Valitsuse 4.12.2014 istungi kommenteeritud päevakord

03.12.2014 | 16:03

Uudis
    • Jaga

Istungi algus on kell 10.00 Stenbocki majas.

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Riina Soobik (693 5714)

Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivase kõrval majandus- ja taristuminister Urve Palo, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ja keskkonnaminister Mati Raidma. Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis.  

1. Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga lisatakse välisõhu kaitse seadusesse regulatsioon uue kasvuhoonegaaside heitmekaubandusskeemi rakendamiseks Eestis. Samuti täpsustatakse lennunduses tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute eraldamisega seonduvat. Kolmandaks muudetakse seadust seoses fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete registreerimisega. Muudatuste tegemine on seotud põhiliselt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamisega.

Perioodil 2013-2020 hakkab toimima uus kasvuhoonegaaside heitmekaubanduse skeem, mis puudutab sektoreid, mis jäävad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist välja. Need on transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20 megavatise võimsusega põletusseadmete (ehk katlamajade, koostootmisjaamade, kodumajapidamiste katelde) käitamine, milleks on  ning lahustite ja teiste toodete kasutamine. Nendes valdkondades piirab Euroopa Komisjon riikide kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Eestile on eraldatud 2013. aastaks ligikaudu 6,30 miljonit ühikut, mis suureneb aastani 2020 ligikaudu 6,47 miljoni ühikuni aastas. Sealjuures 1 ühik võrdub õigusega paisata atmosfääri 1 tonn kasvuhoonegaaside heidet. Riik peab tagama, et reaalsed heitkogused nendes sektorites ei ületaks aastast piirkogust.
Esialgsete prognooside kohaselt tekib Eestil tõenäoliselt perioodi jooksul ühikute ülejääk. Eelnõus nähakse ette juba toimivale, Kyoto Protokolli kohasele heitmekaubandusele sarnased normid, mis võimaldavad ühikuid ülejäägi korral mõnele teisele Euroopa Liidu liikmesriigile võõrandada ja vajadusel ka osta. Sellise heitmekaubanduse skeemi rakendamine võimaldab liikmesriikidel paindlikumalt ja kulutõhusamalt oma kasvuhoonegaaside heite piiramise eesmärgid saavutada.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2014–2015 täitmisega.

2. Mõõteseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: seaduse eelnõu


Eelnõu kohaselt on edaspidi on võimalik tarbearvestite (vee-, gaasi-, soojus- või elektrienergiaarvestid) puhul, kui need täidavad kehtestatud nõudeid, rakendada iga üksiku arvesti taatlemise asemel statistilist taatlust. Statistilise taatluse korral taadeldakse kogumist kindel arv arvesteid, mille taatlustulemus kantakse üle ka teistele arvestitele, mis kogumi moodustavad.
Näiteks kui kogumi suurus jääb vahemikku 1201 kuni 3200 arvestit, peab neist taatlema juhusliku valiku alusel 80. Eriti päevakohane on antud lahendus kaugloetavate elektriarvestite puhul, kuna 2017. a 1. jaanuariks peavad Eestis olema kõikidele tarbijatele sellised arvestid paigaldatud. Kaugloetavad elektriarvestid edastavad näite tunnipõhiselt, mistõttu on võrguettevõtjal olemas pidev ühendus arvestiga ja iga kogumisse kuuluva arvesti taatlemine ei ole enam vajalik.

Vee- või võrguettevõtjale, kes kasutab tarbearvestitega tehtud mõõtmistulemusi tehingutes klientidega, lisandub mõõtevahenditest parema ülevaate saamiseks kohustus pidada tehingutes kasutatavate tarbearvestite kohta registrit ja esitada Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal elektrooniline tarbearvestite kasutamise teatis.
Seadusemuudatusega vabastatakse Eesti siseriikliku tüübikinnituse kohustusest mõõtevahendid, millele enne mõõtevahendite direktiivi jõustumist 30. oktoobril 2006. a on Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud tüübikinnitustunnistus.

Muudatuse järel on võimalik kasutusele võtta ja taatluslaboritel taadelda nimetatud nõuetele vastavaid mõõtevahendeid, mis toob kaasa suurema valikuvõimaluse kasutatavate mõõtevahendite osas ning soodustab mõõtevahendite vaba liikumist siseturul.

