Valitsuse 5. augusti istungi kommenteeritud päevakord

04.08.2021 | 18:38

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, välisminister Eva-Maria Liimets ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
    • Jaga

1. Riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Riigikaitseseaduse muudatustega luuakse paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime ja liitlaste vastuvõtmiseks ning uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsioon.

Eelnõuga muudetakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise määramine selgemaks ja vastav volitus antakse kaitseressursside ametile (KRA) ja kaitseväele või valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusele. Praegune riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks ja koormistega seonduv sätestatakse riigikaitseseaduses.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2022.

 

2. Maareformiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt tehakse seadustes muudatused, et aidata lõpetada maareform ja vähendada riigi koormust maareformi käigus sõlmitud lepingute haldamisel. Tänavu märtsiks on Eestis reformimata veel vähemalt 22 500 maaüksust, mille pindala ulatus 19 000 hektarini.

Osalt lahendatakse eelnõuga maareformist edasikandunud probleeme. Näiteks tekkis maareformi käigus kinnisasjade vahele suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid, millest kehtiva õiguse järgi tuleks moodustada eraldi kinnisasi. Muudatuste tulemusel lahendatakse need maakorraldustoimingu käigus ja eraldi kinnisasju ei moodustata. Selle tulemusel on erastatud või tagastatud maade omanikel neid lihtsam liita olemasolevate kinnisasjadega.

See muudab lihtsamaks ka kinnisasja osa avalikes huvides omandamist. Muudatusega vähenevad maa omandamise kulud ja kiireneb maa omandamise tempo, mis on oluline eelkõige taristuobjektide rajamisel.

Maareformi käigus on võimaldatud tasuda maa ostuhind järelmaksuga selliselt, et omandatav kinnisasi koormatakse hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Muudatusega korrastatakse ja kaasajastatakse riigi kasuks seatud hüpoteekide ja väljaostuvõlgadega seotud regulatsiooni.

Eelnõu kohaselt luuakse muu hulgas võimalus kortermajade aluse maa reformimiseks siis, kui eluruumi omanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust.

Riigivaraseaduse muudatustega võimaldatakse suur osa maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest võõrandada ehitise omanikele.

 

3. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus muudab eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid lennujuhtidele ning viib vastava määruse kooskõlla lennundusseadusega.

Lennujuhid, kes osutavad lennuliiklusteenust piirkondlikus lennujuhtimissektoris ning kes juhivad lende kõrgemal kui 9500 jalga (umbes 3 km), ei pea enam oskama eesti keelt C1-tasemel, kuna lennunduse raadiosides ülalpool 9500 jalga on töökeeleks inglise keel.

Eesti on ühinenud Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa (NEFAB) rajamise lepinguga, mille raames võtsid lepinguosalised riigid 2013. aastal vastu otsuse, et NEFAB õhuruumis peaks olema kasutusel ühine raadioside keel – inglise keel. Ühise keelenõude kasutamine on vajalik, et soodustada piirüleste lennujuhtimisteenuste osutamist.

4. Ülevaade riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ja lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumise tulude kasutamisest 2020. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Ülevaade

Keskkonnaministeerium esitab ülevaate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga loodud riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest ja ELi direktiiviga 2009/29/EÜ kehtestatud lubatud heitkoguse ühikutega (LHÜ) enampakkumisest saadud finantsvahendite kasutamise kohta 2020. aastal.

2020. aastal müüs Eesti enampakkumistel 5 864 000 LHÜ-d ning selle tulemusel laekus riigieelarvesse 142 263 965 eurot.

Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ ja atmosfääriõhu kaitse seadusega on üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt pool enampakkumisel saadud tulust, seotud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega, näiteks energiatõhususe edendamise, metsanduse CO2 sidumise, vähem saastavate transpordiliikide kasutuselevõtu ergutamise jms. Eesti rahvusvahelisest  kliimakoostööst  tulenevalt eraldatakse osa enampakkumisest laekunud tulust arengumaade toetamiseks kliimaeesmärkide saavutamisel.

Riigieelarvesse laekunud raha jagunemine on reguleeritud riigieelarvestrateegiaga. Selles kokku lepitud meetmete elluviimise vastutajateks on keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium.

