1. Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine)
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise eapiiri ning tehakse sellest johtuvad muudatused karistusseadustikus ja perekonnaseaduses. Eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi selle eest, et täiskasvanud neid seksuaalselt ära ei kasutaks. Samal ajal on oluline, et lapsed ja noored ei saaks karistada omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete eest.
Seksuaalse enesemääramise eapiiri muudetakse seni kehtinud 14-lt aastalt 16-le aastale. Täna on Eestis karistusseadustiku kohaselt seksuaalse enesemääramise eapiiriks 14 aastat, mis tähendab, et täisealise isiku seksuaalvahekord noorema kui 14-aastase lapsega on täisealise jaoks seksuaalkuriteona karistatav. Lisaks luuakse eelnõuga nn Romeo ja Julia klausel, mis võimaldab noore täiskasvanu ja 14–15-aastase alaealise vahelise seksuaalsuhte ilma kriminaalkaristuseta, kui nende vanuse vahe on kuni viis aastat. Nii näiteks on lubatud konsensuslikud seksuaalsuhted 14-aastasel kuni 19-aastasega ning 15-aastasel kuni 20-aastasega. Samuti muudetakse eapiire mittekontaktsetes (nn lapsporno) kuritegudes selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames loodud pornograafilise materjali käitlemise eest karistamist. Selleks lisatakse nendele kuriteokoosseisudele süüd välistavad asjaolud ja samuti viieaastane vanusepiir.
Lisaks muudetakse perekonnaseadust, millega tunnistatakse kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Kehtiva perekonnaseaduse järgi saab vähemalt 15-aastaseks saanud isik abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
Seaduse jõustumine nähakse ette 2022. aasta 1. juunil.
2. Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Aivo Orav kirjutas tänavu 27. jaanuaril ja 8. veebruaril Brüsselis alla osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingule (edaspidi muutmisleping). Kaks allkirjastamise kuupäeva on seetõttu, et Eestil ei olnud valitsuse vahetuse tõttu 27. jaanuaril võimalik lepingule alla kirjutada. Algse, 2015. aastal jõustunud lepinguga võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendusfondi (Single Resolution Fund).
Õiguslikel põhjustel otsustati pankadelt kogutud osamaksete kriisilahendusfondi ülekandmise kord ja sinna kogutud vahendite kasutamise järjekord finantskriisi olukorras lahutada ühtse kriisilahenduskorra määrusest (Single Resolution Mechanism), millega luuakse ELi ühtne kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board, SRB) ja sätestatakse kriisilahendusfondi moodustamise üldpõhimõtted, ning sätestada eraldi riikidevahelise lepinguga. Nii on ka nimetatud lepingu muutmise leping riikidevaheline leping.
Kriisilahendusfondi kaitsemeetme varasema käivitamisega (s.o enne 2024. aastat) ja muutmislepingus sätestatud muudatuste kohaldamisega on kriisilahendusnõukogul üleminekuperioodil rohkem vahendeid süsteemselt oluliste pankade võimalike kriisilahenduste puhuks. Muudatuste peamine sisu on, et üleminekuperioodil, mil kriisilahendusfond pankade osamaksetest alles koguneb ja kõik vahendid ei ole veel ühises kasutuses, kiireneb võimalik pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine.
Muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud, kes osalevad ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras, on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud.
3. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 27. jaanuaril ja 8. veebruaril 2021.
Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut (ESMAL ML), loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks.
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on riikidevaheline leping. Lepingu muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.
Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht.
2019. aasta detsembris jõudsid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid ESMAL ML tekstis ja sellega kaasnevate dokumentide paketis põhimõttelisele kokkuleppele. Lõplik poliitiline kinnitus tekstile koos kavatsusega lepingu muudatused allkirjastada anti 30. novembril 2020. aastal toimunud eurorühma kohtumisel.
Käesoleva seadusega ratifitseeritakse lepingu muudatused.
Lepinguosalised peavad lepingu muudatused kooskõlas oma õigusega ratifitseerima või heaks kiitma. Leping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimiskirjad hoiule andnud.
4. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu
Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 27. jaanuaril ja 8. veebruaril 2021.
Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut (ESMAL ML), loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks.
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on riikidevaheline leping. Lepingu muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.
Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht.
