Valitsuse 30.11.2006 istungi kommenteeritud päevakord.

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 30. novembril 2006. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Martin Jasko 693 5770, Kateriin Leini 693 5719

1. Elatistoetuse seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt on last üksi kasvataval vanemal võimalik taotleda riigilt elatistoetust tingimusel, et ta algatab elatise saamiseks kohtumenetluse vanema vastu, kes lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Elatistoetuseks makstud raha nõuab riik hiljem elatise maksmiseks kohustatud vanemalt tagasi.

Eelnõu seadusena jõustamine peaks ärgitama vanemaid aktiivsemalt pöörduma kohtusse elatisnõudega. Seni on paljud üksikvanemad leppinud sellega, et elatist ei maksta ega püüagi oma lapse õigusi kohtus kaitsta.

2006. aasta alguse seisuga oli täiturite menetluses kokku ligikaudu 10 700 elatistega seotud toimikut, neist 3 900 puhul oli elatisenõude sissenõudmisega probleeme, sest elatise tasumisel oli tekkinud võlgnevus. Seega on seni laekunud sujuvalt ligikaudu kaks kolmandikku ehk 64% elatistest.

Elatistoetuse taotluse esitab lapsega koos elav ja tema ülalpidamist tagav vanem. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus, isikut tõendav dokument ja kohtumenetluse algatamist tõendav dokument.

Riigil tuleb aastas eelnõu rakendamiseks kulutada umbes 20 000 000 krooni, millest üle poole nõuab riik elatisnõuet mittetäitnud lapsevanemalt tagasi.

2. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Seaduse eelnõu

Karistusseadustikus sisalduvat vaenu õhutamise koosseisu soovitakse muuta selliselt, et muutuks üheselt arusaadavaks vaenu õhutamisega seotud okupatsioonire¾iimide sümbolite avaliku kasutamise ja levitamise karistatavus. Sätte senine sõnastus on ebatäpne ning jätab tõlgendamise võimalusi.

Täiendatud süüteo koosseisuga on eelnõu kohaselt hõlmatud Nõukogude Liidu (NSVL) ja tema liiduvabariikide, samuti Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, NSDAP) ja SS-i (Schutzstaffel) ametlik sümboolika või selle selgelt äratuntava osa avalik eksponeerimine ja levitamine. Natsi-Saksamaa sümboolika täpsema piiritlemise huvides on eraldi nimetatud NSDAP ja SS sümboolikat. Koosseisu kuuluvad ka vastavad ajaloolised lipud, vapid ja muu ametlik sümboolika kui nad on tuvastatavad, samuti piisab kui keelatud sümbol on esitatud osaliselt, kuid selgelt äratuntava, keelatud osaga.

3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõus jagatakse tehnovõrgud kaheks – avalikes huvides ehitatud ja erahuvides ehitatud tehnovõrkudeks. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrkudele hakkab eelnõu järgi kehtima talumiskohustus. Muude tehnovõrkude puhul reguleeritakse suhted eraõiguslike lepingutega.

Avalik- õigusliku tehnorajatise talumiskohustus tekib, kui tehnorajatise kaudu osutatakse avalikkusele suunatud võrguteenuseid, näiteks varustamine elektri, gaasi, vee jms. Nende tehnovõrkude talumise tasu suurus reguleeritakse seadusega.
Makstava tasu suuruse määramise aluseks on maa üheprotsendiline maamaksustamisväärtus, mis korrutatakse eelnõus toodud koefitsiendiga. Teiste tehnovõrkude puhul tuleb tasu osas kokkuleppida.

Eesti Energia prognoosib tehnovõrkude talumise tasude maksmise kuluks 29-30 miljonit krooni aastas. Elektri hinda see nende sõnul ei tõsta.

Võrguomanik ja kinnisasja omanik arveldavad autonoomselt omavahel ilma riigi sekkumiseta.

Avalikke huve teeniva tehnovõrgu või -rajatise ehitamisel näeb eelnõu ette nende omanike kasuks sundvalduse kehtestamise. Selleks tuleb vastu võtta kohaliku omavalitsuse akt, milles näidatakse ära tehnovõrkude talumiskohustus.

4. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kõige olulisem muudatus võimaldab ellu viia koostootmisdirektiivi ühte peamist juhtmõtet: saavutada sama kütusehulga kasutamisel suurem tõhusus.

