Valitsuse 3.12.20 istungi kommenteeritud päevakord

02.12.2020 | 20:17

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, kutluuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle põhjalikult uuendatud audio-visuaalmeedia direktiiv (AVMSD). Uuendused puudutavad muutunud turuolukorda, kus audiovisuaalset sisu jälgitakse järjest internetist.

Eelnõu järgi hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalasse videojagamisplatvormi pidajad, see puudutab näiteks YouTube’i, Vimeot, Dailymotionit, jm sotsiaalmeediakanaleid.

Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsiooni, sealhulgas tegevuslubade süsteemi, uutele audiovisuaalmeedia teenustele vastavaks. Näiteks puudutab see suuremate uudisteportaalide juures olevat veebitelevisiooni. See tähendab, et vastava teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta, avalikustama teabe omandistruktuuri kohta.

Eelnõuga ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele (näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, iTunesile jt-le, aga ka kodumaistele videolaenutustele) kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid, näiteks hoiatavate sümbolite kasutamise osas ööpäevaringselt. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi. Näiteks pannakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus avalikustada enda omandistruktuur, haridus- ja teadusministeerium määratakse vastutavaks meediapädevuse edendamise eest, pikendatakse televisiooni- või raadiosaates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani, rõhutatakse veelgi meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sõltumatust oma ülesannete täitmisel.

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat. Täpne ülevaade Eestis asutatud videojagamisplatvormi pidajatest esialgu puudub, kuid teada on, et siinsed kasutajad eelistavad siiski rahvusvaheliselt tuntud platvorme, millest ükski Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. märtsil. Volitusnorm, mille kohaselt kehtestab kultuuriminister täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia ligipääsetavusele puudega inimestele, jõustub 2025. a 1. jaanuaril.

 

2. Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 nõudeid Euroopa Liidus. Määrusega ühtlustati norme, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Regulatsiooni eesmärk on piirata selliste ainete kättesaadavust tavainimestele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

Määruse peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel.

Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad määruse kohaselt ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest politsei- ja piirivalveametit (edaspidi PPA). Seda juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada.

 

3. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu on väljatöötatud tulenevalt valitsuse tegevusprogrammist, mille kohaselt on seatud eesmärk arendada vanemlust, sealhulgas kasuperesid toetavaid programme ja teenuseid. Eelnõuga tagatakse asendus- ja järelhooldusteenuse paindlikum korraldus, laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus igakuistele peretoetustele ja suurendatakse kohalike omavalitsuse üksuste võimalusi järelhooldusteenust vajavate noorte toetamiseks.

Eelnõuga võimaldatakse asendushooldusteenust pakkuvas perekodus sõlmida perevanemaga lisaks kehtivas seaduses ettenähtud käsunduslepingule ka tööleping. Nähakse ette erisused töölepingu sõlmimisel vaid töö- ja puhkeajas, mis tagab perevanematele võrreldavad sotsiaalsed garantiid teiste töölepingu seaduse alusel töötavate isikutega. Kehtiva regulatsiooni järgi saab perevanemaga sõlmida lepingu, mis on oma olemuselt eritingimustega võlaõiguslik käsundusleping ja kehtestatud tingimusi ei muudeta.

Eelnõuga luuakse võimalus saada peretoetusi, näiteks lapsetoetust, eestkostetava lapse toetust, üksikvanema lapse toetust, lasterikka pere toetust, samuti ka puudega õppuri õppetoetust ja puudega vanema toetust kui kuni 19-aastane laps on kantud sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid vanemaid kui 16-aastasi lapsi, kes ei oma õpilase staatust ja seetõttu jäävad eelnimetatud toetustest ilma. Kehtiva regulatsiooni järgi on peretoetuste maksmine õppimisega seonduvalt seotud õppetööga põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus), järelhooldusteenuse puhul on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus toetusfondi vahendite arvelt kasutada vahendeid kõikidele asendushoolduselt ja eestkostelt lahkunud isikutele kuni nende 24. eluaasta lõpuni, mis kehtiva regulatsiooni järgi on vanuseliselt erinev.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras. Perevanema töölepingut ja riigilõive puudutavad muudatused ning keskhariduseta kuni 19-aastase lapse osas peretoetuste maksmist puudutavad sätted, kui laps on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja, jõustuvad 2021. aasta 1. aprillil.

 

4. Arvamuse andmine kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu algatas Riigikogu rahanduskomisjon.

Eelnõu on seotud teise pensionisamba reformiga. Sellega täpsustatakse eelkõige pensioni investeerimiskontoga seonduvat raha ja andmete liikumist ning parandatakse ilmnenud viitevead ja muud ebatäpsused uues teise samba regulatsioonis. Põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Pensioni investeerimiskontoga seoses muudetakse näiteks pensionilepingu sõlmimise ja ühekordse väljamakse tegemise korda. Kui raha on pensioni investeerimiskontol, ei ole erinevalt algselt planeeritust, otstarbekas selliseid tehinguid algatada läbi pensioniregistri. Eelnõu järgi tuleb vastavad korraldused andagi pensioni investeerimiskonto avanud pangale otse.

