Valitsuse 6.11.2014 istungi kommenteeritud päevakord

05.11.2014 | 16:01

Uudis
    • Jaga

Istungi algus on kell 10.00 Stenbocki majas.

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Helin Vaher (693 5719)

Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, siseminister Hanno Pevkur ja justiitsminister Andres Anvelt.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis.


1. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt tehakse kriminaalmenetluse seadustikus mitmeid muudatusi, mille peamine eesmärk on paremini tagada isikute põhiõigusi. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamine isikute põhiõiguste selgemaks ja tugevamaks seadusandlikuks kaitseks on ette nähtud valitsuse tegevusprogrammis.

Kõnealused muudatused puudutavad eelkõige läbiotsimisi ja vahistamist. Kuna need toimingud riivavad oluliselt isikute põhiõigusi, suurendatakse nende tegemisel kohtulikku kontrolli.

Võrreldes kehtiva seadusega, mille alusel on läbiotsimist võimalik kohaldada ka kohtupoolse kontrollita, eeldab eelnõu regulatsioon igal juhul kohtupoolset luba läbiotsimiseks.

Lühendatakse vahistamise maksimaalset tähtaega kohtueelses menetluses. Teise astme kuritegudes väheneb see kuuelt kuult neljale kuule, alaealiste vahistatute puhul kahele kuule. Vahistamist on võimalik kauemaks pikendada vaid riigi peaprokuröri taotlusel.

Samuti nähakse ette, et vahistamine muutub etapiliseks: esimese astme kuritegudes saab kohus anda korraga loa vahi all pidamiseks kuni kaheks kuuks ning teise astme kuritegudes üheks kuuks. Vahi all pidamise tähtaega on seejärel võimalik pikendada kahe kuu kaupa, arvestades samal ajal maksimaalset tähtaega.

Eelnõuga kavandatakse läbivalt ka muid väiksemat laadi muudatusi kriminaalmenetluse seadustikus praktikas tõusetunud probleemide põhjal.

Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras, vahistamiste ja läbiotsimistega seotud muudatused 1. jaanuaril 2016 aastal.

2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse sätted kallasraja ja selle tõkestamise järelevalveks. Kallasraja regulatsioon viidi looduskaitseseadusest keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Kallasraja regulatsioon on osa keskkonnaalastest õigustest, mis sätestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Seega on vajalik ka järelevalve osa sätestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduses.

Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus võivad järelevalve käigus rakendada korrakaitseseaduses nimetatud erimeetmeid, näiteks inimeste küsitlemine ja neilt dokumentide nõudmine, valdusse sisenemine. Kallasrajale ebaseaduslikult püstitatud ehitiste suhtes välistatakse õiguspärane ootus nende püsimajäämise suhtes analoogiliselt looduskaitseseaduses ehituskeeluvööndi kohta sätestatule.

Teine olulisem muudatus on seotud keskkonnaloa menetlust reguleeriva seadustiku sätete jõustumisega. Varasemalt 1. jaanuariks 2015. aastale kavandatud jõustumisaeg ei ole realistlik. Seetõttu eelnõu kohaselt jõustub loamenetlust käsitlev seaduse peatükk siis, kui jõustub üks eriseadustest, näiteks kiirgusseadus, milles reguleeritakse kiirgustegevusloa ehk keskkonnaloa menetlust.

Lisaks tehakse tehnilised muudatused metsaseaduses seoses järelevalvepädevusega ning veeseaduses seoses hüdrogeoloogiliste tööde litsentside kehtivusajaga.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015. a.

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE) kohta

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 6. oktoobril algatatud eelnõu.

Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse, mille alusel kohaliku omavalitsuse noortevolikogu liikmele antakse õigus kuuluda vähemalt ühte volikogu poolt moodustatud komisjoni. Seaduse eesmärk on lihtsustada noorte juurdepääsu olemasolevatesse otsustusstruktuuridesse ning teiselt poolt julgustada neid osalema kohaliku kogukonna otsustusprotsessides.

