Valitsuse 30.12.2008 istungi kommenteeritud päevakord

29.12.2008 | 16:42

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 30. detsembril 2008. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720


1. "Planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kaasatakse puudutatud isikud detailplaneeringu koostamisse ja neil tekib parem võimalus oma õiguste kaitseks.

Planeering peab avalikustamise ajal olema avaldatud maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse veebilehel. Teated kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest tuleb suuremates linnades avaldada ka linnaosa lehes.

Detailplaneeringule kehtestatakse rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega. Samuti juhtudel kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud.

Seaduse eelnõu kavandatav jõustumisaeg on 1. juuli 2009. Säte, milles reguleeritakse senisest täpsemalt, kes võivad detailplaneeringut koostada, jõustub 1. juulil 2013.

2. "Kaubamärgiõiguse Singapuri lepingu ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse kaubamärgiõiguse Singapuri leping, millele Eesti Vabariik kirjutas alla 2006. aasta 28. märtsil. Lepingu eesmärk on muuta ülemaailmselt kasutajasõbralikumaks riiklikud ja piirkondlikud kaubamärgi registreerimise süsteemid. Pärast lepingu ratifitseerimist tuleb Eestis täiendada kaubamärgiseadust.

Kuna Eesti Vabariik on Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) liige ja maksab ühtset liikmemaksu, ei kaasne täiendavaid kulutusi WIPO hallatava lepinguga ühinemisel.

3. Arengukava “Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” rakendusplaani aastateks 2009-2012 heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatud arengukava “Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” rakendusplaan aastateks 2009-2012.

Rakendusplaanis toodud tegevuste rahastamiseks kavandatakse 2009. aastal eelarvest reaalselt välja maksta vähemalt 695,8 miljonit krooni ning kohustusi üles võtta ligikaudu 828,3 miljoni krooni ulatuses. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvelistest vahenditest kuid valdaval määral EL struktuurivahenditest

Rakendusplaani eesmärgiks on ettevõtluse edendamine teadmiste ja oskuste arendamise ning investeeringute toetamise kaudu. Samuti toetatakse ettevõtete rahvusvahelistumist ja õiguskeskkonna arendamist.

Strateegia uuendamine on kavas aastal 2009.

4. "Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013" rakendusplaani täitmise 2007. aasta aruanne
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aruanne kajastab Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 eesmärkide täitmist 2007. aastal.
Rakendusplaani täitmist hinnatakse rahuldavaks, sest kuigi üldeesmärkidena ettevõtlusaktiivsus, ettevõtete ellujäämismäär ja tootlikkus kasvasid, siis mitmed olulised algatused, sh enamiku struktuurifondide meetmete avanemine lükkus 2008. aastasse.

Peamiste soovitustena tuleb muuta ettevalmistavad tööd süsteemsemaks ja tõhusamaks ning kaaluda lühiajaliste suure potentsiaalse mõjuga meetmete rakendamist, sh ekspordigarantiid, laenugarantiid, laenude refinantseerimine ja investeeringutoetused.

Aruanne avaldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

5. Riigiteenistujate töötasustamine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse alates tuleva aasta 1. jaanuarist riigiteenistujate palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad ning sätestatakse tingimused palgamäärade diferentseerimisele ja lisatasu maksmisele nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete täitmise eest.

Eelnõuga ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes Vabariigi Valitsuse poolt 2008. aastaks kehtestatud määrusega. Riigiteenistujate töötasustamise tingimused on Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud iga-aastaselt.

6. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate töötasustamine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse alates tuleva aasta 1. jaanuarist valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate palgaastmestikule vastavad palgaastmed ja palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad. Samuti sätestatakse tingimused palgamäärade diferentseerimisele ja lisatasude ja toetuste maksmisele.

Eelnõu kohaselt ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes Vabariigi Valitsuse poolt 2008. aastaks kehtestatud määrusega. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajate töötasustamise tingimused on Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud iga-aastaselt.

7. Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasustamise alused
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide ametijärkude palga alammäärad. Eelnõu vastuvõtmine aitab tagada pedagoogide keskmise palga tõusu. Üldharidussüsteemi arengukava eelnõu näeb ette noorempedagoogi palga alammäära tõstmist 2013. aastaks Eesti Vabariigi keskmise palga tasemele.

Pedagoogide kuupalga alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele:
noorempedagoogil 10 277 krooni (praegu 9516 krooni)
pedagoogil 10 883 krooni (praegu 10 077 krooni)
vanempedagoogil 12 438 krooni (praegu 11 517 krooni)
pedagoog-metoodikul 15 020 krooni (praegu 13 908 krooni)

Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega õpilaste kooli või klassi pedagoogi kuupalga alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele:
noorempedagoogil 11 305 krooni (praegu 10 468 krooni)
pedagoogil 11 971 krooni (praegu 11 085 krooni)
vanempedagoogil 13 682 krooni (praegu 12 669 krooni)
pedagoog-metoodikul 16 522 krooni (praegu 15 299 krooni)

Kasvatuse eritingimusi vajavate ning psüühikahäiretega õpilaste koolide pedagoogi palga alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele:
noorempedagoogil 12 846 krooni (praegu 11 895 krooni)
pedagoogil 13 604 krooni (praegu 12 596 krooni)
vanempedagoogil 15 548 krooni (praegu 14 396 krooni)
pedagoog-metoodikul 18 775 krooni (praegu 17 385 krooni)

Seega tõusevad õpetajate palga alammäärad 2009 aastal 8 protsenti võrreldes 2008. aastaga.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2009. aastal. Määruse rakendamisega seonduvad täiendavad kulud võrreldes 2008. aastaga on 15,44 miljonit krooni.

8. Munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärade kehtestamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: määruse eelnõu

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel lepivad munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades üleriigiliselt kokku valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioonid.

Eelnõu vastuvõtmine aitab tagada õpetajate keskmise palga tõusu. Valitsusliidu programmis aastateks 2007 – 2011 on Vabariigi Valitsus seadnud eesmärgiks viia noorempedagoogi palga alammäär 2013. aastaks vähemalt riigi keskmise palga tasemele.

Määruses kehtestatakse õpetajate palga alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele:
noorempedagoogil 10 277 krooni
pedagoogil 10 883 krooni
vanempedagoogil 12 438 krooni
pedagoog-metoodikul 15 020 krooni.

Seega tõusevad õpetajate palga alammäärad 2009 aastal 8 protsenti võrreldes 2008. aastaga.

Klassijuhataja ülesannete täitmisel suurendatakse palga alammäärasid 10 protsenti.

9. Piirivalveametnike töötasustamine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt ei muuda valitsus 1. jaanuarist 2009 senist piirivalveametnike töötasustamise korda ega ka 2008. aastal kehtinud palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid ja auastmetasusid.
Vaata 2008. aastal kehtivat määrust https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12918790

10. Politseiametnike töötasustamine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt ei muuda valitsus 1. jaanuarist 2009 senist politseiametnike töötasustamise korda ega ka 2008. aastal kehtinud palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid. Vaata 2008. aastal kehtivat määrust https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12918801

11. Päästeteenistujate töötasustamine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2009 päästeasutuste ja Sisekaitseakadeemia Päästekolled¾i päästeteenistujate palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ning täiendavate tööüleannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatus. Võrreldes 2008. aastal kehtiva määrusega on eelnõus mõned muudatused.

Teise grupi komando komandopealiku ametikohal töötava päästevanemspetsialisti palga diferentseerimise määra suurendatakse eelnõu kahaselt võrreldes kehtiva määrusega 15 protsendilt 20 protsendile. Muudatus puudutab 40 päästeteenistujat, kuid ei suurenda nende töötasu.