Seadus jõustub 1. juunil 2015. a. Säte, mis reguleerib tarbearvestite kasutamise teatise esitamist, jõustub 1. jaanuarist 2016. a.


3. Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga tagatakse ravikindlustus vabakutselistele loovisikutele ning teistele ebaregulaarsete sissetulekutega isikutele või mitme tööandja juures töötavatele isikutele. Maksu- ja tolliameti andmetel laieneb muudatusega ravikindlustuse võimalus ligikaudu 4000 inimesele.

Selleks muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi.

Eelnõu kohaselt on kindlustuskaitse algus ja peatumine seotud sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esitamisega maksu- ja tolliametile. Kindlustuskaitse saamiseks peab isiku eest olema deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (käesoleval aastal 320-t eurolt arvutatuna 105.60 eurot, 2015. aastal 355-lt eurolt arvutatuna 117.15 eurot). Kindlustuskaitse algab ja peatub haigekassa poolt maksu-ja tolliametilt saadud sotsiaalmaksu deklareerimise andmete alusel ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest.

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 2016. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud kindlustuskaitse saamine lepingu sõlmimisega haigekassaga, mis on kavandatud jõustuma üldises korras.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2014-2015 täitmisega.
 

4. Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: seaduse eelnõu

Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Luksemburgi topeltmaksustamise vältimise leping ja selle juurde kuuluv protokoll, millele Eesti suursaadik Luksemburgis Gert Antsu ja Luksemburgi rahandusminister Pierre Gramegna kirjutasid alla 7. juulil 2014. a Brüsselis. Nimetatud leping ja selle juurde kuuluv protokoll kiideti heaks Vabariigi Valitsuses 10. oktoobril 2013. a.

Sõlmitav leping asendab 2006. aastal allakirjutatud Eesti ja Luksemburgi samasisulise lepingu. Uue lepingu sõlmimisega laiendatakse maksuhaldurite teabevahetuse võimalusi. Leping võimaldab Eesti maksuhalduril maksumenetluse käigus küsida teavet oma maksukohustuslase Luksemburgi pankades olevate kontode kohta.

Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada kapitali, tehnoloogia ja inimeste vaba liikumist. Kahes riigis tegutsemise tagajärjel on isik tavaliselt allutatud kahe riigi maksuseadustele, mille kohaldamise tulemusena võib tellida juriidiline topeltmaksustamine. Lepingu eesmärgiks on topeltmaksustamise kõrvaldamine. Leping jagab eri tululiikide (palgatulu, ärikasum, kinnisvaratulu, intressitulu, dividenditulu jne) maksustamisõiguse kas selle riigi kasuks, kus isik on resident (residendiriik), või selle riigi kasuks, kus asub tuluallikas (tuluallikariik), või nende mõlema vahel – osa tulu ühele, osa teisele riigile.

Samuti täiendatakse lepingut vahekohtumenetluse sätetega, mis annavad isikule võimaluse maksuvaidluste lahendamiseks pöörduda vahekohtu poole, kui pädevad ametiisikud ei ole suutnud küsimust lahendada.

Luksemburgiga sõlmitav uus leping järgib Eesti maksulepingupoliitika suunda jätta tulu saaja residendiriigile võimalikult laiad maksustamise õigused.

Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu 56 riigiga (viimati jõustusid Tai, Usbekistani ja Bahreini leping). 


5. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (766 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni  3. novembril 2014 algatatud eelnõu.

Eelnõu kohaselt lükatakse aasta võrra edasi 1. maist 2015. a kehtima hakkav regulatsioon, mis ei võimalda enam erimärgistatud diislikütust kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks kasutada. Vastav keeld hakkaks kehtima 1. maist 2016. a.

Seletuskirja andmetel on ehitisregistris õliküttel olevatena märgitud ligemale 2000 väikeelamut. Õliküttel kortermaju on registri kohaselt ca 200. Eesti Omanike Keskliit on viidanud statistikaameti andmetele, mille kohaselt oli Eestis 2012. aastal eramutes 1075 õlikütte katelt. Erimärgistuse kadumine kütmiseks kasutatavale diislikütusele toob majapidamistele, kelle küttekulu aastas on 3000 liitrit, kaasa kulude kasvu 969 eurot aastas.