Nii hakatakse eelnõu järgi toetama ka neid tootjaid, kes toodavad elektrienergiat tõhusa koostootmise re¾iimil või kes rajavad oma koostootmisjaama juba kindlat soojuskoormust omava katlamaja asemele, et lisaks soojusenergiale toota ka elektrienergiat.

Olulise uuendusena esitab eelnõu toetuse ja ostukohustuse rahastamise skeemi. Selle järgi hakkab iga tarbija maksma nn toetusetasu vastavalt tarbitud võrguteenuste mahule. Põhivõrguettevõtja osutatud võrguteenuste tasu hakkab kajastama ainult võrguteenuste osutamiseks vajalikke kulutusi. See tähendab, et taastuvtootjate ja koostootjate toetamise kulud, mis kajastusid enne põhivõrguettevõtja võrgutasudes, on nüüd tarbijale esitataval arvel ning põhivõrguettevõtja võrgutasud on selle kulu võrra väiksemad.

Eelnõu on välja töötatud, et viia elektrituruseadus kooskõlla EL direktiiviga koostootmise soodustamiseks (2004/8/EÜ) ja harmoneerida need elektri siseturu direktiivi (2003/54/EÜ) sätted, mis seni ei olnud seaduses täpselt kajastatud. Samuti soovitakse eelnõuga parendada taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetusskeemi.

5. Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtib alates 1. jaanuarist 2007 looduskaitse alla kuuluvates vööndites ainult üks maamaksu vähendatud määr. See on 50% maksumäärast. Seni on looduskaitseseadusest tulenevates erinevates kaitsevööndites majandustegevuse piiramise tõttu maamaksu vähendatud 25, 50 või 75 %. Muudatus ei suurenda ühegi looduskaitsala maksukoormust.

Uuendatud regulatsiooni kohaselt tuleneks soodusmäär otse seadusest ning valitsus ei peaks seda igakordselt kehtestama.

Seaduse muutmisel vabastataks maamaksust ka metsanoorendike maa, mis peaks soodustama efektiivsemat metsauuendust.

6. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine maapõueseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (1022 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver, justiitsminister Rein Lang, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar

Seaduse eelnõu (1022 SE) on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.
Eelnõu kohaselt muudetaks maapõueseadust selliselt, et põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitaks valitsuse asemel Riigikogu. Vabariigi Valitsus peaks eelnõu kohaselt kinnitama arengukava koostamise ülesande ja tähtaja.

Eelnõu algatajad on seisukohal, et arengukava arutamine Riigikogus vähendaks kaevandamispiirkonnas elavate inimeste hirmu ministeeriumi kinniste uste taga langetatud otsuste suhtes ning arutelu käigus saaks parandada võimalikke esilekerkinud puudusi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium eelnõu ei toeta. Keskkonnaministeeriumis on ettevalmistamisel samasisuline eelnõu.

2) Arvamuse andmine julgeolekuasutuste seaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu (1023 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Rein Lang, siseminister Kalle Laanet, kaitseminister Jürgen Ligi, välisminister Urmas Paet

Seaduse eelnõu (1023 SE) on algatanud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.

Eelnõu on algatatud eesmärgiga tagada paremini Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni käsutuses oleva välis- ja sisejulgeolekualase informatsiooni kaitse. Eelnõu järgi ei tohi komisjoni tööga seotud dokumente ja muid teabekandjaid ilma komisjoni otsuseta avalikustada.

Eelnõu algataja arvates võib informatsiooni avalikuks tulek aidata kaasa ohu tekkele riigi julgeolekule. Komisjoni laekunud eraisikute avaldused ja kirjad sisaldavad üldjuhul ka delikaatseid isikuandmeid, mistõttu ei ole ka neid dokumente võimalik avalikustada.

Siseministeerium ja kaitseministeerium toetavad eelnõu, välisministeeriumi arvates on ka senine regulatsioon informatsiooni kaitseks piisav.

7. Eesti infoühiskonna arengukava 2013
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Arengukava eelnõu

Eesti infoühiskonna arengukava 2013 on valitsuse poolt kinnitatav valdkondlik arengudokument, mis sätestab infoühiskonna arendamise üldise raamistiku, püstitab eesmärgid ning määratleb neist tulenevad tegevusvaldkonnad aastateks 2007-2013.

Arengukava visioon aastaks 2013 on järgmine: “Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline Eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikkus ning tööhõive määr.”