Kehtiva noorsootöö seaduse mõistes on noortevolikogu valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu. Kohalike omavalitsuste ülesanne on konsulteerida noortevolikogu olemasolul temaga noorsootöö kavandamist, teostamist ja hindamist puudutavaid küsimusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi saavad noortevolikogu liikmed ka volikogu komisjonide töös osaleda, kui volikogu komisjonide moodustamise korras on nende osalus sätestatud.

Siseministeerium ja haridus- ja teadusministeerium teevad ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna selles esitatud muudatusega ei kaasne oodatud mõju. Eelnõus pakutud muudatus ei täiendaks olemasolevat korda sisuliselt.

2) Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE) kohta
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 8. oktoobril algatatud eelnõu.

Eelnõu kohaselt antakse välismaalasele, kes on enne 20. augustit 1991. aastat Eestis sündinud või Eestisse elama asunud, võimalus taotleda Eesti kodakondsust ilma kohustuseta sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise ning eesti keele eksameid.

Siseministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Justiitsministeerium võtab eelnõu teadmiseks ning toetab seisukoha kujundamist siseministeeriumi poolt.

4. “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015” 2012. aasta aruanne
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: ülevaade

Aruandes esitatakse ülevaade “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015” rakendusplaani elluviimisest ja eesmärkide saavutamisest 2012. aastal ning tehakse lühikokkuvõte I etapi tulemustest aastatel 2009-2012.

Aruandes analüüsitakse 2012. aasta meetmete rakendamise tulemusi ja saadud teabe põhjal on koostatud ülevaade arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisest ning olulisematest tegevustest rakendusplaani elluviimise neljandal aastal. Samuti kirjeldatakse tähtsamaid tegevusi aastatel 2009-2012 ning võrreldakse mõjunäitajate saavutustasemeid aastal 2007 (baastase) ja 2012.

Aruanne oli sisendiks ka „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ koostamisel.

5. Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2015. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse iga-aastased kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2015. aastaks.

Kutselise kalapüügi võimalused eelmise aastaga võrreldes ei muutu, kuna varude seis on teadlaste hinnangul jäänud samaks.

Kalapüügiõiguse tasumäärad on arvutatud keskkonnatasude seadusega kehtestatud piirmäärasid arvestades. Kutselise kalapüügiõiguse tasu ei või ületada nelja protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest.

2015. aastal jagatakse püügivõimalused uuendusena lisaks maakondadele ka veealade kaupa, ühes maakonnas välja antud püügivahendite arvu piires. Eelnõu kohaselt määratakse merel püügivõimalused maakonnas kalda joonest väikeste püügiruutudena, arvestades maakonnapiire. Maakondade piirialadele jäävad ruudud on arvestatud mõlema piirneva maakonna nimistusse. Muudatus on vajalik, kuna tekkis olukord, kus ühele maakonnale eraldatud püügivahendite piirarvu piires sai püügile minna teise maakonna rannaga piirnevale veealale. Sellega kaasnes oht suhteliselt paikse eluviisiga rannikumere kala (ahvena, koha, haugi jt) varudele.

Eelnõuga plaanitud püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub rannikumere ja sisevete püügiõigustasudest riigieelarvesse ligikaudu 336 tuhat eurot, mis on võrdne kavandatud tasude laekumisega 2014. aasta eest.

Määrus ei käsitle Läänemeres riikidevaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, samuti Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kavandatavaid kalakoguste püügivõimalusi. Euroopa Liit ei ole eelnimetatud kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel kinnitanud, samuti lepitakse piiriveekogude lubatavad püügikogused kokku 2014. aasta novembris toimuvatel läbirääkimistel.

6. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruse nr 355 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ muutmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga ajakohastatakse määrust ja muudatused on pigem tehnilist laadi.

Asustusüksuste liik, nimi ja lahkmejooned määratakse lähtuvalt valla- või linnavolikogude taotlustest, Vabariigi Valitsuse määratud alustel ja korras. Asustusüksus on asula (vald jaguneb asulateks, milleks võib olla küla, alevik, alev, vallasisene linn) ja asum (linn või linnaosa võib jaguneda asumiteks). Asustusüksuse lahkmejoon on asustusüksuse territooriumi piiritlev mõtteline joon.