Eelnõu rakendamine vähendab järgmise aasta riigieelarve planeeritud tulu 7,8 miljoni euro võrra.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, sest puuduvad mõjuvad põhjused pikendada tähtaega, mille vältel on lubatud kasutada eriotstarbelist diislikütust kütmiseks ning soojuse- ja elektrienergia tootmiseks. Üleminek ühelt kütteliigilt teisele eeldab alati teatavate probleemide lahendamist, kuid muudatuse edasilükkamisel ei muutu tehnilised küsimused ja ebamugavus olematuks. Korteriühistutel on võimalus Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu taotleda toetust katla väljavahetamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on ettevalmistatud toetusmeede väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamiseks ning ettevalmistamisel on toetusmeede korterelamute rekonstrueerimiseks. Rahandusministeerium toob välja, et eelnõuga kaasneb 2015-2016. a prognoositust 13 mln euro võrra väiksem aktsiisilaekumine. Eelnõu koostaja ei ole välja pakkunud rahalist katteallikat sellele.


2) Arvamuse andmine rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) kohta

Esitaja: kultuuriminister Urve Tiidus
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu kultuurikomisjoni 3. novembril 2014. a algatatud eelnõu.

Eelnõu kohaselt muudetakse rahvusooperi seadust rahvusooperi nõukogu liikmete kinnitamise, nende volituste tähtaja ning töö tasustamise osas. Samuti täpsustatakse rahvusooperi peadirektori kui juhtorganiga sõlmitava lepingu liiki ja sisu.

Edaspidi korraldab nõukogu esimese istungi kokku kutsumist rahvusooper ning esimest istungit juhib kuni nõukogu esimehe valimiseni nõukogu vanim liige.
Muutub ka nõukogu koosseisu volituste tähtaeg, mis hakkab olema neli aastat senise viie asemel.

Seaduse eenõuga nähakse ette rahvusooperi nõukogu liikmete tasud. Nõukogu liikme tasu suuruseks on pool kuutasu alammäära kuus (195 eurot) ja nõukogu esimehe tasu on üks kuutasu alammäär kuus (390 eurot) vastavalt koosolekutest osavõtule. Kehtiva korra kohaselt kinnitab nõukogu ise oma liikmete tasustamise tingimused ja korra. Hetkel on rahvusooperi nõukogu kehtestanud nõukogu liikmetele tasu 0,5 kuupalga alammäära ulatuses kuus (177,50 eurot), aseesimehele 0,8 kuupalga alammäära ulatuses kuus (284 eurot) ja esimehele ühe kuupalga alammäära ulatuses kuus (355 eurot).

Eelnõu kohaselt sõlmitakse peadirektoriga kuni viieaastane käsundusleping senise töölepingu asemel. Muudatus tuleneb töölepinguseadusest, mille kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku juhtorganiga sõlmitavale lepingule.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. aprillil.

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada, arvestades rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi märkusi. Rahandusministeerium teeb ettepaneku näha ette tähtaeg, mille jooksul tuleb uus liige nõukogusse määrata ja näha peadirektori lahkumishüvitise suuruseks ette kuni 3 kuu tasu. Justiitsministeerium toetab eelnõu koostamisel seatud eesmärki tagada rahvusooperi juhtimisel selgemad ja läbipaistvamad reeglid ning leiab, et esitatud regulatsiooniga on seatud eesmärgid saavutatavad. Samas esitatakse ettepanek jätta eelnõust välja nõukogu liikme vastutust käsitlevad sätted.
 

3) Arvamuse andmine pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (768 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni 3. novembril 2014 algatatud eelnõu.

Eelnõu eesmärk on täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sätetega, mis muudavad õigeusklike jõulupäeva, 7. jaanuari ning ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Jõule tähistavad eelnõus toodud ajal Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku liikmed (~170 000) ja vanausulised (~15 000).

Seaduse jõustumisel muutuks ülestõusmiste 2. püha Eestis riigipühaks nagu enamustes Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellega lihtsustub ettevõtete olukord, kes peavad oma töös igapäevaselt suhtlema teistes riikides asuvate ema- või tütarettevõtetega. Põhjamaades ning Lätis ja Leedus, kellega on Eestil kõige tihedam majanduslik seotus, on ülestõusmiste 2. püha riigipüha ja puhkepäev. Samuti kaoks olukord, kus ülestõusmispühade 2. püha on Eestis küll tavaline tööpäev, kuid pankadevahelised ülekanded ei toimu, sest Euroopa Keskpangal on puhkepäev.

Justiitsministeerium ei toeta eelnõu. Õigeusklike jõulude lisamise puhul tuleb arvestada asjaoluga, et 7. jaanuaril ei tähista jõulusid sugugi kõik Eestis elavad õigeusklikud, vaid sel päeval tähistavad jõulude 1. püha vana kalendri ehk Juliuse kalendri järgi ainult Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja vanausulised. Ülejäänud kristlased, sh Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, tähistavad jõulupühi uue ehk Gregoriuse kalendri järgi.

Ülestõusmispühade 2. püha muutmine riigipühaks, kuna see on paljudes teistes riikides riigipüha, ei saa olla põhjenduseks omaette. Riigid, kus ülestõusmispühade 2. püha on riigipüha, ei ole seda riigipühade hulka arvanud mitte seetõttu, et teistes riikides see nii on, vaid seda püha on traditsiooniliselt tähistatud ning see on osa kultuurist. Lisaks ei täpsustata, kumma kalendri järgi ülestõusmispühade 2. püha arvestada soovitakse. Kuna eelnõu esitaja ei ole täpsustanud, kumma kalendri järgi ta selle täiendava riigipüha lisaks, siis tuleb lähtuda pühade ja tähtpäevade seaduse loogikast, seega tekib eelnõu kahe punkti vahel sisuline ebakõla.


4) Arvamuse andmine kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) kohta

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni 5. novembril 2014  algatatud eelnõu.

Eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada piirialadel kinnisasja kuni 0,2 ha.

Eelnõu algatajate hinnangul hetkel kehtiv füüsilistele isikutele kehtestatud maa ostmise piirang ei taga taotletavat eesmärki hoida piirialadel asuvate kinnistute sattumist välisriikide kodanike kätte, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikud, kuna sellistel kodanikel on võimalus omandada soovitud maatükid neile kuuluvate Eestis registreeritud äriühingute kaudu.

Siseministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Selgitades, et eelnõus ei ole toodud põhjendusi konkreetse ettepaneku tegemise kohta ning samuti puudub kaasnevate mõjude analüüs. Selletõttu on ebaselge, mida eelnõu rakendamine endaga kaasa tooks ning kas muudatuse rakendamine sellisel kujul oleks otstarbekas.


6. Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: aruanne

Tulenevalt Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadusest annab valitsus kord aastas riigikogu istungil ülevaate Eesti Vabariigi osalemisest ESM-is.

ESM-i 2013. aasta majandusaasta aruanne annab ülevaate ESM-i tegevusest vahemikus 1. jaanuar kuni 31. detsember 2013, mille jooksul viidi lõpule Hispaania finantsstabiilsuse programm finantsasutuste refinantseerimiseks ja rahastati Küprose majanduse kohandumisprogrammi. Perioodil teenitud kasum 253 403 000 eurot kanti juhatajate nõukogu otsusega reservfondi.

ESM jätkab talle pandud ülesannete täitmist euroala finantsstabiilsuse tagamisel. Jätkub Küprose programmi tavapärane kvartaalne seiretsükkel ja selles seatud eesmärkide täitmisega seotud väljamaksed. ESM-i aktiivsed toetusmeetmed võivad kasutust leida Kreeka programmist väljumise toetamisega. Nii Iirimaa kui ka Portugal väljusid EFSF-i programmidest 2014. aasta jooksul ilma lisameetmeteta või täiendavat abi küsimata. Kreeka puhul on kõige tõenäolisem täiendavate tingimustega krediidiliini kasutamine, mille puhul majanduspoliitilised tingimused sätestatakse vastastikkuse mõistmise memorandumis.


