Valitsuse 30.12.2010 istungi kommenteeritud päevakord

29.12.2010 | 16:27

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 30. detsembril 2010. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Martin Jaško 693 5706 või Liina Kersna 693 5720

1. Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: seaduse eelnõu

Uue protokolli sõlmise vajadus tulenes sellest, et Gruusia muutis oma seadust ja kaotas passiivse tulu puhul mitteresidentidelt kinnipeetava tulumaksu. Lepingu muutmise käigus nüüdisajastatakse ka mõned muud lepingu sätted.

Uus protokoll annab maksustamise õiguse pigem tulusaaja residendiriigile. Residendiriigi õigusi suurendab nii välisriigi ettevõtja ärikasumi maksustamise eelduseks oleva püsiva tegevuskoha tekkimise ajapiiri pikendamine kui ka tuluallikariigilt passiivsete tulude – dividend, intress, litsentsitasu – maksustamise õiguse äravõtmine.

Tulu topeltmaksustamise vältimiseks lepingus kasutatud krediidimeetod asendatakse vabastusmeetodiga, mistõttu välisriigis teenitud ja maksustatud tulu residendiriigis täiendavalt ei maksustata. Vabastusmeetod seab Eesti ettevõtjad välisturul maksustamise mõttes võrdsesse olukorda kohalike ettevõtjatega ning suurendab seega Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriigis.

Seaduse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa otseseid varalisi kohustusi. Kaudseid varalisi kohustusi võib Eestile tekkida seoses protokollis sätestatud juhtudel Gruusia residentidele makstavatelt summadelt tulumaksu kinnipidamisest loobumise tõttu ning seetõttu, et lepingus ning uues protokollis ettenähtud juhtudel loobub Gruusia omakorda Eesti residentidele makstavate summade maksustamisest Eesti kasuks.

2. Arvamuse andmine \"Liiklusseaduse muutmise seaduse\" eelnõu (885 SE) kohta

Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: arvamuse andmine

Valitsus annab arvamuse Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt käesoleva aasta 6. detsembril algatatud eelnõule, mille kohaselt lükatakse liiklusseaduse jõustumisaeg edasi 2012. aasta 1. jaanuarile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada ning sama ettepaneku teeb ka justiitsministeerium.

3. Riigikaitse strateegia

Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo

Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks \"Riigikaitse strateegia\", mis esimese strateegilise alusdokumendina käsitleb riigikaitset laiemalt kui pelgalt sõjalise kaitsena.

Strateegia koostamise põhiline eesmärk on kiiresti muutuva julgeolekukeskkonna taustal ajakohastada Eesti riigikaitse korraldust. Strateegia kohaselt hõlmab riigikaitse lisaks sõjalisele kaitsele ka teisi riigikaitseks olulisi valdkondi: tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevus, sisejulgeoleku tagamist, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning psühholoogiline kaitse.

Selline riigikaitse käsitlus lähtub arusaamast, et sõjalise rünnakuga võivad kaasneda nii ettevalmistavas kui aktiivses faasis mittesõjalised tegevused ning seega peab sõjaohu ennetamiseks ja tõrjumiseks arvestama ka riigikaitse mittesõjaliste osistega.

Strateegia lähtub läbivalt põhimõttest, mille kohaselt peavad asutused, kellel on teatud sõjaaegseid ülesandeid, vastutama nende valdkondade eest ka rahuajal. Sellega välditakse segadust tekitavaid ümberkorraldusi kriisi eskaleerumise ajal ning tagatakse, et teatud ülesandeid omav asutus vastutab nende ülesannete täitmiseks vajalike võimete arendamise eest. Seetõttu kaasatakse strateegiaga riigikaitse pika-ajalisse planeerimisse lisaks Kaitseministeeriumile ka kõik teised olulisemad riigiasutused.

Strateegia loob aluse riigikaitse laia käsitluse edasiseks rakendamiseks ning riigikaitset käsitleva õigusruumi vastavaks korrastamiseks. Strateegia tugineb käesoleva aasta maikuus Riigikogus heaks kiidetud dokumendile „Eesti julgeolekupoliitika alused“ ning selles esitatud põhimõtetele.