Eelnõu kohaselt saab katastripidaja oma andmekogus täpsustada asustusüksuste lahkmejooni maakatastri või Eesti topograafia andmekogus olevate ruumiandmete alusel, kui lahkmejoon on kirjeldatud loodusobjekti järgi. Näiteks kui külade vaheline lahkmejoon on kirjeldatud jõesängi telgjoone järgi, võib katastripidaja lahkmejoont täpsustunud jõesängi järgi nihutada. Hetkel on täpsustuste tegemise aluseks katastrikaart, mis ei pruugi tagada aktuaalseid andmeid, kuna neid ei uuendata nii tihti.

Eelnõuga sätestatakse võimalus esitada asustusjaotuse muutmisel dokumendid digitaalselt. Praegu kehtiv sõnastus seda võimalust ette ei näe.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks sätted, mis on reguleeritud ruumiandmete seaduses.

7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile (toetuse maksmiseks endisele vanglaametnikule)
Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Justiitsministeeriumile eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist 30 029,76 eurot toetuse maksmiseks endisele vanglaametnikule.

Viru vangla ametnik vigastas teenistusülesandeid täites erivahendite koolitusel selga. Isikul tuvastati osaline töövõimekaotus. Kuna terviseseisund osutus teenistusülesannete täitmist takistavaks, vabastati ta teenistusest.

Vangistusseaduse kohaselt maksab riik vanglaametnikule ühekordset toetust töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa teenistusest vanglaametnikuna vabastamise, tema kahe aasta palga ulatuses. Ametniku kuupalk oli teenistusest vabastamise hetkel 1251,24 eurot.

8. Äkkrünnakust ja pantvangi võtmisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaanide kehtestamine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse äkkrünnakust ja pantvangi võtmisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaanid.

Hädaolukorra plaanide kehtestamine kohustus tuleb hädaolukorra seadusest, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, ning kehtestab ka need plaanid.

Äkkrünnakust põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani koostamise vajaduse nägi valitsus ette oma 25. aprilli 2013. aasta korraldusega nr 208. Äkkrünnakut käsitatakse hädaolukorrana, kui sündmus leiab aset rahvarohkes kohas, ametiasutuses või muus kohas, kus äkkrünnak ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju.

Pantvangi võtmisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. augusti 2011. aasta korraldusega nr 340. Hädaolukorra seadus näeb ette, et hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtinud asutus hindab vähemalt korra aastas plaani ajakohasust ning teeb vajaduse korral valitsusele ettepaneku plaani muuta. Kuna äkkrünnaku ja pantvangi võtmise sündmuste lahendamiseks kasutavad asutused sarnaseid protseduure, kehtestatakse koos äkkrünnaku plaaniga ka uus, ajakohastatud pantvangi võtmisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan.

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ning sealt erru läinud.

10. Sisejulgeolekufondi riikliku programmi põhisuunad aastateks 2014-2020
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Sisejulgeolekufond koosneb välispiiride ja viisade rahastamisvahendist ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendist.

Fondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi üldeesmärk on tagada Euroopa Liidus turvalisuse kõrge tase, hõlbustades samal ajal seaduslikku reisimist välispiiride ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ning Schengeni viisade mõjusa menetlemise abil. Fondi politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi üldeesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele liidus.

2013. aastal loodi perioodi 2014–2020 sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi riikliku planeerimise töörühm ja politseikoostöö ja kriisiohje rahastamisvahendi riikliku planeerimise töörühm. Töörühmade eesmärk oli selgitada välja riigi valdkondlikud vajadused ja eesmärgid, mis on kooskõlas fondi rahastamisvahendite eesmärkidega, mille alusel koostatakse riiklik programm Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2014–2020.

Juulis 2013 edastas Euroopa Komisjon positsioonipaberi siseturvalisuse valdkonna arengu kohta Eestis ja ettepanekud prioriteetsete valdkondade kohta, mida võiks rahastada fondi vahenditega. Augustis 2013 edastati Eesti kommentaarid positsioonipaberi kohta Euroopa Komisjonile ja septembris 2013 toimus siseministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel poliitikadialoog, mille tulemused lepiti kokku poliitikadialoogi protokollis. Riiklik programm peab olema kooskõlas poliitikadialoogi tulemustega.

