Valitsuse 30.9 istungi kommenteeritud päevakord

29.09.2021 | 20:21

Valitsuse istung algab homme kell 9. Kell 12 toimub Stenbocki maja Riigivanemate saalis valitsuse pressikonverents, mis on pühendatud järgmise aasta riigieelarvele. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja keskkonnaminister Tõnis Mölder. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVID tõend.
    • Jaga

1. 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduseelnõu on rahandusministeeriumis koostamisel.

 

2. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus muudab kaitseministeeriumi struktuuri. Muudatusega tagatakse parem fokusseeritus riigikaitseliste infosüsteemide arendamiseks ning korrastatakse ülesannete jaotust osakondade vahel.

Kaitseministeeriumis luuakse kaitseinvesteeringute osakonna asemele riigikaitseliste infosüsteemide ja innovatsiooni osakond, kuhu koonduvad hetkel erinevate osakondade kanda olnud infosüsteemide arendamise ja haldamise ülesanded. Taristu- ja hankekava haldamisega seotud ülesanded antakse riigikaitse planeerimise osakonnale. Kaitsevalmiduse osakonna ülesannetele lisatakse Eesti Vabariigi territooriumil toimuvate kaitseväe sõjaliste operatsioonide korraldamise poliitika kujundamine. Kaitseplaneerimise asekantsleri vastutusvaldkonda lisatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tegevuse koordineerimine.

Määrus jõustub 1. novembril 2021.

 

3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Määruse eelnõu

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra muudatuste rakendamisel tekib välisluureameti akrediteeritud töötlussüsteemi osaks olevate mobiiltelefonide kasutajatel senisest laiem võimalus edastada ja vastu võtta oma tööks vajalikku piiratud tasemel salastatud teavet. Muudatustega parandatakse olulisel määral salastatud teabe käideldavust.

Kavandatud muudatused tuginevad nüüdisaegsele teabehalduse praktikale, kus töödeldakse järjest suuremat osa teabest erinevate elektrooniliste vahendite abil. Olemas on ka mobiiltelefone hõlmav töötlussüsteem. Selle kasutajad on kohustatud järgima mitmeid elektroonilise teabeturbe põhimõtetest lähtuvaid lisaturvameetmeid, millega vähendatakse mobiiltelefonist tulenevaid riske ning tagatakse maksimaalsel määral teabe käideldavus, salajasus ja terviklikkus. Muudatused võimaldavad kasutada neid mobiiltelefone ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ja muu ametialase, kuid juurdepääsupiiranguta teabe edastamiseks.

Määrus jõustub üldises korras.

 

4. Riiklike hariduspreemiate määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vastavalt hariduspreemiate komisjoni ettepanekule määratakse haridusvaldkonnas kolm elutööpreemiat 65 000 eurot ja kümme aastapreemiat 10 000 eurot.

Riiklikud preemiad loodi 2018. aastal haridusvaldkonna töötajate, eriti õpetajaameti väärtustamiseks.

Laureaadid saavad teatavaks aasta õpetaja auhinnagalal 2. oktoobril 2021.

 

5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile 2021. aastal tiitlivõistlustel Eestit edukalt esindanud sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kultuuriministeeriumile eraldatakse 245 625 eurot 2021. aastal tiitlivõistlustel Eestit edukalt esindanud sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks.

 

6. "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid (eelarvete ja näitajad muudatused, rakendusasutuse ja -üksuse muudatused).

Uues meetmete nimekirjas väheneb riiklik kaasfinantseering 34 103 eurot, omafinantseering ‪2 705 699 eurot ning meetme tegevuste kogumaksumus ‪2 739 802 eurot. Meetmete nimekirja kogumaht (ÜKP vahendid ja abifond) on peale muudatust ‪5 065 668 710 eurot (‪3 748 689 577 eurot EL toetus, ‪227 868 806 eurot riiklik kaasfinantseering, ‪1 089 110 327 eurot omafinantseering).

Eesti nõutav minimaalne kaasrahastamise maht EL struktuurivahendite kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor jne) omafinantseeringust. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves.

 

7. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud 17 väärtegu. Tema karistatus on praeguseks kustunud.

Kuigi kodakondsuse taotleja kuriteod on toime pandud pikka aega tagasi ja karistatuse kustumisest on möödunud neliteist aastat, on ta pärast kuritegude toimepanemist jätkanud süütegude sooritamist. Viieteistkümnel korral on ta rikkunud liiklusnõudeid, mis viitab süsteemsele käitumisele. Kuna pole alust arvata, et taotleja austab Eesti õiguskorda, teeb siseminister valitsusele ettepaneku keelduda talle kodakondsuse andmisest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes ei täida Eesti seadusi. Isikut on karistatud 22 korral väärtegude toimepanemise eest.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras. Tema karistatus on praeguseks kustunud. Võttes arvesse kodakondsuse taotleja poolt toimepandud süütegude laadi ja ühiskonnaohtlikust ning karistatuse kustumisest möödunud lühikest aega, keeldutakse talle praegu kodakondsuse andmisest.

