Valitsuse 4.2.21 istungi kommenteeritud päevakord

03.02.2021 | 17:29

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning kaitseminister Kalle Laanet.
    • Jaga

1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse kaitseväekohuslastele dokumentide kättetoimetamise regulatsiooni nii, et senine paberkandjal andmete saamine muutub digitaalseks. Eelnõu kohaselt saab esmaseks suhtluskanaliks riigi ja kaitseväekohustuslaste vahel riigikaitsekohustust puudutavates küsimustes riigiportaal eesti.ee.

Praegu saadetakse 90 protsendil juhtudest dokumendid paberil posti teel või antakse üle allkirja vastu. Praktika näitab, et paljud dokumendid jäävad kätte toimetamata kaitseväekohustuslase muutunud elukoha ja vananenud aadressi andmete tõttu või kaitseväekohustuslase soovimatuse tõttu dokumente ja nendega kaasnevaid kohustusi vastu võtta. Näiteks ei jõudnud 2017. aastal õppekogunemistele saadetud kutsed adressaatideni 21,8 protsendil juhtudest ning 2018. aastal 28 protsendil juhtudest.

Riigiportaali eesti.ee kaudu kaitseväekohustuslasele saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 kalendripäeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest.

Kaitseväekohustuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Seadusemuudatuse planeeritud jõustumise aeg on 1. jaanuaril 2022.

2. Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Seaduse eelnõu

Meediateenuste seaduse muutmine võimaldab Eesti õigusruumi üle võtta Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ning seda kohaldada.

Eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka videojagamisplatvorme ja sotsiaalmeediakanaleid. Näiteks puudutab see YouTube’i, Vimeo`t, Dailymotion`it.

Teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord. Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile vastavaks. See tähendab, et vastava teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta, avalikustama omandistruktuuri.

Eelnõuga ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele, näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, iTunesile jt-le, aga ka kodumaistele videolaenutustele, kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist. Ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse kohustus avalikustada enda omandistruktuur, haridus- ja teadusministeerium määratakse vastutavaks meediapädevuse edendamise eest, pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani, rõhutatakse veelgi meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sõltumatust oma ülesannete täitmisel ja luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused. Muu hulgas pikendatakse saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevani.

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat. Täpne ülevaade Eestis asutatud videojagamisplatvormi pidajatest esialgu puudub, kuid teada on, et siinsed kasutajad eelistavad siiski rahvusvaheliselt tuntud platvorme, millest ükski Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. mail. Volitusnorm, mille kohaselt kehtestab kultuuriminister täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia ligipääsetavusele puudega inimestele, jõustub 2025. a 1. jaanuaril.

3. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiividega kindlustus- ja edasikindlustustegevuse; finantsinstrumentide turgude ning finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades.

Muudatustega tagatakse kindlustuses suurem koordinatsioon järelevalveasutuste vahel. Eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon taotleda valdkondlikes küsimustes, näiteks sisemudelite heakskiitmise otsuste tegemisel, abi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuselt (EIOPA). Lisaks tõhustatakse järelevalveasustuste vahelist teavitamist seoses kindlustusandjate piiriülese tegevusega. Finantsinspektsioon võib luua EIOPA-ga koostööplatvormi, et tõhustada teabevahetust ja järelevalveasutuste vahelist koostööd.

Direktiivi kohaselt võtab Euroopa Väärtpaberijärelevalve Asutus (ESMA) teatud juhtudel üle liikmesriikide finantsjärelevalveasutustelt järelevalve teostamise. Eelnõu järgi tuleb aruandlusteenuse osutamiseks tegevusloa taotlus esitada üldjuhul ESMA-le, kelle üle viimane teostab ka järelevalvet, välja arvatud erandi saanud aruandlusteenuse osutajad. Erandi saamise tingimused kehtestatakse komisjoni määruses ning kui isik vastab nendele tingimustele, teostab tema üle järelevalvet riiklik pädev asutus. Aruandlusteenuse osutaja on väärtpaberite kohta kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel (EBA) on Euroopa Liidu tasandil juhtiv, koordineeriv ja järelevalveroll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Eelnõuga muudetakse vastavas seaduses viited Euroopa järelevalveasutustele viidetega Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi. Eelnõu järgi määratletakse õiguskantsler riikliku taustaga isikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ja eelnimetatud seaduse tähenduses kohustatud isikud võivad muuhulgas vahetada teavet ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seonduvalt.