7. „Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013“ täitmise lõpparuanne

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 eesmärgiks oli parem eluaseme kättesaadavus, jätkusuutlik elamufond ja turvaline ning parem elukeskkond.

Arengukava rakendamisel keskenduti peamiselt eluasemefondi energiakulukuse vähendamisele ja korterelamute renoveerimiseks soodsate tingimuste loomisele. Lisaks rakendati pilootprojektina toetusmeedet väikeelamute rekonstrueerimise ja taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamiseks.
Vähem tähelepanu said eluasemekeskkonna parandamise meetmed. Arengukava raames koostati mitu laiapõhjalist valdkonnauuringut, mis on olnud aluseks arengusuundade ja valdkondliku poliitika kujundamisel.

Uut eraldiseisvat energiamajanduse arengukava ei koostata. Kuna suur osa ehitus- ja elamuvaldkonna tegevustest on seotud energiatõhususe temaatikaga, siis planeeritakse sellealased meetmed uue energiamajanduse arengukava 2030 raames.


8. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ muutmine

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu näeb ette muudatused kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kohtupsühholoogia ekspertiisi tegemise eest tasustamise korras.

Suurim muudatus on kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasudes. Kehtiva korra järgi tasutakse nimetatud ekspertiiside eest kindla summana igale ekspertiisis osalenud eksperdi kohta (255 eurot). Muudatuse kohaselt tasutakse ekspertiisi eest kindla summana sõltumata sellest, mitu eksperti ekspertiisi tegemisel osales. Tasud ekspertiisi eest kehtestatakse eelnõu kohaselt kohtuekspertiisiseaduse eeskujul kindla summana vastavalt sellele, millise ekspertiisiga on tegu. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu on eelnõu kohaselt 255 eurot, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi ja komisjonilise kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu on 380 eurot ning kohtupsühholoogiaekspertiisi tasu on 125 eurot.

Lisaks nähakse ette piirangud eksperdi sõidukulude hüvitamisele juhul kui mitu ekspertiisi viiakse läbi ühes kohas ning kohustus põhjendada määrusega kehtestatud tasu suurendamise vajadust.


9. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord

Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate muudatustega. Muudatused puudutavad nii kalapüügi, lossimise, kala esmakokkuostu, kala üleandmise ja transpordi andmete esitamise dokumente. Osaliselt säilivad senikehtinud põhimõtted paberdokumendil andmete esitamise kohta.

Eelnõu kohaselt on kalapüügi andmete esitamine jagatud esitamiseks paberdokumendil ja esitamiseks elektroonilise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu saab kalapüügiga seonduvaid andmeid esitada kas vahetult veebilehe kaudu või kliendirakenduse vahendusel. Näiteks sätestab eelnõu, et elektroonilise keskkonna kaudu esitatakse andmed kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta, mille üldpikkus on 15 m ja üle selle. Kliendirakenduse vahendusel esitatakse andmed kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi ning kalalaeva kalapüügiloa alusel püütud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta, samuti andmed agarikupüügi kohta laevaga, mille üldpikkus on 15 m ja üle selle. Kala esmakokkuostu ja üleandmise kohta otsustab Põllumajandusministeerium iga isiku puhul eraldi, kas andmeid hakatakse esitama veebilehe või kliendirakenduse vahendusel.

Andmete elektrooniliseks esitamiseks kohustatud isik, kes 2015. a jaanuaris tegeleb püügitegevuse või kala käitlemisega, esitab taotluse vajaliku kasutajaõiguse saamiseks hiljemalt 16. jaanuariks 2015. a.

Määrus jõustub 1. jaanuar 2015. a.


10. Taotluse esitamine Euroopa neutronkiirguse allika ERIC asutamiseks ja riigi liikmeõiguste teostaja määramine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt esitab haridus- ja teadusminister Rootsi Kuningriigi haridus- ja teadusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile taotluse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) – Euroopa neutronkiirguse allika (European Spallation Source) asutamiseks.