2019. aasta detsembris jõudsid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid ESMAL ML tekstis ja sellega kaasnevate dokumentide paketis põhimõttelisele kokkuleppele. Lõplik poliitiline kinnitus tekstile koos kavatsusega lepingu muudatused allkirjastada anti 30. novembril 2020. aastal toimunud eurorühma kohtumisel.
Käesoleva seadusega ratifitseeritakse lepingu muudatused.
Lepinguosalised peavad lepingu muudatused kooskõlas oma õigusega ratifitseerima või heaks kiitma. Leping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimiskirjad hoiule andnud.
5. Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt lisatakse enampakkumisel saadud tulu eraldamise alusele täiendav võimalus, mille järgi võib Vabariigi Valitsus eraldada osa prognoosi ületava tulu mahust ühele või mitmele riigi eelarvestrateegias määratud kliimapoliitikaga seotud sihtotstarbelisele meetmele. Samuti muudetakse määrust nii, et see saaks kehtida ka tänavu 1. jaanuaril alanud perioodi kauplemistulu kasutamise kohta.
Vabariigi Valitsusele antakse võimalus põhjendatud ja otstarbekal juhul suunata prognoosi ületav tuluosa ühele või mitmele riigi eelarvestrateegias määratud sihtotstarbelisele meetmele (kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks). Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest kasutatakse enampakkumisel saadud tulu kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Igal aastal kajastatakse riigieelarves selle aasta enampakkumise tulude ja neist tehtavate kulude maht. Riigi eelarvestrateegias märgitakse enampakkumisest saadud tulu kasutamise kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. Seega saab valitsus suunata tuluosa kasutamiseks vaid sellisele meetmele, mis on kavandatud riigi eelarvestrateegias.
Määruse pealkirjast võetakse välja viide konkreetsele kauplemisperioodile ning määrust saab rakendada edaspidi ka perioodile, mis algas 1. jaanuaril 2021.
Määrus jõustub üldises korras.
6. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse nr 164 "Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid" muutmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga täpsustatakse andmeid, mida kutselise kalapüügi loa saamisel tuleb esitada. Samuti täpsustatakse kaluri kalapüügiloa vormi agariku püügi andmete loale märkimise osas ning lisatakse viide otsekohalduvale EL määrusele, mis näeb ette lisaandmete esitamise kohustuse, kui kalapüügiluba soovitakse püügiks väljaspool Läänemerd. Lisaks täpsustatakse kalapüügi loa vormi nähes ette, et agariku püügil märgitakse püügivõimalusena eraldatud agariku kogus.
Edaspidi tuleb taotlejal enne kutselise kalapüügi loa väljastamist põllumajandus- ja toiduametile (PTA) teada anda täpsed ja ajakohased andmed, mida loale kanda. Näiteks loa algus- ja lõppkuupäev, kasutatavad püügivõimalused, kalurid ja kalalaevad. Samuti tuleb kutselise kalapüügi loa taotlemisel, kui kalur soovib talle eraldatud, kuid välja võtmata kogusele luba, esitada vaid need andmed ja dokumendid, milles on võrreldes varasemaga tehtud muudatusi. Muudatused tagavad õigete andmete kandmise loale, kuna loa taotlemise ja andmise vahele võib jääda kuni kolm kuud, siis võivad ka esitatud andmed vananeda. Praegu võib juhtuda, et PTA kannab loale algselt esitatud andmed ja kui luba väljastatud, peab luba muutma.
Muudatustel puudub loa taotlejatele oluline mõju, kuna praegu saab PTA enamus vajalikke andmeid telefoni teel suheldes ja ka praegu tuleb täita Euroopa Liidu määruses sätestatud nõudeid, kuid nendele selgesõnalisem viitamine teeb asjaajamise selgemaks nii taotlejate kui ka loa andja jaoks. Muudatusega kaasneb vajadus teha kutselise kalapüügi registris väikesemahuline täiendus selleks, et saaks agariku kogust kaluri kalapüügiloale märkida. Kulu kaetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvest.
7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Lammi tänav T5)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva Harju maakonnas Tallinna linnas asuva Lammi tänav T5 kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale avalikult kasutatava sõidu- ja kergliiklustee rajamiseks.
