia elluviimise edukusele on antud keskpärane hinnang. Vaatamata mitme mõõdiku sihttaseme saavutamisele toimus langus Maailmapanga koostatavas Doing Businessi ettevõtluskeskkondi võrdleva edetabeli positsioonis ning ka oluline tootlikkuse eesmärk 72 protsendise kasvu näol alates aastast 2007 jäi saavutamata.

Mõõdikute tulemused saavutati eksportööride kasvu lõikes, kus aasta 2013 lõpu seisuga eksportis Eestis 14 364 ettevõtjat, mida on kaks korda rohkem kui aastal 2006. Püstitatud eesmärk 10 000 eksportööri ületati suurelt.

Samuti ületati seatud mõõdiku tase ettevõtlusaktiivsuse lõikes, kuna aastal 2006 tegutses vaid 36,6 ettevõtjat 1000 elaniku kohta, siis 2013. a lõpu seisuga oli Eestis 1000 elaniku kohta tegutsevaid ettevõtjaid 53,1. Seatud eesmärk 47 ettevõtjat 1000 elaniku kohta ületati.

Strateegia raames ettevõtlusesse panustatud 378,7 miljonit eurot, millest väljamakseid on tehtud 303,5 miljonit eurot – mõned väljamaksed on teostamata projektide ajalisest kestvusest tulenevalt. Suurim osa – 241,7 miljonit eurot moodustab kapitalile ligipääsu tagamise ja investeeringute toetamise suund.82,5 miljonit on investeeritud rahvusvahelistumise toetamiseks ning 52,3 miljonit teadmiste ja oskuste arendamiseks. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna tegevustele on kulutatud 2,2 miljonit eurot
Ettevõtluse valdkonnas keskendusid meetmed ning tegevused neljale põhilisele suunale: teadmiste ja oskuste arendamine;  investeeringute toetamine ja kapitalile ligipääsu tagamine;  rahvusvahelistumise toetamine ning õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine.
 

4. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 "Võrgueeskiri" muutmine

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt tehakse vajalikud muudatused seoses uue valmiva elektrijaamaga ja reguleeritakse vanalt pingesüsteemilt uuele üleminekut Tallinnas.

Koormuse reguleerimises osalevate elektrijaamade tootmisseadmete loetellu on lisatud ka tööstusprotsessis tekkivat jääksoojust kasutavad utilisaatorkatlad, mille käivitamine sõltub mingist muust tootmisest. Näiteks Eesti Energia Õlitööstus AS ehitab Ida-Virumaal uut õlitehast, mille jääksoojust kavatsetakse kasutada energiaallikana elektrienergia tootmiseks, kuid seda elektrijaama ei saa käivitada enne õlitehase käivitamist ning seega saab ta osaleda koormuse reguleerimises pikema käivitusajaga. Kui soojuselektrijaama tootmisseadme käivitusaeg saab maksimaalselt olla kuni 12 tundi, siis jääksoojust kasutaval tootmisseadmel kuni 48 tundi.

Oluline muudatus on Tallinnas vanal pingesüsteemil toimivate elektripaigaldiste kohandamise kohustus uuele pingesüsteemile. Vana pingesüsteem (3x220 V), mis ehitati välja 1930.–1960. aastatel, on ajalooliselt olemas ainult Tallinnas ja vanal pingesüsteemil on võrguga ühendatud 10 560 tarbijat.
Vanal pingesüsteemil puudub kaitsemaandus, mistõttu rikkevoolukaitse ei toimi tõhusalt. See tähendab, et elektriseadme rikke korral võib seda puudutades saada elektrilöögi, samuti on kõrgendatud oht saada elektrilöök veetorudest.

Vana pingesüsteemiga piirkondades on tüüpilise 6 korteriga elamu puhul pingesüsteemi nõuetekohaselt ümber tegemise hinnanguline maksumus 1500–3000 €, eramu puhul suurusjärgus 1000–2000 €.