Arengukava raames kavandatud tegevused on kooskõlas „Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007” ja „Struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” prioriteetidega ning võtavad arvesse EL infopoliitika raamdokumenti i2010 ja EL e-valitsuse tegevuskava.

Infoühiskonna arengukava püstitab eesmärgid nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka institutsionaalses tegevusvaldkonnas ja näeb ette meetmed ning tegevussuunad nende saavutamiseks. Arengukavas toodud põhimõtteid ja seisukohti arvestatakse organisatsiooniliste, valdkondlike ja regionaalsete arengukavade koostamisel.
Infoühiskonna arengukava viiakse ellu iga-aastaste valitsuse kinnitatud rakendusplaanide alusel.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 2 ning kooskõlas valitsuse määrusega "Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord".

8. “Energiasäästu sihtprogrammi 2007-2013" koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks ettepanek koostada “Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013" ja määratakse selle väljatöötamise eest vastutavaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Programmi koostamise eesmärgiks on Eesti energiasäästupoliitika meetmete määratlemine, mis on vajalikud poliitiliste ja EL tasandi sihtide saavutamiseks.

Sihtprogrammi üheks eesmärgiks on näiteks riigi primaarenergia tarbimise mahu hoidmine 2003 aasta tasemel aastani 2010.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid, näeb ette, et liikmesriigid peavad alates 2008. aastast säästma 9% 2001.-2005. aasta keskmisest energia ja kütuse lõpptarbimisest. Eesti puhul tähendab see, et „Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013” peab määrama tegevussuunad ja konkreetsed meetmed energiasäästu valdkonnas ajavahemikul 2008-2016, mis tagaksid sellel perioodil energia ja kütuse kokkuhoiu 9500 TJ ulatuses.

„Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013” käsitleb energiakasutuse tõhustamist
nii kodumajapidamistes kui ka tööstuses, teeninduses ja põllumajanduses.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 2 ja kooskõlas kaugkütteseaduse §-ga 3 ja valitsuse 13.12.2005 määrusega nr 302.

9. Vanglaametniku ja vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse vanglaametniku ning vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord.

Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse vormiriietuse elementide loetelust välja mõned senikehtinud vormiriietuse elemendid nagu näiteks blusoon ja vöörihm. Uuteks vormiriietuse elementideks on sõrmkindad, polo ja poolmantel.

Samuti on loobutud aastaajast sõltuvast vormiriietusest ja hooajavormiriietusele ülemineku aja määramisest ning võimaldatakse ametnikel endil valida ilmastikuoludele vastav vormiriietus. Muutuvad ka eraldusmärkide kirjeldused ning nende materjalid.

Eelnõu esitatakse vangistusseaduse § 147 alusel ning lähtudes § 116 lõigetest 2 ja 5.

10. Kaitsealade kaitse-eeskirjad
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver

1) Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri, millega muudetakse maastikule tüüpiliste suurvoorte, pärandkultuurmaastike, kaitsealuste liikide ja nende looduslike elupaikade kaitse korda.

Kaitseala on tsoneeritud kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartu maakonnas Tartu vallas.

Vooremaa maastikukaitseala pindala on 9881,6 ha, millest 6702 ha on eramaad, veekogusid on 1554 ha, riigireservmaaks jätmise ettepanekuid on tehtud 799,4 ha ulatuses, Luua Metsanduskooli maad on 327,5 ha, riigimetsamaad on 33,9 ha ning reformimata maad on 395,9 ha.

Kaitseala valitseja on Tartu maakonnas keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistus ja Jõgeva maakonnas Jõgevamaa keskkonnateenistus.

2) Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2005. a määruse nr 203 "Kübassaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri" muutmine

Eelnõu kohaselt muudetakse valitsuse määrust ”Kübassaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Eeskirja lisas oleval kaardil on piiranguvööndi nimi „Kübassaare piiranguvöönd“, mis asendatakse „Anikaitse piiranguvööndiga“.

Määrused kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

11. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruse nr 335 "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord" muutmine
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga lihtsustakse asustusjaotuses tehtavate muudatuste menetlemist.

Asustusüksuste nimistu maakondade ning neisse kuuluvate valdade ja linnade lõikes ning muudatused asustusjaotuses kehtestatakse mitte valitsuse, vaid regionaalministri määrusega.

Kehtetuks tunnistatakse valitsuse määruse „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord” § 13 lõige 4, sest otsustustasand liigub valitsuselt regionaalministrile.

