Valitsuse 3.11.2016 istungi kommenteeritud päevakord

02.11.2016 | 16:15

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, siseminister Hanno Pevkur ja riigihalduse minister Arto Aas. Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.


Lisainfo: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastava OECD teabevahetuse mudeli, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult riigile, keda eelotsus võib puudutada.

Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.

Maksuhaldurite vaheline teabevahetus suurendab maksustamisalast läbipaistvust ning aitab võidelda maksude agressiivse planeerimise vastu. Maksuhaldur saab laiema pildi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumisest ning poliitikakujundajad saavad parema ülevaate erinevate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.

Alates 2015. aastast vahetame ELis automaatselt teavet inimeste töötasude, pensionite, kinnisvaratulu ja juhatuse liikme tasude osas. 2017. aasta sügisest hakkame üleilmselt vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida teise riigi maksuresidendid meie finantsasutuses hoiavad. Tänaseks on rakendunud analoogne teabevahetus USAga.

Maksuhalduri siduv eelotsus on maksuhalduri jaoks siduv kinnitus teatud tehingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi ning puudutab vaid maksuhaldurit. Teavet vahetatakse kõigi EL liikmesriikidega piiriüleste siduvate eelotsuste osas, mis on antud alates 2012. aastast. Selliseid eelotsuseid on kokku 46.

Riikidepõhise aruandluse alase teabevahetuse jaoks tuleb iga-aastane aruanne esitada Eestis tegutsevatel suurkontsernidel, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurot. Selliseid suurkontserne on Eestis alla kümne. Esimest korda tuleb kontsernidel aruanne esitada 2016. aasta majandusaasta kohta hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Tütarettevõtjale võimaldatakse aastane üleminekuaeg. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 2017. aasta 5. juuni.

 

2. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadust täiendatakse isikut tõendavatele dokumentidele kantud sertifikaatide peatamist ja kehtetuks tunnistamist puudutava regulatsiooniga. Seni sisaldus sarnane regulatsioon digitaalallkirja seaduses, mis tunnistati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse jõustumisel kehtetuks.

 

3. Välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on muuta paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise määra kehtestamise regulatsioon.

Eelnõuga kaotatakse seadusest teenistujaga kaasasoleva lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ja nähakse ette nende kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Ka praegu kehtestatakse need protsendimäärad valitsuse määruses. Muudatus on kooskõlas üldise palgapoliitikaga, mille käigus on palkade regulatsioon viidud seadustest määruste tasandile.

 

4. Muudatusettepanekud välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõule (251 SE I) ja välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (252 SE I)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Siseminister esitab muudatusettepanekud Riigikogus menetluses olevale kahele seaduse eelnõule, mille eesmärk on soodustada ja lihtsustada nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse või leevendavad tööjõupuudust.

Kehtivas välismaalaste seaduses on ette nähtud, et Eestis elamisloaga töötavale välismaalasele tuleb maksta 1,24 kordset Eesti keskmist töötasu, mis täna ulatub 1321 euroni (bruto) ja lühiajalise töötamise puhul vähemalt tööandja põhitegevusala keskmist töötasu, aga minimaalselt 1,24 kordset Eesti keskmist töötasu.

Eelnõuga soovib siseministeerium muuta kehtivat palgakriteeriumit. See muudab välistööjõu palkamise paindlikumaks ja võtab paremini arvesse erinevate majandussektorite vajadust ja olukorda.

Lisaks teeb siseministeerium ettepaneku arvestada sisserände piirarvu alt välja need välismaalased, kes taotlevad Eesti elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina. See teeb Eesti suurinvestoritele atraktiivsemaks sihtkohaks ja arendab Eesti majandust.

 

5. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrus kehtestatakse uue terviktekstina välisõhu kaitse seaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017. aastal.

Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei tehta.

 

6. Maamaksu infosüsteemi põhimäärus
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga luuakse andmekogu „Maamaksu infosüsteem“ (edaspidi MAKIS), mis kuulub riigi infosüsteemi. MAKIS-e loomise eesmärgiks on vähendada kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormust maamaksu arvutamiseks vajalike alusandmete kogumisel ning maamaksuandmete kvaliteedi tõstmine. Senini edastasid kohaliku omavalitsuse üksused maamaksu arvutamiseks vajalikud lähteandmed Maksu- ja Tolliametile läbi enda loodud infosüsteemide või Microsoft Exceli tabelina. Täna saavad enamus andmetest kohaliku omavalitsuse üksused riiklikest registritest, üksnes maamaksumäärad, maksuvabastused ja -soodustused ning maa maksustamishinna määrab kohaliku omavalitsus ise.