Riigikaitse strateegia eelnõu on arutatud Riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil, Vabariigi Presidendi riigikaitse nõukogus ja Vabariigi Valitsuse julgeolekunõukogus ning nende märkustest lähtuvalt on eelnõu täiendatud.

Strateegia vahetab välja senise sõjalise kaitse strateegilise kava, mis keskendus eelkõige sõjalise kaitse arendamisele.

4. Ülevaade „Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammi“ täitmisest

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigisekretär esitab valitsusele teadmiseks kokkuvõtliku ülevaate „Vabariigi Valitsuse 2007–2011 aasta tegevusprogrammi“ täitmisest kogu senise valitsemisperioodi jooksul alates tegevusprogrammi kinnitamisest 31. mail 2007 kuni käesoleva aasta lõpuni.

Tegevusprogrammi ülevaade sisaldab 19 poliitikavaldkonna arengunäitajate analüüsi ja ülevaadet valitsuse olulisematest tegevustest.

Valitsus suutis vaatamata ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile ja sellest tulenenud piiratud eelarvevõimalustele enamuse tegevusprogrammist ellu viia. Täielikult või osaliselt on käesoleva aasta lõpuks täidetud 88 protsenti tegevusprogrammist.

Majanduskriisi tõttu on alates 2009. aastast valitsuse peamiseks eesmärgiks olnud finantstasakaalu saavutamine ja liitumine euroalaga ning seeläbi Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsuse suurendamine.

2007. aastal Riigikogule valitsuse programmi tutvustades seadis peaminister valitsuse edukuse peamiseks mõõdupuuks positiivse iibe saavutamise. Valitsus on sellele eesmärgile kiiresti lähemale liikunud. Kui 2006. aastal oli iive -2439 siis käesoleval aastal on iive eeldatavalt positiivsele väga lähedal. 2010. aasta 11 kuu sündide arv ületas surmajuhtumite arvu 141 võrra. Viimati oli iive Eestis positiivne 1990. aastal. Positiivse trendi põhjusteks on sündide arvu suurenemine ning surmajuhtude, eelkõige õnnetusjuhtumites hukkunud inimeste arvu kiire vähenemine.

2009. aastal parandas valitsus eelarvepositsiooni üle üheksa protsendi SKPst ning suutis eelarvedefitsiidi piirata 1,7 protsendini SKPst, mis oli üks madalamaid Euroopas. Samuti täitis Eesti 2009. aasta novembris inflatsioonikriteeriumi. Eestis liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011.

Ettevõtluse hoogustamiseks ja uute töökohtade loomiseks viidi 2009. aastal läbi tööturureform. Uus töölepingu seadus suurendas riigi konkurentsivõimet muutes töösuhted paindlikumaks ja tõstes töötajate turvalisust.

Elukestvas õppes osalemise määr on alates 2008. aastast järjepidevalt tõusnud ning suure tõenäosusega täidab valitsus 2010. aastaks seatud eesmärgi tõsta täiskasvanute hariduses osalemise osakaal 12,5 protsendini.

Valitsus on suurendanud hariduskulutusi eelarve kasvuga samas tempos. Teadus- ja arenduskulutuste osakaal SKPst kasvas 2007. aasta 1,14 protsendilt 1,42 protsendini 2009. aastal. Suure tõenäosusega jõuab valitsus lähedale eesmärgile suurendada 2011. aastaks teaduse ja arenduse kulutusi kahe protsendini.

Märkimisväärsed reformid on toimunud üldhariduses. Välja on töötatud ja vastu võetud uued põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Sotsiaal- ja tervispoliitika valdkonnas on suudetud ka kriisi ajal pensione veidi tõsta.

Rahva tervis on paranenud. Tervena elatav eluiga on viimase viie aasta jooksul pikenenud viie aasta võrra.