 

5. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" täitmise 2018. ja 2019. aasta aruanne
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Aruanne

Aruandes antakse ülevaade põlevkivi kasutamise arengukavas sätestatud tegevustest, eesmärkide saavutamisest ja tulemuslikkusest 2018. ja 2019. aastal. Kokkuvõtlikult esitatakse põlevkivi arengukava mõjunäitajate tulemused.

2018. aastal kaevandati 15 944 tuhat ja 2019. aastal 12 128 tuhat tonni põlevkivi. 2019 kaevandati 24 protsenti vähem ning kaevandamise mahud olid ligikaudu 2016. aasta tasemel. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmise ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise saavutamiseks seati eesmärk vähendada põlevkivi allmaakaevandamise kadusid, taaskasutada maksimaalselt kaevandamisjäätmeid ning vähendada kaevandamisel välja pumbatud vee kogust.

2019. aastal toodeti Eestis elektrit 7 560 GWh, mis on 39 protsenti vähem, kui sellest eelneval 2018. aastal (12 240 GWh). Põlevkivi kasutus elektrienergia tootmiseks on kuni aastani 2018 olnud langustendentsis, moodustades elektribilansis 2018. a 76 protsenti ja 2019. a 57 protsenti. 2019. a põlevkiviõli toodangu kogumaht oli 1,2 miljonit tonni ja on võrreldes aastaga 2018 kasvanud, kui toodeti 1,1 miljonit tonni põlevkivitoorõli. Lisaks siseriikliku vajaduse katmisele on põlevkivitoorõli viimastel aastatel eksporditud üle 90 protsendi kogutoodangust.

 

6. Nõusolekud Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Elering AS-ile (Kiisa alajaam 2 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek võõrandada tema valitsemisel olev, Harju maakonnas Saku vallas Kiisa alevikus asuv Kiisa alajaam 2 kinnistu otsustuskorras harilikule väärtusele vastava tasu eest Elering AS-le. Kiisa alajaam 2 kinnistul ja selle kõrval asuval Elering AS omandis oleval kinnistul asuvad Põhja-Eesti ja Tallinna piirkonna tähtsaima sõlmalajaama rajatised, mistõttu on kinnistu vajalik Elering AS-le Eesti elektrivõrgu varustuskindlustuse tagamiseks.

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Neemiku tänav T2 kinnisasi)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel oleva Neemiku tänav T2 kinnisasja tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale. Kinnisasjal asub Neemiku tänava osa ning linn vajab kinnisasja linnatänava korrashoiuks.

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale (Pringi külas Kimsi tee 17a kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olev, Harju maakonnas Viimsi vallas Pringi külas asuv Kimsi tee 17a kinnistu Viimsi vallale seadusest tulenevateks ülesanneteks: avalikult kasutatavaks haljas- ja puhkealaks ning päästeautode manööverdusplatsiks.

 

7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Keskkonnaministeeriumile struktuuritoetuste rakendamisega seotud kulude katteks
Esitaja: justiitsminister rahandusministri ülesannetes Maris Lauri
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus eraldab oma reservist keskkonnaministeeriumile 21 tuhat eurot, et katta struktuuritoetuste rakendamisega kaasnenud toetuse saaja nõue ja kohtukulud.

 

8. Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitleva kokkuleppe alusel moodustatava ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu kinnitamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus kinnitab Eesti ja Läti valitsuse vahelise Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitleva kokkuleppe alusel moodustatava ühiskomisjoni Eesti-poolse koosseisu. Ühiskomisjoni ülesanne on koostada hinnang riigipiiri taristu kohta.

Komisjoni liikmeteks on tulenevalt ühiskomisjoni ülesannetest ja pädevusest rahandusministeeriumi, välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, ühiskomisjoni Eesti–poolse esimehena siseministeeriumi esindaja ning Eesti piiriesindaja Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril.

 

9. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

 

10. Eesti kodakondsuse andmine (21 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 21 isikule. Neist 1 on praegu Armeenia, 1 Brasiilia, 1 Filipiini, 1 India, 1 Türgi, 4 Ukraina ja 12 Venemaa kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus