Valitsuse 3.11.2011 istungi kommenteeritud päevakord

02.11.2011 | 15:43

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord

Algus kell 10:00 Stenbocki maja 03.11.2011

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja majandusminister Juhan Parts. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. \"Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse\" eelnõu

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga tehtav muudatus võimaldab tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutamisel lapsehoidjana töötada mitte ainult lapsehoidja kutsetunnistuse omajatel, vaid ka teistel inimestel, kellel on selleks sobivad teadmised ja oskused.

Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt saavad lapsehoidjana töötada alates järgmisest aastast ainult inimesed, kellel on lapsehoidja kutsetunnistus. Vastavalt eelnõule lisanduvad kutsetunnistuse omajatele ka inimesed, kes on lõpetanud eripedagoogika, koolieelse pedagoogika, sotsiaaltöö või lapsehoidja eriala. Kui lapsehoiuteenust puudutavad muudatused jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril, saavad katkematult edasi töötada inimesed, kelle haridus vastab nii enne kui ka pärast 2012. aastat kehtivatele nõuetele. Tegevusluba on kohustuslik vaid riigi või KOV rahastatava lapsehoiuteenuse korral.

Lapsehoidja haridusnõuete muutmine puudutab inimesi, kes töötavad lapsehoidjana või soovivad töötada lapsehoidjana. Lapsehoiuteenuse nõuded sh lapsehoidja haridusnõuded on kõikidele tegevusloaga teenuseosutajatele samad, sõltumata sellest, kas hoitakse puudega lapsi või mitte. Riik rahastab lapsehoiuteenust ainult raske või sügava puudega lastele.

Teine eelnõuga tehtav muudatus võimaldab määrata hooldaja täiskasvanud inimesele, kes lisaks eestkostele vajab hooldust. Kuna eestkoste ja hoolduse vajadus võib olla inimesel samaaegselt, ei ole põhjendatud hooldaja määramise võimaldamine ainult neile inimestele, kellele ei ole eestkostjat määratud. Kohalikul omavalitsusel on vastavalt eelnõule võimalus määrata hooldaja inimesele, kellel on ilmnenud eestkoste vajadus või eestkostja on juba määratud.

2. Arvamuse andmine \"Päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse\" eelnõu (107 SE) kohta

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu 107 SE on algatanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Eelnõuga soovitakse anda päästeteenistujatele õigus jääda kuni 10 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist vanaduspensioni ootele. Selleks peab isikul päästeteenistuse staaži olema vähemalt 15 aastat, millest 10 aastat on tehtud pääste- või demineerimistöid. Samuti antakse eelnõu kohaselt isikutele, kes asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel on tunnistatud püsivalt töövõimetuks, õigus jääda vanaduspensioni ootele samadel tingimustel päästetöid või demineerimistöid juhtinud või teinud päästetöötajatega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduses sätestatud piirang, mille kohaselt kehtivad päästeteenistujate vanaduspensioni ja vanaduspensioni oote toetuse määramist ja maksmist reguleerivad sätted kuni 1. märtsini 2023. Eelnõu koostajate eesmärk on tagada nimetatud sätete kehtivus ka pärast 1. märtsi 2023.

Eelnõu rakendamise kulud oleksid perioodil 2012-2016 eelduslikult 1 848 000 eurot.

Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Kuigi vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus ei ole oma olemuselt soodus- ega eripension, on tegu hüvega, mille maksmise põhimõtteid tuleks vaadata komplekselt valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 kokku lepitud soodus- ja eripensionide reformiga.

3. Riigivara valitsemise üleandmine

1) Riigivara üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisele (Kehtna alevikus Riigipõllu maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemiselt haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisele üle Rapla maakonnas Kehtna alevikus asuv Riigipõllu kinnistu rasketehnika kompetentsikeskuse hoonete ja õppesõiduradade väljaehitamiseks. Kinnistu pindala on 4,84 hektarit ja sihtotstarve maatulundusmaa.

Keskuse rajamisel osalevad Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool koos Kehtna vallavalitsuse ja teiste Raplamaa omavalitsustega ning Eesti ettevõtted, organisatsioonid, kutseõppeasutused ja kõrgkoolid.

2) Riigivara üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Kolga-Jaani vallas kaks maaüksust)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele tasuta üle Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Kaavere ja Oidiste külades asuvad maaüksused tee remondi läbiviimiseks. Teemaa laiendamiseks üleantavad maaüksused on transpordimaa sihtotstarbega pindaladega 3523 m2 ja 1931 m2.