Eelnõu teeb raha väljamaksmise protsessides ka mõned lihtsustused. Kui inimene otsustab teisest sambast lahkuda ja võtab kogutud raha välja, ei pea pensioniregistri pidaja selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha väljamaksmiseks jääma eelnõu kohaselt ootama järgmist väljamakseteks mõeldud kuud, so jaanuari, maid või septembrit, vaid võib sellise väljamakse teha ära kohe. Samuti, kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis ka siin lubab eelnõu pensioniregistri pidajal pensionikontole hiljem laekunud raha pensionärile lihtsalt välja maksta või tema sõlmitud pensionilepingusse järgi kanda sõltuvalt sellest, millist väljamaksete viisi inimene kasutas.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

5. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministeeriumi struktuuri seoses vajadusega muuta seniste osakondade ülesandeid ning tagada selgem jaotus riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade vahel.

Eelnõu järgi antakse senise täiskasvanuhariduse osakonna ülesanded koos uute ülesannetega senisest hariduskorralduse osakonnast üle eelnõuga moodustatavale elukestva õppe ja oskuste osakonnale. Uue osakonna peamisteks ülesanneteks on kvalifikatsioonide ja kutsete süsteemi poliitika kujundamine, OSKA süsteemi juhtimise korraldamine, täiskasvanuhariduse poliitika ning huvihariduse ja vabaharidusliku poliitika kujundamine.

Hariduskorralduse osakonna ülesannetest kooli töötajatega seotud ülesannete andmisel elukestva õppe ja oskuste osakonda, muudetakse samuti osakonna nime ning uueks nimeks saab mitmekeelse ja kaasava hariduse osakond. Osakonna peamisteks ülesanneteks on muukeelsete õppijate ja formaalhariduse keeleõppe küsimustega seotud poliitika kujundamine, sisserändajate ja tagasipöördujate haridusküsimuste korraldamisega seotud poliitika kujundamine ja kaasava hariduse poliitika kujundamine.

Eelnõuga laiendatakse senise noorteosakonna ülesandeid ning moodustatakse uue nimega noorte- ja andepoliitika osakond, mille peamiseks ülesandeks on noorsootöö ja noortepoliitika kujundamine ning uue valdkonnana andepoliitika kujundamine.

Senise rahandusosakonna nimi muudetakse eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnaks, mis vastab paremini osakonna tegelikele ülesannetele juhtida eelarveprotsessi ja pidada finantsarvestust.

Haridus- ja teadusministeeriumisse jääb sarnaselt kehtivale põhimäärusele 18 osakonda.

Eelnõu kohaselt jõustub määrus 2021. aasta 1. jaanuaril.

 

6. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse Spordikoolituse ja -Teabe SA asutajaõiguste teostajaks haridus- ja teadusministeeriumi asemel kultuuriministeerium.

Sihtasutuse nõukogu leidis, et kuna asutuse põhieesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks, on põhjendatud selle tegutsemine edaspidi kultuuriministeeriumi valitsemisalas.

 

7. Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab uue riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu. Senisest koosseisust jätkavad Triin Soone ja Tõnis Kahu. Uued liikmed on Peeter Pere, Katrin Koov, Toomas Luhats, Tiina Lokk-Tramberg, Triinu Tamm, Maria Arusoo, Jaanus Samma, Iris Oja, Luule Epner ja Johanna Ross.

Kolmeks aastaks kinnitatava kultuuripreemiate komisjoni ülesanne on preemiate määramiseks esitatud ettepanekute läbiarutamine, esitatud töödega tutvumine ja valitsusele ettepaneku tegemine nende määramiseks.

 

8. Tegevuste loetelu, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse uuendatud tegevuste loetelu, milleks võib eraldada valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid. Tegevuste loetellu on lisatud tegevused, mille rakendamiseks on vahendid 2019. aastast 2020. aastasse üle kantud ning tegevused, mis on otsustatud valitsuse poolt pärast 2021. aasta riigieelarve eelnõu üleandmist Riigikogule. Uue tegevusena on lisandunud vanemahüvitise arvestusperioodis töötusega seotud muudatustega kaasneva sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) arendus.