Eelnõuga tehtavad direktiivist tulenevad muudatused jõustuvad planeeritavalt 2021. aasta 30. juunil ja 2022. aasta 1. jaanuaril.

4. Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on sätestada riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud.

Kuna ükski Euroopa Liidu õiguse säte ei ole kohustanud sõnaselgelt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus.

2019. aasta kevadel tehtud otsusega Euroopa Kohus kõrvaldas selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Sellistel juhtudel on abi ebaseaduslikkuse juhtude tuvastajaks abi andja ise, kes teeb ka vastava tagasinõude otsuse.

Eelnõusse on lisatud ka muudatus, millega täiendatakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust võimalusega anda erandina riigiabi ka raskustes olevale ettevõtjale. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt riigiabi raskustes olevale ettevõtjale ei anta.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. aprillil 2021. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus jõustub üldises korras.

5. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (viisavaide otsuse kohtukaebeõigus) eelnõu
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Seaduse eelnõu

Schengeni viisa taotluste suhtes tehtud otsuste vaidlustamisega seotud muudatused tuleb Eesti seadusandlusesse viia tulenevalt Euroopa Kohtu 2017. aasta otsusest, mille kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama negatiivsete viisaotsuste vaidlustamist kohtus.

Muudatuse eesmärk on viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadusemuudatus puudutab neid välismaalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale. Kuigi Euroopa Liidu õigus kohustab võimaldama kohtulikku kontrolli üksnes Schengeni viisa otsuste suhtes, siis õigusruumi selguse ja ühtsuse eesmärgil on asjakohane laiendada sama süsteemi ka Eesti pikaajalisi viisasid ja viisavaba viibimist puudutavatele otsustele.

Praegu on välismaalastel, kes vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse tegi – näiteks politsei- ja piirivalveamet või välisesindus, ning juhul kui vaiet ei rahuldada, on võimalik pöörduda uue vaidega vastavalt kas sise- või välisministeeriumi poole.

Edaspidi on võimalik peale kohustuslikku kaheastmelist vaidemenetlust esitada kaebus halduskohtusse. Muudatus ei anna välismaalasele õigust viisat saada, samuti ei anna kohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine kaebuse läbivaatamiseks välismaalasele õigust tulla või jääda Eestisse.

6. Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määruse nr 89 "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Korraline muudatus, millega lisatakse püügivõimaluste jaotus püügiks kalalaevaga Läänemerel ja väljaspool Euroopa Liidu veeala. Samuti sätestatakse kaluri kalapüügiloa alusel püütavad lubatud saagid Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel. Määrusega jaotatakse Eestile 2021. aastaks eraldatud räime, kilu ja tursa püügivõimalused ranna- ja traalpüügi vahel ning rannapüügile eraldatud räimekvoot veel omakorda maakondade ja veealade vahel.

7. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

Toetusfondi lisandub täiendav toetusmeede, millega toetatakse riigi teid üle võtnud kohalikke omavalitsusi. Lisaks määratakse rahvastikutoimingute hüvitise jäägi jaotamise põhimõtted.

Riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmine toimub juhtumipõhiselt kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Teed vastu võtnud omavalitsustele makstakse iga-aastaselt toetust lähtuvalt vastu võetud tee pikkusest, laiusest, katte tüübist ning liiklussagedusest.