Samuti täpsustatakse määruse § 13 lõiget 5, sedastades, et originaaltoimik, millesse koondatakse kogu asustusjaotuse muutmist puudutav dokumentatsioon, jääb edaspidi siseministeeriumisse hoiule.

Täiendava nõudena nähakse ette regionaalministri määruse ärakirja saatmine statistikaametile.

Valitsuse määrus „Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 5 alusel.

12. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määruse nr 160 "Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine" muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt täpsustatakse reglemendis nende seaduseelnõude loetelu, mille väljatöötamiskavatsust ei pea justiitsministeeriumiga kooskõlastama. Tegu on välislepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist käsitlevate seaduseelnõudega. Sellised eelnõud pealkirjastatakse selle järgi, milline võimalus on välislepingus selle riigisiseseks menetlemiseks ette nähtud.

Reglemendist on välja jäetud võimalus, et välisminister esitab välislepingut käsitleva õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele koos eelnõu ettevalmistanud ministriga, sest sellist võimalust ei ole praktikas kasutatud.

Seni nähti reglemendis ette välislepingu eelnõu seletuskirja nõuded. Tegelikult ei esita välisminister valitsuse istungi päevakorda mitte välislepingu eelnõu, vaid välislepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist käsitleva riigisisese õigusakti eelnõu. Olenevalt sellest, kas välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise peab otsustama Riigikogu või piisab valitsuse õigusaktist, esitab välisminister valitsuse istungi päevakorda kas 1) välislepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist käsitleva seaduse eelnõu või 2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.

Määrus jõustub koos välissuhtlemisseadusega 1. jaanuaril 2007. a.

13. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara omandamiseks (Jõhvis Jaama 37 kinnistu)
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse luba Kaitseliidule tasuta omandada Jõhvi valla omandis olev, Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Jaama 37 asuv kinnistu pindalaga 15 308 m2, maakasutuse sihtotstarve – sotsiaalmaa, mis on vajalik Kaitseliidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

Kinnistul paiknevad koolimaja, garaa¾, transformaatori hoone ja kanalisatsioonikaevud.

Kinnistul paiknevas endises koolimajas asub alates aastast 2004 Kaitseliidu Alutaguse Maleva staap, lasketiir, majutus-, relva-, riide-, side-, varustuse- ja eriorganisatsioonide ruumid. Kaitseliit on hoones teostanud renoveerimistöid.

Korraldus kehtestatakse kaitseliidu seaduse § 34 lõike 5 alusel.

14. Loa andmine erandi tegemiseks Vändra alevi territooriumil määratava vee-ettevõtja ainuõiguse tähtaja osas
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on lubada erandi tegemist Vabariigi Valitsuse määruses “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord”, millega antakse Vändra alevile luba anda avaliku konkursi korras leitavale vee-ettevõtjale tegutsemise ainuõigus kümneks aastaks.

Ettevõtjale antav eri- või ainuõiguse üldjuhul maksimaalne viieaastane tähtaeg on Vändra alevile ebasoodne kuna alev osaleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis “Pärnu jõe valgala väikeasulate veeprojekt” (periood 2007-2013), mille ettevalmistusfaas on edukalt lõpetatud ning ootab uue perioodi avanemist.

Nimetatud projekti eduka lõppemise korral saaks Vändra alev vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja rajatiste rekonstrueerimisse ja uute rajatiste ja süsteemide väljaehitamisse koos omaosalusega investeerida 47,6 miljonit krooni.

Vee-ettevõtjale viieaastase tähtajaga antav ainuõigus aga eeldab uue konkursi korraldamist eelpoolnimetatud projekti faasis. Samas on projekti eduka ellurakendamise tagamise üheks oluliseks eelduseks teha projekti elluviimise käigus koostööd sama vee-ettevõtjaga, mistõttu vahepealne konkursi korraldamine oleks ebamõistlik.

Nimetatud tähtaja pikendamine ei piira ebaproportsionaalselt konkurentsi, kuna tarbijad saavad kasu kvaliteetsema teenuse näol. Samuti on valitsuse varasem praktika toetanud vee-ettevõtjatele pikema tähtajaga eri- või ainuõiguse andmise lubamist.

Tagamaks pärast ainuõiguse kestvuse lõppu ka teistel võimalikel huvitatud ettevõtjatel oma teenuste pakkumise ning õiguse andja poolt vajadusel muutunud tingimustega arvestamise, on erand piiritletud ühekordse võimalusena tavapärase 5-aastase perioodi pikendamiseks.