4. Maa munitsipaalomandisse andmine

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

1) Maa andmine Märjamaa valla munitsipaalomandisse (Märjamaa alevis asuv 29 Märjamaa-Koluvere tee L4 maaüksus)

Eelnõu kohaselt antakse Märjamaa valla munitsipaalomandisse kergliiklustee rajamiseks Rapla maakonnas Märjamaa alevis asuv 29 Märjamaa-Koluvere tee L4 maaüksus. Maaüksuse pindala on 960 m², sihtotstarve transpordimaa.

2) Maa andmine Suure-Jaani valla munitsipaalomandisse (Lõhavere peenramaa maaüksus)

Eelnõu kohaselt antakse Suure-Jaani valla munitsipaalomandisse Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Lõhavere külas asuv maaüksus maakasutuse korraldamiseks. Maatulundusmaa pindala on 1,8 hektarit.

3) Maa andmine Saku valla munitsipaalomandisse (Saku alevikus 11342 Saku-Tõdva tee L9 ja L10 maaüksused)

Eelnõu kohaselt antakse Saku valla munitsipaalomandisse kergliiklustee rajamiseks kaks Saku alevikus asuvat maaüksust. Transpordimaa sihtotstarbega maaüksuste pindalad on 26 m² ja 103 m².

4) Maa andmine Aseri valla munitsipaalomandisse (Rannu aia maaüksus)

Eelnõu kohaselt antakse Aseri valla munitsipaalomandisse kohalike elanike kasutusse jääva põllu-aiamaa maakasutuse korraldamiseks Rannu külas asuv Rannu aia maaüksus. Maaüksuse pindala on 6017 m², sihtotstarve – maatulundusmaa.

5) Maa andmine Viimsi valla munitsipaalomandisse (Ranna tee jalgtee maaüksus)

Eelnõu kohaselt antakse Viimsi valla munitsipaalomandisse kergliiklustee rajamiseks ja Ranna tee laiendamiseks Miiduranna külas asuv Ranna tee jalgtee maaüksus. Maaüksuse pindala on 4213 m² ja sihtotstarve transpordimaa.

6) Maa andmine Mõniste valla munitsipaalomandisse (Puurkaevu maaüksus)

Eelnõu kohaselt antakse Mõniste valla munitsipaalomandisse puurkaevu ja pumpla rajamiseks

Võru maakonnas Saru külas asuv Puurkaevu maaüksus. Maaüksuse pindala on 0,24 hektarit ja sihtotstarve tootmismaa.

5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist justiitsministeeriumile 11 353,44 eurot kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kahju hüvitatakse inimesele, kes kõrvaldati 2005. aastal kriminaalmenetluse ajaks Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse juhtivkonstaabli ametikohalt. Riigikohtu otsusega mõisteti isik täielikult temale esitatud süüdistuses õigeks. Tallinna Halduskohtu protokollitud ettepaneku järel maksta isikule enne lõpplahendit ootamata välja summa, mille üle pooltel vaidlust ei ole, eraldati 2010. aastal valitsuse reservist 48 961,44 eurot (766 080 krooni, millest 570 000 kr oli saamata jäänud töötasu, 188 100 kr sotsiaalmaks ja 7980 kr töötuskindlustusmaks), mis vastab suurusjärgus töötasule ametikohalt kõrvaldamise perioodil.

8. oktoobril 2010. aastal esitas isik halduskohtule kaebuse täienduse, mille kohaselt oli ta kätte saanud osa nõutud kahjuhüvitisest aga hüvitamata on osa saamata jäänud töötasu ja lisatasud. Täiendava nõudena soovis ta täpsustada kaebust saamata jäänud tulumaksu osas. Isik leidis, et riigi tegevus on toonud kaasa suurema maksukoormuse, kui see oleks olnud kaebajale kogu perioodil (2006-2008) töötasu maksmisel. Istungil (2011. a) andis kohus võimaluse kompromissi sõlmimiseks poole nimetatud põhinõude ja menetluskulude osas 11 353,44 eurot (millest 6 980,44 eurot töötasuks, 2 303,55 eurot sotsiaalmaksuks ja 97,73 eurot asutuse töötuskindlustusmakseks ning 1 971,72 eurot menetluskulude hüvitiseks). Kompromissi korral oli isik nõus loobuma täiendavast nõudest ja menetlus lõpetatakse. Justiitsministeerium nõustus kompromissiga.