Välispiiride ja viisade rahastamisvahendist on Eestile eraldatud 21,78 miljonit, millele lisandub omafinantseering 6,9 miljonit. Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendist on Eestile eraldatud 13,48 miljonit, millele lisandub omafinantseering 4,2 miljonit.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded bensiini ja diislikütuse kvaliteeti käsitleva direktiivi, eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Bensiini ja diislikütuse kvaliteeti käsitlevasse direktiivi 98/70/EÜ (kütusekvaliteedi direktiiv) viidi 2009. aastal kohustus tarnijatele vähendada 2020. aastaks 6% kütuse olelusringi jooksul tekkivaid kasvuhoonegaase. Käesoleva direktiivi eenõuga kehtestatakse kütusekvaliteedi direktiivi rakendamiseks arvutusmeetodid 6% eesmärgi täitmiseks. Ühtlasi seatakse aruandlusnõuded tarnijatele esitada teavet tarnitud kütuse kasvuhoonegaaside heite mahukuse kohta.

Eelnõuga kehtestatakse kasvuhoonegaaside vaikeväärtused mootorikütustele. Eelnõu aluseks on ühtse vaikeväärtuse seadmine kütustele ning eelnõu ei näe ette kütuste toorainete erinevat käsitlemist. Viimane on eriti oluline põlevkivi silmas pidades, millest tulevikus toodetavad mootorkütused on käesoleva eelnõu järgi võrdsustatud teiste Euroopa Liidus tarnitavate kütustega (millele kehtivad samaväärsed kasvuhoonegaaside vähendamise nõuded).

Eelnõu ei aseta põlevkivist toodetavaid vedelkütuseid halvemasse konkurentsiolukorda. Tegemist on Eesti jaoks poliitiliselt ja energiajulgeoleku seisukohast olulise eelnõuga, millel on ka ulatuslik majanduslik ja keskkonnamõju.

Eesti toetab eelnõu, soovides selle kiiret menetlemist Euroopa Liidu Nõukogu töögrupis ning heakskiitmist nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 10. ja 11. novembri 2014. a istungil
Esitajad: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Nõukogu istungil arutatakse Eesti jaoks olulistest küsimustest kalandusvaldkonnas 2015.-2016. aasta süvamere püügivõimalusi käsitlevat määrust ning põllumajandusvaldkonnas komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut 2015. aasta üldeelarve projekti kohta. Lisaks arutatakse Küprose riigiabi maksuerandi taotlust põllumajandusliku kasutusega mootorikütustele.

Süvamere püügivõimaluste määruse puhul toetab Eesti poliitilist kokkulepet. Küll aga soovib Eesti ära märkida, et püügivõimaluste määramisel tuleb võimalikult täpselt juhinduda teadusandmetest, st lubatud kogupüügi kehtestamisel peavad teadussoovituse ja püügivõimaluste alad täielikult kattuma. Kui liidetakse kahe erineva liigi püügivõimalused, peaks see selgelt kajastuma ka lubatud kogupüügis ning kvoodi suurus peaks vastama kahe erineva liigi püügivõimalustele.

Komisjoni muutmisettepanek Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta sisaldab järgmist muudatust: 448 miljonit eurot tõstetakse põllumajanduse peatüki alt välja. Põhjenduseks on sihtotstarbeliste laekumiste (nt trahvid, piimakvoodi ületustasu jne) oodatust suurem laekumine ning ülejäänud eelarverubriikide maksevahendite puudulikkus.

Samas on Vene kriisi mõjude vähendamiseks juba avatud mitu erakorralist turumeedet: puu- ja köögiviljatoetus, piimatoodete eraladustamine ning kaalumisel on piimasektorile suunatud toetus kolmele Balti riigile ja Soomele kui enim kannatanud piirkondadele, mille katteallikaks pidi olema tavaeelarve. Kuna komisjoni ettepanekust lähtuvalt tavaeelarve vahendeid enam kasutada ei saaks, siis tuleks avada põllumajanduse kriisiabireserv.


 
 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-