Olulised arengud on toimunud energeetikas. Tehtud muudatused elektriturul tagavad turu parema toimimise. Elektrisüsteemis eraldati põhivõrk jaotus- ja tootmistegevusest ning alates käesoleva aasta aprillist liitus Eesti Põhjamaade elektribörsiga. Taastuvenergia osakaal on jõudsalt tõusnud ning 25 protsendi taseme saavutamine 2020. aastaks on reaalne.

Kultuuri tarbimine on kasvanud ja Eesti kultuuriruumi ulatus kasvab. Rahvakultuuriga tegelevate inimeste arv tõuseb. Valitsuse on suutnud enamuse kultuuripoliitika eesmärkidest täita.

Siseturvalisuse arendamisel on palju tähelepanu pööratud organisatsiooni võimekuse tõstmisele. Selleks liideti politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniamet. Eesti on Transparency International korruptsioonitajumise indeksis võrreldes 2007. aastaga kaks kohta kerkinud.

Hoolimata keerulisest olukorrast riigirahanduses ei ole valitsus vähendanud kaitsekulutusi, mis võimaldab lähiaastatel saavutada kahe protsendi kulutuste taseme SKPst. Kaitsevõimekuse tugevdamine on olnud süsteemne ja laiapõhjaline. Uus kaitseväe korralduse seadus korrastab kaitseväe tegevuse õigusliku keskkonna. Riigikogu kiitis heaks uue laiapõhjalise Julgeolekupoliitika aluste dokumendi.

Eesti jätkas lõimumist rahvusvaheliste organisatsioonidega saades ametioleva valitsuse ajal peetud liitumisläbirääkimiste tulemusel 2010. aasta detsembris OECD liikmeks.

Lõpliku valitsuse töö aruande esitab riigisekretär valitsusele teadmiseks 2011. aasta märtsis.

5. Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määruse nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine“ muutmine

Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eesmärgiks on muuta Viru ringkonnaprokuratuuri keskuse asukohta seoses kolimisega uude Jõhvi kohtumajja.

Kuna Viru ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve hoone on vananenud ega võimalda prokuratuuril edukalt täita kriminaalmenetluse läbiviimisega seotud ülesandeid, kavandatakse prokuröride ümberkolimine uude Jõhvi kohtumajja, mis valmib 2011. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust selliselt, et Viru Ringkonnaprokuratuuri keskus hakkab paiknema alates 2011. aastast Jõhvis.

Uus Jõhvi kohtumaja on ehitatud silmas pidades nüüdisaegse kohtupidamise vajadusi. Mitme justiitsasutuse ühendamine ühe katuse alla muudab asjaajamise inimestele lihtsamaks, paranevad ka prokuröride töötingimused. Amortiseerunud prokuratuurihoone sulgemine hoiab kokku halduskulusid. Muudatused Viru Ringkonnaprokuratuuri tööd ei takista.

6. Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2008. a määruse nr 105 „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikutest ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine

Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eesmärgiks on tõsta vanglaametnikele kehtestatud kohustuslikku eesti keele taset.

Muudatustega tõstetakse vanemvalvurite, vanemsaatjate, valvurite ja saatjate (I ja II klassi valvurid) ametiastmete riigikeele oskuse tase seniselt B2 tasemelt C1 tasemele. Teistele vanglaametnikele kehtib C1 taseme nõue juba praegu.

Ametnike, kinnipeetavate ning ühiskonna turvalisuse tagamiseks peavad I ja II klassi valvurid tööülesannete täitmiseks end pidevalt kursis hoidma vangistusvaldkonda puudutavate õigusaktide muudatustega, saama kriisi- või eriolukorras kiirelt aru kõikidest antavatest käskudest ning suutma nendele kiirelt ja adekvaatselt vastata. Selleks ei ole senine B2 tase enam piisav.

Ka ei ole B2 tasemel eesti keele oskus vanemvalvuritele ja vanemsaatjatele piisav selleks, et läbida riigikeeles vanglaametniku kutseõpe ning osaleda erinevate valdkondade täiendkoolitusel.