Tegu on veebipõhise infosüsteemiga, kuhu kogutakse maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed teistest riiklikest andmekogudest (rahvastikuregister, kinnistusraamat, maakataster, äriregister, riigi kinnisvararegister, aadressiandmete süsteem) ning kuhu kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikud sisestavad riiklikes registrites puuduvad andmed. Kohaliku omavalitsuse üksused edastavad pärast riiklikest registritest kogutud andmete kontrollimist ning puuduvate andmete sisestamist andmed läbi MAKIS-e Maksu- ja Tolliametile, kes arvutab laekunud andmete alusel tasumisele kuuluva maamaksusumma ning väljastab maksuteate.

Infosüsteemi loomist rahastati ja käigushoidmist rahastatakse riigieelarvest. Maa-ametile eraldati maamaksu infosüsteemi loomiseks 2012. aastal riigieelarvest 400 000 eurot ning 2013. aastal 100 000 eurot. Infosüsteemi nõuetekohaseks hooldamiseks ja töös hoidmiseks kulub igal aastal hinnanguliselt 101 200 eurot.

Määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

 

7. Riigi teaduspreemiate põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Maris Lauri
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Uuendatakse riigi teaduspreemiate põhimäärust, kuna senine põhimäärus on normitehniliselt vananenud ja vajab kaasajastamist.

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratav preemia nimetatakse elutöö preemiaks.  Laiendatakse ettepanekute esitajate ringi. Lisaks ülikoolidele, teaduste akadeemiale ja positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele võivad ettepanekuid teaduspreemiate määramiseks esitada ka Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

Samuti täpsustatakse uues põhimääruses teaduspreemiate komisjoni õigusi ja antakse liikmetele võimalus end teatud juhtudel hääletamisest taandada. Komisjoni otsused võetakse vastu salajase hääletusena.

Ühtlasi muudetakse ka mitmeid tähtaegu. Preemiate konkurss kuulutatakse välja 1. Novembriks, tänavu on selleks kuupäevaks erandina 10. november.  Teaduspreemiate ettepanekute esitamise tähtaeg on 16. detsember ja need avalikustatakse 20. jaanuariks.

 

8. Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Maris Lauri
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest kinnitatakse haridus- ja teadusministri ettepanekul uus riigi teaduspreemiate komisjoni koosseis. Komisjoni koosseis kinnitatakse kuueks aastaks. Eelmisest koosseisust jätkavad Valter Lang, Lauri Mälksoo ja Marika Mänd.

 

9. Maa andmine Anija valla munitsipaalomandisse (Tselluloosi tn 2a maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Harju maakonnas Anija vallas Kehra linnas asuv Tselluloosi tn 2a maa antakse munitsipaalomandisse jäätmejaama rajamiseks. Tootmismaa pindala on 1,9 hektarit.

 

10. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Pühalepa vallale (Värava ja Lõbenina vaatlusposti kinnistud)

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Pühalepa vallale Hiiumaal Väinamere hoiualal asuvad Värava ja Lõbenina vaatlusposti kinnistud. Värava kinnistut on vaja juurdepääsuks Salinõmme sadamasse ja jäätmete kogumise korraldamiseks prügikäitlusmaja jaoks. Lõbenina kinnistu on vajalik puhkealaks ning Palade Loodushariduskeskuse mereäärse praktilise tegevuse baasiks. Keskuses toimuvad rannikuvaatlused, traditsioonilised Läänemere päevad Hiiumaa koolidele, linnuõpe ja Läänemere elustiku õppeprogramm.

 

2) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Albu vallale (5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saab nõusoleku Albu vallale tasuta üle anda Järvamaal Ahula külas asuva 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee kinnistu. Kinnistule ehitati tänavu jalgratta- ja jalgtee, mida finantseeriti kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest ja siseministeeriumi kergliiklusteede programmist.

 

11. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks OÜ-le Elektrilevi (Muraste külas Tilgu tee 49 kinnistu)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeerium saab nõusoleku anda Elektrilevi OÜ-le 287 euro eest Harjumaal Harku vallas Muraste külas asuv Tilgu tee 49 kinnistu, mille suurus on 50 m2. Kinnistul asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv „Volta“ alajaam.

11. aprillil 2012. aastal seati kinnistule Elektrilevi OÜ kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus. Lepingu kohaselt rajas ettevõte 2013. aastal kinnistule 10 kV maakaabelliini ja alajaama.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud inimesed on praegu Ukraina kodanikud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (A. S.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele inimesele tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Inimene on praegu Valgevene kodanik.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud inimesed on praegu Venemaa kodanikud.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (45 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus 45 inimesele.