Palgamäärade diferentseerimise alusena kehtestatakse töötingimuste erisused, mis tulenevad erinevast tööintensiivsusest Häirekeskuse keskustes. Muudatus puudutab 70 päästeteenistujat, kuid ei suurenda nende töötasu.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse päästeteenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstava lisatasu määraks kuus 20 protsenti päästeteenistuja palgamäärast, vältimaks samal ametikohal töötavate päästeteenistujate ebaproportsionaalset palgavahet.

Astmepalkadele vastavaid palgamäärasid muudetakse eelnõu kohaselt võrreldes 2008. aastaga üksnes Häirekeskuse keskuste päästeteenistujatel, et korrastada Häirekeskuse päästeteenistujate palgastruktuuri, vähendades lisatasude osakaalu.

12. Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt ei muuda valitsus 1. jaanuarist 2009 senist kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamise korda ega ka 2008. aastal kehtinud palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid ja auastmetasusid. Vaata 2008. aastal kehtivat määrust https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12915377

13. Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 “Kalapüügieeskiri” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse Saadjärvele rääbisepüügiks erisus kasutada väiksema silmaga nakkevõrku, kui seda on lubatud teha muudes veekogudes.

Eelnõuga keelatakse tragimine kui mittesäästlik ja ebaeetiline püügiviis. Tragimine on kalade massrände või kogunemise (nt kudemise) ajal nende sihilik haakimine konksu otsa olukorras, kus kala ei haara mitte sööta, vaid konksuga üritatakse tabada kala. Sellise püügiviisi puhul saadakse näiteks 10 kalast kätte vaid mõni üksik ja vigastatakse ülejäänuid, kellest hiljem paljud surevad.

Eelnõuga lisatakse vooluveekogude nimekirja Kloostri jõgi, Leisi jõgi, Taaliku peakraav, Sõreda oja, Meriküla oja ja Järveoja, mille suudmest 500 meetrit on meres kalapüük lõheliste rände ajal kudejõgedesse ja kudemisajal keelatud.

Eelnõuga keelatakse kalapüük merel Purtse jõe suudmes 1000 meetri raadiuses aastaringselt. TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste uuringud on näidanud, et Purtse jões leiab aset nii lõhe kui ka meriforelli looduslik sigimine.

14. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks AS-i Eesti Telekom osas kehtiv erand, mille kohaselt jätab rahandusminister riigi omandisse nimetatud äriühingu ja tema tütarettevõtete omandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maa ning maa, millele eelnimetatud äriühingud soovivad püstitada hooneid ja rajatisi. Korra kehtetuks tunnistatav osa on vastuolus äriühingute võrdse kohtlemise printsiibiga.

Samuti antakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile õigus jätta riigi omandisse riigile kuuluvate teede laiendamiseks ja uute teede rajamiseks vajalik maa.

Maavanemale kui riigimaa ajutisele valitsejale antakse õigus anda nõusolek jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuva ehitise lammutamiseks.

15. "Elektroonilise side seadusega" seonduvate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse kehtivad elektroonilise side seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest.

Nimetatud seaduse alusel, alates 1. jaanuarist 2008. aastal, jaotati endise Sideameti pädevusse kuulunud tegevusvaldkonnad vastavalt Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Sama seadusega muudeti elektroonilise side seaduses sätestatud volitusnorme. Sellest tingituna tekkis vajadus kehtivate Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruste muutmiseks, et oleks täpselt määratletud Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus elektroonilise side regulatsiooni valdkonnas.

16. Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrust muudetakse, et üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt väljaantud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist.

Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tunnustama automaatselt teises liikmesriigis välja antud meresõidudiplomeid ja kutsetunnistusi, kinnistuslehti, tervisetõendeid ning teisi tunnistusi.

17. Loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav külastajate jaoks nähtavale kohale pandav energiamärgis.

Eelnõu kohaselt on sellisteks hooneteks büroo- ja administratiivhooned, ärihooned (hotellid, muud majutushooned, toitlustushooned, jaekaubandushooned ja teenindushooned), avalikud hooned (meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned), transpordihooned ning hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned.

Määruse eelnõu koostamine on vajalik seoses muudatustega ehitusseaduses ja seoses kohustusega üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta.

18. Vabariigi Valitsuse 24. mai 2007. a määruse nr 162 “Proovivõtumeetodid taimekaitsevahendite jääkide sisalduse määramiseks toidus” muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muutmise tingib asjaolu, et 1. septembril 2008. aastal jõustus komisjoni määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, milles sätestatakse jääkide piirnormid kõnealuse määruse I lisasse kantud toodete jaoks.

Sellega viidi ühenduse tasandil otsekohalduva Euroopa Liidu määrusega lõpule ühtsete jääkide piirnormide kehtestamine Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas nimetatud toodetele. Eelnõu kohaselt loetakse edaspidi partii nõuetekohaseks, kui selle analüüsi tulemused ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega kehtestatud piirnorme.

Eeltoodut arvestades tuleb vastavasisuline muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse selleteemalises määruses.

19. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2006. a määruse nr 160 “Politseivormiriietuse kirjeldus“ muutmine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Määruse eelnõu

Politseivormiriietust täiendatakse uute vormiriietuse esemetega – kootud mütsi, spordisärgi ja kaelusega. Sätestatakse eriüksuse varrukaembleem ning eriüksuse identifitseerimissilt.

Praegu on jalgratturi kiivri värviks sätestatud tumesinine või must. Muudatuse kohaselt on kiiver üksnes tumesinist värvi, kuna must värv esindab eriüksust.

Samuti muudetakse määrust tulenevalt praktilisest vajadusest loobuda teatud vormielementide liiga detailsest reguleerimisest, et muuta politseiametniku vormiriietuse soetamine paindlikumaks.

20. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 "Maksukohuslaste registri" asutamine ja registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muudatused tulenevad äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seadusest tulenevatest muudatustest ja vajadusest viia määrus kooskõlla avaliku teabe seadusega.

Määrus puudutab maksu- ja tolliameti poolt peetavat maksukohuslaste registri tööd.

Määrus rakendatakse 1. jaanuarist 2009. aastal.

21. Kalapüügiks kasutatava aktsiisivaba kütuse suurim lubatud kogus kalendriaasta kohta
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Vajadus uue määruse andmiseks tuleneb volitusnormi asukoha muutumisest 1. jaanuarist 2009. aastal jõustuvas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse redaktsioonis.

Kehtiva määruse sisu ei muudeta, jätkatakse samade kütuse piirkogustega. Kalalaevade riiklikus registris laevade alajaotusesse 4S1 kuuluva kalalaeva aktsiisivaba kütuse suurim kogus ühe tonni kala kohta on 180 liitrit, alajaotusesse 4S2 või 4S4 laevadele, mille peamasina võimsus on kuni 50 kilovatti - 50 liitrit kilovati kohta ja mille peamasina võimsus on suurem kui 50 kilovatti - 35 liitrit kilovati kohta.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2009. aastal.

22. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt suurendatakse maksuvaba hüvitise piirmäära 2000 kroonilt 4000 kroonini kuus. Määrus kehtestab, et arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Kui füüsilisele isikule maksab käesoleva paragrahvi alusel hüvitist samas kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta maksuvabalt hüvitist kuni 4000 krooni.

Maksimaalne mõju piirmäära tõstmise korral oleks järgmine: 2009. aastal jääks riigieelarvesse laekumata kuni 18,4 mln krooni tulumaksu ja kuni 28,9 mln krooni sotsiaalmaksu ehk kokku 47,3 mln krooni. Muudatuse tegelik mõju on tõenäoliselt mõnevõrra väiksem, sõltudes sellest, kui palju makstakse maksuvabast hüvitise piirmäärast suuremaid hüvitisi.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2009. aastal.

23. Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2009. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning sihtotstarbeliste eraldiste põhivara soetamise kulude objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2009. aasta tegevuskavad
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse eelnõus on nii tegevuskulude jaotuses kui ka investeeringute liigenduses arvestatud kokkuleppeid, milleni jõuti 2009. aasta riigieelarve eelnõu läbirääkimistel rahandusministeeriumis ja valitsuses. Samuti on arvestatud muudatusettepanekutega, mida tehti eelarve menetlemisel Riigikogus.