Justiitsministeeriumi 2011. aasta eelarve koostamise ajal ei olnud võimalik ette näha vahendeid kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

6. Eesti kodakondsuse andmine (13 isikut)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 13 isikule. Neist kümme on Venemaa Föderatsiooni, üks Aserbaidžaani Vabariigi, üks Kasahstani Vabariigi ja üks Ukraina kodanik. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

7. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Narva-Jõesuu linnale (Narva-Jõesuu linnas kolm kinnistut)

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalministeeriumile nõusolek võõrandada otsustuskorras Narva-Jõesuu linnale kinnistud, kuhu on ehitatud kuus peremaja lastekodulastele asenduskodu pakkumiseks. Sotsiaalministeerium ehitas Narva-Jõesuu linnas riigile kuuluvatele kinnistutele Narva-Jõesuu lastekodu lastele kuus peremaja. Majad valmisid 2011. aasta esimesel poolel ning need pakuvad asenduskodu kuni 48 lapsele. Majad asuvad aadressidel Nurme tn 49, Metsa tn 34 ja Eduard Vilde tn 63.

8. Diplomaatilise passi andmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelise tavaga diplomaatiline pass Eesti Vabariigi esindajale Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse juures. Diplomaatiline pass antakse kehtivusajaga kolm aastat alates korralduse jõustumisest.

9. Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi üksusesse DGT-A-ET-Estonia riikliku eksperdi kandidaadi esitamine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul valitsusele riikliku eksperdi kandidaadi Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi üksusesse. Lõpliku otsuse kandidaatide sobivuse kohta teeb Euroopa Komisjon.

10. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni 2014-2020 Euroopa Liidu finantsraamistiku kohta

1) Eesti seisukohad ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi kohta

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Euroopa liidu 2014-2020 finantsraamistiku ettepanekutes on Euroopa Komisjon välja pakkunud nii eelarvelise raamistiku kui erinevate poliitikate peamised suundumused. Nendest suundumustest lähtudes on EK välja pakkunud ühise põllumajanduspoliitika, sh maaelu arengu toetuste õiguslikku raamistiku.

Eesti soovib otsetoetuste võimalikult kiiret võrdsustamist liikmesriikide vahel. Eesti toetab Euroopa Komisjoni võetud suunda liikmesriikide otsetoetuste lähendamiseks tasemel, mis moodustab vähemalt 90% ELi keskmisest tasemest, kuid komisjoni eelnõus toodud tempo ei ole piisav ega taga võrdseid konkurentsitingimusi järgmisel eelarveperioodil. Eesti leiab, et järgneva eelarveperioodi jooksul peaks Eesti otsetoetuste tase olema 90% ELi keskmisest.

Eesti leiab, et maaelu vahendid ühise põllumajanduspoliitika eelarves peaksid nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriigiti järgmisel eelarveperioodil jääma samale tasemele või suurenema. Otsetoetuste võrdsustamine ei saa toimuda maaelu vahendite arvelt, kuna selline näiline vahendite ümbertõstmine seab ohtu arenguks vajalike investeeringute ja struktuursete muutuste rahastamise.

Samuti leiab Eesti, et otsetoetused tuleb maksimaalselt siduda Euroopa 2020 strateegia eesmärkide täitmisega ja avaliku hüve pakkumisega. Tervitame otsetoetuste süsteemis väljapakutud toetuste sidumist kliimat ja keskkonda säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamisega, kuid otsuste tegemisel tuleb arvestada liikmesriikide eripäradega.

2) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni 2014-2020 Euroopa Liidu finantsraamistiku ettepanekute kohta ning ühise strateegilise raamistiku fondide üldmääruse ja ühtekuuluvuspoliitika fondide määruste ettepanekute kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Finantsraamistiku seisukohad on edasiarendus 18.11.2010. a kinnitatud Eesti põhiseisukohtadest Euroopa Liidu eelarveraamistiku ülevaate, ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika kohta. Lisaks tuginevad seisukohad Vabariigi Valitsuse seisukohtadel eri poliitikavaldkondade tuleviku kohta.

Eesti peab praeguse finantsraamistiku mahtu optimaalseks ka järgmiseks perioodiks. Finants- ja majanduskriis, millele on lisandunud n-ö võlakriis, tähendab suuremat survet liikmesriikide eelarvetele nii konsolideerimise kui lisandunud vajaduste näol. Piiratud ELi eelarve vahendite puhul on veelgi olulisem nende efektiivne ja tulemuslik kasutamine.