Hoone omaniku kulutuste kergendamiseks finantseerib ja korraldab muudatusettepaneku kohaselt liitumiskilbi ja hoone peajaotuskilbi vahelise kaabli projekteerimise ning ehitamise võrguettevõtja.

Muudatusettepanek näeb ette tarbija kohustuse tagada oma elektripaigaldise nõuetekohasus ja kohandada see uuele pingesüsteemile hiljemalt kahe aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt asjaomase teate saamist.
Muudatusettepaneku jõustumisel tekib täiendav motivatsioon viia vanad majasisesed elektripaigaldised vastavusse kaasaegsete nõuetega, väheneb elektrilöögi- ja tuleoht tarbijale ning samuti jääb tulemata võrgutasu tõus, kuna võrguettevõtjal langeb ära vajadus pidada töökorras ja investeerida kahte paralleelvõrku. Arvestuste kohaselt toimub täielik üleminek uuele pingesüsteemile hiljemalt 12 aasta jooksul.


5. Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse Lavly Perling riigi peaprokuröri ametikohale määratud ajaks alates 31. oktoobrist 2014. a kuni 30. oktoobrini 2019. a.

Riigi peaprokuröri nimetab viieks aastaks Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokuröriks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi, kes on selleks andnud nõusoleku.

Justiitsminister on teinud Riigiprokuratuuri juhtivale riigiprokurörile Lavly Perlingule ettepaneku asuda riigi peaprokuröri ametikohale. Lavly Perling andis selleks oma nõusoleku.

Riigikogu õiguskomisjon otsustas 23. oktoobri 2014. a istungil toetada Lavly Perlingu kandidatuuri riigi peaprokuröriks nimetamisel.

Riigi peaprokuröri ametipalk on 3850 eurot. Riigi peaprokurörile ei maksta muutuvpalka.


6. Maa andmine munitsipaalomandisse

1) Maa andmine Vaivara valla munitsipaalomandisse (Saekaatri tn 3 maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Vaivara valla munitsipaalomandisse Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Olgina alevikus asuv Saekaatri tn 3 maaüksus suurusega 11 936 m².

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse alajaama rajamiseks ja olemasoleva 35 kV pingega õhuliini kaitsevööndi tagamiseks. Alajaama rajamiseks sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping.

Alajaam hakkab teenindama planeeritavaid ettevõtlusalasid kuhu muu hulgas kavatsetakse rajada kaubanduskeskus ja tehnopark.

2) Maa andmine Saue valla munitsipaalomandisse (Hoiu tänav L1 maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Saue valla munitsipaalomandisse Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus asuv Hoiu tänav L1 maaüksus suurusega  981 m².

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse juurdepääsutee rajamiseks Kärbi tee 2 ja Hoiu tn 7a kinnistutele.


7. Nõusoleku andmine Kultuuriministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Valga linnale (Valgas Vabaduse tn 8 kinnistu)

Esitaja: kultuuriminister Urve Tiidus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kultuuriministeeriumile nõusolek Valgas Vabaduse tn 8 asuva kinnistu (ühiskondlike ehitiste maa, 859 m2) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Valga linnale, et jätkuks Valga muuseumi tegevus munitsipaalmuuseumina.

Muuseum tegeleb Valga maakonnaga seotud kultuuriväärtuslikku materjali kogumise, säilitamise ja uurimisega.

Valga muuseum tegutseb praegu riigimuuseumina. Vastavalt kultuuriministeeriumi ja Valga linna vahel sõlmitud hea tahte koostööleppele lõpetab ministeerium riigiasutuse Valga muuseum tegevuse 1. jaanuarist 2015. a.


8. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks ülejäänud vahendite jaotuse kinnitamine

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse kohalike teede hoiuks ülejäänud vahendite jaotus kohalike omavalitsuste kaupa.