Ministeeriumide ja riigikantselei esitatud kulude vähendamise ettepanekute üldsumma on 501 miljonit krooni.

Eelnõu kohaselt peavad haridus- ja teadusministeerium, põllumajandusministeerium ja sotsiaalministeerium esitama rahandusministeeriumi märkusi arvestavad korrigeeritud ettepanekud 2009. aasta eelarve kulude vähendamiseks jaanuari alguses.

24. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k muutmine
1) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri” muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt täiendatakse tulumaksusoodustusega ettevõtete nimekirja 53 ühinguga.
Neist 11 ühingut tegutsevad spordi, 8 kultuuri, 14 heategevuse, 5 looma- ja keskkonnakaitse, 4 laste toetamise, 9 tervise ja sotsiaalhoolekande, 2 hariduse valdkonnas, samuti üks ühing kodukandi ja üks ühing kodanikualgatuse valdkonnas.

2) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri” muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Eelnõu kohaselt kustutakse 43 mittetulundusühingut ja sihtasutust tulumaksusoodustusega ettevõtete nimekirjast.

Nimekirjast kustutamise põhjused on erinevad, sealhulgas:
1) ühing on esitanud kirjaliku taotluse nimekirjast väljaarvamiseks (26 ühingut);
2) ühing ei ole korduvalt esitanud maksuhaldurile aruandeid või deklaratsioone õigusaktides ettenähtud tähtajal ja korras (13 ühingut);
3) ühingu lõpetamisel antakse vara üle nimetamata isikule (4 ühingut).

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2009.

25. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2008. a korralduse nr 282 „“Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine“ investeeringute kava 2007-2015 kinnitamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamise investeeringute kava.

Eelnõu muudatus viib investeeringute kava kooskõlla sätestatuga, mille järgi peab investeeringute kava sisaldama projektide toetuse maksimaalset määra. Senises investeeringute kavas oli määr väljendatud summana, käesolevas eelnõus on toetuse maksimaalne määr väljendatud protsendina.

Projektide nimekiri ja neile eraldatavate vahendite kogumaht jääb samaks. Vastavalt kokkuleppele Euroopa Komisjoniga ERF vahendite osas saab tõukefondide finantseering olla kuni 95% ja taotlejapoolne omafinantseering peab olema vähemalt 5% projekti abikõlblikest kuludest.

26. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2007. a korralduse nr 1 "Loa andmine lepingu sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel ja volituste andmine" muutmine
Esitaja: kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Korralduse eelnõu

2007. aasta alguses sõlmiti170 miljoni krooni ulatuses Peterburis Jaani kiriku hoone renoveerimiseks ja haldamiseks 99 aastaks leping OÜ-ga Estconde-E, kes pakutud tööst loobus. Uue hanke võitis Facio Ehituse AS. Seoses sellega teeb kultuuriministeerium ettepaneku muuta valitsuse korraldust, jättes sellest välja ehitusettevõtja nimi ning asendada ka renoveerimistööde kogusumma ning maksetingimused. Tööde kogumaksumus ulatub 114 949 967 kroonini ja tasumine toimuks neljas osas aastatel 2008–2011.

27. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest.

28. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k "Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti Haigekassa nõukogu liikmel Eesti Pensionäride Ühenduse esimehel täitus kolm volitusaastat ja Eesti Pensionäride Ühenduse Liit esitas uueks liikmeks Aare Kitsingu.

Haigekassa nõukogu on Eesti Haigekassa kõrgeim organ. Nõukogul on 15 liiget. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgi sotsiaalminister, rahandusminister ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees.

Vabariigi Valitsus nimetab viis nõukogu liiget valitsuse poolt määratud kindlustatute huve esindavate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel ja viis nõukogu liiget valitsuse poolt määratud tööandjate organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute alusel. Vabariigi Valitsus nimetab sotsiaalministri ettepanekul sotsiaalministeeriumi ametnike hulgast ühe nõukogu liikme. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrab Riigikogu oma liikmete hulgast ühe nõukogu liikme.

29. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Veriora valla munitsipaalomandisse (Põlva maakonnas Veriora alevikus Veriora jäätmejaama maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse Veriora valla munitsipaalomandisse Põlva maakonnas Veriora vallas Veriora alevikus asuv Veriora jäätmejaama maaüksus pindalga 1346 m², mille sihtotstarve on tootmismaa.

Veriora vald taotleb maaüksust munitsipaalomandisse eelsorteeritud jäätmete kogumisplatsi ja hoone rajamiseks, kus paikneksid konteinerid sorteeritud jäätmete kogumiseks.

2) Maa andmine Paikuse valla munitsipaalomandisse (Pärnu maakonnas Paikuse alevikus Jõekalda tee maatükk 7 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse Paikuse valla munitsipaalomandisse Pärnu maakonnas Paikuse vallas Paikuse alevikus asuv Jõekalda tee maatükk 7 maaüksus pindalaga 1477 m², mille sihtotstarve on transpordimaa.

Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on taotletav maaüksus vajalik avalikult kasutatava juurdesõidutee rajamiseks planeeritud ühepereelamu kruntidele.

30. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks (Valgas Allika tn 2b kinnistu)
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse siseministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva Valga maakonnas Valga linnas Allika tn 2b asuva kinnistu (sihtotstarve – riigikaitsemaa, pindala 1268 m²) ning piirdeaia avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks Valga linnavalitsuse kasuks sotsiaalkorterite rajamise eesmärgil.

Nõusolek antakse tingimustel, et Valga linnavalitsus võib hoonestusõiguse ala kasutada ainult sotsiaalmaana; hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat alates hoonestusõiguse seadmise kohta kande tegemisest kinnistusraamatusse ja hoonestusõiguse aastatasu suurus on 5 protsenti kinnistu turuväärtusest.

Valga linnavalitsus soovib Allika tn 2b kinnistule rajada sotsiaalkortereid. Eriti suur vajadus korterite järgi on lasterikastel peredel, kelle eluaseme probleemid on seotud kas olemasoleva üüripinna kehvade tingimustega või kes oma puuduliku sotsiaalsete toimetulekuoskuste tõttu ei suuda tavalisel üüriturul pakutavate elamispindade eest tasuda. Allika tn 2b kinnistul asuv endine piirivalvurite ühiselamu vajab ümberehitust ning kaasajastamist, et muuta elamu sotsiaalkorteriteks ning Valga linn on nõus hoonesse investeerima.

31. Ministrite asendamise praktika muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Protokolli märgitava otsuse "Ministrite asendamise praktika muutmine" kohaselt kiidetakse heaks riigisekretäri ettepanek ministrite asendamise praktika muutmise kohta ja nõustutakse, et välislähetuse korral määrab peaminister korraldusega ministrile asendaja vaid siis, kui minister peab seda vajalikuks.

Senise praktika kohaselt määrab peaminister oma korraldusega ministrile iga välislähetuse ajaks asendaja, kuigi õigusaktidest sellist kohustust ei tulene ning minister täidab oma ülesandeid ka välislähetuse ajal. Senine praktika ei õigusta ennast, sest ministri asendamise vajadus võib esineda piiratud juhtudel, kui vastava ministri ülesannete täitmiseks on vajalik tema isiklik kohalolek. Muudatus kehtib ka peaministri välislähetuste kohta.

Senine asendaja määramise praktika jätkub, kui minister on puhkusel või haige.

Ministeeriumide jaoks toob uus kord kaasa vaid ühe olulise muudatuse: välislähetuse info sisestamisel tuleb infosüsteemi lisada märkus, kas minister vajab äraoleku ajal asendust või mitte. Kui minister ei vaja asendajat, registreerib ja avaldab Riigikantselei äraoleku infosüsteemis. Kui asendaja on vajalik, säilib asendaja määramise korraldus nii välislähetuse, puhkuse kui haiguse ajaks.

Ministrite asendamise praktikat on otstarbekas muuta tuleva aasta 1. jaanuarist.

32. Ülevaade valitsuskomisjoni tööst ja liitumisläbirääkimistest Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) 2008. aastal
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab valitsusele ülevaate valitsuskomisjoni tööst ja liitumisläbirääkimistest Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) 2008. aastal.

33. "1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni IV lisa muudatuste" heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni muudatused, mis sisaldavad reovee heite reegleid, reovee sadamates ja terminalides vastuvõtu seadmete kohta käivaid nõudeid ning nõudmisi ülevaatustele ja tunnistuste väljastamisele
IV lisa muudatused on vastu võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakaitse komitee 1. aprilli 2004 ja 13. juuli 2007 resolutsioonidega.

2004. aastal vastu võetud muudatuste eesmärgiks on laiendada nõuete rakendamist ka olemasolevatele laevadele, mida kasutatakse rahvusvahelises sõidus ja mille kogumahutavus on vähemalt 400 tonni ning mis on sertifitseeritud kandma rohkem kui 15 inimest pardal.

Põhinõudeks on, et laevadel oleksid kas seadmed reovee desinfitseerimiseks ja reoainete jahvatamiseks või vastava mahutavusega kogumistank kogu reovee säilitamiseks, et see sadamas ära anda. Laeval peab olema ka tunnistus selle kohta, et ta vastab lisas kehtestatud nõuetele. Sellise tunnistuse väljastab Eestis veeteede amet. Samuti on riigil kohustus kontrollida laevade nõuetele vastamist ning seda tehakse rutiinse laevakontrolli käigus veeteede ameti poolt.

2007. aastal lisati reeglitesse, et elusloomade hoiuruumidest pärinevat reovett ei heidetaks korraga vette, vaid reostuskoormuse vähendamiseks tuleb seda teha osade kaupa. Reovett võib heita ainult siis, kui laev liigub kiirusega vähemalt neli sõlme. Varem kehtis nimetatud nõue ainult kogumispaakides hoitud reovee kohta.

IV lisa nõuded kehtivad laevadele täielikult alates 27. septembrist 2008. Eesti lipu all sõitvad laevad vastavad kõikidele kehtivatele rahvusvahelistele nõuetele.

34. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 8. jaanuari 2009. a mitteametlikul istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Välisminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) mitteametlikul 8. jaanuaril 2009. a istungil.

35. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 16. ja 17. detsembri 2008. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu

Sotsiaalminister esitab ülevaate 16. ja 17. detsembril 2008. a toimunud Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungist.

2) Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 18. detsembri 2008. a mitteametlikust istungist
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Rahandusminister esitab ülevaate Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 18. detsembri 2008. a mitteametlikust kohtumisest.

Rahandusministrid keskendusid kohtumisel rahvusvahelise finantsarhitektuuri reformimise küsimustele. Kohtumise eesmärgiks oli teha esimesi ettevalmistusi Euroopa Liidu positsiooni ja ettepanekute kujundamiseks aprillis Londonis toimuva järjekordse G20 finantsküsimuste tippkohtumise tarbeks. Nimetatud töö jätkub T¹ehhi eesistumise ajal tavapäraste ECOFINi kohtumiste raames ning päädib ECOFINi vastavasisulise aruandlusega 2009.a. kevadisele Ülemkogule. Ministrid nõustusid esitatud aja- ja töökavadega.

Detailsemalt käsitleti võimaliku eelhoiatussüsteemi (early warning system) loomist analoogiliste kriisiolukordade vältimiseks tulevikus, IMFi ja FSFi finantssektori regulatiiv- ja järelevalve tegevuste paremat koordineerimist, IMF laenuressursse ning mittekoostöö tahteliste riikide kaasamise vajalikkus. Külalistena osalesid aruteludes Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) president Dominique Strauss Kahn ja Finantsstabiilsuse foorumi (FSF) tööd juhatav Mario Draghi.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-