Et võimaldada ametnikel enda keeleoskust täiendada ning sooritada C1 taseme riigikeele eksam, jõustatakse kõrgem keelenõue alates 2013. aasta veebruarist. Selleks ajaks peavad oma keeleoskust täiendama ja vastavusse viima kõikides vanglates kokku ligikaudu 70 vanglaametnikku. Tänasel päeval vanglates keelekoolitused juba toimuvad ja koolitustega on tagatud piisav aeg ja ettevalmistus kõrgemale tasemele üleminekuks.

Määruse jõustumisel sätestavad muudatused piirangu võtta alates 2011. aasta veebruarist tööle alla C1 taseme riigikeele oskusega ametnikke.

7. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2011. aastal

Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

Käesoleva aasta 1. septembril jõustus uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Eelnõu kohaselt on 2011. aastal selleks piirmääraks 74 eurot.

Piirmäära kehtestamisel lähtutakse munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust, kusjuures tegevuskulu hulka ei arvata riigieelarve tasandusfondi toetuste arvelt kaetavad kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid, põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu.

Seega on piirmäära näol tegemist arvestusliku keskmise õppekoha kuluga. Arvutuste tegemisel võetakse aluseks kõige värskemad andmed, mida on võimalik kohalike omavalitsuste aruandlusest ja Eesti hariduse infosüsteemist välja võtta.

Seletuskirja kohaselt aitab määrus luua stabiilsuse tegevuskulude katmises osas erinevate kohalike omavalitsuste vahel ja kaotada ebavõrdsuse, kus üks omavalitsus saab teiselt omavalitsuselt nõuda ülemääraselt suurt tegevuskulu ainuüksi seetõttu, et ta on otsustanud ebaefektiivse koolilahenduse kasuks. Näiteks on 150-le õpilasele ettenähtud koolimaja, kus õpib 50 õpilast ja seetõttu on õpilase kohta kulu ka keskmisest suurem.

8. Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate spetsialiseerumiskokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: määruse eelnõu

Käesoleva aasta viimasel päeval kaotab kehtivuse valitsuse 2002. aastast pärit määrus „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate horisontaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“, mistõttu on vajalik kehtestada uus õigusakt, millega teatavat liiki horisontaalsete kokkulepete suhtes kohaldatakse grupierandit.

Tegemist ei ole Eesti õiguses põhimõtteliselt uue regulatsiooniga, kuivõrd võrreldava sisuga grupierandi kehtestas valitsus juba 2000. aastal ning täna kehtiv spetsialiseerumis-kokkulepetele kohalduv grupierand pärineb aastast 2002. Võrreldes kehtiva määrusega ei too käesolev määrus kaasa olulisi muudatusi.

Vormilise muudatusena võib välja tuua, et erinevalt varasemale praktikale kehtestatakse eraldi grupierandid spetsialiseerumiskokkulepetele ja teadus- ja arenduskokkulepetele.

Grupierandid on konkurentsiseaduse alusel valitsuse määrusega antavad üldised load konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või ettevõtjate ühenduse otsuse vastuvõtmiseks.

Grupierand lubab teatud kokkuleppeid sõlmida, mis tavaliselt rikuvad ettevõtjate vahelise kokkuleppe keeldu, kuid samas on neil kokkulepetel teatud positiivne mõju ja ettevõtjate turuosa ei ole suur. Kui koostööd tegevad ettevõtjad näevad, et nende turuosa jääb grupierandi kohaldumise piiresse ja koostöös ei ole grupierandis sätestatud keelatud piiranguid (näiteks hinna piirangud), siis võib ettevõtja oma tegevust jätkata ilma konkurentsiametit sellest teavitamata.

Eeltoodust tulenevalt ei ole teada kui palju spetsialiseerumiskokkuleppeid Eestis kasutatakse. Kuid tootmiskokkuleppeid kasutatakse Eestis küll. Tootmiskokkuleppeid võib kasutada igasugustes valdkondades, kus toimub tootmine. Tootmine võib olla lihtsalt kas ühistootmine või antakse ühele poolele – see ongi spetsialiseerumine.