Euroopa Teadustaristu Strateegiafoorum (ESFRI) on koostanud Euroopa teadustaristute rajamise tegevuskava (ESFRI Roadmap) teadustaristu objektidest, mida tuleks Euroopas ühiselt rajada, et säilitada Euroopa teaduse konkurentsivõime. Euroopa neutronkiirguse allikas on üks kolmest prioriteetsest ESFRI tegevuskava objektist, mille ESFRI valis välja 48 seni tegevuskavas oleva objekti hulgast, ning mille rahastamist toetas ka Euroopa Liidu Konkurentsivõimenõukogu.
Neutronkiirguse allikas on ainuke suurtest ESFRI objektidest, mis rajatakse väljaspool suuri Euroopa Liidu liikmesriike. Kiirgusallika asupaigaks on Lund, Rootsis ja andmetööstuskeskus paikneb Kopenhaagenis, Taanis. Eesti osalemine Euroopa neutronkiirgusallika projektis avab Eesti teadlastele uued võimalused materjaliteaduste, bioloogiliste struktuuride, energeetika-alaste uuringute ja muude valdkondade arendamisel.

Eesti osa projekti rahastamisel 2015.–2024. aastal 0,25 protsenti ehitusmaksumusest, mis on 4,6075 miljonit eurot.  Praegustel andmetel arvestatakse 2015. aasta Eesti mitterahaliseks panuseks 196 000 eurot, ülejäänud rahaline osa suuruses 30-50 protsenti kaetakse haridus- ja teadusministeeriumi 2014. aasta eelarve arvel.


11. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2004. a korralduse nr 439-k „Geenitehnoloogiakomisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse komisjoni koosseisust välja Kristel Järve ja nimetatakse komisjoni liikmeks keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi.

Geenitehnoloogiakomisjon on geneetiliselt muundatud organismide valdkonnas nõuandev komisjon, kelle ülesanne on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia ja geneetiliselt muundatud organismi või toote keskkonnaohtlikkuse ja sellega seonduvates küsimustes ning nõustab lubade taotlejaid. Komisjon vaatab läbi taotlusi, annab hinnangu selliste organismide või toodete kasutamisele. Komisjoni seisukohad on soovitusliku iseloomuga, tehtud otsused esitatakse valitsusasutustele ettepanekute, arvamuste või hinnangutena.


12. Maa andmine Pärnu linna munitsipaalomandisse (Roostiku tänava ja Nurme tee maaüksused)

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnu linnas asuvad transpordimaa sihtotstarbega kaks kinnistut Roostiku tänaval ja Nurme teel.

Roostiku tänav maaüksus antakse munitsipaalomandisse kohaliku tee ja parkimiskohtade rajamiseks ning Nurme tee maaüksus busside ümbersõidu ja avalikult kasutatava parkla rajamiseks.


13. Euroopa Aatomienergiaühenduse tarneagentuuri nõuandva komitee liikme kandidaadi nimetamine

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tarneagentuuri nõuandva komitee (Advisory Committee of the Euratom Supply Agency) liikmeks keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Evelyn Müürsepp. Välisministeeriumi kinnitatud liikme kandidaadi esitas keskkonnaminister majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Euroopa Aatomienergiaühenduse tarneagentuur on loodud Euroopa Aatomenergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingu alusel ja tema eesmärk on tagada kasutajatele pidev ja piisav tuumamaterjali tarnimine Euroopa Liidus.


14. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Jõelähtme vallale (kaks Nehatu tee kinnisasja)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek Harjumaal Jõelähtme vallas asuvate transpordimaa sihtotstarbega Nehatu tee ja Nehatu tee lõik 1 kinnisasjade tasuta võõrandamiseks Jõelähtme vallale kohaliku tee ehitamiseks.


15. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rakenduskavas määratletakse Vabariigi Valitsuse poolt 19.06.2014 kinnitatud ”Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020“ elluviimiseks nimetatud fondide kasutamise konkreetsemad eesmärgid, toetatavad tegevused ja nende valiku põhimõtted, mõõdikud tulemuste jälgimiseks ja rahastamiskava.

Rakenduskava koostamist ja elluviimist juhib Rahandusministeerium, kaasates teisi ministeeriume, Riigikantseleid ja sotsiaalpartnereid. Rakenduskava raames antav fondide EL poolne toetusmaht kokku on ligikaudu 3,53 miljardit eurot.


16. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (kultuuriministeeriumi 8 kinnistut)

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab kultuuriministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle 8 kinnistut, mis hõlmavad Mikkeli muuseumi hoonet Kadriorus ning Keila vallas Klooga alevikus asuvat holokausti ohvrite mälestuseks rajatud väliekspositsiooni.

Kinnistute RKASile üleandmisega vabaneb kultuuriministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest. Kinnistutel jätkub senine tegevus ja säilib otstarve ning kultuuriministeerium jääb objekte kasutama üürilepingu alusel.

Korraldusega volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama RKAS aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 407 605 euro võrra ülekursiga 5 eurot 4076 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Riigi poolt omandatavate uute RKAS aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.


17. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2014. a korralduse nr 385 „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust välja Ivar Sikk ja uueks liikmeks nimetatakse rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.


18. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (I. O.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus ühele isikule.

2) Eesti kodakondsuse andmine (V. T.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus ühele isikule.


19. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (G. R.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2003-2014 on toime pannud 12 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.


20. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a korralduse nr 304 „Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ muutmine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti ja Hiina tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli allkirjastajat.

Valitsus kiitis 14. juulil 2011. a heaks Eesti ja Hiina tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli eelnõu ning volitas rahandusminister Jürgen Ligi protokollile alla kirjutama. Eesti ja Hiina vaheline leping kirjutati alla 12. mail 1998. a ja see jõustus 8. jaanuaril 1999. a.

Protokolli sõlmimise vajadus tulenes teabevahetuse sätete kooskõlla viimisest rahvusvahelise teabevahetuse standardiga. Protokolliga lisatakse kohustus vahetada teavet ka juhul, kui riigil enda tarbeks küsitud maksualast teavet vaja ei ole ning riik ei või keelduda teabe andmisest üksnes seetõttu, et teabe valdaja on nt krediidiasutus või isiku esindaja. Nt saab Eesti maksuhaldur Eesti residendi suhtes algatatud maksumenetluse raames küsida Hiina maksuhalduri käest infot isiku kontode kohta Hiina pankades. Siinjuures tuleb märkida, et maksuleping ei kohusta riiki välja andma teavet, mis ei ole selle riigi seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav.

Kava kohaselt toimub protokollile allakirjutamine 2014. aasta detsembri alguses Tallinnas. Selleks külastab Eestit Hiina Riikliku Maksuameti asejuht Xie Xuezhi. Arvestades allakirjutaja ametipositsiooni ning seoses rahandusminister Jürgen Ligi tagasiastumisega on vaja tunnistada kehtetuks rahandusministrile antud volitus ning anda volitus allakirjutamiseks Rahandusministeeriumi kantslerile.

21. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse diplomaatiline pass kehtivusajaga korralduse jõustumisest kuni 30. septembrini 2016. a Euroopa Liidu delegatsiooni juhile Skopjes, Makedoonias Aivo Oravale. Diplomaatiline pass on vajalik liikumise hõlbustamiseks Euroopa Liidust väljaspool.
Aivo Orav töötab Euroopa Liidu välisteenistuses Euroopa Liidu delegatsiooni juhina Skopjes, Makedoonias alates 1. märtsist 2012. a. Aivo Oravale on eelnevalt välja antud diplomaatilised passid kui karjääri diplomaadile.
2) Diplomaatilise passi andmine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse diplomaatiline pass kehtivusajaga korralduse jõustumisest kuni 5. juulini 2015. a Euroopa Liidu välisteenistuse ametniku Daniel Erik Schaeri kaasas olevale perekonnaliikmele, poeg Aleksander Leon Schaerile. Diplomaatiline pass on vajalik liikumise hõlbustamiseks Euroopa Liidust väljaspool.

22. Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse asutamine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt asutatakse uus Eesti Vabariigi diplomaatiline esindus.


23. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks.


24. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ Eesti tegevuskava perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2013. a elluviimise aruanne

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: aruanne

Aruanne kajastab Eesti tegevusi perioodil 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013. a, tulenevalt mõne konkreetse projekti kestusest on kirjeldatud ka 2012. ning 2014. aasta tegevusi.