 

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse resrevist Sotsiaalministeeriumile täiendavateks kuludeks seoses hoolekandeasutustes teenuse osutamisel tuvastatud COVID-19 juhtumitega
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse sotsiaalministeeriumile 107 740 eurot täiendavate tööjõukulude kompenseerimiseks Rapla Hooldekeskusele, Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-le (Kanepi Kodu), SA-le Alutaguse Hoolekeskus, SA-le Jõhvi Hooldekeskus ja Viru Haigla AS-le (Tabasalu Pihlakodu) seoses hoolekandeasutustes teenuse osutamisel tuvastatud COVID-19 juhtumitega.

 

10. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2016. a korralduse nr 36 “Piiriesindajate määramine” muutmine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse alates 1. jaanuarist 2021 Eesti-Vene riigipiiri Eesti piiriesindaja asetäitjateks politsei- ja piirivalveameti ida prefektuuri piirivalvebüroo juht politseikapten Urmas Elmi ja lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht politseikolonelleitnant Meelis Saarepuu.

 

11. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korralduse eelnõu on välja töötatud välismaalaste seaduse alusel, mille kohaselt kehtestab valitsus aastase sisserände piirarvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast tõusnud, on põhjendatud kehtestada 2021. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras, milleks on 0,1 % Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315. Sisserände piirarv kehtestati maksimummääras ka 2020. aastal.

Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload.

Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud. Samuti ei hõlma piirarv neid välismaalasi, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, tulevad siia õppima, akadeemilise töötajana või teadustööd tegema. Ka ei kuulu piirarvu alla inimesed, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, suurinvestorid, iduettevõtjad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad ning tippspetsialistid.

Võrreldes 2020. aastaks kehtestatud piirarvuga on 2021. aastaks kehtestatav arv ühe inimese võrra suurem, kuna alaliste elanike hulk on kasvanud. 2019. aasta alalise elanikkonna hulk oli 1 314 477 ja 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314. Alaliste elanike arv 1.09.2020 seisuga on 1 315 055, seega on alalise elanikkonna kasv leidnud aset 578 isiku osas.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2021.

 

12. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2021. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suuruse kinnitamine on iga-aastane otsus, mida on vaja pensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Eelnõu kohaselt on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 3079,20 eurot ja seda rakendatakse vanaduspensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. märtsini 2022. Nimetatud perioodil ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2020. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist. Seetõttu kasutatakse kindlustusosaku suuruse leidmiseks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust.

Näiteks, kui inimene taotleb pensioni 1. novembril 2021. aastal, siis selleks ajaks ei ole kinnitatud 2021. aasta kohta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust. Kindlustusosaku suuruse leidmiseks kasutatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust. Kui töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2021. a makstud sotsiaalmaksu 3079,20 eurot, on tema kindlustusosak 1,0 (3079,20: 3079,20 = 1,0). Kui töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2021. a makstud sotsiaalmaksu 1539,60 eurot, on tema kindlustusosak 0,5 (1539,60: 3079,20=0,5).

Eelnõuga ettenähtud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku keskmist suurust kasutatakse uute pensionide määramisel ja ümberarvutamisel pensionäridel, kes on rakendusperioodil töötanud ning kelle eest on makstud sotsiaalmaksu.

Valitsus kinnitab isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne uue kalendriaasta algust.

 

13. Eesti Vabariigi ja Iirimaa vahelise direktiivi 2009/28/EÜ eesmärkide saavutamiseks taastuvenergia statistilise ülekandmise raamkokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Iirimaa vahelise direktiivi 2009/28/EÜ eesmärkide saavutamiseks taastuvenergia statistilise ülekandmise raamkokkuleppe eelnõu ning antakse volitus majandus- ja taristuministrile lepingu allkirjastamiseks.

Valitsuste vahelise lepingu eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu ja Iirimaa kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele. Statistiliste ülekannete tegemise tulemusel saadava tulu kasutamine on kajastatud elektrituruseaduses.

Pärast lepingu allkirjastamist avaldatakse see Riigi Teatajas.

Varasemalt on Eesti teinud sarnaseid tehinguid Luksemburgiga 2017. ning Maltaga 2020. aastal.

 

14. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Fluoritud kasvuhoonegaasid – Euroopa Liidu eeskirjade ülevaade (2015–2020)“ kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Kuna kehtivat F-gaaside määrust kohaldatakse 2015. aastast ning ilmnenud on uued olulised asjaolud, tuleb kujundada ka uued seisukohad. Eesmärk on Eesti huvidest lähtuvalt proaktiivselt mõjutada komisjoni eelnõu sisu (enne selle esitamist).

Oluline valdkond Eesti jaoks on elektrijaotlates laialt levinud väävelheksafluoriidi (SF6) kasutamine. SF6 alternatiivsete seadmete kasutamine peaks olema soositud seal, kus sellised seadmed on oma töökindlust tõestanud. Uute piirangute seadmisel tuleks arvesse võtta olemasolevate seadmete eluea lõpuni käitamise lubamist. Eestis on kuus SF6 seadmeid omavat ettevõtet, kellele täiendavad piirangud mõju avaldaksid. Nendeks on: Elering, Elektrilevi, VKG Elektrivõrgud, Imatra Elekter, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee.