8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ajavahemikul oktoober 2021 – märts 2022 Eesti tarbijale poole elektrienergia võrguteenuse tasude kompenseerimiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Selleks, et vähendada Eesti tarbija kulu elektrienergiale, otsustas valitsus töötada välja elektrienergia hinna tõusu leevendamise meetmed. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on töötanud välja tarbijate võrguteenuse tasude, sh käibemaksu 50 protsendi ulatuses kompenseerimise meetme. Selle raames tasub riik ajavahemikul oktoober 2021–märts 2022 tarbitud elektrienergia võrguteenuse tasu eest pool tarbija kulust. Meetme kulu on koos meetme rakenduskuludega kokku 88,25 miljonit eurot. Meedet hakkab rakendama halduslepingu alusel SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
9. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (31 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 31 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist üks on praegu Valgevene kodanik, kaks Venezuela kodanikud, viis Ukraina kodanikud ja 23 Venemaa kodanikud.
2) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Emale ja tema kahele alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Isale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Bangladeshi kodakondsusest.
4) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Isale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Ukraina kodakondsusest.
10. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2021. a
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Rahandusminister esitab ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2021.
30. septembri seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 431,1 miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga 0,8 miljoni euro võrra. Käesoleva aasta algusest on reservi laekunud 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga möödunud aasta kasumieraldis. 2020. aasta jooksul laekus reservi 18,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2019. aasta kasumieraldis.
2021. aasta III kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (65,2% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiusesse (28,5%) ja ettevõtete võlakirjadesse (6,3%). Reservi 2021. aasta III kvartali tulusus oli -0,40% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,55%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2021. aasta septembri lõpu seisuga -0,52%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,51%.
11. Eesti seisukohad rikkumismenetluses
1) Eesti seisukohad rikkumismenetluses Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Komisjon edastas tänavu 23. septembril Eestile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses seoses direktiivi (EL) 2018/1972 Euroopa elektroonilise side seadustik mitteõigeaegse ülevõtmisega. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 21. detsembril 2020.
Eesti vastab komisjonile, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala direktiivi ülevõtmiseks vajalik seaduseelnõu on esitatud riigikogule. Seadus jõustub eeldatavasti käesoleva aasta detsembris. Komisjoni põhjendatud arvamusele vastamise tähtpäev on 23. novembril 2021.
Kuna vastamise tähtpäevaks direktiivide ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatused Eestis veel ei jõustu, võib komisjon järgmise sammuna esitada hagi Euroopa Kohtusse ning nõuda välja trahvi põhisumma (ühekordne, minimaalselt 266 000 eurot) määramise.
2) Eesti seisukoht rikkumismenetluses audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muutmise kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Komisjon edastas tänavu 23. septembril Eestile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses seoses direktiivi (EL) 2018/1808 (millega muudetakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi) mitteõigeaegse ülevõtmisega.
Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 19. septembril 2020. Eesti vastab komisjonile, et kultuuriministeeriumi valitsemisala direktiivi ülevõtmiseks vajalik seaduseelnõu on esitatud riigikogule. Seadus jõustub tuleva aasta esimeses kvartalis.
Kuna vastamise tähtpäevaks (23.11.2021) direktiivide ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatused Eestis veel ei jõustu, võib komisjon järgmise sammuna esitada hagi Euroopa Kohtusse ning nõuda välja trahvi põhisumma (ühekordne, minimaalselt 266 000 eurot) määramise.
12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni aastani 2040 kohta
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjoni teatise „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon“ eesmärgiks on muuta maapiirkonnad võimekateks, ühendatuks, vastupanuvõimeliseks ja edukateks. 137 miljonile inimesele koduks olev maapiirkond seisab silmitsi tõsiste probleemidega nagu rahvastiku vähenemine ja vananemine, infrastruktuuri ja teenuste kvaliteedi langus, töökohtade vähesus, seda eelkõige nooremate seas, sissetulekute vähenemine ning liikuvusprobleemid. Seejuures on maapiirkondade väärtust ja tähtsust pikka aega alahinnatud. COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele tuginedes ning EL rohe- ja digipöörde valguses on maapiirkondadel tekkinud uued võimalused. Selleks, et saavutada edukad maapiirkonnad, on vaja tasakaalustatud ja kohalikele oludele vastavat territoriaalarengut, tagades, et kedagi ega ühtki kohta ei jäeta tagaplaanile. Maapiirkondade arengu pikaajalises visioonis ja tegevuskavas on määratud kindlaks neli tegevusvaldkonda, mida toetavad juhtalgatused, et maapiirkonnad oleksid:
- tugevamad, asetades rõhu maakogukondade mõjuvõimu suurendamisele, teenuste kättesaadavamaks tegemisele ja sotsiaalsele innovatsioonile;
- ühendatud, parandades nii transpordi- kui ka digiühendusi;
- vastupanuvõimelised, säilitades loodusvarasid ja muutes põllumajanduse keskkonnahoidlikumaks, et võidelda kliimamuutuste vastu, tagades samal ajal sotsiaalse vastupanuvõime, pakkudes koolituskursusi ja mitmekesise kvaliteetse töö võimalusi;
- jõukad, mitmekesistades majandustegevust ning suurendades põllumajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse ja põllumajandusturismi lisandväärtust.