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ temaatika on Eesti inimõigusalaste prioriteetide seas ning resolutsiooni eesmärkide täitmisega seotud tegevused on väga olulised. Senine riigisisene ja ka rahvusvaheline koostöö on olnud väga edukas ning Eesti soovib igakülgset koostööd senisel moel jätkata.

Rahvusvahelisel tasandil tutvustas Eesti oma riiklikku tegevuskava ning selle elluviimist ÜRO-s, NATO-s, EL-is ja OSCE-s ning nimetatud organisatsioonide kehamites.
Keskendudes naiste võimestamisele hariduse kaudu, inimõiguste, sealhulgas väljendus-, interneti- ning meediavabaduse kaitsele ja edendamisele ning võitlusele karistamatusega, osales Eesti aktiivselt nimetatud organisatsioonide poliitika kujundamises ja elluviimises.


25. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa gaasisüsteemi valmisolek võimalike tarnete katkemiste osas idast sügisel ja talvel 2014/2015“ kohta

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse analüüsi e. gaasi stressitestide läbiviimine algatati Euroopa Energiajulgeoleku Strateegia alusel 2014 juuni ülemkogu üleskutsel. Stressitestide eesmärk oli hinnata potentsiaalset gaasiga varustatuse katkemist erinevates Euroopa riikides ja välja töötada ettepanekud, kuidas võimalikus tarnekatkestuse olukorras toime tulla.
Eesti kuulus koos teiste Balti riikide ja Soomega ühte fookusgruppi, kes koostas ühiselt regionaalse analüüsi ja ülevaate olukorrast erinevate tarnekatkestuste stsenaariumide puhul. Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse analüüsi kohaselt on varustuskindluse häire olukorras kõige nõrgemas seisus Balti riigid ja Soome ning Kagu-Euroopa riigid.

Teatis esitab liikmesriikidele mitmeid soovitusi, kuidas oma gaasi varustuskindlust võimalikult kiires ajaraamis parandada. Eestile soovitab Komisjon eelkõige:

1) tõhustada regionaalset koostööd,
2) tagada vajalik poliitiline toetus ühiste kriisiolukordade lahendamise ja ennetamise tegevuste arendamiseks ja tegevuskavade välja töötamiseks,
3) kontrollida ettevõtete võimekust kasutusele võtta alternatiivsed kütteallikad,
4) tagada EL kolmanda energiapaketi reeglite rakendamine (eelkõige energiataristule juurdepääsu võimaldamise kohta),
5) jätkata panustamist regionaalse infrastruktuuri arendamisse.

Eesti on Komisjoni soovitustega nõus ning toetab nende kiiret elluviimist koos regionaalsete partneritega. Plaanis on ellu kutsutada Balti gaasi koordinatsioonigrupp, mis hakkab välja töötama regionaalset gaasituru tegevuskava.


26. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

1) Eesti seisukohad eurorühma 8. detsembri 2014. a kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 9. detsembri 2014. a istungil
Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eurorühmas antakse ülevaade Kreeka finantsabiprogrammi 5. ülevaatusest ja arutatakse ka programmijärgset finantseerimisvõimalust. Samuti arutatakse komisjonilt hinnangu saanud euroala liikmesriikide 2015.a. eelarveplaane.

ECOFINis valmistatakse ette 18-19. detsembril toimuvat ülemkogu kohtumist, kus võetakse vastu järeldused majanduse pikaajalise rahastamise kohta.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 11. detsembri 2014. a istungil

Esitajad: sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Nõukogul on kavas kinnitada üldine lähenemisviis meretöö direktiivi eelnõu, Euroopa tööturuasustuste võrgustiku (EURES) määruse eelnõu ja börsiettevõtete nõukogude soolise tasakaalu direktiivi eelnõu osas.
Päevakorras on ka eesistujariigi aruanne rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi eelnõu ning eduaruanne ja orientatsioonidebatt võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu kohta.

Lisaks toimub ministrite arvamustevahetus kahel teemal: 1) investeerimine noorte tööhõivesse: noortegarantii, haridus ja oskused; 2) iga-aastane majanduskasvu analüüs (2015), ühise tööhõivearuande kavand ja häiremehhanismi aruanne.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-