9. Politseiametnike töötasustamine 2011. aastal

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga on kavas kehtestada 2011. aastaks politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasude suurused ning lisatasude maksmise alused ja ulatus.

Politsei 2011. aasta personalikulude eelarve jääb tänavusega samale tasemele, mistõttu ei muuda määruse eelnõu politseiametnike töötasustamise tingimusi võrreldes senikehtinuga. Politseinike palk 2011. aastal ei suurene.

10. Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine 2011. aastal

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kehtestada 2011. aastaks kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamise põhimõtted, sh palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad, diferentseerimise alused, lisatasude maksmise alused ja kord ning politseiametnike teenistusastmetasude suurused.

Kaitsepolitseiameti 2011. aasta personalikulude jääb tänavusega samale tasemele, mistõttu ei muuda määruse eelnõu kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamise tingimusi võrreldes senikehtinuga. Kaitsepolitseiameti ametnike palk 2011. aastal ei suurene.

11. Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuses arutusele tuleva korralduse eelnõu kohaselt kinnitatakse riigi teaduspreemiate komisjoni uus koosseis.

Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president. Seega jätkab komisjoni esimehena tööd akadeemik, Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokeskuse direktor Richard Villems.

Komisjoni eelmisest koosseisust jätkavad tööd Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktor Magnus Ilmjärv, Eesti Maaülikooli professor Ülle Jaakma ja Tartu Ülikooli professor Tiiu Paas.

Uute liikmetena alustavad komisjonis tööd Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Öpik, Tartu Ülikooli professor Anu Realo, akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur Enn Tõugu, Tartu Ülikooli professor Ergo Nõmmiste, Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar, akadeemik ja Tartu Ülikooli professor Jaak Järv, akadeemik ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk, Tartu Ülikooli professor Martin Zobel, Tallinna Tehnikaülikooli professor Rein Vaikmäe, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk, akadeemik ja Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane ning Stockholmi Ülikooli professor Ülo Langel.

12. Nõusoleku andmine Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kambja vallale (3 korteriomandit)

Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku võõrandada tasuta Kambja vallale kolm korteriomandit sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Kambja vallal puuduvad Kammeri piirkonnas sotsiaalsed elamispinnad ja vallavolikogu otsustas taotleda Kammeri kooli hallata oleva kolme korteriomandi tasuta üleandmist Kambja valla munitsipaalomandisse. Kooli vajadused elamispinna kasutamiseks on muutunud ning mitmed korterid seisavad tühjana.

13. Maa munitsipaalomandisse andmine

1) Maa andmine Kihelkonna valla munitsipaalomandisse (Saaremaal Kihelkonna alevikus Kooli tn 11/Kalmistu parkla maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Kihelkonna valla munitsipaalomandisse Kihelkonna alevikus asuv Kooli tn 11/Kalmistu parkla maaüksus pindalaga 0,44 hektarit kalmistu juurde parkla rajamiseks.

2) Maa andmine Saue valla munitsipaalomandisse (Harjumaal Saue vallas Vanamõisa külas 3 maaüksust)

Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Saue valla munitsipaalomandisse Vanamõisa külas asuvad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused 1192 Hüüru-Saue tee L1 (pindala 0,13 hektarit), 11186 Tutermaa-Vanamõisa tee L2 (pindala 0,04 hektarit) ja 11186 Tutermaa-Vanamõisa tee L3 (pindala 0,05 hektarit).

Saue vald taotleb nimetatud maaüksusi munitsipaalomandisse avalikult kasutatavate kergliiklusteede rajamiseks ja ühele kinnistule juurdepääsu tagamiseks.

3) Maa andmine Tori valla munitsipaalomandisse (Pärnumaal Tori vallas Selja biopuhasti maaüksus ja Tori alevikus Võlli tee 10 maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Tori valla munitsipaalomandisse Selja külas asuv

Selja biopuhasti maaüksus (pindalaga 12,6 hektarit) ja Tori alevikus asuv Võlli tee 10 maaüksus (pindala 0,4 hektarit).