Eelnõu on välja töötatud tulenevalt konkurentsiseaduse § 14 lõikest 2 ning kooskõlas valitsuse määrusega “ Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord”.

15. Volituste andmine uppunud kaubalaeva “Runner-4” põhjustatud merekeskkonna reostuse ja reostusohu kõrvaldamiseks tehtavate vajalike toimingute korraldamiseks ning kõikide Eesti Vabariigi poolt kantud kulutuste sissenõudmiseks
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrit edasivolitamise õigusega esindama Eesti Vabariiki kaubalaeva “Runner-4” uppumisest tingitud merekeskkonna reostuse ja reostusohu kõrvaldamiseks tehtavate vajalike toimingute korraldamisel ning kõigi Eesti Vabariigi poolt kantud kulutuste sissenõudmisel.

Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõike 2 alusel ja arvestades “Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni” artiklis 3 sätestatud kohustuste täitmise vajadust.

16. Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks (Tartu maakonnas Tähtvere vallas Rahinge külas)
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Põllumajandusministeeriumile nõusolek koormata avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega Tartu maakonnas Tähtvere vallas Rahinge külas asuvat kinnistut pindalaga 5 ha maa senise rentniku ASi Tartu kasuks tähtajaga aastani 2025, ehk rendilepingu lõpuni.

AS Tartu Agro kasutab kinnistut rendilepingu alusel ja soovib sinna hoonestusõiguse alusel ehitada lehmalauda koos abihoonetega.

Hoonestusõiguse seadmise lepingu notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja ning riigile täiendavaid kulutusi ei kaasne. Hoonestusõiguse aastatasu suurus tuleneb maa maksustamishinnast ja maakasutuse sihtotstarbest. Kinnistu maksustamishind on 46 800 krooni ning hoonestusõiguse aastatasu sellest 4% - 1872 krooni.

Korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 19 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a määrusega nr 276 “Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine”.

17. Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeerium teeb ettepaneku jagada hariduskuludeks määratud täiendavad vahendid omavalitsusüksustele koolivõrgu korrastamiseks, pedagoogide palga alammäära kindlustamiseks, piirkondlikult oluliste koolide säilitamiseks ja muudeks õppeaasta jooksul ilmnevateks hariduskorralduslikeks kuludeks käesoleva aasta teisel poolaastal summas 7 269 029 krooni.

Valitsuse määruse ““2006. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud eraldiste jaotamise tingimused, kord ja jaotus” kohaselt jaotatakse hariduskuludeks määratud vahenditest täiendavalt 66 489 500 krooni.

Valitsuse korraldusega "Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes" jaotati käesoleva aasta esimesel poolaastal kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks täiendavaid vahendeid 20 364 760 krooni.

Korralduse eelnõu esitatakse 2006. aasta riigieelarve seaduse § 11 lõike 2 alusel.

18. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist välisministeeriumile Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II riigivisiidiga tekkinud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2006. aastasse ülekantud valitsuse reservi vahenditest välisministeeriumile 1 300 000 krooni Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II riigivisiidiga tekkinud kulude katteks.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 8 lõigetega 4 ja 4¹ ning valitsuse määrusega “Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord”.

19. Riigipoolsest uute aktsiate märkimise eesõigusest loobumine Aktsiaseltsi Narva-Jõesuu Sanatoorium aktsiakapitali suurendamisel ja riigile kuuluvate Aktsiaseltsi Narva-Jõesuu Sanatoorium aktsiate võõrandamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt loobutakse riigipoolsest uute aktsiate märkimise eesõigusest aktsiaseltsi Narva-Jõesuu Sanatoorium aktsiakapitali suurendamisel 3 745 000 krooni võrra. Võõrandatakse riigile kuuluvad 16 ASi Narva-Jõesuu Sanatoorium 100-kroonise nimiväärtusega aktsiat teistele aktsionäridele. Aktsiate müügi korraldajaks määratakse rahandusministeerium.

Eelnõu esitatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 7 lõike 2 punkti 5 ja § 9 lõike 2 ning riigivaraseaduse § 28 lõike 2 punkti 7 ja § 29 lõigete 1 ja 2 alusel ning kooskõlas valitsuse määrusega “Riigile kuuluvate väärtpaberite võõrandamise kord”.