 

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud 8 väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud.

 

5) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kes on toime pannud kaks väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud.

 

8. Riikliku lepitaja nimetamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus nimetab Meelis Virkebau uueks ametiajaks riikliku lepitaja ametikohale.

Meelis Virkebau on olnud riiklik lepitaja alates 1. märtsist 2017. Eelnõu kohaselt algab tema uus ametiaeg 1. märtsil 2022 ja kestab viis aastat kuni 28. veebruarini 2027.

Lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse alusel lepivad sotsiaalpartnerid kokku lepitaja kandidaadis ja esitavad kokkuleppe valdkonna eest vastutava ministri kaudu valitsusele. Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO ja Eesti Tööandjate Keskliit leppisid tänavu 14. juunil kokku Meelis Virkebau nimetamises riikliku lepitaja kandidaadiks.

 

9. Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Aruanne

Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne on kokkuvõte riigi ja omavalitsuse asutuste olulisematest arengutest ja personalinäitajatest. Tegemist on iga-aastase ülevaatega.

Riigi- ja omavalitsustöötajate kiire kohanemine pandeemia väljakutsetega, kaugtöötamisele üleminek ning koostöö tihenemine asutuste ja regioonide vahel olid eelmise aasta avaliku teenistuse märksõnad.

Jätkati oluliste valdkondlike ümberkorraldustega: tööd alustas haridus- ja noorteamet, viidi lõpule ettevalmistused keskkonnaameti, põllumajandus- ja toiduameti ning transpordiameti loomiseks. Valmisid riigimajad Rakveres ja Jõhvis. Digitaalsed lahendused lihtsustasid ja muutsid paindlikumaks (kaug)töötamist.

Avalike teenistujate arv püsib võrdluses Eesti tööealise elanikkonnaga 3% juures. Avalikus teenistuses töötas 28 371 teenistujat: 22 834 riigi ja 5 537 omavalitsuste ametiasutustes. Neist olid 37% eriteenistujad. Vanuseline, sooline ja hariduslik koosseis on läbi aastate olnud stabiilne. Teenistujate keskmine vanus oli 43,6 aastat. Naisi on veidi rohkem kui mehi, kuid eriteenistustes on rohkem mehi. Kõrgharidusega teenistujate osakaal oli 62%, samas kui Eesti kõikide hõivatute seas on see 43%. Vabatahtlik personalivoolavus langes paar protsendipunkti: riigi ametiasutuses on 6% ja omavalitsuste ametiasutustes 8%.

Avaliku teenistuse keskmine brutokuupalk oli 1813 eurot. Keskmine brutokuupalk oli riigi ametiasutustes 1846 eurot (+4,9%) ja omavalitsuse ametiasutustes 1588 eurot (+4,1%).

 

10. Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

2020. märtsis avaldas Euroopa Komisjon EL tööstusstrateegia, mille peamised eesmärgid on toetada üleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele ning suurendada ELi tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdada avatud strateegilist autonoomiat. Vastavalt COVID-19 pandeemia õppetundidele ja turul ilmnenud vajadustele esitas komisjon 5. mail 2021 uuendatud tööstusstrateegia.

Pandeemiast tulenenud kriis mõjutas mitmeid tööstusharusid ja ettevõtteid erineval määral ning tõi välja hulga olulisi probleeme. Näiteks oli suletud piiride tõttu takistatud inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine. Samuti mõjutasid piirangud üleilmsete tarneahela häirete esmatarbekaupade kättesaadavust. Et neid probleeme edaspidistes kriisides leevendada, pakub Euroopa Komisjon ajakohastatud tööstusstrateegias välja mitmed lisameetmed. Näiteks ühtse turu hädaolukorrainstrumendi ellu kutsumine, toodete turujärelevalve tõhustamine, tööstusliitude toetamine, VKE-de partnerluste edendamine jne.

Eesti toetab Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde kaudu, kasutades ära innovatsiooni ning andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Ajakohastatud tööstusstrateegia puhul peame kõige tähtsamaks Euroopa Liidu ühtse turu vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamist ning Euroopa Liidu strateegiliste sõltuvuste vähendamist, mida on võimalik saavutada Euroopa Komisjoni ökosüsteemide põhise lähenemise ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude raames.