 

13. Eesti kodakondsuse taastamine
1) Eesti kodakondsuse taastamine (A. K.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud inimesele. Eesti kodakondsus taastatakse tingimusel, et taotleja vabastatakse Venemaa kodakondsusest. Inimese avaldus Venemaa kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud.

 

2) Eesti kodakondsuse taastamine (6 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt taastatakse Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud kuuele inimesele.

Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud inimesel õigus kodakondsuse taastamiseks. Eesti kodakondsust taastada sooviv inimene peab viibima püsivalt Eestis.

 

14. Eesti kodakondsuse äravõtmine (V. D.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku võtta ära Eesti kodakondsus inimeselt, kes on süüdi mõistetud riigireetmises, asutusesisese teabe edastamises ja muus. Isik esitas taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks ajal, mil ta oli Venemaa Föderatsiooni julgeolekuteenistuse ülesandel juba üle viie aasta tegutsenud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu.

Arvestades asjaolu, et isik tegutses Venemaa FSB ülesandel ja huvides ning Eesti kodakondsuse taotlemisel esitas valeandmeid ning varjas tegelikke asjaolusid, teeb  siseministeerium valitsusele ettepaneku võtta isikult Eesti kodakondsus.

 

15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (S. P.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, kes teenis kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust inimesele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. K.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2004–2014 on toime pannud 22 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

16. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083 „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tööandjate Keskliidu ettepanekul arvatakse Eesti Haigekassa nõukogust välja Ardo Reinsalu. Uut liiget tema asemele esialgu ei nimetata.

 

17. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadiku kandidaatide esitamine ning suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister esitab ettepanekud Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadiku kandidaatide kinnitamiseks ning suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

18. Eesti seisukohtade täiendamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist, eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

 

Eesti seisukohti täiendatakse kahe uue fondi osas, et Eesti projektidel oleks suurem võimalus fondi vahenditest osa saada.  Eelnõu kohaselt luuakse moderniseerimisfond energiasüsteemide uuendamiseks ning innovatsioonifond innovatsiooni  toetamiseks.

Moderniseerimisfondi puhul toetame fondist rahastust saavate investeeringute kooskõlas olemist Pariisi leppe eesmärkidega ning 2030 kliima ja energiapaketi eesmärkidega. Sealjuures toetame fondi vahendite suunamist eelkõige energia tõhusamasse kasutamisse ning taastuvenergia tootmist soodustavatasse projektidesse.

Innovatsioonifondi puhul toetame, et lisaks Euroopa komisjoni eelnõus nimetatud valdkondadele (CCS, taastuvenergia tehnoloogiad, madala süsinikuga tööstustehnoloogia), saaks fondi vahendite kasutamist laiendada ka CCU ehk süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiale, uuenduslikele energiasalvestustehnoloogiatele ning keskkonnasäästlike transpordilahenduste arendamisele ja juurutamisele.

Euroopa komisjon tegi 2015. aasta juulis ettepaneku heitkogustega kauplemise direktiivi muutmiseks. Üle aasta on kestnud aktiivsed läbirääkimised, mille käigus on Euroopa komisjoni eelnõule pakutud mitmeid alternatiivseid lähenemisi. See on tinginud ka seisukohtade täiendamise vajaduse.

 

19. Eesti seisukohad eurorühma 7. novembri 2016. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 8. novembri 2016. a istungil
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eurorühma kohtumine ja Euroopa Liidu (EL) majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (Ecofin) istung toimuvad Brüsselis 7.-8. novembril. Eurorühma kohtumisel antakse ülevaade Küprose ja Hispaania abiprogrammide järgsetest ülevaatustest ning Kreeka abiprogrammi teise ülevaatuse hetkeseisust. Eriteemade sarja raames on taas päevakorral riiklikud maksejõuetuse raamistikud ning pangandusliidu punkti all teevad ülevaate asutuste tegevusest ühtse järelevalve mehhanismi järelevalve nõukogu ja ühtse kriisilahendusnõukogu juhid.

Ecofin’i istungil on maksuteemadel kavas äriühingu tulumaksu reformi ettepaneku tutvustamine komisjoni poolt ning arutelu, kuidas koostada maksustamise eesmärgil koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu. Samuti antakse ministritele ülevaade pangandusliidu rakendamisest ning võetakse vastu iga-aastased järeldused EL statistika teemal. Euroopa Kontrollikoda tutvustab aastaaruannet 2015.a eelarve täitmise kohta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-