Toetussumma koosneb tee korrashoiukulust ja kulust katendi pealiskihi perioodiliseks remondiks ja uuendamiseks koos truupide ning kraavidega. Toetust hakatakse maksma tee üleandmise aastale järgnevast aastast. Eelarveaasta keskel üle antavate teede eest maksab toetust sama aasta lõpuni Transpordiamet nende eelarvesse kavandatud vahendite arvelt. Sellele järgnevast aastast tõstetakse rahad vastava tee osas toetusfondi.

Rahvastikutoimingute kulude hüvitamisel tuginetakse eelmise aasta toimingute arvule. 2020. aastal on rahvastikutoimingute arv olulisel määral kahanenud – näiteks abielude sõlmimine, isikukoodide ja korduvate tõendite väljastamine ning välisriikide dokumentide andmehõivekanded.

Tõenäoliselt on toimingute vähenemine tingitud COVID-19 levikust ja piirangutest, mistõttu on tekkimas 2021. aastal hüvitiseks planeeritud eelarves jääk. Rahvastikutoiminguid teostavate ekspertide olemasolu tuleb tagada ka ajutise languse perioodil. Seetõttu sätestatakse võimalus jagada rahvastikutoimingute jääk ära vastavaid toiminguid tegevate maakonna keskuste ja Narva linna vahel, andes igaühele baashõive tagamiseks 2000 eurot ning ülejäänud jaotatakse nende vahel proportsionaalselt teostatud toimingute arvule. Kui toimingute arv järgnevatel aastatel jälle kasvab, siis jäägi maht väheneb. Määrus ei kohusta jääki igal aastal ära jaotama. Kui muutused rahvastikutoimingute menetluses on püsivalt langenud, siis on see aluseks töökoormuses korrektuuride tegemiseks.

8. Vabariigi Valitsuse 11. augusti 1999. a määruse nr 240 "Bekkeri sadama akvatooriumi piiride kinnitamine" ja Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määruse nr 325 "Meeruse sadama akvatooriumi piiride kinnitamine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Bekkeri ja Meeruse sadamad asuvad Tallinna lahes Kopli poolsaare edelaosas. Mõlema sadama pidaja on OÜ Tallinna Bekkeri Sadam. Mõlema sadama akvatooriumi piirid on määratud valitsuse määrustega.

Transpordiamet esitas taotluse Bekkeri ja Meeruse sadamate akvatooriumide piiride muutmiseks. Kuna alates sadamaseaduse jõustumisest 10. juulil 2009. a määratakse sadama akvatooriumi piirid valitsuse korraldusega, siis ei ole nende sadamate akvatooriumide piiride muutmine määruste muutmise kaudu võimalik, vaid akvatooriumi piirid kinnitatakse valitsuse korraldusega ja vastavad määrused tunnistatakse kehtetuks.

9. Bekkeri sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus määrab Bekkeri sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid. Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel. Akvatooriumi piirid avalikul veekogul määrab valitsus.

Bekkeri sadama avatoorium on varasemalt kehtestatud valitsuse määrusega. Kuna alates sadamaseaduse jõustumisest 10. juulil 2009 määratakse sadama akvatooriumi piirid valitsuse korraldusega, siis ei ole eelnimetatud sadama akvatooriumi piiride muutmine määruse muutmise kaudu võimalik, vaid akvatooriumi piirid kinnitatakse valitsuse korraldusega ja kehtiv määrus tunnistatakse kehtetuks.

Bekkeri sadam asub Tallinna lahes Kopli poolsaare edelaosas Tallinna linnas ning akvatooriumi ala avaneb Kopli lahte. Sadamas pakutakse teenuseid kõikidele laevadele välja arvatud harrastus-meresõitjatele.

Transpordiamet esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse Bekkeri sadama akvatooriumi piiride muutmiseks. Sadama akvatooriumi piiripunktide muutmine kooskõlastati sadama pidaja Osaühinguga Tallinna Bekkeri Sadam.

10. Meeruse sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus määrab Meeruse sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid.

Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel. Akvatooriumi piirid avalikul veekogul määrab valitsus.

Meeruse sadama avatoorium on praegu kehtestatud valitsuse määrusega. Kuna alates sadamaseaduse jõustumisest 10. juulil 2009. a määratakse sadama akvatooriumi piirid valitsuse korraldusega, siis ei ole eelnimetatud sadama akvatooriumi piiride muutmine määruse muutmise kaudu võimalik, vaid akvatooriumi piirid kinnitatakse valitsuse korraldusega ja kehtiv määrus tunnistatakse kehtetuks.

Meeruse sadam asub Tallinna lahes Kopli poolsaare edelaosas Tallinna linnas ning akvatooriumi ala avaneb Kopli lahte. Sadamas pakutakse teenuseid kõikidele laevadele välja arvatud harrastus-meresõitjatele.

Transpordiamet esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse Meeruse sadama akvatooriumi piiride muutmiseks. Sadama akvatooriumi piiripunktide muutmine kooskõlastati sadama pidaja Osaühinguga Tallinna Bekkeri Sadam.

11. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Tuukri tn 21a)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Tallinna linnale Tuukri tn 21a kinnistu, mis on Petrooleumi tänava üks lõik. Kinnistu on vajalik linnale teehoiu korraldamiseks ja tee avaliku kasutamise tagamiseks.

12. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Euroopa stabiilsusmehhanism on 2012. aastal rahvusvahelise lepinguga asutatud euroalariikide finantsstabiilsust kindlustav rahvusvaheline organisatsioon. 30. novembril 2020 jõudsid euroala rahandusministrid kokkuleppele, et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu ja pankade kriisilahendusfondi osamaksete lepingu muudatused on valmis allkirjastamiseks.

ESMi lepingu muudatustega viiakse ellu 2019-2020 läbiräägitud ja kokkulepitud ESMi reform, millega ESMist saab pankade kriisilahendusfondile erakorralisteks kriisijuhtumiteks rahaline tulemüür ehk viimase instantsi laenuandja, kui kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud. Samuti kujundatakse ümber ESMi kriisi ennetavad instrumendid (ennetav tingimuslik valmisolekulaen ehk krediidiliin, täiendavate tingimustega ennetav krediidiliin). Lisaks tugevdatakse ESMi kui institutsiooni osalust (rolli) riikide laenuprogrammide ettevalmistuses, elluviimises ja seires.

Korralduse eelnõu kohaselt kiidab valitsus lepingu teksti heaks ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama. Läbirääkimiste käik ning selle tulemused vastavad valitsuse poolt protsessi käigus antud mandaadile.

Pärast allkirjastamist on leping vaja ratifitseerida ning uue instrumendi tarbeks on vajalikud ka rakendussätted. See protsess viiakse läbi 2021. aasta jooksul, sest eesmärk on muudatused jõustada 1. jaanuarist 2022.

13. Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Pankade kriisilahendusfond on osa Euroopa Liidu pangandusliidu finantssektori kriisilahenduse raamistikust. Pangandusliidu osalised on hetkel kõik 19 euroala riiki. Fondi, mida kriisilahenduse korral kasutada, kogutakse vahendeid pangandusliidu osaliste pankade osamaksetest. Fondi kogumise periood on 2016-2023. Selle perioodi lõpuks peab olema saavutatud fondi sihttase (1% osalevate riikide pankade tagatud hoiustest) ning perioodi lõpuks on fondi vahendid 100% ühises kasutuses pangandusliidu kriisilahenduses.

Osamaksete lepingut muudetakse selleks, et Euroopa stabiilsusmehhanismile antavat kaitsemehhanismi rolli oleks võimalik rakendada enne kriisilahendusfondi kogumisperioodi lõppu, st juba alates 1. jaanuarist 2022.