20. Loa andmine lepingu sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel (Peterburi Jaani kiriku rekonstrueerimiseks)
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse kultuuriministeeriumi hallataval asutusel “Eesti Kontsert” sõlmida järgmiste aastate eelarvete arvel leping Estconde-E OÜga Peterburi Jaani kiriku rekonstrueerimiseks 170 miljoni krooni ulatuses. Lepingu tasu maksmine toimuks võrdsete igakuuliste maksetena alates 2008. aasta veebruarist kuni jaanuarini 2028.

Eelnõule on lisatud rahandusministeeriumi eriarvamus koos korralduse eelnõuga, mille kohaselt lubatakse kultuuriministeeriumi hallataval asutusel “Eesti Kontsert” sõlmida järgmiste eelarveaastate arvel:

1) koostööleping EELK Jaani Kogudusega Peterburis Peterburi Jaani Kiriku hoone haldamisõiguse saamiseks 99 aastaks eeldusel, et kootöölepingu sõlmimiseks on olemas hoone omaniku kirjalik luba ja tingimusel, et lepinguga on Eesti Kontserdile hoone kasutusõigus 99-ks aastaks õiguslikult tagatud ning kasutusõiguse ennetähtaegse lõppemise korral hüvitatakse tehtud kulutused. ;

2) leping Estconde-E OÜ-ga Peterburi Jaani Kiriku rekonstrueerimiseks 170 miljoni krooni ulatuses tingimusel, et riigil on võimalik lepingu eest tasuda ennetähtaegselt lisaks ühekordsele väljamaksele hoone valmimise aastal ka osadena mitme aasta jooksul.

21. Maavalitsuste haldamisele kuuluvate põhikoolide üleviimine Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse alates 2007. aasta 1. jaanuarist haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse järgmised maavalitsuste haldamisele kuuluvad põhikoolid:

1) Ahtme kool - Ida-Viru maavalitsus
2) Helme sanatoorne internaatkool -Valga maavalitsus
3) Palivere eriinternaatkool- Lääne maavalitsus
4) Päinurme internaatkool - Järva maavalitsus
5) Urvaste kool - Võru maavalitsus
6) Valga internaatkool - Valga maavalitsus
7) Vastseliina internaatkool - Võru maavalitsus.

Valitsuse 6. novembri 1996. aasta korraldusega andis tollane haridusministeerium maavalitsuste haldamisele 22 riigi üldhariduskooli. Eelnõu kohaselt viiakse haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse tagasi maavalitsuste haldamisel olevat põhikoolid.

1996. aastal vastu võetud korralduse alusel muutus koolide kasutuses oleva riigivara valitseja. Koolide riigieelarvest finantseerimise skeem aga ei muutunud – riigikooli kulud kaetakse endiselt iga-aastase riigieelarve seadusega haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus. Sellega seoses kehtib olukord, kus maavalitsused on küll riigivara valitsejad, kuid selle rolli täitmiseks vajalikke rahalisi vahendeid ei oma.


22. Tähtajalise elamisloa andmine
Esitaja: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku anda tähtajaline elamisluba seitsmele isikule viieks aastaks.

Nimetatud isikute puhul ei ole tuvastatud välismaalaste seaduses sätestatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule ning seega vastavad tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.

Korraldus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 14² lõike 2 alusel.

23. Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Lepingu peamine mõju on õigusselgus ja topeltpensionide vältimine.
Kui Eestis elaval pensioni taotlejal on vana lepingu alusel täis vähemalt 15 aastat Eesti staa¾i, siis liidetakse sellele juurde NSV Liidu kindlustusperiood, ja pensioni maksab Eesti. Uue lepingu järgi hakatakse staa¾e võrdlema, mis aitab vältida vaidlusi ja topeltmääramisi.

Eesti ja Leedu sõlmisid 28. mail 1996 sotsiaalkindlustuslepingu. Seose mõlema riigi ühinemisega Euroopa Liiduga kehtivad nii Eestis kui Leedus nüüd üldised koordinatsioonireeglid. Selguse mõttes ja vaidluste vältimise huvides soovitakse lõpetada vana leping ning sõlmida uus, mis reguleerib NSV Liidus omandatud kindlustusperioodide arvestamist – valdkonda, mida Euroopa Liidu õigusaktid ei käsitle.

Leping reguleerib üksnes juhtumeid, kus isik on asunud elama Eestist Leetu või vastupidi ning kus nii Eesti kui ka Leedu riigisisene seadus lubab endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodi pensioni määramisel arvesse võtta. Lepingu kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma see lepingupool, kelle riigis isikul omandatud kindlustusperiood on pikem.