Ühtekuuluvuspoliitika osas toetab Eesti tulemustele orienteeritud lähenemist, vahendite koondamist, ühist strateegilist raamistikku ja partnerlusleppe sõlmimist viie fondi peale (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). See parandab kooskõlastatud lähenemist poliitikatele ja algatustele nii ELi kui ka riigisisesel tasandil, mis vähendab killustumist ning vähese mõju saavutamise ohtu.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi määrataks kõikidele piirkondade kategooriatele Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) minimaalsed osakaalud struktuurifondidest (ESFist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist, vähemarenenud piirkondadele 25 %, üleminekupiirkondadele 40 % ja rohkem arenenud piirkondadele 52 %).

Eesti nõustub EKga, et järgneval perioodil on inimvarasse investeerimine väga oluline, mh et täita Euroopa 2020 strateegias püstitatud eesmärke. Miinimummäära kehtestamine ESFile oleks positiivne, kuna tagab EL vahendite paigutamise kõikides EL riikides inimvarasse, mis on Euroopa 2020 strateegia prioriteet.

11. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu „Audiovisuaalteoste internetis levitamine Euroopa Liidus: võimalused ja probleemid digitaalse ühtse turu kujundamisel“ suhtes

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Komisjoni rohelise raamatu eesmärgiks on aidata kaasa digitaalse ühtse turu arengule, algatades arutelu audiovisuaalteoste internetis levitamise võimaluste ja probleemide teemal. Audiovisuaalteoste internetituru killustatust põhjustavad mitmed tegurid: tehnoloogilised barjäärid, autoriõiguste litsentsimise menetluste keerukus, levikanaleid käsitlevad lepingulised ja seadusesätted, õigusliku kindlustunde puudumine teenuseosutajate hulgas, maksemeetodid, usalduse puudumine tarbijate seas ning kultuurilised ja keelelised erinevused. Rohelises raamatus käsitletakse peamisi poliitilisi valikuid, mis on vajalikud digitaalse ühtse turu arendamiseks, mis pakuks Euroopa audiovisuaaltööstusele ja selle valdkonna toodete tarbijaile Euroopas mastaabisäästu.

Eesti leiab, et audiovisuaalteoste digitaalse ühtse turu raamtingimustest on kõige olulisem autoriõiguse kaasajastamine ja ulatuslikum ühtlustamine, võttes tasakaalustatult arvesse nii õiguste omajate, kui ka õiguste kasutajate huvisid. Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse autoriõiguse loomist, mis sätestaks kõigis liikmesriikides ühtsed ja selged autoriõiguse põhimõtted ja võimaldaks õiguste teostamist ja teoste kasutamist ühesugustel alustel kogu Euroopas. Uued regulatiivsed lahendused peavad toetama innovatsiooni ning põhinema tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttel, kus kliendi poolt kasutatav seade ja kliendi asukoht ei tohiks piirata kasutamisvõimaluste ulatust.

Rohelise raamatu seisukohtade koostamisel andsid arvamuse Eesti Rahvusringhääling ning Eesti Info- ja Telekommunikatsiooni Liit. Roheline raamat edastati arvamuse avaldamiseks ka Eesti Autorite Ühingule, kes aga seisukohti ei edastanud.

12. Eesti seisukohad eurogrupi 7. novembri 2011. a istungil ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 8. novembri 2011. a istungil

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Komisjon tutvustab rahandusministritele finantstehingumaksu ettepanekut. Samuti toimub poliitiline mõttevahetus energia maksustamise direktiivi üle. Vahetatakse arvamusi Euroopa Ülemkogu 26. novembri 2011.a kohtumise järelmeetmete osas. Lisaks on päevakorras majanduse juhtimise teema all makromajanduse tasakaalunihete järelevalve ehk nn tulemustabeli ülesehitus. Ministrid valmistavad ette ÜRO Durbanis toimuva kliimamuutuste konverentsi 17 istungjärku ja vahetavad mõtteid 3.–4. novembril Cannes’is toimuva G20 tippkohtumise järelmeetmete teemal.

13. Ülevaade Euroopa Ülemkogu ja euroala tippkohtumisest 26. ja 27. oktoobril 2011. a

Esitajad: peaminister Andrus Ansip

Tüüp: ülevaade

Euroopa Ülemkogu liikmed rõhutasid oma ühist tahet teha kõik endast olenev, et ületada kriis ning reageerida solidaarselt Euroopa Liidu ja euroala ees seisvatele väljakutsetele.

Ülemkogu liikmed tervitasid konsensust nõukogu (ECOFIN) poolt 22. oktoobril kokkulepitud meetmete osas, mille eesmärk on taastada usaldus pangandussektori vastu.