Tori vald taotleb Selja biopuhasti ja Tori alevikus asuva Võlli tee 10 maaüksuseid munitsipaalomandisse vastavalt biopuhasti ja jäätmejaama rajamiseks.

4) Maa andmine Orissaare valla munitsipaalomandisse (Saaremaal Orissaare vallas Pulli külas Taaliku sadama maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Orissaare valla munitsipaalomandisse Pulli külas asuv Taaliku sadama maaüksus pindalaga 1,53 hektarit Taaliku sadama korrashoiu ja väljaarendamise eesmärgil. Taaliku sadamasse kavandatakse rajada parkla, paadikuurid ning sadama teenindamiseks vajalikud hooned.

14. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a korralduse nr 203 „„Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine” investeeringute kava kinnitamine““ muutmine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: korralduse eelnõu

Justiitsministeeriumi, riigikantselei, riigi infosüsteemide arenduskeskuse ja siseministeeriumi taotlusel muudetakse valitsuse 2009. a korraldust „„Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine” investeeringute kava kinnitamine““ lisa.

Eelnõu kohaselt kustutatakse nimekirjast projekt „Kodaniku kinnistu portaal“. Projektide ”Euroopa Liidu dokumentide infosüsteemi ning kooskõlastamise ja kaasamise infosüsteemi arendamine ja kasutusele võtmine“, ”E-arved – dokumendivahetuskeskuse jätkuarendus” ja „Riigi infosüsteemi kindlustavad süsteemid - RIHA jätkuarendused 2009-2010“ uueks lõpptähtajaks määratakse 28. mai 2011.

Projektide „Kohaliku omavalitsuse menetluste keskkond“, „Ruumilise planeeringu avalike teenuste menetluste infosüsteem“ ning „Ruumilise planeeringu avalike teenuste ruumiandmete haldus“ lõpptähtaega pikendatakse 28. novembrini 2011.

15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Ida-Eesti Päästekeskusele teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja perekonnaliikmele ühekordse toetuse maksmiseks

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist Ida-Eesti Päästekeskusele 1,88 miljonit krooni teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud Rakvere päästekomando vanempäästja perekonnaliikmele ühekordse toetuse maksmiseks.

Päästeteenistuse seaduse kohaselt maksab riik asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel hukkunud päästeteenistuja perekonnaliikmele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

16. Raha eraldamine Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist RASi Agrotarve aktsiate erastamisega seotud võla katteks

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 5236,32 eurot RASi Agrotarve aktsiate erastamisega seotud võla katteks perioodi 1. jaanuar 2011. a kuni 31. detsember 2012. a eest.

1996. aastal müüdi Eesti Erastamisagentuuri kaudu kõik Eesti Vabariigile kuulund RASi Agrotarve aktsiad.

RASi Agrotarve endine töötaja pöördus RASi õigusjärglase Agrotarve ASi vastu hagiga kohtusse tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks, mille Harju Maakohus ka 2000. aastal rahuldas.

Kuna erastatud varaga seotud võlgade ja vara erastamisega seotud kulude katmise korra kohaselt on kohtukulud käsitatavad erastatud varaga seotud võlana, siis taotles Agrotarve AS omanik kohtuotsusega seotud kulude katmist rahandusministeeriumi poolt.

Tallinna Halduskohus mõistiski rahandusministeeriumilt Agrotarve ASi kasuks välja ühekordse hüvitise summas 100 811 krooni ja 85 senti ning alates 2002. aasta 1. jaanuarist igakuise hüvitise.

Käesoleva korraldusega eraldatav summa katab igakuise hüvitise (218,18 eurot) maksmise kuni 31. detsembrini 2012.

Vastavalt kehtivale regulatsioonile saab raha kasutada kaks aastat – valitsuse korralduse vastuvõtmise aastal ja raha ülekandmisel järgmisel eelarveaastal. Nimetatud hüvitise maksmiseks on valitsus eelnevate aastate jaoks kahel korral raha eraldanud.