Eesti jaoks on oluline tagada HFC-de ebaseadusliku kaubanduse tõkestamine, mida on võimalik saavutada siseriiklike meetmete kehtestamise ning ELi riikide vahelise koostöö abil. Ebaseaduslik kaubandus avaldab mõju nii Eesti riigi mainele kui ka välissuhetele. Samuti on sellel väga suur negatiivne mõju kogu külmasektorile ning seadmete omanikele. Külmasektori moodustavad F-gaaside müüjad (23 ettevõtet) ning hooldusettevõtted (ca 200 ettevõtet).

Eesti leiab, et uue F-gaaside määrusega tuleks täiendada ning uuendada F-gaaside käitlemiseks töötajate pädevusega seotud nõudeid. Seda nii SF6 seadmete ning tuletõrjesüsteemide ja tulekustutite pädevusnõuete osas, samuti laevadel kasutatavate seadmete hooldemärkmete säilitamise osas. Erilist tähelepanu vajav punkt on looduslikele või teistele madala GWP-ga alternatiivsetele külmaainetele üleminek ning selliste seadmetega töötamiseks pädevusnõuete tagamine.

Käesoleva avaliku konsultatsiooni eesmärk on uurida avalikku arvamust kehtiva F-gaaside määruse senise toimimise ning tulevaste poliitikavalikute ja nende võimaliku mõju kohta.

 

15. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele" kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Komisjoni (komisjon) 28. septembril 2020. a avaldatud teatises „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“ esitab komisjon tolliliidu järgmisele arengutasemele viimise tegevuskava, mille eesmärgiks on toetada Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide tolliasutusi EL tulude, jõukuse ja julgeoleku kaitsmise ülesande täitmisel.

Tolliasutused tagavad imporditavatelt kaupadelt erinevate maksude (tollimaks, käibemaks, aktsiis) kogumise. Samuti kontrollitakse kaupade vastavust tooteohutuse reeglitele, toidu-, tervise- ja keskkonnastandarditele jne. 2016. a ajakohastati kogu ELi ja vastavalt ka liikmesriikide riigisisest tolliõigust ning alustati elektrooniliste süsteemide põhjaliku uuendamisega. Ilmneb, et liikmesriikide tolliasutused ei ole suutnud neid muudatusi täielikult ühetaoliselt ja nõuetekohaselt rakendada. On tuvastatud selliseid probleeme nagu kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamine eesmärgiga vältida tolli- ja käibemaksu ning ebaseadusliku ja ohtliku kauba ebaseaduslik üle piiri toimetamine.

Probleemiks on ka liikmesriikide tolliasutuste erinevused tollikontrolli tegemisel ning kauba suunamine kõige nõrgematesse ELi tolliterritooriumi sisenemise ja sealt väljumise kohtadesse eesmärgiga vältida ebaseadusliku kauba avastamist. Hoogustuvas digimaailmas ja ärimudelite rohkuses on tekkinud tollile lisaraskusi impordi- ja ekspordialaste õigusaktide rakendamisel.

Samuti peab toll hõlbustama seaduslikku kaubavahetust, sest rahvusvaheline kaubandus on ELi väga oluline majanduskasvu allikas, toime tulema Ühendkuningriigi lahkumisega EL-ist ja leevendama COVID-19 pandeemia mõju.

Komisjoni hinnangul on tekkinud risk, et väheneb ELi eelarvesse laekuv tulu, satub ohtu kodanike turvalisus ja julgeolek ning kaubavahetusele langeb liiga suur koormus. Selle vältimiseks on vajalik tugevdada liikmesriikide tolliasutuste võimekust. Seda silma pidades võttis komisjoni president Ursula von der Leyen oma 16. juulil 2019. a avaldatud poliitilistes suunistes eesmärgiks viia EL tolliliit järgmisele arengutasemele ning tugevdada selle õiguslikku raamistikku, et paremini kaitsta liidu kodanikke ja ühtset turgu. Ta tegi komisjonile ettepaneku kujundada välja ühtne Euroopa lähenemisviis tolliasutuste riskijuhtimise tugevdamiseks ja liikmesriikide tehtava tõhusa kontrolli toetamiseks. Kõnealune teatis esitabki tegevuskava ja meetmete loetelu, mis selle eesmärgi saavutaksid.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 7. detsembri 2020. a kohtumisel
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

7. detsembril toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus tulevad arutlusele transatlantilised suhted. Mitteametlik lõunalaua arutelu käsitleb strateegilise autonoomia teemat.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-