Euroala tippkohtumisel saavutati kokkulepe, mis peaks tagama, et Kreeka võla suhe väheneks, nii et saavutatakse 2020. aastaks taotletud eesmärk 120 % SKPst. Euroala liikmesriigid panustavad erasektori osaluse paketti kuni 30 miljardit eurot. Nominaalne diskontomäär on 50 % erasektori investorite halduses oleva Kreeka võla nominaalväärtusest. Käesoleva aasta lõpuks töötatakse välja uus ELi-IMFi mitmeaastane programm, mille rahastamismaht on kuni 100 miljardit eurot. Sellega kaasneb reformide rakendamise järelevalve mehhanismide tugevdamine.

Kokkulepitud võimalused lubavad Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) vahendeid võimendada. Mõlema võimalusega kaasnev finantsvõimendus võib varieeruda sõltuvalt nende konkreetsetest omadustest ja turutingimustest, kuid see võib olla kuni nelja- või viiekordne, mis annab eeldatavalt tulemuseks umbes 1 triljon eurot (ligikaudu 1,4 triljonit dollarit).

Samuti andsid euroala riigid lubaduse tagada eelarvedistsipliin ja kiirendada struktuurireforme majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Hispaania teeb selleks erilisi jõupingutusi. Itaalia on võtnud struktuurireformide osas uusi kindlaid kohustusi. Portugal ja Iirimaa jätkavad oma reformiprogramme meie kriisimehhanismide toetusel.

Kiideti ka heaks kümme meedet euroala juhtimise parandamiseks.

Euroopa Ülemkogu eesistujale antakse volitused määrata tihedas koostöös komisjoni presidendi ja eurorühma esimehega kindlaks võimalikud sammud majandusliidu tugevdamiseks, sealhulgas analüüsides aluslepingu piiratud määral muutmise võimalust. Vahearuanne esitatakse 2011. aasta detsembris. Aruanne selle kohta, kuidas rakendada kokkulepitud meetmeid, valmib lõplikult 2012. aasta märtsiks.

14. Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade 27. ja 28. oktoobri nõukogu istungist

Esitajad: siseminister Ken-Marti Vaher, justiitsminister Kristen Michal

Tüüp: ülevaade

Euroopa Komisjon esitles oma teatist narkovastase võitluse tugevdamisest, mille kohaselt soovib komisjon teha märkimisväärseid samme selleks, et veelgi efektiivsemalt vastata narkootikumidega seonduvatele väljakutsele.

Plaanis on tõhustada vastavat seadusandlust ning pöörata erilist tähelepanu kriminaaltulu konfiskeerimisele, samuti tugevdada Eurojusti tööd. Samuti tutvustati siseministritele raportit narkoprobleemidest Euroopas. Raport avalikustatakse 15. novembril.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) esindaja toonitas, et majanduskriisi tingimustes kiputakse vähendama ennekõike ennetuse ja tervishoiu finantseerimist, millel on oluline mõju narkokaubandusele. Siseministrid kiitsid heaks ka Euroopa pakti sünteetiliste narkootikumide vastu.

Komisjon tutvustas ka nn e-piiride teatist, mille osas on liikmesriigid küll positiivselt meelestatud, ent ootavad põhjalikku mõju- ja kuluanalüüsi. Komisjon lubas esitada konkreetsed ettepanekud sisenemis- ja väljumissüsteemi ning registreeritud reisija programmi kohta hiljemalt 2012 a. II kvartalis.

Kokkuleppele jõuti kohaliku piiriliikluse režiimi laiendamises Kaliningradi oblastile. Eelnõu juurde lisatakse deklaratsioon, mis kohustab komisjoni järjepidevalt raporteerima režiimi rakendamise kaasmõjudest ning rõhutab, et eelnõu ei loo pretsedenti edasiseks.

Komisjon teavitas nõukogu EL-USA andmekaitselepingu kõneluste hetkeseisust. Sisu osas pole suudetud veel erilist edu saavutada. Seevastu EL-USA broneeringuinfo (PNR) lepingu kõnelustel on jõutud poliitilise kokkuleppeni uue teksti osas.

Arutelu toimus ka terrorismi rahastamise jälgimise Euroopa süsteemi loomise vajaduse ja sisu osas. Liikmesriikide nägemus ja arvamused süsteemi vajalikkusest ja ülesehitusest olid küllalt erinevad ning erilist üksmeelt ei saavutatud. Komisjon ootab veel liikmesriikide kommentaare, samuti on paralleelselt käimas mõjuanalüüsi koostamine, kus erilist tähelepanu pööratakse ka süsteemi loomisega seonduvatele kuludele.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-