17. Riigivara valitsemise üleandmine ja riigivara üleandmine mitterahalise sissemaksena (Riigikogu Kantselei valitsemisel olevad 10 korteriomandit)

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Riigikogu Kantselei valitsemisel olevad kümme korteriomandit rahandusministeeriumi valitsemisele ja seejärel mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Korteriomandite harilik väärtus on 129 293,26 eurot (2 023 000 krooni), mille võrra suurendatakse ka RKAS-i aktsiakapitali.

Eelnõus nimetatud korteriomandid ei ole vajalikud avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks. Antud kinnisasjade RKAS-le üleandmisega vabaneks Riigikogu kantselei tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest. Kümnest korterterist üheksat kasutavad Riigikogu kantselei ametnikud ja üks korter seisab tühjana.

18. Eesti kodakondsuse andmine (13 isikut)

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 13 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

Eelnõus nimetatud isikutest 11 on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, üks Ukraina ja üks Valgevene kodanik.

19. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning kelle karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on toime pannud ka muid õigusrikkumisi.

20. Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Tartu Ülikoolile luba väljastada 150 geenidoonori koeproovi Lausanne\'i Ülikoolile uurimiseks ja säilitamiseks. Teadusuuringu raames viiakse koeproovid Šveitsi ülikooli transformeeritud rakuliinide valmistamise laborisse, kuna Eestis vastavat litsentseeritud laborit ei ole.

Koeproovide välismaal uurimine aitab kaasa Tartu Ülikoolile seatud eesmärkidele edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Uuringu tulemusel paraneb teadlikkus Eesti rahvastiku pärilikest riskidest.

Koeproovide välismaal uurimisel on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse. Koeproove säilitavale ja uuringuid teostavatele teadusasutusele ei anta üle geenidoonorite terviseandmeid.

Eelnõu kohaselt kehtib luba uuringu lõpuni kuni 1. oktoobrini 2015. Selleks ajaks peavad väljastatud koeproovid olema ära kasutatud, hävitatud või tagastatud Eesti Geenivaramu vastutavale töötlejale.

Inimgeeniuuringu seadus näeb ette, et koeproove säilitatakse Eesti Vabariigi territooriumil. Väljaspool Eestit koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks on vaja valitsuse luba.

21. Eesti seisukohad Komisjoni rohelise raamatu „Euroopa lepinguõiguse loomise võimalused tarbijate ja ettevõtjate jaoks“ kohta

Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Komisjoni roheline raamat „Euroopa lepinguõiguse loomise võimalused tarbijate ja ettevõtjate jaoks“ avalikustati 1. juulil 2010 eesmärgiga algatada üldsusega konsulteerimine selle üle, millisel viisil oleks võimalik arendada Euroopa lepinguõiguse valdkonda, et tugevdada seeläbi siseturgu.

Senistest uurimustest ja konsultatsioonidest on ilmnenud, et keeleliste ja muude tõkete kõrval takistavad piiriülest kauplemist erinevused riikide lepinguõiguses, mis võivad kaasa tuua täiendavaid tehingukulusid ning vähendada siseturul ettevõtjate õiguskindlust ja tarbijate usaldust.

Euroopa lepinguõiguse loomises nähakse vahendit õiguslikust killustatusest ajendatud siseturu tõkete vältimiseks, tehes seda eri riikide lepinguõigust ühtlustades ja tasemel, mis motiveerib kauplejaid piiriüleselt tegutsema. Laiemalt nähakse Euroopa lepinguõigust vahendina, mis aitaks Euroopa Liidul saavutada oma majanduslikke eesmärke ja toibuda majanduskriisist.

Konsultatsioonid kestavad 31. jaanuarini 2011 ja selle raames võivad märkusi esitada kõik sidusrühmad. Esitatud märkuste hindamise alusel kavatseb komisjon 2012. aastaks esitada ettepanekud täiendavate meetmete kohta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-