Kriisilahendusnõukogul, mis fondi haldab, on üleminekuperioodil seega rohkem vahendeid süsteemselt oluliste pankade võimalike kriisilahenduste puhuks. Muudatuste peamine sisu on, et üleminekuperioodil, mil kriisilahendusfond pankade osamaksetest alles koguneb ja kõik vahendid ei ole veel ühises kasutuses, kiireneb pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine.

Korralduse eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks lepingu teksti ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama. Läbirääkimiste käik ning selle tulemused vastavad valitsuse poolt protsessi käigus antud mandaadile.

Pärast allkirjastamist on leping vaja ratifitseerida. See protsess viiakse läbi 2021. aasta jooksul, sest eesmärk on muudatused jõustada 1. jaanuarist 2022. a.

14. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalike konsultatsioonide kohta, mis käsitlevad energiatõhususe direktiivi ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivi läbivaatamist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Taastuvenergiadirektiivi ja energiatõhususe direktiivi ülevaatused on osa Euroopa rohelise kokkuleppega kaasnevast seadusandlusest. Mõlemad direktiivid vaadatakse üle, et viia need kooskõlla Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaambitsiooniga vähendada emissioone -55% võrra, võrreldes 1990. aastaga.

Energiatõhusus on üks viiest EL energialiidu mõõtmest ja sellel on energiasäästu kaudu oluline roll 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. 2018. aastal toimunud direktiivi muutmise käigus kehtestati ELi 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5%. Direktiivis on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama soovituslikud riiklikud eesmärgid ja panused, et see EL-ülene põhieesmärk saavutada. EL-ülese hinnangu kohaselt liikmesriikide riiklikele energia- ja kliimakavadele pole praegune energiatõhususe alaste püüdluste tase piisav, mistõttu Euroopa Komisjon on algatanud direktiivi ülevaatamise.

Eesti rõhutab oma seisukohtades energiatõhususe olulisust, kuid leiab, et põhimõtte rakendamine peab jääma liikmesriikidele soovituslikuks ning EL-ülese energiatõhususe põhieesmärgi ja direktiivi ülevaatusele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs liikmesriikide tasandil. Riiklik energiatõhususpanus peaks säilima sektoriteülesena. Me ei pea vajalikuks energia lõpptarbimise vähendamist soodustava riikliku siduva energiasäästukohustuse karmistamist. Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest loobumist. Iga-aastane rekonstrueerimise mahu eesmärk kohalikele omavalitsustele peaks olema soovituslik ja liikmesriigi omavalitsuste ülene.

Taastuvenergiadirektiivi eesmärk on kiirendada ELis üleminekut taastuvatele energiaallikatele. Aastal 2018 lepiti teise taastuvenergia direktiiviga (RED II) kokku, et 2030. aastaks tuleb 32% ELi energiatarbimisest saada taastuvatest energiaallikatest. Ka seda eesmärki ei pea komisjon enam uue 2030. aasta kliimaeesmärgi kontekstis piisavaks. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on hinnata, kas ja kuidas tuleks RED II direktiivi muuta. Ühe võimalusena on komisjon ette näinud EL-ülese taastuvenergia eesmärgi tõstmist 38-40%-ni (praeguste meetmete kohaselt oleks see osakaal 2030. aastaks kuni 33,7%).

Eesti toetab taastuvenergia direktiivi ülevaatamist ja EL-ülese 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi tõstmist, kuid eesmärkide tõstmisele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs liikmesriikide tasandil. Eesti ei toeta taastuvenergia osakaalu suurendamiseks täiendavaid sektoripõhiseid siduvaid eesmärke, sh tehnoloogiate ja kütuste põhiseid eesmärke. Näeme, et taastuvenergia eesmärgil bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite taasavamine, sh karmistamine, ei ole põhjendatud. Tarbijate stabiilse energiaga varustamise eesmärgil tuleb panustada energiaturgude digitaliseerimisse ja energiasalvestamise teenuste arendamisse.

Mõlemale konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 9. veebruaril 2021.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-