24. "Uuendatud konvergentsiprogrammi 2006" heakskiitmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks "Uuendatud konvergentsiprogrammi 2006" ja rahandusministeeriumile tehakse ülesandeks esitada see Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele peavad liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid. Eesti esitas oma konvergentsiprogrammi Euroopa Komisjonile ja EL ministrite nõukogule hindamiseks 2004. aasta mais. Käesoleva programmi näol on tegemist programmi kolmanda uuendusega. Konvergentsiprogrammi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul ühisrahale eurole. Liikmesriikide esitatud seekordsete stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine Euroopa Komisjoni ja EL ministrite nõukogu poolt toimub 2006. aasta lõpus – 2007. aasta alguses.

Uuendatud konvergentsiprogrammi 2006 koostas rahandusministeerium ning see kajastab Eesti eelarvepoliitikat lähtudes valitsuse poolt Riigikogule esitatud 2007. aasta riigieelarve eelnõust ja 31. mail 2006 valitsuse kinnitatud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2007-2010.

Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas stabiilsuse- ja kasvu pakti ning majanduspoliitika üldsuunistega. Programm on koostatud lähtudes valitsuse eesmärkidest ja poliitikatest nende saavutamiseks, mis on sätestatud valitsuskoalitsiooni lepingus ning strateegilistes arengukavades.

Dokument koosneb kuuest osast, mis annavad ülevaate majanduspoliitika eesmärkidest, viimaste aastate majandusarengutest ja tulevikuväljavaadetest, fiskaalraamistikust, võrdlusest eelmise programmiga, riigi rahanduse kvaliteedi parandamisest ning eelarvepoliitika pikaajalisest jätkusuutlikkusest.

25. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi teede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta eelnõu suhtes
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Eesti seisukohad EL õigusakti eelnõu suhtes

Direktiivi eelnõu sätestab Euroopa Ühenduse tasandil reeglid, millest peavad pädevad ametiasutused lähtuma teede infrastruktuuri planeerimise, projekteerimise ja ehituse ning liiklusohutuse korraldamisel, et tagada infrastruktuuri panus liiklusohutuse parandamisse ning surmajuhtumite ja liiklusõnnetuste vähendamisse üleeuroopalises teedevõrgus.

Direktiivi vastuvõtmine praegusel kujul toob endaga kaasa märkimisväärse rahalise ja inimjõu lisaressursi vajaduse. Direktiiv rakendub ainult üleeuroopalisse teedevõrku TEN-T kuuluvatel riigi hallatavatel teedel, mille kogupikkus Eestis on ligi 1000 kilomeetrit. Seega katab kõik otsesed direktiivi jõustumisest tulenevad kulud riik.

Teede infrastruktuuri projektid lähevad mõnevõrra kallimaks. Suurte projektide korral ei tohiks lisakulud ületada 1% ehitusmaksumusest, kuid kui direktiivi peaks kohaldama ka väikeste alla 4 miljoni kroonise maksumusega projektidele, siis võivad lisakulud hakata konkureerima ehitusmaksumusega.

Tegemist on liikmesriikidele tundliku eelnõuga ning erinevate liikmesriikide huvid on küllaltki vastuolulised.

Eesti seisukohaks on üldjoontes toetada direktiivi eelnõu eesmärki kehtestada liiklusohutusele avalduva mõju hindamise, liiklusohutusauditite ja liiklusohutuse inspekteerimise menetlused.

26. Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 4. ja 5. detsembri 2006. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

4. ja 5.detsembri Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogus arutluse alla tulevatest küsimustest on olulisimateks ühenduse tolliseadustiku määrus, innovatsioonistrateegia ning tarbijakrediidi lepinguid puudutav määrus.

Eesti peab arutelu ühenduse tolliseadustiku osas vajalikuks. Samuti avaldab Eesti heameelt nõukogu esitatud innovatsioonialaste strateegilisi prioriteete käsitleva dokumendi üle, kuna see käsitleb innovatsiooni laiast vaatenurgast.

Muudest teemadest on päevakorras parema õiguse eduaruande tutvustus, mootorsõidukite tüübikinnitust puudutava määruse eelnõu arutelu.

27. Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 21. novembri 2006. a istungist
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: ülevaade

Rahandusminister esitab valitsusele ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 21. novembri 2006. a istungist.