Eelnõuga eraldatakse Jõhvi vallale Rakvere tänava (Jõhvi ringristmik – Lennuki tn) ülekatte ehitamiseks 114 717 eurot ning Haapsalu linnale Tallinna mnt ja Jaama tn rekonstrueerimise kallinemisest tulenevate kulude katmiseks 34 476,9 eurot.

Vahendid tekkisid seoses Vabariigi Valitsus 10. märtsi 2014. a korraldusega nr 82 „Avalikult kasutatavate kohalike teedehoiuks eraldatud raha jaotuse kinnitamine omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal“ omavalitsustele eraldatud projektipõhise toetuse eesmärgi täitmisest raha ülejäämisega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kogus 2014. aasta suvel omavalitsustest infot projektipõhiste vahendite kasutamise kohta ning Vabariigi Valitsuse korralduse koostamise ajaks oli laekunud ülejäävaid vahendeid 149 193,9 euro ulatuses.


9. Volituse andmine Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS asutamiseks ja nõusoleku andmine kinnisasja võõrandamiseks üleandmise teel mitterahalise sissemaksena

Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse põllumajandusministrit esindama Eesti Vabariiki Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i asutamisel loomakasvatuse abitegevuste (põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimine ja nende geneetilise väärtuse hindamine ning piimakvaliteedi sõltumatu kontrollimine) korraldamiseks eraõiguslikus vormis, milles riik osaleb aktsionärina. Eesti Vabariigi poolt omandatavate aktsiate valitsejaks määratakse põllumajandusministeerium.

Riik annab asutatavale aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üle Tartus F. R. Kreutzwaldi tn 48a asuva kinnistu hariliku väärtusega 326 000. Praegu kasutab seda lõpetatav riigiasutus Jõudluskontrolli Keskus.

Kapital asutamisel on 366 000 eurot. Aktsionärideks on  Eesti Vabariik põllumajandusministeeriumi kaudu, TÜ Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Perioodil november-detsember 2014. aastal viiakse läbi Jõudluskontrolli Keskuse vallasvara täiendav inventuur ja hindamine, mis on vara spetsiifilisuse tõttu keerulisem ja aeganõudvam ning tehakse ettepanek loodud äriühingu täiendavaks kapitaliseerimiseks selle vara arvelt.


10. Eesti kodakondsuse andmine (J. P.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: orralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus ühele isikule.


11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. N.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning aastatel 2003-2014 väärtegude eest 22 korral. Isiku karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. E.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning aastatel 2003-2014 väärtegude eest 11 korral. Isiku karistatus ei ole kustunud.


12. Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ja selle lõppakti eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: korralduse eelnõu

Euroopa Majanduspiirkonna laienemislepingu kohaselt saab Horvaatiast Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik. Euroopa Majanduspiirkonna laienemislepingu kohaselt hakkavad Horvaatia ning Islandi, Liechtensteini ja Norra vahel kehtima Euroopa Majanduspiirkonna lepingu põhimõtted.

Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse lisatakse Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimistel saavutatud kokkulepped Horvaatiaga. Euroopa Majanduspiirkonna laienemislepinguga tehakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse vajalikud tehnilised muudatused.

Euroopa Majanduspiirkonna leping tagab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise kõigi lepinguosaliste vahel. Euroopa Majanduspiirkonna leping soodustab lepinguosaliste kaubandus- ja majandussuhete arengut.

Horvaatia saamine Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks aitab süvendada senisest veelgi enam Horvaatia, Euroopa  Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni omavahelist lõimumist.

Eestis tuleb Euroopa Majanduspiirkonna laienemisleping ratifitseerida, kuna sellega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mis koos Eesti ühinemist Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga käsitleva laienemislepinguga samuti Riigikogus ratifitseeriti.

Euroopa Majanduspiirkonna laienemisleping jõustub esimesel päeval pärast seda, kui viimane lepinguosalise ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri on hoiule antud.


 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-