Visiooniga koos luuakse maapiirkondade kokkulepe, ühendamaks avalikku sektorit ja sidusrühmasid ning suunatakse nad tegutsema lähtudes maapiirkondade elanike vajadustest. ELi maaelu arengu tegevuskava kaudu soodustatakse territoriaalset ühtekuuluvust ja innovaatiliste ettevõtete teket maapiirkondadesse, edendatakse uusi ja täiustatud oskusi, tagatakse parem taristu ja teenused ning võimendatakse kestlikku põllumajandust ja mitmekesist majandustegevust maapiirkondades.
13. Eesti seisukohad kestliku rahastamise raamistiku kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon esitas kestliku rahastamise ettepanekute paketi, kuhu kuuluvad:
- Komisjoni teatis kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia kohta;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa roheliste võlakirjade eelnõu kohta;
- Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus.
Ülaltoodud algatuste paketiga panustatakse nende eesmärkide täitmisse, aidates suunata finantsturuosalisi, ettevõtteid ja investoreid oma tegevuste kaudu enam panustama rohepöördesse ja suunama oma rahastamist enam kestlikkesse tegevustesse. Ühtlasi aidatakse roheliste tegevuste läbipaistvuse suurendamise ning kestlikkuse kriteeriumite ühtlustamise kaudu vältida rohepesu. Kestliku rahastamise strateegia kaudu antakse teada, millised on plaanitavad tegevused kestliku rahastamise valdkonnas lähimaks kaheks aastaks selleks, et finantssüsteem laiemalt toetaks majanduse üleminekut kestlikkusele.
Roheliste võlakirjade standardiga luuakse esimene EL kestlikkuse märgis finantsteenuste valdkonnas, millele hiljem järgnevad juba muud märgised, nagu näiteks EL ökomärgis, mille ettepanekut on komisjonilt oodata käesoleva aasta lõpuks. Roheliste võlakirjade standardiga määratakse nõuded, millisel juhul võivad võlakirjade emitendid kasutada nimetust „Euroopa roheline võlakiri“ (EuGB).
Euroopa Komisjoni art 8 delegeeritud määrusega täiendatakse taksonoomiamääruse artiklit 8, mille kohaselt peavad finants- ja mittefinantsettevõtted andma investoritele teavet oma varade ja majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Delegeeritud määruses täpsustatakse EL taksonoomiaga hõlmatud andmete sisu, metoodikat ja esitusviisi, mida suured finants- ja mittefinantsettevõtted peavad avaldama oma äritegevuse, investeeringute või laenuandmistegevuse kohta. Mittefinantsettevõtted peavad avalikustama, kui suur osa nende käibe-, kapitali- ja tegevuskuludest on seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega.
14. Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 9. novembri 2021. a istungil
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus tutvustab Euroopa Komisjon 27. oktoobril avaldatud panganduspaketti. Lisaks arutatakse EL eelarvepoliitika korraldust ja energiahindadega kaasnevaid mõjusid. Kavas on heaks kiita EL Nõukogu järeldused Euroopa poolaasta kohta, arvestades ka taasterahastu rakendamist, samuti järeldused EL statistikasüsteemi kohta. Antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust ja ELi taastekava rakendamisest. Euroopa Kontrollikoda tutvustab EL 2020. eelarveaasta täitmise aruannet. Komisjon ja eesistujariik Sloveenia annavad ülevaate ka G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide ning IMFi kohtumistest.