 

11. Eesti seisukohad Euroopa e-identimise (eIDAS) määruse eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Komisjon avaldas 3. juunil 2021 määruse eelnõu, millega muudetakse 23. juuli 2014. aasta määrust e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS). Ettepanek tugineb 2020. aastal läbi viidud eIDAS määruse ülevaatusel. Eelnõu peamine eesmärk on tagada juurdepääs usaldusväärsetele ja turvalistele e-identimise lahendustele, mida saab kasutada piiriüleselt. Samuti soovitakse tagada avalike ja erateenuste võimalus tugineda usaldusväärsetele ja turvalistele digiidentiteedi lahendustele. Olulisemate muudatustena kehtestatakse määrusega liikmesriikidele kohustus teavitada vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab vähemalt ühte identimisvahendit. Samuti tehakse ettepanek Euroopa digiidentiteeditasku loomiseks, mille liikmesriigid peavad välja andma ühiste tehniliste standardite alusel. Lisaks kehtestatakse nõue lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja püsiv identifikaator, et tagada füüsiliste isikute kordumatu ja järjepidev identimine.

Praegust eIDASe usaldusteenuste loetelu täiendatakse kolme uue kvalifitseeritud usaldusteenusega – e-arhiveerimisteenused, e-arvestusraamatud ning vahemaa tagant e-allkirjade ja e-templite andmise vahendite haldamine. Hõlbustatakse ka kolmandate riikide usaldusteenuste samaväärsuse tunnustamist ja eID skeemidest teavitamist.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki arendada digiidentiteedi raamistikku, mis võimaldaks kõigil eurooplastel tarbida turvaliselt e-teenuseid ning paremini tagada digitaalse ühtse turu toimimine.

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad eurorühma 4. oktoobri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. oktoobri 2021. a istungil
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühmas käsitletakse majandusolukorda ja euro vahetuskursi arenguid. Ministrid arutavad taastekavade ja euroala eelarve- ning majanduspoliitika soovituste kooskõlalisust, samuti tehakse plaane järgmise aasta eriteemade arutelude kohta. Euroopa Komisjon tutvustab viimast Kreeka süvendatud majanduspoliitilise järelevalve aruannet. Ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusnõukogu juhid teevad regulaarse ülevaate pangandussektori olukorrast ning tutvustavad edasisi järelevalve ning pankade kriisikindlamaks muutmise plaane.

 Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus annab Euroopa Komisjon aru taaste- ja vastupidavusrahastu rakenduse seisust ja kavas on heaks kiita Malta taastekava. Nõukogu võtab vastu järeldused kliimamuutuste vastu võitlemise ja nendega kohanemise alaste tegevuste rahvusvahelise rahastamise kohta ning kinnitab EL ühised seisukohad G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumiseks ning Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosolekuks. Euroopa Komisjon tutvustab kindlustus- ja edasikindlustusettevõtete usaldatavusnõuete ülevaatamise ettepanekut.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 6. oktoobri 2021. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Keskkonnaministrite kohtumisel on plaanis ühe punktina heaks kiita nõukogu järeldused ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi ehk COP 26 kohtumiseks.

COP on igal aastal toimuv konverents, kus hinnatakse kliimamuutustega tegelemise progressi ning võetakse vastu uued otsused kliimamuutuste ohjamiseks.

Järeldustega rõhutatakse, et kliimamuutustel on otsene ja eksistentsiaalne mõju inimestele ja elusloodusele, kuid globaalsed püüdlused selle parandamiseks ei ole olnud piisavad.

Nõukogu järeldustega rõhutatakse ka ELi ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja riiklikku panust 2030. aastani vähendada KHG heiteid 55% võrreldes 1990. aastaga. Nõukogu järeldustes on eesmärk leppida kokku ka Pariisi kokkuleppe raames esitatavate riiklikult kindlaksmääratud panuste (NDC) ühine ajaraam, kus seni ei ole siiski ühist kokkulepet leitud. Riiklikult kindlaksmääratud panustes sätestatakse iga riigi jõupingutused riiklike heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Need on oluline osa kohustustest, mida osalised peavad Pariisi kokkuleppe raames täitma. EL esitab ELi ja liikmesriikide nimel ühe riiklikult kindlaksmääratud panuse esildise. Eesistuja on koostanud ebapaberi, et põhjendada, miks EL võiks toetada ühise ajaraamina 5 aastat ning ühtlasi toonud välja ka selgitused, millised väljakutsed ja ohud sellega seotud on. Samuti on eesistuja ebapaberis kinnitanud, et see ei lähe vastuollu kliimamäärusega. Sellest hoolimata on mitmed liikmesriigid 10-aastase ajaraami poolt ning põhjendavad seda eelkõige kliimamäärusega, mis seab ELi siduvateks eesmärkideks 2030., 2040. ja 2050. aastaks, mitte vahepealseid eesmärke (st 2035. aastaks või 2045. aastaks). Eesti on valmis toetama nii viie- kui ka kümneaastast ühise ajaraami seisukohta, kui see võimaldab saavutada kokkuleppe rahvusvahelisel tasandil, on kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kehtestatud raamistikuga ja ei too kaasa olulist halduskoormust.

Lisaks toimub kohtumisel arvamuste vahetus kliimapakett „Eesmärk 55“ ja uue ELi metsastrateegia üle, milles kavatseme hetkel tugineda varasematele valitsuses kinnitatud seisukohtadele.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus